Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 dfc50674401943bb9e72f18aac1a7c0b4d69b55ac4b2d2c41141ba8c75e1b419
No one has proposed a change to this act yet.
Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riikliku finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise eesmärk ning Finantsinspektsiooni õiguslik seisund, tegevuse alused, sealhulgas rahvusvahelise koostöö korraldus, ning tema rahastamise alused ja kord.
Propose a change(1) Riiklik finantsjärelevalve (edaspidi finantsjärelevalve) käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide (edaspidi finantsjärelevalve subjekt) üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses, pandikirjaseaduses, väärtpaberite registri pidamise seaduses, krüptovaraturu seaduses, krediidiinkassode ja -ostjate seaduses ning krediiditeabe jagamise seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. (2) Finantsjärelevalve subjekt käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on pädeva organi poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal. (3) Finantskriisi lahendamine käesoleva seaduse tähenduses on finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud kriisilahendusmenetluse läbiviimine ning kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamine.
Propose a change(1) Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. (2) Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine. (3) Finantsjärelevalvet teostatakse ja finantskriisi lahendatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt.
Propose a change(1) Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid käesolevas seaduses sätestatud korras. (2) Inspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel. (3) Inspektsioon on finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu. (4) Inspektsioon tagab vajalikus ulatuses finantsjärelevalve ja kriisilahendusülesannete funktsiooni omavahelise sõltumatuse.
Propose a change(1) Inspektsioon juhindub oma tegevuses õigusaktidest ja finantsjärelevalves rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest, tegutsedes avatult ja läbipaistvalt ning rakendades häid juhtimistavasid. Inspektsioon kasutab otstarbekalt tema valdusesse antud vara. (2) Inspektsiooni järelevalvetoimingute sagedus ja rakendatavad meetodid arvestavad finantsjärelevalve subjekti suurust, tegevuse mõju finantssüsteemile ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Inspektsioon arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu, kestust ja korduvust, vastutuse suurust ning varasemaid õigusrikkumisi, õigusrikkumise eest vastutava isiku majanduslikku võimekust, sealhulgas juriidilise isiku kogukäivet, teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurust või füüsilise isiku aastasissetulekut, samuti tekkinud või tekkida võinud kahjude suurust ja võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele ning järelevalveasutusega tehtava koostöö ulatust. (3) Inspektsioon peab järelevalve teostamisel ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel arvestama oma otsuste ning toimingute võimaliku mõjuga, eelkõige süsteemsete riskide mõjuga, teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) finantssüsteemi stabiilsusele.
Propose a change(1) Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, krediidiasutuste seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) sätestatule järgmiste isikute suhtes: 1) krediidiasutused; 2) investeerimisühingud; 3) krediidiasutuste või investeerimisühingutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud; 4) kesksed vastaspooled. (2) Inspektsiooni töötajad, kes täidavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevaid tööülesandeid, moodustavad eraldi struktuuriüksuse. Inspektsioon peab tagama, et kriisilahendusfunktsioon ja järelevalvefunktsioon oleksid tegevuslikult sõltumatud. Inspektsioon peab ära hoidma finantskriisi lahendamise funktsiooni ja teiste funktsioonide vahel huvide konfliktide tekkimise võimaluse. (3) Finantskriisi lahendamise ülesandeid ja Inspektsiooni järelevalve ülesandeid täitvad isikud teevad finantsseisundi taastamise ja kriisilahendamise ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedat koostööd. (4) Finantskriisi lahendamise üksuse struktuurne eraldatus ja tegevuse sõltumatus ning tekkida võivate huvide konfliktide juhtimine ja teabevahetus sätestatakse täpsemalt Inspektsiooni asjakohastes sise-eeskirjades.
Propose a change(1) Inspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks on: 1) analüüsida ja jälgida pidevalt usaldusväärsuse ja omavahendite nõuete ning Eesti Panga seaduses, käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ning nende alusel antud õigusaktides ettenähtud muude kohustuste täitmist finantsjärelevalve subjektide poolt; 2) suunata ja mõjutada finantsjärelevalve subjekte kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks; 3) rakendada õigusaktides ettenähtud meetmeid klientide ja investorite huvide kaitseks; 4) rakendada seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi; 4¹) olla seadustes ettenähtud juhtudel ja korras väärtegude kohtuväline menetleja; 5) teha ettepanekuid finantssektorit ja selle järelevalvet puudutavate seaduste ja muude õigusaktide kehtestamiseks ja muutmiseks ning osaleda vastavate eelnõude väljatöötamisel; 6) teha koostööd rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonide ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede või muude pädevate asutuste või isikutega ja osaleda järelevalveasutuste kolleegiumite tegevuses; 6¹) osaleda koos teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega loataotluste ja muudes finantsjärelevalve menetlustes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud juhtudel; 7) täita tagatisfondi seadusest, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ja rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ning nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid; 7¹) edendada elanike teadlikkust finantsteenustest ja finantstoodetest; 7²) täita nõukogu määrusest (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), tulenevaid ülesandeid; 7³) hallata finantsteenuste kättesaadavuse ja nende teenustega seotud tasude võrreldavuse tagamiseks vajalikke andmeid; 7⁴) oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni strateegia alusel soodustada finantstehnoloogia arengut; 7⁵) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), tulenevaid ülesandeid ja teha küberturvalisuse valdkonnas koostööd Eesti ja teiste liikmesriikide küberturvalisuse pädevate asutustega; 8) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks. (1¹) Inspektsioon analüüsib ja jälgib finantskriisi lahendamise funktsiooni täitmiseks pidevalt finantsseisundi taastamise kava ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud muude kohustuste järgimist subjektide poolt. (1²) Inspektsiooni ülesanded finantskriisi lahendamise eesmärgi saavutamiseks on: 1) analüüsida ja jälgida pidevalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist; 2) rakendada õigusaktides ette nähtud meetmeid kriitiliste funktsioonide jätkuvuse tagamiseks ning klientide ja investorite huvide kaitseks; 3) rakendada kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud alustel, ulatuses ja korras; 4) rakendada haldussundi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud alustel, ulatuses ja korras; 5) teha koostööd rahvusvaheliste ja välisriikide kriisilahendusasutustega ning Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede või muude pädevate asutuste või isikutega ja osaleda kriisilahenduskolleegiumite tegevuses; 6) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud kriisi lahendamise eesmärgi saavutamiseks; 7) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), tulenevaid ülesandeid; 8) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/23 tulenevaid ülesandeid. (1³) Inspektsioon võib avaldada hoiatusteateid käesolevas seaduses sätestatud korras. (1⁴) Inspektsioon on pädev üksus tarbijakaitseseaduse §-de 60² ja 66² tähenduses ning võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel tarbijate ja jaeinvestorite kollektiivsete huvide kaitseks riigisisese kollektiivse esindushagiga maakohtusse, samuti piiriülese kollektiivse esindushagiga teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtusse. (1⁵) Inspektsiooni püsivad kriisiülesanded on: 1) järelevalve tegemine elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse üle kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 167 lõike 1 punkti 1 kohaselt; 2) finantskriisi lahendamine käesoleva seaduse § 2 lõike 3 kohaselt; 3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiolukorraks valmistumine ning kriisiolukorra lahendamisel osalemine ja sellega seonduvate ülesannete täitmine. (2) Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud õigused. (3) Finantsinspektsioon kohaldab finantsjärelevalve- ja kriisilahendusmenetluses haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ning käesoleva seaduse §-s 2 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustest tulenevaid erisusi. (4) Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses, käesolevas seaduses nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.
Propose a change(1) Inspektsiooni tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib Inspektsiooni nõukogu (edaspidi nõukogu). (2) Nõukogu: 1) kinnitab Inspektsiooni juhatuse (edaspidi juhatus) ettepanekul Inspektsiooni tegevuse strateegia; 2) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni eelarve ja käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juhul lisaeelarve ning teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta; 2¹) kinnitab eelarve ülejäägi kasutamise; 3) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused ning käesoleva seaduse § 5¹ lõikes 4 sätestatud sise-eeskirjad; 4) kinnitab juhatuse koosseisu suuruse, nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse esimehe; 5) kutsub tagasi juhatuse liikmed; 5¹) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseaudiitori ja temaga töölepingu sõlmimise või selle lõpetamise; 5²) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseauditi tegemise korra; 6) otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise, muutmise, lõpetamise ning ooteaja kohaldamise tingimused; 7) kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja lisatasu suuruse ning nendele kohaldatavad sotsiaalsed garantiid; 8) otsustab juhatuse esimehe ja liikme vastu viimaste poolt õigusakti või oma kohustuse rikkumise tagajärjel riigile tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise; 9) kinnitab juhatuse esitatud Inspektsiooni aastaaruande; 10) kinnitab nõukogu reglemendi; 11) teeb otsuseid muudes seadusega nõukogu pädevusse antud küsimustes; 12) kehtestab sise-eeskirjad juhatuse liikmete huvide konflikti ennetamiseks ja finantsinstrumentide võõrandamiseks.
Propose a change(1) Nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on liikmed ametikoha järgi ja neli on nimetatavad liikmed. (2) Valdkonna eest vastutav minister ja Eesti Panga president on nõukogu liikmed ametikoha järgi. (3) Nõukogu nimetatavatest liikmetest pooled nimetab ja kutsub tagasi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ja pooled Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu.
Propose a change(1) Nõukogu nimetatav liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused. (2) Nõukogu liikmeks ei või nimetada: 1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos; 2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (3) Nõukogu liikme suhtes kohaldatakse huvide konflikti vältimise kohta käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 ning § 32¹ lõigetes 1 ja 2 ning saladuse hoidmise kohustuse kohta käesoleva seaduse §-s 34 sätestatut.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema volituste lõppemisega ametikohal, mille järgi ta nõukogu koosseisu kuulub. (2) Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaeg on kolm aastat nõukogu liikmeks nimetamisest. (3) Volituste tähtaja lõppemisel täidab nimetatav liige oma kohustusi kuni uue liikme nimetamiseni. (4) Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaja lõppemise, tema tagasikutsumise või surma korral nimetab liikme algselt nimetanu mõistlikult vajaliku aja jooksul nõukogu uue nimetatava liikme.
Propose a change(1) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi kolme kuu jooksul pärast sellelt nõukogu liikmelt vastava kirjaliku avalduse saamist. (2) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse tagasi viivitamatult enne tema volituste tähtaja lõppu: 1) nõukogu liikme suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral; 2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või § 32¹ lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral; 3) nõukogu liikme suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral; 4) nimetatavale liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral. (3) Nõukogu nimetatava liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna nõukogu nimetatav liige on võimetu oma kohustusi täitma.
Propose a change(1) Nõukogu esimeheks on valdkonna eest vastutav minister. (2) Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja selle asjaajamist, kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid, korraldab koosolekute protokollimist ja nõukogu otsuste avalikustamist ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab nõukogu otsuse alusel ametilepingu juhatuse esimehe ja liikmetega. (3) Nõukogu esimehe äraoleku või puudumise korral täidab esimehe ülesandeid vanim kohalolev nõukogu liige.
Propose a change(1) Nõukogu korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. (2) Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku nõukogu esimehe algatusel, vähemalt kahe nõukogu liikme või juhatuse esimehe taotlusel. Taotluses näidatakse otsustamist vajavad küsimused ja soovitav koosoleku toimumise aeg. (3) Teade nõukogu korralise koosoleku kohta saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumise päeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmele teatama ette vähemalt üks tööpäev. (4) Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord koos ettekannete esitajate nimedega.
Propose a change(1) Nõukogu liige osaleb nõukogu tegevuses isiklikult. (2) Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti. (3) Juhatuse liikmel on õigus osaleda nõukogu koosolekul, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti. (4) Nõukogu koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse nõukogu reglemendis, sealhulgas: 1) juhatuse esimehe valimise protseduur; 2) nõukogu koosolekust teatamise viis; 3) nõukogu liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord; 4) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas nõukogu otsuste sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused; 5) nõukogu otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, nõukogu liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord. (5) Nõukogu liikmele makstakse igakuiselt tasu kuupalga alammäära kahekordses suuruses. Tasu ei maksta valdkonna eest vastutavale ministrile. (6) Nõukogu tegevuse tehnilise korralduse tagab juhatus.
Propose a change(1) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 3 ja 10 nimetatud küsimuses on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed. (3) Nõukogu liige teatab nõukogule, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud arutamisele tulevast otsusest. Nõukogu liige on kohustatud teatama, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa, abikaasa või registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, vend või õde on: 1) juhatuse liige või juhatuse liikmeks nimetatav isik, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 4–8 sätestatud küsimustes; 2) käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 nimetatud järelevalvetasu maksma kohustatud isik või viimases olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või juhtimisorgani liige, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud küsimuses. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel nõukogu liige ei hääleta, välja arvatud juhul, kui tema hääletamise poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad nõukogu liikmed. (5) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud nõukogu liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.
Propose a change(1) Nõukogu koosolek protokollitakse. (2) Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija. (3) Nõukogu liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga. (4) Nõukogu protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldab ja nende säilimise eest vastutab juhatus.
Propose a change(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed ning igal nõukogu liikmel on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks. (2) Ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 1, 4 ja 10 nimetatud küsimustes. (3) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja. (4) Nõukogu esimees saadab nõukogu otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. (5) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatut. (6) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile nõukogu liikmetele ja juhatusele.
Propose a change(1) Juhatus juhib ja korraldab Inspektsiooni tegevust. Juhatuse pädevuses on kõigi Inspektsiooni kohustuste täitmisega seotud otsuste tegemine ja kohustuste täitmine ning õiguste realiseerimine, mis ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõukogu, nõukogu esimehe või juhatuse esimehe pädevuses. Juhatus täidab nõukogu poolt käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel tehtud otsuseid. (2) Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusmenetluse läbiviimisega seotud küsimustes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud alustel juhatus otsustab: 1) tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning muud tegevusloaga seonduvad küsimused; 2) nõusoleku, loa või kooskõlastuse andmise; 3) registreerimiskohustuse täitmise ja nimekirjadesse kandmisega seonduvad küsimused; 4) ettekirjutuste tegemise; 4¹) üldkorralduse andmise Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile või pädevale asutusele jäetud riigisiseste valikute kohaldamiseks; 5) haldussunnivahendite kohaldamise; 6) väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ja sunnivahendite kohaldamise otsustamise; 7) erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi määramise; 8) varajase sekkumise meetme, moratooriumi või erirežiimi kehtestamise ja sellega seotud toimingute tegemise; 9) pankrotiavalduse, hagiavalduse või muu seda laadi avalduse kohtule esitamise ja finantsjärelevalve subjekti pankroti- või likvideerimismenetluses muu otsuse tegemise; 10) muu haldusakti andmise finantsjärelevalve- või kriisilahendusmenetluses käesoleva seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduses sätestatud alustel, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2¹) Juhatus otsustab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel Inspektsioonile antud korralduse täitmise. (3) Juhtimise ja tegevuse korraldamisega seotud küsimustes juhatus: 1) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni tegevuse strateegia; 2) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni eelarve projekti koos ettepanekuga käesoleva seaduse alusel tasutava järelevalvetasu mahuosa määra kohta järgnevaks eelarveaastaks; 2¹) esitab nõukogule ettepaneku käesoleva seaduse §-s 37¹ sätestatud eelarve ülejäägi kasutamiseks; 3) esitab käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juhul nõukogule kinnitamiseks lisaeelarve projekti; 4) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses kinnisasjade ja registrisse kandmisele kuuluvate vallasasjade omandamise ja võõrandamise; 5) esitab nõukogule ettepaneku Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise aluste kohta; 6) kinnitab lähtuvalt nõukogu poolt kinnitatud alustest Inspektsiooni struktuuri ja koosseisu; 7) kinnitab Inspektsiooni raamatupidamise või muu asjakohase või seaduses sätestatud sise-eeskirja, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses; 8) esitab nõukogule teadmiseks käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud ettepanekud ja ülevaated; 9) 10) kaasab vajaduse korral eksperte finantsjärelevalve teostamiseks ja finantskriisi lahendamiseks; 11) moodustab töögruppe ja komisjone Inspektsiooni ülesannete täitmiseks; 12) otsustab käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud koostöökokkulepete sõlmimise; 13) otsustab koostöökokkulepete sõlmimise välisriikide finantsjärelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega; 13¹) nimetab juhatuse liikmete hulgast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse, Euroopa Keskpanga juurde moodustatud järelevalvenõukogu ning ühtse kriisilahendusnõukogu tegevuses osaleva juhatuse liikme ja tema asendusliikme ning otsustab tema volituste tähtaja ja tema vahendusel nimetatud asutustes esitatava seisukoha, hääletamise ja muu ülesande täitmise; 14) esitab kord kvartalis nõukogule ülevaate Inspektsiooni tegevusest ja tulude-kulude aruande; 15) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni aastaaruande; 16) kinnitab juhatuse töö reglemendi; 17) otsustab muid Inspektsiooni igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, mille otsustamist on taotlenud vähemalt kaks juhatuse liiget.
Propose a change(1) Juhatus koosneb kolmest kuni viiest liikmest. (2) Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Üldjuhul nimetatakse juhatuse liige avaliku konkursi tulemusel. Suunatud pakkumise tegemine juhatuse liikme nimetamiseks on lubatud, kui avaliku konkursi korraldamine ei ole asjakohane.
Propose a change(1) Juhatuse liikmeks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, Inspektsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viie aasta pikkune töökogemus rahanduse, juriidilisel, audiitorkontrolli või infotehnoloogia alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana. (2) Juhatuse liikmeks ei või nimetada: 1) nõukogu liiget; 2) Eesti Panga Nõukogu liiget, Eesti Panga juhatuse liiget; 3) Eesti Panga audiitorit; 4) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos; 5) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 6) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (3) Juhatuse liige ei või olla avalikus teenistuses, töötada teise tööandja juures ega Eesti Panga struktuuriüksuses või iseseisvas allasutuses. (4) Juhatuse liikme suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 31–32¹ ja 34 sätestatut. (5) Enne juhatuse liikmeks nimetamist esitab isik nõukogule kirjalikult käesoleva seaduse § 32 lõigetes 7 ja 8 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema nimetamise juhatuse liikmeks. Juhatuse liige teatab viivitamatult nõukogule esitatud andmetes toimunud muudatustest. (6) Juhatuse esimeheks ei või nimetada isikut, kes on kuni kuus kuud enne ametisse astumist olnud finantsjärelevalve subjekti juhatuse või nõukogu liige või finantssektori huve esindava organisatsiooni juht.
Propose a change(1) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli aastat. (2) Juhatuse esimeheks oleva juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat. (3) Juhatuse liikme volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses nimetatud kuupäevast. (4) Nõukogu esimees sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega nende volituste tähtajaks ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse esimehe ja liikme kohustuse täitmise eest. (5) Nõukogu võib oma otsusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendada vastava juhatuse liikme nõusolekul kokku kuni ühe aasta võrra. Käesolevas paragrahvis sätestatud juhatuse esimehe ja juhatuse liikme ametiaja pikkus ei või ületada 14 aastat.
Propose a change(1) Juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast temalt vastava kirjaliku avalduse saamist. (2) Juhatuse liige kutsutakse enne liikme volituste tähtaja lõppu viivitamatult tagasi: 1) tema suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral; 2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral; 3) tema suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral; 4) juhatuse liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral. (3) Juhatuse liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna juhatuse liige on võimetu oma kohustusi täitma. (4) Juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu mõistlikult vajaliku aja jooksul juhatuse uue liikme. Kui juhatuse liige kutsutakse tagasi enne tema volituste tähtaja lõppu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud põhjustel, võib tagasikutsumise täpsemad põhjused avalikustada, kui tagasi kutsutud juhatuse liige on andnud selleks nõusoleku.
Propose a change(1) Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi: 1) finantsjärelevalve subjektilt ja kolmandalt isikult finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe nõudmiseks; 2) finantsjärelevalve subjekti ja kolmanda isiku ilmumiseks Inspektsiooni ametiruumidesse seoses finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe andmisega; 3) finantsjärelevalve subjekti kohapealse kontrolli tegemiseks; 4) väärtpaberitega kauplemise peatamiseks või lõpetamiseks vastavalt väärtpaberituru seaduses sätestatule. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isik ei täida talle korraldusega pandud kohustustust korralduses märgitud tähtpäevaks, võib tema suhtes rakendada sunniraha korralduses märgitud summas.
Propose a change(1) Nõukogu valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe nõukogu reglemendis sätestatud korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab esimehe ülesandeid vanim juhatuse liige, kui juhatuse esimees ei ole oma käskkirjaga määranud teisiti. (2) Juhatuse esimees: 1) korraldab juhatuse tegevust; 2) kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid ning korraldab nende protokollimist; 3) korraldab Inspektsiooni asjaajamist ja Inspektsiooni tegevuse avalikustamist; 4) korraldab Inspektsiooni raamatupidamist; 5) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses Inspektsiooni tegevuseks vajalike kulutuste tegemise; 6) sõlmib, muudab ja ütleb töölepingud töötajatega üles ning otsustab ooteaja kehtestamise tingimused. (3) Juhatuse esimees esindab Inspektsiooni kohtus ning suhetes riigiasutustega, Eesti Pangaga, muude isikutega, rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega, välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning muude pädevate asutuste, organisatsioonide ja isikutega, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Juhatuse esimees annab juhatuse otsuse alusel volikirju teistele juhatuse liikmetele, töötajatele ja kolmandatele isikutele Inspektsiooni esindamiseks.
Propose a change(1) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. (2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees oma algatusel või juhatuse liikme ettepanekul.
Propose a change(1) Juhatuse koosolek on kinnine, kui juhatuse esimees ei otsusta teisiti. (2) Juhatuse koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse juhatuse reglemendis, sealhulgas: 1) juhatuse koosolekust teatamise kord; 2) juhatuse liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord; 3) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas juhatuse otsuse sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused; 4) juhatuse otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, juhatuse liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.
Propose a change(1) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. (2) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool juhatuse koosseisust. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl. (3) Juhatuse otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud juhatuse liikmel on õigus esitada oma eriarvamus. (4) Juhatuse liige teatab juhatusele, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa või abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhatuse liige võib osaleda hääletamisel, kui selle poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad juhatuse liikmed.
Propose a change(1) Juhatuse koosolekud protokollitakse. (2) Juhatuse liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud juhatuse liige kinnitab oma allkirjaga. (3) Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees ja protokollija. (4) Juhatuse protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult.
Propose a change(1) Juhatusel on õigus vastu võtta otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed ning igal juhatuse liikmel on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks. (2) Juhatuse otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja. (3) Juhatuse esimees saadab juhatuse otsuse eelnõu kõigile juhatuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul juhatuse liige peab teatama oma seisukoha. Kui juhatuse liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta on hääletanud otsuse vastu. (4) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26 sätestatut. (5) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile juhatuse liikmetele.
Propose a change(1) Juhatuse liikmed vastutavad oma õigusvastase käitumisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. (2) Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. (3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile. (4) Juhatuse liikme vastu esitatav nõue aegub kolme aasta jooksul rikkumise toimumisest. (5) Juhatuse liige ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 2¹ nimetatud korralduse seaduspärase täitmisega.
Propose a change(1) Inspektsiooni töötajale (edaspidi töötaja) ja juhatuse liikmele kohaldatakse töösuhteid reguleerivaid seadusi niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Inspektsiooni võetakse tööle isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, piisavad kogemused ja kutsealane sobivus ning laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon. (3) Töötajaks ei või olla: 1) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos; 2) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus. (4) Enne töölepingu sõlmimist on töölevõtmist taotlev isik kohustatud esitama juhatusele kirjalikult ülevaate oma hariduse, kvalifikatsiooni, täienduskoolituse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise kohta ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 7 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla töötaja. (5) Töölepingu sõlmimisel võib kohaldada katseaega kestusega kuni kuus kuud. (6)
Propose a change(1) Töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid heas usus, järgima häid tavasid ning tegutsema avaliku võimu teostamiseks vajaliku hoolsuse ja temalt oodatava ettenägelikkuse ning kompetentsusega vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele. (2) Töötaja peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Inspektsiooni eesmärke, ülesandeid ja mainet.
Propose a change(1) Töötaja peab töökohustusi täites vältima huvide konflikti. (2) Huvide konflikt on olukord, kus töötaja tööalast tegevust mõjutab otseselt või võib mõjutada tema või korruptsioonivastase seaduse §-s 7 sätestatud seotud isiku huvi. (3) Töötaja ei tohi kasutada talle teatavaks saanud konfidentsiaalset järelevalvelist teavet enda, oma lähedaste ega muude kolmandate isikute huvides investeerimisotsuste tegemisel. (4) Töötajal on keelatud teha tehinguid finantsjärelevalve subjekti, tema ema- või tütarettevõtja ning sidusettevõtja väärtpaberite ja muude finantsinstrumentidega, samuti finantsjärelevalve subjekti emiteeritud krüptovaraga (edaspidi finantsinstrument). Keeld ei kehti investeerimise kohta investeerimisfondidesse või kolmandate isikute valitsetavatesse instrumentidesse tingimusel, et nende instrumentide omanikud ei saa sekkuda portfelli valitsemisse ning nende investeeringud on hajutatud. (5) Kui Inspektsiooni tööle võtmist taotlev isik või töötaja omab selliseid finantsinstrumente, mis võivad põhjustada huvide konflikti, peab ta need võõrandama mõistliku aja jooksul. Nimetatud finantsinstrumentide võõrandamise kohustust ei kohaldata tööle võtmist sooviva isiku ja töötaja suhtes, kui tema tööülesanded Inspektsioonis ei hõlma järelevalvemenetluste läbiviimist ega nendest osa võtmist ning tal puudub ligipääs selliste menetlustega seotud dokumentidele ja andmebaasidele. Inspektsioonil on õigus nõuda Inspektsiooni tööle võtmist taotlevalt isikult või töötajalt finantsinstrumentide võõrandamist. (6) Inspektsioonil on õigus seada töötajale nii töölepingu kui ka sise-eeskirjaga täpsemaid reegleid huvide konflikti vältimise kohta. (7) Inspektsiooni tööle võtmist taotlev isik on kohustatud esitama juhatusele enne töölepingu sõlmimist oma üldandmed, isikut tõendava dokumendi numbri ja endised nimed ning oma abikaasa, elukaaslase või registreeritud elukaaslase ning lapse ja vanemate üldandmed ning teabe nende ja iseenda varaliste kohustuste kohta finantsjärelevalve subjektide ees, samuti andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate finantsinstrumentide kohta. Töötaja on kohustatud need andmed üle kontrollima vähemalt kord aastas ning teatama juhatusele esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest viivitamata. (8) Täpsema loetelu käesoleva paragrahvi lõike 7 esimeses lauses nimetatud kohustuste ja finantsinstrumentide kohta esitatavatest andmetest sätestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026012&id=114082026008 määrusega.
Propose a change(1) Töötaja ei tohi olla seotud ühegi organisatsiooniga, mis esindab finantssektori huve Inspektsiooni ees, ega olla finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja. (2) Töötajal ei või olla ja ta ei tohi sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjekti, tema ema- või tütarettevõtja ning sidusettevõtja ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega töölepinguid ega muid lepinguid, mille sisuks on osutada neile teenuseid. Piiranguga on hõlmatud ka need isikud, kes veel ei ole finantsjärelevalve subjektid, kuid kes saavad selleks kõigi eelduste kohaselt kuue kuu jooksul. (3) Töötaja peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirangutest kinni pidama kuus kuud pärast Inspektsiooniga töösuhte lõppemist (edaspidi ooteaeg). Inspektsioon võib lühendada töötaja ooteaega kuni kolme kuuni, võttes lühendamise korral arvesse: 1) töötaja seniseid ametikohti ja tööülesandeid Inspektsioonis; 2) töötaja tulevast ametikohta ja tööülesandeid ning uue tööandja tegevusala, sealhulgas tema seotust finantsjärelevalve subjektidega, kelle üle Inspektsioon teostab järelevalvet; 3) muid asjaolusid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata töötaja suhtes, kui tema tööülesanded Inspektsioonis ei hõlmanud järelevalvemenetluste läbiviimist või nendest osa võtmist ning töötajal puudus ligipääs selliste menetlustega seotud dokumentidele ja andmebaasidele. (5) Juhatuse liikme ooteaeg ei või olla lühem kui 12 kuud. Juhatuse liikme taotlusel ja kui see on asjaolusid arvestades põhjendatud, võib nõukogu juhatuse liikme ooteaega lühendada, kuid see ei või olla lühem kui kolm kuud. Nõukogu juhindub juhatuse liikme ooteaja lühendamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses sätestatust. Kui juhatuse liige asub pärast oma ametiaja lõppu tööle, osutab teenuseid või täidab muul viisil lepingulisi ülesandeid finantsjärelevalve subjekti või tema sellise emaettevõtja, tütarettevõtja või sidusettevõtja konkurendi juures, mille üle on juhatuse liige teostanud järelevalvet või mille suhtes on ta võtnud vastu otsuseid, ei või ooteaeg olla lühem kui kuus kuud. (6) Ooteaeg algab pärast töö- või ametisuhte lõppemist, mil töötajal või juhatuse liikmel ei ole võimalik otseselt osaleda finantsjärelevalve subjekti, selle emaettevõtja, tütarettevõtja või sidusettevõtja järelevalves. Inspektsioon tagab, et töötajal ega juhatuse liikmel ei ole ligipääsu konfidentsiaalsele teabele pärast töö- või ametisuhte lõppu. (7) Ooteaja eest on Inspektsiooni töötajal ja juhatuse liikmel õigus saada hüvitist. Selle suurus ühe ooteajal viibitud kuu kohta on kuni töötaja või juhatuse liikme viimase lepingulise kuu- või töötasu maksimumsuurus. Hüvitist makstakse töötajale või juhatuse liikmele pärast töö- või ametisuhte lõppemist. Ooteaja rikkumise korral on Inspektsioonil õigus tasutud ooteaja hüvitis tagasi nõuda ja nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Inspektsioon võib töötaja või juhatuse liikmega kokku leppida leppetrahvis ooteaja rikkumise eest. (8) Inspektsioon kehtestab sise-eeskirjadega täpsemad ooteaja kohaldamise tingimused.
Propose a change(1) Töötaja ei võta järelevalvemenetlusest osa ega osale juhatuse otsuse ettevalmistamisel, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist. (2) Töötaja on kohustatud viivitamatult teavitama juhatuse esimeest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust ning samuti sellest, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa või abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja. (3) Kui juhatuse esimehel tekib põhjendatud kahtlus töötaja erapooletuses, on tal õigus töötaja järelevalvemenetlusest või juhatuse otsuse ettevalmistamisest kõrvaldada.
Propose a change(1) Töötaja, samuti Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitor, ekspert ja muu isik on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses konfidentsiaalset teavet, mis on temale teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega Inspektsioonis, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile oma ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet erahuvides.
Propose a changeInspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide tasutavast käesoleva seadusega sätestatud kohustuslikust maksest (edaspidi järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest.
Propose a changeInspektsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Propose a change(1) Lisaeelarve koostatakse juhul, kui eelarveaasta tuludest ei piisa Inspektsiooni kulutuste või investeeringute katmiseks eelarveaasta jooksul. (2) Juhatus koostab lisaeelarve projekti koos ettepanekuga järelevalvetasu mahuosa määrade kohta ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.
Propose a change