Lahusti kasutamine on käitises sisendina kasutatavate orgaaniliste lahustite summaarne kogus ühe kalendriaasta või muu 12-kuulise perioodi jooksul, millest on välja arvatud taaskasutuseks regenereeritud lenduvad orgaanilised ühendid.
(1) Pinna katmine käesoleva seaduse tähenduses on ühe- või mitmekordse pideva pinnakattevahendi kihi kandmine:
1) M1-kategooria uutele autodele, samuti N1-kategooria sõidukitele, kui pinnakattevahend kantakse peale samas käitises, kus M1-kategooria sõidukitele;
2) veoautode kabiinidele, mis on juhi majutuskoht;
3) N2- ja N3-kategooria sõidukite tehnilise varustuse juurde lahutamatu osana kuuluvale kattele;
4) N1-, N2- ja N3-kategooria furgoonidele ja veoautodele, välja arvatud veoautode kabiinid;
5) M2- ja M3-kategooria bussidele, O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria haagistele;
5¹) metall- ja plastpinnale, kaasa arvatud lennukite, laevade, rongide ja muud sellised pinnad;
6) puit-, tekstiil-, kanga-, kile-, paber- ja nahkpinnale.
(2) Pinna katmise hulka ei arvata aluspinna metalliga katmist elektroforees- ja keemilise pihustusmeetodiga. Kui sama tooteartikli juures on pinna katmise üheks etapiks mingi trükimeetodi kasutamine, loetakse trükkimine pinna katmise üheks osaks. Pinna katmiseks ei loeta trükkimist käesoleva seaduse § 126 tähenduses.
Rullmaterjali katmine on rullis terase, roostevaba terase, kaetud terase, vasesulamite või alumiiniumtraadi katmine pideva protsessi käigus kiletaolise või laminaatkattega.
1) Sõiduki taasviimistlemine on sõiduki pinnakattevahendiga katmine ning sellega seotud rasvaärastus, mis hõlmab:
1) sõiduki või selle osa pinnakattevahendiga katmist, kui see toimub väljaspool tootmisseadet või tootmisliini;
2) O-kategooria haagise või poolhaagise pinnakattevahendiga katmist.
Farmaatsiatoodete tootmine on farmaatsiatoodete keemiline süntees, fermentatsioon, ekstraheerimine, segamine ja lõpptöötlus ning samal tootmisterritooriumil vahesaaduste tootmine.
(1) Trükkimine on teksti või kujutise reprodutseerimine, mille käigus kujutisekandjaga kantakse trükivärv mis tahes pinnale.
(2) Trükkimisel on järgmised alamprotsessid:
1) fleksograafia ehk trükitehnika, mille korral kasutatakse aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve ja elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükkivad pinnad on mittetrükkivatest pindadest kõrgemal;
2) kuivatiga rullofsettrükk;
3) väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk ehk ajakirjade, brošüüride, kataloogide ja muude analoogsete toodete rotatsioonsügavtrükitehnika, kus trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena, ning kasutatakse tolueenil põhinevaid trükivärve;
4) rotatsioonsügavtrükk;
5) rotatsioonsiidtrükk ehk rotatsioontrükitehnika, mille korral aurustumise teel kuivav vedel trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükkiv pind on lahti ja mittetrükkiv pind on kaetud;
6) trükkimisega seotud lamineerimine ehk kahe või mitme elastse kihi kokkuliimimine laminaadi valmistamiseks;
7) trükkimisega seotud lakkimine ehk elastse materjali katmine laki või liimiga selleks, et hiljem kinnitada sellele kattematerjal.
(3) Kuivatiga rullofsettrükk käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 tähenduses on rotatsioontrükitehnika, mille korral kasutatakse trükivormi, kus trükkivad ja mittetrükkivad pinnad on ühel tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Mittetrükkiv pind muudetakse trükivärvi hülgamiseks vett imavaks. Trükkivat pinda töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Trükivärvide kuivamine toimub lahusti aurustumise teel ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse.
(4) Rotatsioonsügavtrükk käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 tähenduses on trükitehnika, milles kasutatakse aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve ning silindrilist trükivormi, kus trükkiv pind on mittetrükkivast pinnast madalamal. Süvendid täidetakse trükivärviga ning värvi ülejääk pühitakse mittetrükkivalt pinnalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ning tõstab trükivärvi süvenditest välja.
Kummi töötlemine on naturaalse või sünteetilise kummi segamine, jahvatamine, kummisegude valmistamine, kalandrites töötlemine, pressimine ja vulkaniseerimine ning naturaal- või sünteeskummist valmistoodete valmistamisel kasutatav abitoiming.
§ 128. Taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine
Taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine on seemnetest ja teistest taimsetest saadustest õli ekstraheerimine, kuivjäägi töötlemine loomasöödaks ning saadud rasva ja taimse õli puhastamine.
(1) Toote pinna puhastamine on mustuse eemaldamine toote või materjali pealispinnalt orgaanilise lahusti abil.
(2) Pinna puhastamiseks ei loeta mustuse eemaldamist seadmetelt ja tööpindadelt orgaanilise lahusti abil.
(3) Pinna puhastamise hulka arvatakse rasvaärastus, kuid mitte keemiline puhastus. Puhastamiseks loetakse ka mitmeastmelist puhastust enne või pärast muud töötlemist.
Keemiline puhastus on lenduvate orgaaniliste ühendite kasutamine riietusesemete, sisustus- ja muude samalaadsete tarbeesemete puhastamiseks, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamisel tekstiili- ja rõivatööstuses.
§ 133. Pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine
Pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmise hulka kuulub samal tootmisterritooriumil vahesaaduste valmistamine ning värvipigmendi, vaigu ja liimi segamine orgaanilise lahusti või muu ainega, dispersiooni ja eeldispersiooni, viskoossuse ja toonide reguleerimine ning lõppsaaduste pakkimine.
(1) Käitaja, kellel puudub käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud tegevusaladel tegutsemiseks kohustus omada kompleksluba vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 2 või kohustus omada õhusaasteluba vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikele 3, peab oma tegevuse Keskkonnaametis registreerima, kui tema tegevus ületab käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud künnisvõimsusi ja kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide ühel käitise tootmisterritooriumil jääb alla 0,5 tonni aastas (edaspidi registreerimiskohustusega käitaja).
(2) Registreerimiskohustusega käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit kavandatavast tegevusest vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud tegevuse alustamist, esitades Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, milles on vähemalt järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
3) tegevuskoht ja kontaktandmed;
4) tegevusala;
5) orgaanilise lahusti või lahusteid sisaldava materjali kasutamine aastas liikide kaupa;
6) orgaanilise lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa;
7) muud käesolevas peatükis sätestatud andmed.
(3) Keskkonnaamet kontrollib 14 päeva jooksul saadud andmete põhjal kavandatud tegevuseks loa nõutavust. Loakohustuse puudumise korral registreeritakse käitaja tegevus pärast kontrollimist 14 päeva jooksul keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.
(4) Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimise taotluse ja registreerimistõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=105072013020;121122022007 määrusega.
Käitaja rakendab meetmeid käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel kehtestatud väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste või käesoleva seaduse § 139 alusel koostatud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kavast tulenevate nõuete täitmise tagamiseks.
(1) Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=126062013022 määrusega.
(2) Kui käitaja tõendab loa andjale, et kontrollimatu heite piirväärtuste kohaldamine käitisele ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatav, võib loa andja teha sellele käitisele erandi heite piirväärtuste järgimise kohustusest, kui erandi tegemisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, ning kui käitaja tõendab loa andjale, et ta kasutab parimat võimalikku tehnikat.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib loa andja asendada käitaja heite piirväärtuste järgimise kohustuse heitkoguste vähendamise kava rakendamisega vastavalt käesoleva seaduse §-s 139 sätestatud tingimustele.
(4) Kui metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmisel ei ole võimalik rakendada kontrollitavaid tingimusi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtuste saavutamiseks, näiteks laevaehituses või lennukite värvimisel, võib jätta heite piirväärtused kohaldamata vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=126062013022 määrusega.
§ 139. Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava
(1) Loa andja võib käitaja taotlusel asendada lahustite kasutamisel väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste järgimise kohustuse lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise ja järgimise kohustusega.
(2) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava rakendamise eesmärk on vähendada käitise heiteid niivõrd, et saavutataks heite piirväärtuse kohaldamisega samasugune tulemus.
(3) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kavast tulenevad nõuded ja rakendamise tähtaja määrab loa andja käitajale loa eritingimusena.
(4) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise nõuded pinnakattevahendi, laki, liimi või trükivärviga katmise tegevusalaga tegutseva käitaja jaoks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=105072013019 määrusega.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise nõuded ka käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata tegevusalal tegutseva käitaja jaoks.
Ained või segud, mis on nende lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu klassifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks ning mis kannavad või peavad kandma ohulauset H340, H350, H350i, H360D või H360F, asendab käitaja võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus vähem kahjulike ainete või segudega tehniliselt ja praktiliselt võimaliku määrani, mis on määratletud toote kemikaaliohutuse aruandes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud korrale.
(1) Inimese tervise ja keskkonna kaitseks rakendatakse töötavates käitistes ohulausega H341 või H351 määratud halogeenorgaaniliste lenduvate ühendite keskkonda sattumise vältimiseks kontrollitavaid tingimusi, niivõrd kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus peab vastama käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtustele.
§ 142. Vähemalt kahe tegevusalaga käitise kohta esitatavad nõuded lahustite kasutamise künnisvõimsuste ületamisel
1) Vähemalt kahe käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud tegevusalaga käitises, kus lahustite kasutamine ületab iga tegevusala korral § 113 lõikes 1 sätestatud künnisvõimsust, peab:
1) ohulausega H341 või H351 määratud halogeenorgaaniliste lenduvate ühendite ja käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud ohulausega lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus peab vastama käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel iga tegevusala jaoks kehtestatud heite piirväärtusele;
2) muude ainete sisaldus vastama iga tegevusala kohta käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud nõuetele või kõikidel tegevusaladel tekkiv summaarne heide ei tohi ületada § 139 kohaldamise korral tekkivat heidet.
(1) Käitisest välisõhku väljutatava heite seireks tehakse väljalasetel pidevaid või perioodilisi mõõtmisi. Perioodilise seire korral tehakse ühe mõõtmisseeria jooksul vähemalt kolm mõõtmist.
(2) Gaasikäikudes, millega on ühendatud lenduvate orgaaniliste ühendite põletus- või püüdeseadmed ja mille heite välisõhku väljumise lõpp-punktist väljub süsinikku keskmiselt üle 10 kilogrammi tunnis, tuleb heiteid mõõta pidevalt.
(3) Mõõtmised ei ole kohustuslikud, kui heite välisõhku väljumise lõpp-punktis ei ole põletus- või püüdeseadme paigaldamine käesoleva seaduse nõuete täitmiseks vajalik.
(1) Loa taotlemisel või loa andja nõudmisel tõendab käitaja loa andjale, et saasteainete sisaldus vastab:
1) väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtusele ja kontrollimatu heite või summaarse heite piirväärtusele;
2) lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava nõuetele;
3) käesoleva seaduse § 137 lõigetes 2 ja 4 sätestatud eranditele heite piirväärtustest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavuse hindamiseks on käitajal kohustus esitada andmeid ka loa andja igakordsel nõudmisel.
(3) Registreerimiskohustusega käitajal on kohustus esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud andmeid Keskkonnaameti igakordsel nõudmisel.
(1) Käesoleva seaduse § 145 lõikes 1 sätestatud parameetrite järgimise tõendamiseks koostab käitaja lahustite kasutuskava ning uuendab seda perioodiliselt.
(2) Lahustite kasutuskava rakendamise eesmärk on:
1) käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine;
2) lenduvate orgaaniliste ühendite heite edasiste vähendamisvõimaluste määramine;
3) lahusti kulu, lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste ning käesoleva peatüki nõuete täitmise kohta käiva teabe avalikustamine.
(3) Käitaja esitab lahustite kasutuskava loa andjale koos loataotlusega. Lahustite kasutuskava uuendamise sageduse määrab loa andja käitajale loa eritingimusena.
(4) Nõuded lahustite kasutuskava koostamiseks ja rakendamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=105072013019 määrusega.
(1) Käitise oluline muutmine käesoleva peatüki tähenduses on käitise nimivõimsuse muutmise tulemus, mis põhjustab lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse suurenemist üle 25 protsendi väikekäitise korral ja üle 10 protsendi kõigi teiste käitiste korral, või muu muudatus, mis võib tõenäoliselt avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.
(2) Käitise nimivõimsus käesoleva paragrahvi tähenduses on käitise projekteeritud võimsusel ja normaalkäitamisel kasutatavate orgaaniliste lahustite ühe tööpäeva maksimaalne keskmine kogus.
(3) Väikekäitis käesoleva paragrahvi tähenduses on käitis, mis tegutseb järgmistel tegevusaladel ning kus lahusti, sealhulgas segu koostises oleva lahusti kasutamine aastas ühel tootmisterritooriumil on:
1) soojusega kinnituva trükivärviga rullilt etteantavale materjalile tehtav ofsettrükk – 15–25 tonni;
2) muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine, välja arvatud väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – 15–25 tonni;
3) pinna puhastamine, kasutades käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud aineid – 1–5 tonni;
4) pinna puhastamine, kasutades muid kui käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud aineid – 2–10 tonni;
5) metall-, plast-, tekstiil-, kile-, kanga- ja paberpinna katmine, välja arvatud rotatsioonsiidtrükk tekstiilile – 5–15 tonni;
6) puitpinna katmine – 15–25 tonni;
7) nahkpinna katmine – 10–25 tonni;
8) liimiga katmine – 5–15 tonni;
9) pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine – 100–1000 tonni;
10) käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud muu tegevusala, kui sellel lahusti tarbimine on alla 10 tonni aastas.
(1) Käitise olulise muutmise korral tõendab käitaja loa andjale käitise vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.
(2) Kompleksloa kohustusega käitise korral teatab käitaja käitise olulisest muudatusest loa andjale vastavalt käesoleva seaduse §-le 56, esitades loa andjale andmed, mis tõendavad käitise jätkuvat vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, või esitab taotluse kompleksloa muutmiseks.
(3) Registreerimiskohustusega käitaja teavitab käitise olulisel muutmisel Keskkonnaametit kavandatavast muudatusest. Keskkonnaamet kontrollib 14 päeva jooksul saadud andmete põhjal teavitatud tegevuseks loa nõutavust. Loakohustuse puudumisel saadab Keskkonnaamet käitajale kirjaliku tõendi tegevuse olulise muudatuse registreerimise kohta.
§ 149. Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise kohta käiva teabe avalikustamine ja üldsuse juurdepääs teabele
(1) Käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste kehtivad õhusaasteload ja nende muudatused ning andmed registreerimiskohustusega käitajate kohta tehakse avalikkusele kättesaadavaks keskkonnalubade infosüsteemi veebilehel.
(2) Käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste heiteseire tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks Keskkonnaameti veebilehel.
(3) Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise kohta käiva teabe avalikustamisele kohaldatakse lisaks käesolevas jaos sätestatule ka atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
§ 150. Kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet
Käitaja säilitab talle kuuluva loa taotlemisega ja andmisega, samuti loaga määratud seirega ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumente ja andmeid ning tagab nende kättesaadavuse loa andjale käesoleva seaduse § 59 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
1) Titaandioksiidi tootvatest käitistest on keelatud väljutada pinna- ja põhjaveekogudesse:
1) tahkeid jäätmeid;
2) emalahuseid, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtrimisetapil sulfaatprotsessi kasutavates käitistes, sealhulgas selliste lahustega seotud happejääke, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 protsendi ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, ja selliseid emalahuseid, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 protsenti või vähem;
3) kloriidprotsessi kasutavate käitiste puhul jäätmeid, milles vaba soolhappe üldsisaldus on üle 0,5 protsendi ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, sealhulgas selliseid jäätmeid, mis on lahjendatud vaba soolhappe sisalduseni 0,5 protsenti või vähem;
4) filtrimissoolasid, setteid ja vedeljäätmeid, mis tekivad käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmete töötlemisel kontsentreerimis- või neutraliseerimisprotsessis ning sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, kuid ei sisalda neutraliseeritud ja filtreeritud ega dekanteeritud jäätmeid, milles leidub vaid raskmetallide jälgi ning mille vesinikeksponent (pH) enne lahjendamist on üle 5,5.
(1) Titaandioksiidi tootva käitise loas määratakse heitvee seire nõuded, mis võimaldavad kontrollida käitise tegevuse vastavust loa nõuetele ning käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtustele.
(2) Titaandioksiidi tootva käitise loas määratakse väljuvate gaaside seire nõuded, mis võimaldavad kontrollida käitise tegevuse vastavust loa nõuetele ning käesoleva seaduse § 153 lõike 2 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtustele.
(3) Täpsustatud nõuded titaandioksiidi tootvate käitiste väljuvate gaaside seire kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=104062013012 määrusega.
(4) Käitaja teeb seiret Euroopa Standardimiskomitee standardite kohaselt, nende puudumise korral Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi kohaselt, või kui see ei ole kättesaadav, siis riikliku või mõne teise sellise rahvusvahelise standardi kohaselt, millega tagatakse mõõtmisandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet.
(1) Keskkonnaalane kontroll on Keskkonnaameti poolt käesoleva seaduse §-s 157 nimetatud programmi alusel teostatav keskkonnajärelevalve ja käesoleva seaduse §-s 159 nimetatud keskkonnajärelevalve korras teostatav erakorraline kontroll.
(2) Keskkonnaamet kontrollib järelevalve korras kompleksloa kohustusega käitistes kompleksloa nõuete täitmist ja käitises toimuva tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuetele.
(3) Keskkonnaalane kontroll hõlmab:
1) käitaja poolt esitatavate aruannete ja heiteseire tulemuste analüüsi;
2) kontrollkäike käitisesse;
3) käitise sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate dokumentide kontrollimist;
4) käitises kasutatava tehnika ja käitise keskkonnajuhtimissüsteemi, sealhulgas käitise omaseire piisavuse kontrolli;
5) vajaduse korral kontrollproovide võtmist ja -mõõtmiste tegemist.
(4) Kehtetu
(5) Keskkonnaalase kontrolli tulemused vormistatakse kontrolliaruandena, milles esitatakse kontrolli tulemused, kirjeldades nende vastavust käitisele antud loa nõuetele, ja järeldused edasiste meetmete võtmise vajaduse kohta. Aruanne edastatakse käitajale kahe kuu jooksul tutvumiseks ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis nelja kuu jooksul käitise kohapealsest kontrollimisest arvates.
§ 156. Kompleksloa kohustusega käitiste keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava
(1) Kompleksloa kohustusega käitiste keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava (edaspidi keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava) on alus süsteemse keskkonnaalase kontrolli teostamiseks kompleksloa kohustusega käitiste tegevuse üle.
(2) Keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava sisaldab:
1) üldhinnangut kompleksloa kohustusega käitistega seotud oluliste keskkonnaküsimuste kohta;
2) korrapärase keskkonnaalase kontrolli programmide koostamise, sealhulgas riskipõhise hindamise ja korrapärase kontrolli teostamise menetlusi;
3) erakorralise keskkonnaalase kontrolli teostamise menetlusi;
4) viidet keskkonnaotsuste infosüsteemi veebilehele, kust leiab kompleksluba omavad käitised;
5) koostööpõhimõtteid keskkonnaalase kontrolli teostamisel.
(3) Keskkonnaalase kontrolli üleriigilise kava koostamist korraldab Keskkonnaamet ja kava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Kava avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.
(4) Keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava vaadatakse üle ja vajaduse korral ajakohastatakse vähemalt iga nelja aasta järel selle koostamisest või ülevaatamisest arvates.
§ 157. Kompleksloa kohustusega käitiste korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm
(1) Keskkonnaalase kontrolli üleriigilise kava alusel koostab Keskkonnaamet kompleksloa kohustusega käitiste korrapärase keskkonnaalase kontrolli programmi (edaspidi korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm).
(2) Korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm sisaldab:
1) käitiste korrapärase kontrollimise ajakava eri käitiseliikide kaupa koos nende kontrollimise sagedusega;
2) korrapärase kontrolli käigus rakendatavate kontrollimeetmete näidisloetelu;
3) korrapärase kontrolli käigus võetavate proovide ja tehtavate mõõtmiste näidisloetelu;
4) muude rakendatavate meetmete näidisloetelu.
(3) Käitise korrapärase kontrolli sageduse määramisel hinnatakse riskipõhiselt käitise võimalikku mõju keskkonnale. Sellise mõju hindamisel pööratakse muu hulgas tähelepanu:
1) käitise tegevuse võimalikule ja tegelikule mõjule inimese tervisele ja keskkonnale, võttes eelkõige arvesse heitetasemeid ja -liike, tegevuskoha keskkonnatundlikkust ja avariide esinemise ohtu;
2) loa nõuete varasemale täitmisele käitaja poolt;
3) käitaja osalemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) kehtestatud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis.
(4) Korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm vaadatakse üle ning seda muudetakse vajaduse korral iga kolme aasta järel selle koostamisest või ülevaatamisest arvates.