(1) Käitiste korrapärast kontrolli teostatakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, ent mitte sagedamini kui üks kord aastas.
(1¹) Korrapärast kontrolli võib käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 8 nimetatud veisekasvatuse käitistes teostada harvemini kui üks kord kolme aasta jooksul.
(2) Kehtetu
(3) Kui korrapärase kontrolli käigus tuvastatakse kompleksloa nõuete oluline rikkumine, viiakse kuue kuu jooksul korrapärase kontrolli tegemisest arvates läbi käitise järelkontroll.
Erakorraline keskkonnaalane kontroll tehakse keskkonnajärelevalve korras selleks, et võimalikult kiiresti uurida tõsiseid keskkonnaalaseid kaebusi, avariisid või vahejuhtumeid või loa nõuete täitmata jätmist. Erakorralist keskkonnaalast kontrolli võib vajaduse korral teha ka enne loa väljaandmist, läbivaatamist või ajakohastamist.
Käitaja on kohustatud osutama käitist kontrollivale keskkonnakaitseinspektorile igakülgset abi, tagama talle juurdepääsu käitise tegevuskohale ning võimaldama tal võtta proove ja koguda informatsiooni käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise kohta.
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.
(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.
§ 162. Kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete rikkumine
(1) Tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(1) Avariist, mis võib oluliselt mõjutada keskkonda, viivitamata teatamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
§ 163¹. Käitise tegevuse kavandatavast muutmisest ja laiendamisest teatamata jätmine
(1) Käitise tegevuse kavandatavast muutmisest või laiendamisest teatamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
(1) Kehtetu
(2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 162 sätestatud väärteo aegumise tähtaeg on viis aastat.
§ 165. Seaduse rakendamine kompleksloa alusel tegutsevate käitiste suhtes
(1) Käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõudeid rakendatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksloa alusel tegutsevate käitiste suhtes alates 2014. aasta 7. jaanuarist. Kuni 2014. aasta 7. jaanuarini kohaldatakse nimetatud käitiste suhtes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadust.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist käiku antud käitiste suhtes, mille käitamiseks ei olnud enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksluba nõutav, kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõudeid alates 2015. aasta 7. juulist.
(3) Kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, on enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksloa alusel tegutsev käitaja kohustatud koostama lähteolukorra aruande vastavalt käesoleva seaduse §-le 57 ning enne käitise kompleksloa esmakordset muutmist pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(4) Käesoleva seaduse § 79 lõigetes 2 ja 5, § 80 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 9 sätestatud nõudeid olemasoleva suure põletusseadme suhtes rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist.
(5) Käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud nõudeid registreerimiskohustusega käitaja suhtes rakendatakse alates 2014. aasta 1. maist.
Kuni PVT-järeldusi sisaldavate Euroopa Komisjoni otsuste jõustumiseni kohaldatakse PVT-järeldustena käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Komisjoni poolt enne 2011. aasta 7. jaanuari vastu võetud PVT-viitedokumente, välja arvatud käesoleva seaduse § 44 lõigetes 3–7 sätestatud juhtudel.
§ 167. Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine suure põletusseadme piiratud tööea korral
(1) Ajavahemikus 2016. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini ei rakendata suure põletusseadme suhtes käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid, kui:
1) põletusseadme käitaja on Keskkonnaministeeriumile ja loa andjale hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks kirjalikult kinnitanud ning loa andja on loas sätestanud, et käitaja kohustub käitama põletusseadet ajavahemikul 2016. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini mitte üle 17 500 töötunni;
2) käitaja esitab alates 2016. aasta 1. jaanuarist igal aastal Kliimaministeeriumile ja loa andjale andmed põletusseadme kalendriaasta töötundide arvu kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme järelejäänud tööea jooksul säilitatakse põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahkel kütusel töötavale põletusseadmele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 megavatti ning millele on luba antud pärast 1987. aasta 1. juulit, kohaldatakse põletusseadme järelejäänud tööea jooksul käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandit ei kohaldata, kui põletusseadme käitajale oli antud luba mitte järgida heite piirväärtust tingimusel, et seadme käitaja kohustub mitte kasutama seadet üle 20 000 töötunni ajavahemikul 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini ja esitab igal aastal loa andjale andmed seadme kalendriaasta töötundide arvu kohta.
(5) Kui põletusseade oli 2011. aasta 6. jaanuaril osa väikesest eraldatud võrgust ja andis sel päeval vähemalt 35 protsenti nimetatud võrgu elektritoitest ning põletusseadme heide ei vasta seadme tehniliste omaduste tõttu käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtustele, on ajavahemikul 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud töötundide arv 18 000 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete esitamise tähtpäev 2020. aasta 1. jaanuar.
(6) Enne 1986. aasta 31. detsembrit käiku antud põletusseadmele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 1500 megavatti ja mis põletab kohalikku tahket kütust, mille alumine kütteväärtus on väiksem kui 5800 kilodžauli kilogrammi kohta, niiskusesisaldus üle 45 massiprotsendi, kombineeritud niiskuse- ja tuhasisaldus üle 60 massiprotsendi ning kaltsiumoksiidi sisaldus tuhas üle 10 protsendi, on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud töötundide arv 32 000.
§ 168. Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine väikese eraldatud võrgu korral
(1) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini ei rakendata põletusseadme suhtes, mis oli 2011. aasta 6. jaanuaril väikese eraldatud võrgu osa, käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid.
(2) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahkel kütusel töötava põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 megavatti ja millele on luba antud pärast 1987. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtust.
(4) Väike eraldatud võrk on võrk, kus elektri tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3000 gigavatt-tundi ja milles vähem kui 5 protsenti iga-aastasest tarbimisest kaetakse ühenduse kaudu teistest võrkudest.
§ 169. Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine kaugküttekäitiste korral
(1) Loa andja võib käitaja taotlusel lubada, et kuni 2022. aasta 31. detsembrini ei pea kaugküttekäitise osaks oleva suure põletusseadme käitaja järgima käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid, kui:
1) põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 200 megavatti;
2) põletusseadme käitajale on luba antud enne 2002. aasta 27. novembrit või põletusseadme kohta on esitatud nõuetekohane loataotlus enne 2002. aasta 27. novembrit, tingimusel et põletusseade on käiku antud hiljemalt 2003. aasta 27. novembril;
3) viie aasta libiseva keskmisena on vähemalt 50 protsenti põletusseadmes toodetud kasulikust soojusest tarnitud auru või kuuma vee kujul üldkasutatavasse kaugküttevõrku.
(2) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.
(3) Põletusseadme käitaja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandit, esitab alates 2016. aasta 1. jaanuarist igal aastal loa andjale andmed põletusseadme poolt auru või kuuma vee kujul üldkasutatavasse kaugküttevõrku tarnitud energiahulga ning kogu toodetud kasuliku soojuse energiahulga kohta.
Käesoleva seaduse § 48 lõiget 2 kohaldatakse ka enne selle sätte jõustumist esitatud kompleksloa taotluse menetlusele, välja arvatud kompleksloa muutmise menetlusele.
Kui käitise tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks kompleksluba on antud, ei ületa tegevus käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsust, siis vormistab loa andja sellise kompleksloa ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Sellisel juhul otsustab loa andja varem kehtinud loa ümbervormistamise avatud menetluseta.