(1) Kui Inspektsiooni eelarveaasta tulud ületavad kulusid, võib tekkinud eelarve ülejäägi arvel moodustada reserve, teha kulutusi või investeeringuid või tagastada ülejääk ühetaoliselt ja proportsionaalselt järelevalvesubjektidele. Ülejäägi ühetaoliselt ja proportsionaalselt tagastamise põhimõtte kohaldamisel tuleb arvestada käesoleva seaduse § 40 lõike 2 ja lõike 3 teise lause alusel rakendatud eranditega.
(2) Juhatus koostab eelarve ülejäägi kasutamise ettepaneku ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.
(1) Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast.
(2) Investeerimisühing, väärtpaberite keskdepositoorium, pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, krediidiandja, fondivalitseja, määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent, krediidiinkasso ja krediiditeaberegistri pidaja maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel. Makseasutus ja e-raha asutus, kelle suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, ning erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa. Investeerimisfondide seaduse §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja maksab üksnes järelevalvetasu kapitaliosa.
(3) Kindlustusmaakler, krediidivahendaja ja välisriigi äriühingu Eesti filiaal, kes tegutseb investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või krediidiinkasso tegevusalal, krediiditeaberegistri pidaja, välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõike 1 alusel enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks luba taotlenud isik maksab üksnes järelevalvetasu mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib nendes lõigetes nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastaval tegevusalal tegutsemiseks õiguse andnud Inspektsiooni otsuse jõustumisest või toimingu sooritamisest arvates.
(5) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastava tegutsemise õiguse lõppemisega.
(6) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.
(7) Järelevalvesubjekt, kes tegutseb mitmel tegevusalal, maksab järelevalvetasu üksnes ühe järelevalvesubjektina. Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu kohaldamisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid:
1) krediidiasutuse tegevusalal tegutsev äriühing maksab järelevalvetasu krediidiasutusena;
1¹) krediidiandja, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu krediidiandjana;
1²) krediidivahendaja, kes ei ole krediidiasutus või krediidiandja, maksab järelevalvetasu krediidivahendajana;
2) fondivalitseja tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu fondivalitsejana;
3) investeerimisühingu tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus ega fondivalitseja, maksab järelevalvetasu investeerimisühinguna;
4) väärtpaberite keskdepositooriumina ja pensioniregistri pidajana tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, fondivalitseja ega investeerimisühing, maksab järelevalvetasu väärtpaberite keskdepositooriumina ja pensioniregistri pidajana;
5) e-raha asutusena tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu e-raha asutusena;
6) äriühing, kellel on makseasutuse ja krediidiandja või krediidivahendaja tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle järelevalvetasu on suurem;
6¹) äriühing, kellel on ühisrahastusteenuse osutaja, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutuse tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle järelevalvetasu on suurem;
6²) ühisrahastusteenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, maksab järelevalvetasu ühisrahastusteenuse osutajana;
7) erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutajana tegutsev investeerimisühing või turu korraldaja maksab järelevalvetasu vastavalt kas investeerimisühingu või turu korraldajana.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud äriühing maksab järelevalvetasu oma kapitalilt ja tema valitsetavate investeerimisfondide varalt.
(10) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda rahastamiskohustust omavalt isikult täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu arvutamiseks.
(1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga:
1) krediidiasutuse korral õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast;
2) kindlustusandja korral tegevusloas märgitud kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast miinimumkapitalinõude alammäärast;
3) väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja korral õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omakapitali summast;
4) investeerimisühingu, makseasutuse, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse, krediidiandja, krediidiinkasso, fondivalitseja ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast;
4¹) krediiditeaberegistri pidaja korral krediiditeaberegistri pidamiseks õigusakti kohaselt nõutavast suurimast minimaalsest aktsiakapitali summast;
5) pensionifondi fondivalitseja korral õigusakti kohaselt nõutavast algkapitali minimaalsest summast;
6) ühisrahastusteenuse osutaja korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), artikli 11 lõike 1 punktis a nimetatud summast;
7) krüptovarateenuse osutaja korral vastavalt tegevusloa ulatusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), IV lisas nimetatud summast;
8) varapõhise tokeni emitendi, välja arvatud krediidiasutuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõike 1 punktis a nimetatud summast;
9) investeerimisfondide seaduse §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja korral õigusakti kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest aktsia- või osakapitali summast.
(2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub:
1) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,05 protsendiga krediidiasutuse või vastava Eesti filiaali varast;
1¹) krediidiandja või välisriigi krediidiandja filiaali korral 0,01–1 protsendiga krediidiandja või vastava Eesti filiaali tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägist;
1²) krediidivahendaja või välisriigi krediidivahendaja Eesti filiaali korral 0,01–1 protsendiga krediidivahendaja või vastava Eesti filiaali tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi summast;
1³) krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali korral 0,01–1 protsendiga krediidiinkasso poolt hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete koondjäägist või 0,1–0,7 protsendiga ärituludest;
1⁴) krediiditeaberegistri pidaja korral 0,1–0,7 protsendiga ärituludest;
2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast;
2¹) ühisrahastusteenuse osutaja ja välisriigi ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendusel kaasatud summadest;
2²) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–2 protsendiga krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastuvõetud tehingute kogusummast;
2³) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–2 protsendiga klientide jaoks hoitavate vahendite summast;
2⁴) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–2 protsendiga krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastasest äritulust;
2⁵) varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali korral 0,005–2 protsendiga emiteeritud krüptovara väärtusest.
3)
4) kogumispensionide seaduse §-s 3 sätestatud pensionifondi valitseva fondivalitseja või pensionifondi valitseva välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,2 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate pensionifondide varast;
4¹)
5)
5¹) fondivalitseja või välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,01–0,1 protsendiga tema valitsetavate eurofondide või alternatiivfondide varast, kui käesoleva lõike punktist 5² ei tulene teisiti, või välisriigi fondivalitseja valitsetavate Eestis moodustatud või asutatud eurofondide või alternatiivfondide varast, kui neid fonde valitsetakse piiriüleselt, kusjuures vara hulka ei arvestata väikesemahuliste alternatiivfondide fondivalitseja valitsetavaid alternatiivfonde;
5²) fondivalitseja korral 0,001–0,01 protsendiga tema valitsetavate välisriigis moodustatud või asutatud eurofondide või alternatiivfondide varast, kui nimetatud fondide osakuid või aktsiaid ei pakuta Eestis avalikult, kusjuures vara hulka ei arvestata väikesemahuliste alternatiivfondide fondivalitseja valitsetavaid alternatiivfonde;
5³) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi korral 0,02−0,25 protsendiga fondi vara ja fondi tehtud sissemaksete kogusummast;
6) kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali brutokindlustusmaksetest, sealjuures ei arvata brutokindlustusmaksete hulka kindlustusandja või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
7) elukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,02 kuni 0,25 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali vara ja brutokindlustusmaksete kogusummast, sealjuures ei arvata brutokindlustusmaksete hulka kindlustusandja või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
7¹) edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali edasikindlustuse brutokindlustusmaksetest, sealjuures ei arvata edasikindlustuse brutokindlustusmaksete hulka edasikindlustusandja edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
8) kindlustusmaakleri või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali korral 0,5 kuni 5 protsendiga kindlustusmaakleri või vastava Eesti filiaali kogutud vahendustasude kogusummast;
9) väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja korral 0,1 kuni 0,7 protsendiga ärituludest;
10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja korral 0,1 kuni 0,5 protsendiga ärituludest;
11) e-raha asutuse või välisriigi e-raha asutuse Eesti filiaali korral 0,05–0,5 protsendiga e-raha asutuse või vastava Eesti filiaali varast;
12) makseasutuse või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral 0,0035–0,035 protsendiga makseasutuse või Eesti filiaali täidetud ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenuse osutamise käigus algatatud maksetehingute kogusummast;
12¹) makseasutuse korral, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit, või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral, kes osutab üksnes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust, 0,1–0,7 protsendiga ärituludest;
12²) makseasutuse või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral, kes osutab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, 0,1–0,7 protsendiga ärituludest;
13) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõike 1 alusel enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks loa taotlenud isiku korral 0,01–0,5 protsendiga isiku tehtud otsepakkumiste mahust;
14) erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja korral 0,01–0,5 protsendiga ärituludest.
(2¹) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu mahuosa suurendatakse summa võrra, mis võrdub 0,001–0,02 protsendiga krediidiasutuse emiteeritud lunastamata pandikirjade kogu nimiväärtusest.
(2²) Investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis.
(3) Vara käesoleva seaduse tähenduses on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete summa kokku.
(1) Järelevalvetasu mahuosa määr kehtestatakse kalendriaastaks protsendina käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud piires. Määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026012&id=121122024019;110122025007 määrusega 15 päeva jooksul pärast Inspektsiooni eelarve kinnitamist nõukogu poolt.
(2) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktides 4 ja 5¹ nimetatud investeerimisfondide korral võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid, lähtuvalt valitsetavate investeerimisfondide tüübist või investeerimisfondide tingimustes või põhikirjas ette nähtud investeerimispoliitikast.
(3) Järelevalvetasu mahuosa määr on ühtne kõigile samal tegevusalal tegutsevatele isikutele ja välisriigi äriühingute Eesti filiaalidele. Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), alusel tunnistatud oluliseks krediidiasutuseks, võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid.
(4) Järelevalvetasu mahuosa määra rakendatakse järelevalvetasu ettemakse ja lõppmakse arvutamisel.
(1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, krediidiandja ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või välisriigi äriühingu Eesti filiaali vara, valitsetavate investeerimisfondide vara või krediidiandja puhul tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.
(1¹) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga, ja Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu fondi tehtud sissemaksete kahekordne kogusumma.
(1²) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu mahuosa ettemaksu suurendamisel võetakse aluseks selle isiku pandikirjaportfelli nimiväärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.
(2) Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga, ja Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutokindlustusmaksete kahekordne kogusumma.
(3) Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutokindlustusmaksete kahekordne kogusumma.
(3¹) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu kahekordne edasikindlustuse brutokindlustusmaksete kogusumma.
(4) Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta vahendustasude kogusumma.
(5) Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja ja makseasutuse, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit või kes osutab sama seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
(5¹) Krediidivahendaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava krediidivahendaja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi kogusumma.
(5²) Makseasutuse järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava makseasutuse Eesti filiaali poolt Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud või algatatud maksetehingute kogusumma.
(5³) Ühisrahastusteenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summad, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
(5⁴) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastuvõetud tehingute kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
(5⁵) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.
(5⁶) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes.
(5⁷) Varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile esitatud aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.
(5⁸) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks tema või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete koondjäägi kogusumma aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga, või tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
(5⁹) Krediiditeaberegistri pidaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
(6) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss.
(7) Järelevalvetasu ettemakse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel lähtutakse üksnes sellise kvartalilõpu seisu andmetest, kui rahastamiskohustuslasel oli vastavaks tegevuseks Finantsinspektsiooni väljastatud kehtiv tegevusluba.
(1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, krediidiandja ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või välisriigi äriühingu Eesti filiaali vara, valitsetavate investeerimisfondide vara või krediidiandja puhul tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.
(1¹) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, ning Inspektsioonile esitatud eelmise aasta fondi tehtud sissemaksete kogusumma.
(1²) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu lõppmakse suurendamisel võetakse aluseks selle isiku pandikirjaportfelli nimiväärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.
(2) Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, ning Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutokindlustusmaksete kogusumma.
(3) Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutokindlustusmaksete kogusumma.
(3¹) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta edasikindlustuse brutokindlustusmaksete kogusumma.
(4) Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta vahendustasude kogusumma.
(5) Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja ja makseasutuse, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit või kes osutab sama seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
(5¹) Krediidivahendaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava krediidivahendaja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi kogusumma.
(5²) Makseasutuse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava makseasutuse Eesti filiaali poolt Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud või algatatud maksetehingute kogusumma.
(5³) Ühisrahastusteenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summad, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
(5⁴) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastuvõetud tehingute kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
(5⁵) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.
(5⁶) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes.
(5⁷) Varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.
(5⁸) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks tema või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete koondjäägi kogusumma aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, või tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
(5⁹) Krediiditeaberegistri pidaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
(6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta kestel võetakse järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud vara, tarbimiskrediidi jääk 31. detsembri seisuga või brutokindlustusmaksete, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehtud sissemaksete või maksetehingute kogusumma, arvestades käesoleva seaduse §-s 44¹ sätestatut.
(7) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss.
(1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Inspektsioon isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja.
(2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Inspektsiooni eelarveaastal (edaspidi eelarveaasta) selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa.
(3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Inspektsioon enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.
(4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.
(5) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses.
(6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiinkasso, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiinkasso, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses.
(7) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses.
(8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiinkasso, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiinkasso, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 sätestatud juhul võrdub kindlustusmaakleri ja krediidivahendaja järelevalvetasu kapitaliosa summa 1000 euroga.
(10) Järelevalvetasu tasutakse Inspektsiooni kontole.
(1) Eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks.
(2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse eelarveaasta 1. septembriks.
(3) Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist.
§ 44¹. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused
(1) Kui rahastamiskohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise aastal omandanud ettevõtte või käitise, üle võtnud kindlustusportfelli või muul viisil omandanud või üle võtnud teise järelevalvesubjekti varad või kohustused (edaspidi käesolevas paragrahvis omandajast järelevalvesubjekt), võetakse omandajast järelevalvesubjekti järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omandajast järelevalvesubjekt on üle võtnud kindlustusportfelli või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara ja kohustused, siis brutokindlustusmaksete või fondi tehtud sissemaksete kogusumma arvutamisel loetakse vastav kindlustusportfell või vara ja kohustused kuuluvaks omandajast järelevalvesubjektile alates ettemakse arvutamisele eelneva aasta 31. detsembrist.
(3) Käesolevas paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse eelarveaasta 28. märtsiks.
Kui järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik ei tasu järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus rakendada sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Menetlustasu on taotluse esitaja või toimingu läbiviimist taotleva isiku poolt tasutav kohustuslik makse käesolevas seaduses kehtestatud määras Inspektsiooni poolt käesolevas seaduses ette nähtud avalduse läbivaatamise või toimingu sooritamise eest.
Menetlustasu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik või välismaa äriühingu filiaal, kes taotleb Inspektsioonilt taotluse läbivaatamist või toimingu sooritamist.
(1) Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 5000 eurot.
(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja, krediidivahendaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi, krediidiinkasso või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 3000 eurot.
(3) Kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja või krediidiandja või -vahendaja filiaali asutamiseks Eestis, samuti kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja või krediidiandja või -vahendaja Eestis piiriüleselt teenuse osutamiseks loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.
(4) Kindlustusmaakleri või kolmandas riigis registreeritud kindlustusmaakleri filiaali kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse menetlustasu 150 eurot.
(5) Kui makseasutus taotleb tegevusloa taotluses makseasutuste ja e-raha seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamist, tasutakse menetlustasu 500 eurot.
(6) Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõikes 1 sätestatud loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 300 eurot.
§ 45⁵. Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise taotlemine ning valge raamatu heakskiitmise taotlemine ja sellest teavitamine
(1) Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud, prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 2000 eurot ning prospekti lisa kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 17 lõike 1 punktis a sätestatu kohaselt valge raamatu heakskiitmise taotlemisel tasub krediidiasutus menetlustasu 2000 eurot ja artikli 25 kohaselt valge raamatu uue versiooni heakskiitmise taotlemisel tasub varapõhise tokeni emitent, sealhulgas krediidiasutus, menetlustasu 1000 eurot.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 8 lõike 1 kohaselt krüptovara valgest raamatust teavitamise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot.
§ 45⁷. Fondi tingimuste, aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja ja nende muutmise kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise ja fondivalitseja registreerimise taotlemine
(1) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
(2) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muutmise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot.
(3) Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
(4) Investeerimisfondide seaduse §-s 453 sätestatud väikefondi valitseja registreerimisel tasutakse menetlustasu 2000 eurot.
(1) Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu sooritamist.
(2) Menetlustasu tasutakse Inspektsiooni kontole.
(3) Menetlustasu tasumise korral näidatakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest menetlustasu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel toimingu tasu tasuti. Samuti märgitakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil isiku nimi, kelle eest toimingu tasu tasuti.
Käesoleva seaduse § 45⁷ lõikes 2, §-des 45⁸ ja 45⁹ sätestatud menetlustasu ei tasuta juhul, kui muudatused tingimustes, põhikirjas, reglemendis või reeglites on tingitud muudatustest õigusaktides.
(1) Menetlustasu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud menetlustasu tagastamist käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates.
(2) Inspektsioon teeb otsuse taotluse kohta 20 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(3) Menetlustasu tagastamise taotlemisel esitatakse Inspektsioonile kirjalik avaldus ja menetlustasu tasumist tõendav dokument.
(4) Inspektsioon tagastab menetlustasu 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates.
(5) Inspektsioon ei vaata menetlustasu tagastamise taotlust läbi, kui menetlustasu tagastamise taotluse kohta on tehtud Inspektsiooni otsus.
(6) Tasutud menetlustasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
1) menetlustasu on tasutud ettenähtust suuremas summas;
2)
3) menetlustasu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on menetlustasu tasumisest vabastatud;
4) menetlustasu tasunud isik loobub toimingust või taotluse esitamisest enne Inspektsiooni pöördumist.
(1) Inspektsioon osaleb oma pädevuse piires rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb nendega koostööd.
(2) Inspektsioon osaleb järgmiste asutuste, organite ja komiteede (edaspidi käesolevas paragrahvis asutused) töös:
1) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus;
2) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus;
3) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus;
4) Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee;
5) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
(3) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaomast Euroopa järelevalveasutust (edaspidi Euroopa järelevalveasutus):
1) tütarettevõtjast investeerimisühingule, krediidiasutusele, fondivalitsejale, makseasutusele, e-raha asutusele või kindlustusandjale (edaspidi finantsasutused), keda otseselt või kaudselt kontrollib muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kolmanda riigi õigusaktide alusel tegutsev või kolmandas riigis asuv emaettevõtja (edaspidi kolmanda riigi emaettevõtja), tegevusloa andmisest ja esitab seejuures konsolideerimisgrupi struktuuri;
2) kolmanda riigi emaettevõtja poolt finantsasutuses sellise osaluse omandamisest, et finantsasutusest saab kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja;
3) kõigist asjaoludest, mis takistavad finantsasutuste asutamist või teenuste osutamist kolmandas riigis;
4) asjakohastest kolmandatest riikidest, kus kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded, ja riikidest, kus selle riigi õigusaktid ei võimalda eelnimetatud seaduses sätestatuga võrdväärsete meetmete rakendamist;
4¹) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel menetletud väärteoasjas tehtud jõustunud lahendist või haldusaktist ning sunniraha määramisest, samuti nimetatud otsuste suhtes esitatud vaietest või kaebustest;
5) kõigist oma otsustest finantsasutuste tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise, sealhulgas kehtetuks tunnistamise põhjenduste kohta.
(4) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni:
1) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 lõike 1 kohaselt väljastavad e-raha, ning nende väljastatud ja kasutuses olevast e-raha kogusummast;
1¹) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes osutavad makseteenuseid makseasutuste ja e-raha asutuse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 alusel, ning nende tehtud maksetehingute kogusummast;
2) kolmanda riigi e-raha asutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest;
3) kõigist asjaoludest, mis takistavad kindlustuse turustamisega tegeleva isiku asutamist või teenuste osutamist kolmandas riigis.
(5) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni selle nõudmisel:
1) igast tegevusloa taotlusest, mille esitab kolmanda riigi emaettevõtja iga otsene või kaudne tütarettevõtja;
2) igast taotlusest, millega kolmanda riigi emaettevõtja omandaks finantsasutuses osaluse, mille tagajärjel finantsasutusest saaks kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja.
(6) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust regulaarselt järgmistest otsustest ja kokkulepetest:
1) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele finantsasutuste filiaali asutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest või eelnimetatud andmete muudatuste edastamisest keeldumise otsus;
2) lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali suhtes edasiste rikkumiste takistamiseks kohaldatud meetmete ja karistuste otsus;
3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kindlustusandjate piiriülese teenuse osutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise otsus;
4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalveülesannete üleandmise kokkulepe ja selle sisu;
5) lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali või Eestis kindlustuse turustamisega tegeleva lepinguriigi vahendaja suhtes tehtud otsus kindlustustegevuse seaduse § 237 lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks.
(7) Euroopa Komisjoni nõudmisel peatab Inspektsioon kuni kolmeks kuuks otsuse tegemise finantsasutuse tegevusloa taotluse või finantsasutuses olulise osaluse omandamise menetluses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule juhul, kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud asjaolu.
(8) Inspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust ning teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud järelevalveülesannete üleandmiseks, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest.
(9) Inspektsioon teeb koostööd Euroopa Komisjoniga kaaskindlustuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Koostöö hõlmab selliste juhtude ülevaatamist, kui juhtiv kindlustusandja ei täida juhtiva kindlustusandja ülesandeid täielikult või kui mitme kindlustusandja osalemine ei ole teatud kindlustusriskide kindlustamisel asjakohane.
(10) Inspektsioon osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 32 sätestatud järelevaatamisfoorumi töös ning teavitab sellest sama artikli lõike 5 kohaselt juhtivat järelevaatamisasutust.
§ 46¹. Koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega
(1) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi:
1) igast kehtivat tegevusluba omava Eestis registreeritud reguleeritud väärtpaberituru korraldaja poolt korraldatavast reguleeritud väärtpaberiturust, mis vastab väärtpaberituru seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ja koostab neist nimekirja (edaspidi käesolevas paragrahvis turunimekiri);
2) igast muudatusest turunimekirjas;
3) väärtpaberituru seaduse täitmise üle finantsjärelevalvet teostavatest asutustest ja isikutest ning nende ülesannetest ja õigusest teha koostööd välisriigi finantsjärelevalve asutustega, seaduse alusel sõlmitud kokkulepetest ja kokkuleppe tingimustest, mille kohaselt volitatakse kolmandat isikut alaliselt täitma väärtpaberituru seaduses sätestatud järelevalveülesannet.
(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust investeerimisteenuse ja investeerimisteenuse kõrvalteenuse osutamisega seotud tarbija kaebuste kohtuvälise menetlemise korrast Eestis.
(3) Inspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja Euroopa Komisjonile investeerimisfondide seaduse § 115 lõikes 9 nimetatud pandikirjade ja nende emitentide loetelu.
(4) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust väärtpaberiarveldussüsteemist ja selle korraldajast, teatades ka endast kui asutusest, kellele teatatakse väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse liikme või sellise süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamisest väärtpaberituru seaduse § 228 lõike 8 tähenduses või moratooriumi kehtestamisest krediidiasutusele.
(5) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust maksesüsteemist ja selle haldajast.
(6) Inspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, teiste lepinguriikide finantsjärelevalveasutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse liikme või sellise süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamisest väärtpaberituru seaduse § 228 lõike 8 tähenduses või moratooriumi kehtestamisest krediidiasutusele.
(7) Inspektsioon teavitab avalikustatud väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist või -lepingust, selle vaidlustamisest, tühistamisest ja selle avalikustamata jätmise otsusest ning finantsjärelevalve teostamisega puutumust omavas kriminaalasjas tehtud lõplikust lahendist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja esitab talle kord aastas asjaomase koondteabe.
(8) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust erandi alusel tegutsevale aruandlusteenuse osutajale tegevusloa andmisest.
(9) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust igast kaubatuletisinstrumendis hoitava positsiooni või riskide vähendamise meetmete rakendamise nõudest või ettepanekust ja isiku suhtes kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmise suhtes kehtestatud piirangust vähemalt 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist. Eriolukorras võib Inspektsioon esitada teavituse vähem kui 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist, kui seda ei ole võimalik teha esimeses lauses nimetatud tähtajal.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud nõue, ettepanek või piirang on seotud energia hulgimüügitoodetega, teavitab Inspektsioon ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.08.2009, lk 1–14), alusel asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teavitus peab sisaldama järgmisi andmeid, kui need on asjakohased:
1) nõude üksikasjad, sealhulgas teave isiku kohta, kellele nõue esitati, ning nõude esitamise põhjused;
2) isiku suhtes kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmisel kehtestatud piirangu ulatus, isik, kellele piirang seati, piiranguga hõlmatud väärtpaberid, isiku poolt igal ajal hoitava positsiooni suuruse piirangud, nende suhtes tehtud erandid ning erandite kehtestamise põhjused.
(12) Kui Inspektsioon saab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe, võib ta rakendada lõikes 9 nimetatud meetmeid, kui need on Inspektsiooni hinnangul vajalikud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse eesmärgi saavutamiseks.
(13) Inspektsioon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele nimekirja kolmanda riigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalidest. Lisaks edastab Inspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viimase nõudmisel teabe järgmise kohta:
1) kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis filiaali asutamine ja sellele tegevusloa andmine või tegevusloa muudatused;
2) filiaali tegevus ja osutatavad teenused Eestis;
3) filiaali nimetatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus;
4) kolmanda riigi investeerimisühingu konsolideerimisgrupi nimetus, kuhu filiaal kuulub.
§ 46². Koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega
(1) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Panganduskomiteed:
1) kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest ja tegevusloa muudatustest;
2) kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali kõigi varade ja kohustuste suurusest perioodiliste aruannete alusel;
3) kolmanda riigi konsolideerimisgrupist, millesse kuuluva krediidiasutuse Eesti filiaal on saanud tegevusloa.
(1¹) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust pandikirjade emitentidest vastavalt pandikirjaseaduse §-le 58.
(1²) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele oma järelevalve alla kuuluva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kohta järgmise teabe:
1) kolmanda riigi konsolideerimisgruppi ning Inspektsiooni järelevalve alla kuuluvate isikute nimed ja varade koguväärtus;
2) krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) alusel tegevusloa saanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali nimi, varade koguväärtus ja tegevusloas märgitud tegevusalad;
3) krediidiasutuste seaduse § 20⁷ lõikele 1 vastava Euroopa Liidus vahelülina tegutseva ettevõtja nimi, tema Euroopa Liidus tegutsemise vorm ja selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi nimi, kuhu ta kuulub.
(2) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kord aastas Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhatuste liikmete ning töötajate tasustamist käsitleva ja avalikustamisele kuuluva teabe vastavalt krediidiasutuste seaduses ja väärtpaberituru seaduses sätestatule.
(3) Kui Inspektsioon tuvastab kontrolli käigus, et krediidiasutus võib omada süsteemset riski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), tähenduses, teavitab Inspektsioon viivitamata kontrolli tulemustest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(3¹) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui likviidsusriski realiseerumine võib põhjustada krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantssüsteemi süsteemse ebastabiilsuse.
(3²) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevate asutuste vahelisse kesksesse andmebaasi teabe finantsjärelevalve subjekti suhtes tehtud avalikustatud väärteoasja lahendi või haldusakti või -lepingu kohta ning selle vaidlustamise, tühistamise ja avalikustamata jätmise otsuse kohta.
(4) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on keeldunud koostööst, sealhulgas teabe vahetamisest, või ei ole vastavale taotlusele vastanud mõistliku aja jooksul.
(5) Inspektsioon võib esitada taotluse ja paluda abi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, kui:
1) teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole täitnud Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi järelevalve teostamisel Eestis piiriüleseid teenuseid osutava või filiaali asutanud krediidiasutuse üle, kes rikub õigusaktide nõudeid, või kui on suurenenud nõuete rikkumise risk;
2) Inspektsioonil on vastuväiteid teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt krediidiasutuse filiaali suhtes ennetus- või muude meetmete rakendamisel või järelevalve teostamisel asjakohase teabe arvesse võtmata jätmise kohta;
3) teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artiklist 26 või artiklitest 28–31 tulenevaid kohustusi;
4) kavatsetakse kohaldada üht või mitut finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud varajase sekkumise meedet seoses sama seaduse § 11 lõike 1 punktides 4, 10, 11 ja 19 nimetatud alustega ning sama seaduse § 36 lõike 4 punktis 4 või 5 nimetatud meedet.
(6) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöördub seoses Inspektsiooni poolelioleva haldusmenetlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 27 lõike 1 alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, lükkab Inspektsioon asjaomase haldusakti andmise või toimingu tegemise edasi, kuni erimeelsused on lahendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, välja arvatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 93 lõikes 8 sätestatud juhul. Erimeelsuste lahendamise ajaks peatuvad seaduses sätestatud menetlustähtajad.
(7) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele teavet:
1) makseasutuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 15 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele;
2) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 4¹ lõigetes 1 ja 3 nimetatud teated esitanud isikute kohta, näidates ära, millisel alusel välistatakse isiku täidetud maksetehingud ja osutatud teenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse kohaldamisalast.
(8) Inspektsioon teavitab pärast makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 63⁶ lõikes 1 nimetatud teate saamist viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Keskpanka olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist. Inspektsioon hindab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ja Euroopa Keskpangaga intsidendi olulisust teiste liikmesriikide jaoks ning teavitab neid vajaduse korral.
(9) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja Euroopa Keskpangale koondkujul vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 63⁶ lõikele 3 saadud statistilised andmed.
(10) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele info kõigi pandikirja emitentidele määratud karistuste ja nende suhtes krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 alusel tehtud ettekirjutuste ning § 104¹ lõike 1 alusel rakendatud sunniraha kohta, sealhulgas otsuste vaidlustamiste ja nende tulemuste kohta. Finantsinspektsioon peab teavitama üksikasjalikult teisi asjaomaseid finantsjärelevalveasutusi kriminaalkaristust mõistvatest jõustunud kohtuotsustest.
(11) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust:
1) väärtpaberituru seaduse § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise protsessist;
2) väärtpaberituru seaduse §-des 235, 236¹¹ ja 236¹² nimetatud otsuste tegemise metoodikast;
3) väärtpaberituru seaduse 25. peatükis nimetatud väärtegude karistuste määradest.
§ 46³. Koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega
(1) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet tööandjapensioni pakkuva ettevõtja üle, Eestis piiriüleselt tööandjapensioni teenust pakkuvast ning selleks Inspektsioonilt loa saanud ettevõtjast.
(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta tagant.
(2¹) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, mida pakutakse teistes lepinguriikides, nimetades need lepinguriigid.
(2²) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist, mille valitsemise loa ta on fondivalitsejalt ära võtnud, ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, kellelt ta on tegevusloa ära võtnud.
(3) Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas järgmise teabe:
1) kindlustustegevuse seaduse §-s 234 sätestatud lisakapitalinõude keskmine suurus kindlustusandja kohta;
2) eelmisel perioodil määratud lisakapitalinõude osakaal solventsuskapitalinõudest kõigi kindlustusandjate kohta tervikuna ning elukindlustusandjate, edasikindlustusandjate, kahjukindlustusandjate ja kindlustustegevuse seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud kindlustusandjate kohta eraldi;
3) käesoleva lõike punktis 2 sätestatud iga avalikustamise kohta lisakapitalinõude osakaal, mis on määratud vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 234 lõike 1 punktidele 1–3;
4) kindlustusandjate arv, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 124 lõigetes 1 ja 2 sätestatud regulaarsete järelevalveliste aruannete esitamise erisusi, koos nende kindlustusandjate kapitalinõuete, tehniliste eraldiste, kindlustusmaksete ja vara mahu osakaaluga vastavalt kõikide kindlustusandjate kapitalinõuete, tehniliste eraldiste, kindlustusmaksete ja vara mahust;
5) koondaruanne kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 1² viidatud kohustuste rikkumistega seoses väärteoasjades tehtud lahendite ja haldusaktide kohta.
(4) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, edastab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas kindlustusgruppide arvu, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 124 lõikes 7 sätestatud kindlustusgrupi järelevalvelise aruandluse erisusi, koos nende kindlustusgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, tehniliste eraldiste ja vara mahu osakaaluga vastavalt kõikide kindlustusgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, tehniliste eraldiste ja vara mahust.
(5) Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus vajab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), artikli 3 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmiseks.
(6) Inspektsioon teavitab kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 1² viidatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ning esitab teabe lahendi avalikustamise või kindlustustegevuse seaduse § 224 lõike 1⁵ alusel avalikustamata jätmise kohta.
(7) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui:
1) tegevusluba taotleva kindlustusandja tegevuskavast ilmneb, et osa kindlustusandja kavandatavast tegevusest näeb ette kindlustustegevuse teises lepinguriigis ning selline tegevus on lepinguriigi kindlustusturu seisukohast tõenäoliselt oluline;
2) sellise Eesti kindlustusandja finantsolukord, kes tegeleb teises lepinguriigis kindlustustegevusega, on Inspektsiooni hinnangul halvenenud või ilmnenud on muud riskid ning nendel asjaoludel võib olla piiriülene mõju.
(8) Kui Inspektsioonil on tõsine ja põhjendatud kahtlus seoses teise lepinguriigi kindlustusandja tegevusega Eestis, eelkõige kui on oht kindlustuse klientide kaitse tagamisele, võib ta erinevalt kindlustustegevuse seaduse § 237 lõigetes 4 ja 5 sätestatust teavitada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kohe oma kahtlusest.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 alusel esitatud teavitused peavad olema piisavalt põhjalikud, et võimaldada nende sisu nõuetekohast hindamist.
(10) Kui Inspektsioon ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei jõua käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kahtluse korral võetavates meetmetes kokkuleppele, võib Inspektsioon pöörduda abi saamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole.
(1) Inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutustega ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste ja isikutega, sealhulgas: RT I 2012-03-29 1 129032012001 2012-03-30
1) välisriigis likvideerimis- ja pankrotimenetluse või sarnase menetluse rakendajatega;
2) välisriigi hoiuste tagamise, investori kaitse ja muude sarnaste tagatisskeemide korraldajatega;
3) välisriigi emitendi ja finantsasutuse raamatupidamise ja aruandluse õigsuse üle järelevalve teostajatega;
4) välisriigi emitenti ja finantsasutust auditeeriva audiitori üle järelevalve teostajatega;
5) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri ja investeeringute kavasse arvatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise üle järelevalve teostajaga;
6) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgude üle järelevalve teostajaga.
(1¹) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) artikli 15 kohaselt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 35 kohaselt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 35 kohaselt ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 35 kohaselt.
(1²) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 35 kohaselt.
(1³) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaselt.
(1⁴) Vajaduse korral esitab Inspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks.
(1⁵) Vajaduse korral esitab Inspektsioon Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks.
(1⁶) Inspektsioon esitab Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteele:
1) hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadile kehtestatud tingimustele, kui Inspektsioon määrab, et konsolideerimisgrupp, kuhu kuulub Eesti reguleeritud üksus, on finantskonglomeraat;
2) käesoleva seaduse § 47⁸ lõike 4 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud teabe ning finantskonglomeraadi stressitesti tulemused, kui Inspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator.
(1⁷) Inspektsioon teeb koostööd teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega pandikirju emiteeriva krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks. Rahvusvahelise koostöö raames edastab Inspektsioon:
1) käesolevas lõikes nimetatud isikute põhjendatud taotlusel mistahes asjakohase teabe, kui see on vajalik pandikirju emiteeriva krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks;
2) käesolevas lõikes nimetatud isikutele omal algatusel mistahes olulise teabe pandikirju emiteeriva krediidiasutuse ja tema pandikirjaportfelli kohta, kui Inspektsioonil on alust arvata, et see võib oluliselt mõjutada teises lepinguriigis pandikirjade emiteerimise hindamist.
(1⁸) Inspektsioon edastab koostöö käigus omal algatusel või asjakohase taotluse alusel teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele sellise teabe, mis on oluline või asjakohane järelevalvefunktsioonide täitmiseks käesoleva seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel. Teave on oluline, kui see võib oluliselt mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu majandusliku toimekindluse hindamist teises lepinguriigis.
(1⁹) Inspektsioon teeb käesoleva seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010.
(1¹⁰) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu üle, edastab ta kogu asjakohase teabe kõnealuse emaettevõtja tütarettevõtja üle järelevalvet teostavale pädevale asutusele. Inspektsioon võtab teabe asjakohasuse hindamisel arvesse tütarettevõtja olulisust Eesti finantssüsteemile.
(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet käesolevas seaduses sätestatud korras. Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 4¹ ja 4² sätestatud tingimusi.
(2¹) Kui Inspektsiooni taotlust teabe saamiseks, järelevalvemenetluse algatamiseks või muu sellise toimingu tegemiseks, samuti Inspektsiooni töötajate kohalolekuks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse korraldatavas menetluses ei täideta mõistliku aja jooksul või taotlus lükatakse tagasi, võib Inspektsioon teavitada sellisest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest mõistliku aja jooksul asjaomast Euroopa järelevalveasutust.
(3) Inspektsioonil on õigus kasutada käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega või nende alusel talle antud õigusi, volitusi ja teavet, et täita Euroopa järelevalveasutuse, lepinguriigi ning muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus teabe saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või toimingu tegemiseks. Kui edastatav teave seondub rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tegevuste tõkestamisega ning pärineb teise lepinguriigi pädevalt asutuselt, tohib seda edastada üksnes selle asutuse loal või sellise loa andmisel seatud piirides.
(3¹) Inspektsioon täidab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse, kui:
1) selles on kokku lepitud vastavas koostöökokkuleppes;
2) see on muu välisriigi järelevalve asutuse hinnangul tema läbiviidava järelevalvetegevuse jaoks vältimatult vajalik ning see ei kahjusta Eesti avalikku korda, finantsstabiilsust või muud seadusega kaitstud olulist hüve.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse taotlus peab olema põhjendatud või põhinema koostööleppel.
(5) Inspektsioonil on õigus keelduda lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse täitmisest üksnes järgmistel juhtudel:
1)
2) sama asjaolu tõttu või isiku suhtes on algatatud menetlus Eesti kohtus;
3) Eesti kohus on teinud sama isiku suhtes samadel asjaoludel kohtuotsuse, mis on jõustunud.
(6) Inspektsioon teatab taotluse esitanud välisriigi finantsjärelevalve asutusele ja vastavale Euroopa järelevalveasutusele taotluse täitmisest keeldumisest, märkides keeldumise aluse ja põhjendused.
(7) Inspektsioon kavandab ja koordineerib koostöös teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ning vajaduse korral keskpankade ja muude pädevate asutustega tegevust finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemise korral, kasutades koostöö hõlbustamiseks võimaluse korral eelnevalt kokkulepitud sidekanaleid. Kavandamine ja koordineerimine hõlmab muu hulgas osalemist ühisotsustusmenetlustes, kriisiplaanide rakendamisel ja haldussunni kohaldamisel ning avalikkuse ühist teavitamist.
(8) Inspektsioon teavitab kohe teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, kui selle krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud krediidiasutuse filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks käesoleva seaduse § 47⁴ kohaselt või kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutus on sattunud raskustesse ja see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust.
(9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, siis teavitab ta kohe asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, asjaomast Euroopa järelevalveasutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankasid ja muude seda laadi ülesannetega organeid, kui teave on asjakohane ja kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja või üksus on sattunud raskustesse ning see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust.
(9¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule konsulteerib Inspektsioon teiste asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla nende ülesannete täitmise seisukohast oluline, järgmistes küsimustes:
1) investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste heakskiitu või luba;
2) asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed;
3) väärtpaberituru seaduse § 236¹¹ alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõue.
(9²) Enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 9¹ punktile 2 konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga.
(9³) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 9¹ ei ole Inspektsioon kohustatud teiste väärtpaberiturujärelevalve asutustega konsulteerima, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata sellekohasest otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.
(10) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teavitamist võib Inspektsioon rakendada erandkorras mis tahes meetmeid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve. Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja teiste asjaomaste lepinguriikide pädevaid ametiasutusi teavitatakse sellistest meetmetest kohe.
(11) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule ja arvestades järelevalvelise tegevuse mõju teise lepinguriigi finantsstabiilsusele:
1) koordineerima jätkuvuse põhimõtetest lähtuvalt olulise või asjakohase teabe regulaarset kogumist ja vahendamist finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemise korral;
2) kavandama ja koordineerima jätkuvuse põhimõtetest lähtuvalt järelevalvelist tegevust koostöös teiste riikide pädevate asutustega kirjalike koostöökokkulepete alusel;
3) kavandama ja koordineerima järelevalvelist tegevust ning koostööd, sealhulgas ettevalmistatavaid tegevusi, teiste riikide pädevate asutustega ja vajaduse korral kooskõlastama need Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankadega erakorraliste sündmuste ilmnemisel, kui need puudutavad üksikuid ettevõtjaid või finantsturgu tervikuna.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud olulise teabena käsitatakse teavet:
1) konsolideerimisgrupi õigusliku, juhtimis- ja organisatoorse struktuuri, sealhulgas kõigi tegevusluba omavate isikute, emaettevõtjate, tütarettevõtjate ja olulise tähtsusega filiaalide, samuti tegevusluba mittenõudvatel tegevusaladel tegutsevate tütarettevõtjate kohta ning eelnimetatud isikute üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste kohta;
2) konsolideerimisgruppi kuuluvatelt isikutelt teabe kogumise ja selle kinnitamise protseduuri kohta;
3) nende ebasoodsate arengute kohta konsolideerimisgruppi kuuluvates ettevõtjates, mis võivad mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu või kogu konsolideerimisgrupi tegevust;
4) erakorraliste järelevalveliste meetmete ja oluliste karistuste kohta, mida on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), sätestatud omavahendite nõuete rikkumisega seoses.
(12¹) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 2 nimetatud koostöökokkuleppega võib kokku leppida lisaülesannete andmises Inspektsioonile, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, ning täpsustada otsuste tegemise korda ja koostöö tegemist teiste pädevate asutustega.
(13) Inspektsioon ei pea kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine vähendaks rakendatavate meetmete efektiivsust, asjaomaste pädevate asutustega konsulteerima käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 sätestatud meetmete rakendamiseks. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon meetmete rakendamisest asjasse puutuvaid pädevaid asutusi esimesel võimalusel.
(14) Inspektsioon teavitab liikmesriikide finantsjärelevalve asutusi käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusloa andmisest tütarettevõtjast kindlustusandjale ning esitab koos teavitusega konsolideerimisgrupi struktuuri.
(15) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet ning tal on vaja teavet, mida valdab teise riigi pädev asutus, kes on selle teabe juba edastanud kolmandale pädevale asutusele, peab Inspektsioon võimaluse korral pöörduma selle teabe saamiseks esmalt asjaomase kolmanda pädeva asutuse poole, et vältida topeltaruandlust.
(1) Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi finantsasutuse üle järelevalvet teostaval lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ja Inspektsiooniga sõlmitud vastava kokkuleppe korral kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on õigus pärast Inspektsiooni teavitamist viia läbi finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks filiaali kohapealne kontroll, välja arvatud Inspektsiooni keeldumise korral käesoleva seaduse § 47 lõikes 5 sätestatud alusel. Inspektsioonil on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis. Eestis sooritatud turukuritarvituse asjades väärtpaberituru seaduse tähenduses juhib ja kontrollib järelevalvemenetlust Inspektsioon.
(2) Inspektsioonil on õigus finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks viia läbi finantsasutuse lepinguriigis ja vastava kokkuleppe olemasolu korral ka kolmandas riigis asuva filiaali kohapealne kontroll, olles sellest eelnevalt teavitanud vastava välisriigi finantsjärelevalve asutust. Lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis.
(2¹) Põhjendatud vajaduse korral võib Inspektsioon kontrollida teise lepinguriigi finantsjärelevalve subjekti kohta käivat teavet, dokumenti ja selgitust. Selleks pöördub Inspektsioon taotlusega vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poole. Inspektsioonil on õigus osaleda teabe, dokumendi ja selgituse kontrollimiseks läbiviidavas menetluses, kui lepinguriigi õigusakti kohaselt on sellises menetluses osalemine lubatud.
(2²) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöördub Inspektsiooni poole seoses finantsjärelevalve subjekti kohta käiva teabe, dokumendi või selgituse kontrollimisega, teostab Inspektsioon oma pädevuse piires kontrolli, lubab seda teha taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või palub audiitoril või eksperdil teostada erapooletu kontrolli ning teavitada viivitamata selle tulemustest. Taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus kontrollis osaleda, kui ta ise kontrolli ei teosta.
(2³) Kui Inspektsioon on esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele taotluse kontrollida kindlustusgruppi kuuluva selle lepinguriigi finantsjärelevalve subjekti kohta käivat teavet ja nimetatud finantsjärelevalve asutus ei ole kahe nädala jooksul taotlusele vastanud või kui Inspektsioonil ei võimaldata osaleda teabe kontrollis, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.
(2⁴) Inspektsioon peab võimaldama Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusel osaleda kindlustusgrupi järelevalve teostamisega seotud teabe kontrollis, kui seda teostab Inspektsioon koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.
(3) Kui Eestis toimub kohe või tähtaja möödudes äriühingu kapitalis osalust andvate või võimaldavate väärtpaberite avalik pakkumine ja selle äriühingu registreeritud asukoht asub Eestist väljaspool lepinguriigis ja tema aktsiate või muude sarnaste väärtpaberite suhtes on esitatud taotlus nende kauplemisele võtmiseks lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, teeb Inspektsioon seoses väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimisega koostööd äriühingu registreeritud asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.
(4) Inspektsioon konsulteerib ja vahetab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega asjakohast teavet ja dokumente aktsionäride, osanike või liikmete ning juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamisel, kui krediidiasutuse tegevusloa taotleja või olulise osaluse omandaja on lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, ning krediidiasutuse tegevuse pideva järelevalve käigus.
(4¹) Inspektsioon konsulteerib ja vahetab finantsstabiilsuse suurendamiseks ning usaldatavusnormatiivide jälgimise hõlbustamiseks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega krediidiasutuste filiaalidega seonduvat teavet ja dokumente likviidsuse, maksevõimelisuse, riskide kontsentreerumise, sise-eeskirjade ja protseduurireeglite, sisekontrolli süsteemi ning hoiuste tagamisega seotud nõuete täitmise kohta.
(4²) Inspektsioon teavitab viivitamata teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui Eesti krediidiasutuses, kelle filiaal tegutseb teises lepinguriigis, on tekkinud või võivad tekkida likviidsusraskused, sealhulgas annab teavet kasutusele võetud talitluspidevuse plaani ja usaldusväärsuse taastamise abinõude kohta.
(4³) Inspektsioon teeb koostööd ja koordineerib oma tegevust teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kui haldussundi kohaldatakse või väärteomenetlust viiakse läbi seoses piiriülese juhtumiga.
(4⁴) Inspektsioon peab võimaldama kontrollida finantsasutuse või tema tütarettevõtjaga seotud teavet vastava taotluse esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või tema määratud vandeaudiitoril või eksperdil, sealhulgas võimaldama eelnimetatud taotluse esitanud finantsjärelevalve asutuse esindajatel viibida teabe kontrollimise juures.
(4⁵) Inspektsioon annab teada või selgitab teise lepinguriigi pädevale asutusele tema taotluse alusel, kuidas Inspektsioon on järelevalve käigus arvesse võtnud eelnimetatud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teavet ja tuvastatud asjaolusid.
(4⁶) Inspektsioon teeb kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel koostööd kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalveasutusega, et tagada kogu Euroopa Liidus toimiv järelevalve kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupile kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa Liidu finantsstabiilsusele. Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et sõlmida asjaomase järelevalvet teostava asutusega koostöökokkulepe.
(4⁷) Inspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi investeerimisühingu filiaaliga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste järelevalveasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, et tagada Euroopa Liidus teostatav kõikehõlmav, ühtne ja tõhus järelevalve konsolideerimisgrupi kogu tegevuse üle vastavalt õigusaktides sätestatule, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) sätestatule.
(5) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui tal on põhjendatud kahtlus, et tema järelevalve alla mittekuuluv isik on teise lepinguriigi territooriumil rikkunud käesolevas seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti.
(6) Inspektsioon algatab järelevalvemenetluse teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt niisuguse teabe saamisel, mis viitab, et finantsjärelevalve subjekt on rikkunud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti. Inspektsioon teavitab teabe esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust järelevalvemenetluse tulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest.
(7) Inspektsioonil on õigus üle anda lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalve ülesannete täitmine kirjaliku kokkuleppe alusel krediidiasutuse emaettevõtjale tegevusloa väljaandnud lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. Nimetatud õiguse üleandmisest teavitatakse kohe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(8) Kui Inspektsioon kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõigust, tuleb tal avaldada järgmine konsolideerimata esitatud teave:
1) kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest kasu saavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv ning kolmandas riigis selliste emaettevõtjate arv, kes omavad tütarettevõtjaid.
(9) Kui Inspektsioon kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud valikuõigust, tuleb tal avaldada järgmine liikmesriigi konsolideerituna esitatud teave:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saava emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht konsolideeritud alusel;
2) sama määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites konsolideeritud alusel;
3) sama määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis kõnealuse määruse artikli 92 kohaselt nõutavates omavahendites konsolideeritud alusel.
(10) Kui Inspektsioon ei ole krediidiasutuste seaduse § 13⁴ lõikes 1 nimetatud emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ega Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet teostav asutus, sõlmib ta asjaomase järelevalvet teostava asutusega koostöökokkuleppe. Koostöökokkuleppe alusel konsulteerivad järelevalveasutused finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta ühisotsuse tegemiseks või järelevalvemeetmete võtmiseks kahe kuu jooksul vastava otsuse tegemiseks Inspektsioonilt hinnangu saamisest arvates, kui Inspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav järelevalveasutus.
(11) Inspektsioon võib esitada taotluse Euroopa Komisjonile, et pidada läbirääkimisi ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe sõlmimiseks selles, kuidas teostada järelevalvet konsolideerimisgrupi kapitalitestiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 tähenduses seotud vastavusnõuete täitmise üle järgmiste investeerimisühingute puhul:
1) investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis;
2) kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud Euroopa Liidus.
(12) Inspektsioon võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 33 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 22 järelevalveülesannete täitmiseks ning teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda riigi järelevalveasutusega, kes vastutab ühe või mitme järgmise ülesande eest:
1) finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori ettevõtjate järelevalve, kellel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 25 alusel;
2) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;
3) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organite üle järelevalve teostamine;
4) finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine;
5) finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute üle järelevalve teostamine;
6) lubatud heitkoguse ühikute turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade;
7) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade.
(13) Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, teavitab Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest, ja edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis on järelevalvetegevuse ühtsustamiseks oluline.
§ 47³. Ühisotsustusmenetlus kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse tagamisel
(1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni krediidiasutuste seaduse §-des 63¹ ja 82¹, § 96 lõikes 5 ning §-s 104² sätestatud nõuete rakendamise kohta, eesmärgiga määrata kindlaks vastava krediidiasutuse konsolideerimisgrupi adekvaatne täiendavate omavahendite ja likviidsusnõuete täitmise tase ning vajadus edastada krediidiasutuste seaduse § 104³ kohaselt vastavale krediidiasutuse konsolideerimisgrupile täiendavate omavahendite suunis. Seejuures arvestatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundit ning riskiprofiili konsolideeritud ja individuaalsete andmete alusel iga tütarettevõtja kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühisotsustusmenetluse tulemuse põhjal otsustatakse ka krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 4 ja § 104² lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste tegemise vajadus ning krediidiasutuste seaduse § 104³ lõikes 1 nimetatud suunise andmise vajadus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse suhtes.
(3) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud menetluse läbiviimist konsolideerimisgrupi ja iga tütarettevõtja kohta riskihinnangut sisaldava aruande ning ettepaneku ühisotsuse kohta asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Riskihinnang koostatakse kooskõlas krediidiasutuste seaduse §-dega 63¹, 82, 96, 104² ja 104³.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt peab Inspektsioon jõudma asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni kapitali adekvaatsuse, likviidsusnõuete täitmise ja täiendavate omavahendite suunise esitamise vajaduse kohta nelja kuu jooksul lõikes 3 nimetatud aruande ja ettepaneku edastamisest või nende saamisest arvates.
(5) Ühisotsuse tegemisel tuleb arvestada ka konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutustest tütarettevõtjate finantsseisundit ja riske. Kapitali adekvaatsuse ja likviidsusnõuete täitmise osas tuleb asjasse puutuvatel finantsjärelevalve asutustel ühisotsuse seisukohti põhjendada.
(6) Ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsuste korral peab Inspektsioon juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, konsulteerima Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega omal algatusel või asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõudel. Inspektsioon peab kaaluma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse seisukohtadega arvestamist või esitama põhjendused neist olulise osa mittearvestamise korral.
(7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel õigus otsustada krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 või § 104² lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise vajadus ning § 104³ lõike 1 teises lauses nimetatud suunise andmine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusele konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Nimetatud otsuste tegemisel võtab Inspektsioon arvesse asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone, kui need on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul.
(8) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust sellest, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsuseni ei jõutud, ning on pöördunud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, ootab Inspektsioon ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsuse, mis loob õiguslikke tagajärgi ning on täitmiseks kohustuslik, koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele.
(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus ning käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsused tuleb ajakohastada vähemalt kord aastas või erandlike asjaolude korral, juhul kui seda nõuab põhjendatud taotluse alusel konsolideerimisgrupi krediidiasutusest tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 ja § 104² lõikes 1 sätestatud ettekirjutuste ning § 104³ lõikes 1 nimetatud suunise ajakohastamisega seoses. Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et leppida asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega kokku käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erandlike asjaolude esinemise kohta tehtud otsuste ja suuniste ajakohastamine.
§ 47⁴. Ühisotsustusmenetlus olulise tähtsusega filiaali määratlemisel
(1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutuse filiaal) olulise tähtsuse määratlemisel Eestis või teises lepinguriigis.
(2) Kui Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaal tunnistatakse olulise tähtsusega filiaaliks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artiklile 51, esitab Inspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni, sealhulgas asjakohaste riskihinnangute, rakendatud haldussunnimeetmete ja meetmete kohta, mis on seotud likviidsusriskidega, selle lepinguriigi vääringus.
(3) Inspektsioon võib esitada taotluse krediidiasutuse päritolulepinguriigi finantsjärelevalve asutusele selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali olulise tähtsusega filiaaliks tunnistamise kohta, lähtudes eelkõige ühest või mitmest järgmisest tunnusest:
1) filiaali kaasatud hoiuste turuosa ületab kaht protsenti Eestis tegutsevate krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust;
2) filiaali tegevuse peatamine või lõpetamine mõjutab tõenäoliselt Eesti finantsturu likviidsust ning makse- ja arveldussüsteemi toimimist;
3) filiaali klientide arv moodustab märkimisväärse osa kogu Eesti finantsteenuseid kasutavate klientide arvust.
(4) Kui Inspektsioon ei jõua kahe kuu jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud olulise tähtsusega filiaali määratlemisel, on Inspektsioonil õigus järgneva kahe kuu jooksul teha iseseisvalt otsus selle filiaali olulise tähtsuse kohta, võttes arvesse asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse põhjendatud seisukohti või reservatsioone. Inspektsiooni otsus krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali olulise tähtsuse määratlemise kohta tehakse koos põhjendustega teatavaks asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(5) Kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks, on Inspektsioonil õigus nõuda teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt informatsiooni, mis on vajalik selle filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks, ja enda kaasamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktis c nimetatud finantsjärelevalvealase koostöö kavandamisse ja koordineerimisse.
(5¹) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud koostöö või lõikes 5 nimetatud informatsiooni vahetamise taotlus on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võib Inspektsioon sellisest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest teavitada mõistliku aja jooksul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(5²) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul pöördunud olulise tähtsusega filiaali määratlemise küsimuses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, lükkab Inspektsioon otsustamise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.
(6) Käesolevas paragrahvis Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutuse filiaali olulise tähtsuse määratlemise kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingu filiaali suhtes, välja arvatud nende investeerimisühingute suhtes, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Olulise tähtsusega filiaali määratlemisel ei kohaldata investeerimisühingu filiaali suhtes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatut.
(1) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta moodustama finantsjärelevalve asutuste kolleegiumi (edaspidi kolleegium), et tõhustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklites 107 ja 108 ning artikli 130 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114), artiklis 48 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada finantsjärelevalvelist tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide finantsjärelevalve asutustega. Kolleegium moodustatakse kirjaliku kokkuleppega asjaomaste finantsjärelevalve asutuste vahel.
(1¹) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõikes 1, artikli 114 lõikes 1 ja artikli 115 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise tõhustamise eesmärgil, siis moodustab ta kolleegiumi ka juhul, kui kõigi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad kolmandas riigis, kohaldades kolmanda riigi järelevalveasutuse suhtes käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artiklitest 76 ja 81 tulenevaid nõudeid.
(1²) Kolleegiumis võivad osaleda:
1) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad väärtpaberiturujärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse filiaali vastuvõtva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;
2) Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad;
3) kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 54 sätestatuga samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid.
(1³) Kolleegiumi võib vajaduse korral moodustada ka juhul, kui Euroopa Liidus tegutseva investeerimisühingu, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.
(2) Kui kolleegiumit ei ole moodustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, peab Inspektsioon moodustama kolleegiumi ka käesoleva seaduse § 47⁴ lõikes 2 nimetatud juhul ja juhul, kui Inspektsioon on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 110⁶.
(3) Kolleegiumi ülesanded on:
1) teabe vahetamine, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajaliku teabe edastamine;
2) kokkulepete sõlmimine järelevalve ülesannete täitmiseks või nende edasiandmiseks;
3) ühiste järelevalveliste kontrollprogrammide kindlaksmääramine krediidiasutuste seaduse § 96 lõike 10 kohaselt;
4) finantsjärelevalve teostamise efektiivsuse tõstmine, eelkõige dubleerimise vähendamine seoses informatsiooni nõudmisega finantsjärelevalve subjektidelt;
5) usaldatavusnormatiivide ühetaolise kohaldamise kooskõlastamine;
6) finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemisel vajaliku tegevuse koordineerimine käesoleva seaduse § 47 lõike 7 kohaselt;
7) teabenõuete koordineerimine, kui see on vajalik konsolideeritud järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7;
8) teabenõuete koordineerimine juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute väärtpaberiturujärelevalve asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole väärtpaberiturujärelevalve asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks;
9) teabe vahetamine kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe hulka kuulub muu hulgas:
1) teave investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri kohta, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, mis hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi;
2) teave investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetluse kohta;
3) teave negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võivad neid investeerimisühinguid oluliselt mõjutada;
4) teave karistuste ja erakorraliste meetmete kohta, mida Inspektsioon käesoleva seaduse või muude seaduste alusel kohaldab, või samaväärsete meetmete kohta muus lepinguriigis;
5) teave väärtpaberituru seaduse § 235 punkti 9 alusel kehtestatud omavahendite erinõuete kohta või samaväärsete nõuete kohta muus lepinguriigis.
(3²) Kui Inspektsioonile ei ole esitatud asjakohast teavet vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktile 1 viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19.
(4) Kui Inspektsioon ei teosta konsolideeritud järelevalvet, on tal õigus nõuda enda kaasamist kolleegiumisse juhul, kui Inspektsioon teostab finantsjärelevalvet konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutustest tütarettevõtja üle või kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks.
(4¹) Inspektsioon võib osaleda asjaomase kolleegiumi tegevuses, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on saanud heakskiidu krediidiasutuste seaduse § 13⁴ alusel ja on asutatud Eestis.
(5) Inspektsioon võib teha Eesti Pangale ettepaneku osaleda kolleegiumi töös.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel Inspektsioon:
1) kutsub kokku kolleegiumi koosolekud, edastades enne koosoleku korraldamist kolleegiumi liikmetele koosoleku päevakorra, ning juhib ja korraldab kolleegiumi tegevust;
2) otsustab selle üle, millised finantsjärelevalve asutused või muud pädevad asutused, sealhulgas keskpangad ja kolmandate riikide finantsjärelvalve asutused, osalevad kolleegiumi kohtumistel või tema tegevuses;
3) edastab õigeks ajaks kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele kolleegiumi tegevusega seotud informatsiooni;
4) teavitab õigeks ajaks kõiki asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust kolleegiumi rakendatud meetmetest.
(6¹) Konsolideeritud järelevalve teostamise korral võtab Inspektsioon arvesse kolleegiumi liikmeteks olevate finantsjärelevalve asutuste kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust.
(7) Kolleegiumi tegevuses osalevale isikule kohaldub teabe edastamise osas käesoleva seaduse § 54 lõikes 4¹ sätestatu.
(8) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtja või filiaali üle, peab ta moodustama käesoleva seaduse § 47¹ lõike 4⁶ kohaldamiseks kolleegiumi, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1², 1³, 3–4 ja 5–7 sätestatud tingimustele.
(9) Kolleegiumi moodustamise korral võetakse arvesse järgmist:
1) kui kolleegium on moodustatud järelevalve teostamiseks kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, peab järelevalve hõlmama ka samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale;
2) kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis, aga mitte ühtegi sellist kolmanda riigi krediidiasutusest tütarettevõtjat, kes kuuluks käesolevas paragrahvis sätestatud kolleegiumi järelevalve alla, moodustatakse kolleegium järelevalve teostamiseks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide üle;
3) kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud esimesse klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis ja vähemalt ühe sellise kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei kuuluks käesolevas paragrahvis sätestatud kolleegiumi järelevalve alla, moodustatakse kolleegium järelevalve teostamiseks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmanda riigi filiaalide ja tütarettevõtjate üle.
(10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1², 1³, 3–4 ja 5–7 sätestatule peab kolleegium:
1) koostama aruande kolmanda riigi konsolideerimisgrupi struktuuri ja tegevuse kohta Euroopa Liidus ning ajakohastama seda kord aastas;
2) jagama teavet krediidiasutuste seaduse § 96 lõigetes 1, 5 ja 10, § 97² lõigetes 1, 3 ja 3¹ ning käesoleva seaduse § 53 lõike 3 punktis 3 sätestatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemuste kohta;
3) tegema kõik endast oleneva, et kooskõlastada krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 punktides 1¹, 5, 16¹, 19, 20 ja 22–24 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine;
4) tegema ja koordineerima koostööd asjaomaste kolmanda riigi järelevalveasutustega, kui see on asjakohane.
(1) Kui Inspektsioon on määratud vastavalt kindlustustegevuse seaduse §-le 241 kindlustusgrupi järelevalve teostajaks, peab ta moodustama finantsjärelevalve asutuste kolleegiumi (edaspidi kindlustusgrupi kolleegium).
(2) Kindlustusgrupi kolleegiumi eesmärk on tõhustada kindlustustegevuse seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist, koostööd, ühisotsuste tegemist ja teabe vahetamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud finantsjärelevalve asutustega ning vajaduse korral kooskõlastada finantsjärelevalvelist tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide finantsjärelevalve asutustega.
(3) Kui Inspektsioon on määratud kindlustusgrupi järelevalve teostajaks, kaasab ta kindlustusgrupi kolleegiumi töösse:
1) kindlustusgruppi kuuluvale kindlustusandjale tegevusloa andnud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse;
2) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 21;
3) olulise tähtsusega filiaali asukoha finantsjärelevalve asutuse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 12, 17.01.2015, lk 1–797), artikli 354 lõikes 1 sätestatule.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib Inspektsioon kaasata kindlustusgrupi kolleegiumi töösse asutuse, kes teostab järelevalvet vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artikli 354 lõikes 2 sätestatule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 nimetatud asutused osalevad üksnes kindlustusgrupi kolleegiumi teabevahetuses.
(6) Inspektsioon lepib teiste finantsjärelevalve asutustega kokku kindlustusgrupi kolleegiumi moodustamise ja toimimise koostöökorra vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 355.
(6¹) Koostöökord peab sisaldama:
1) kindlustustegevuse seaduse § 241 lõikes 2 ja § 243 lõikes 4 nimetatud ühisotsustele jõudmise ning §-s 244 sätestatud kindlustusgrupi lisakapitalinõude määramise protsessi kirjeldust;
2) kindlustusgrupi kolleegiumis koostöökorra üle konsulteerimise protsessi kirjeldust;
3) asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste vahelise konsulteerimise protsessi kirjeldust, kui kindlustusgrupi järelevalve teostaja on esitanud kindlustustegevuse seaduse § 242 lõike 1 punktis 2 sätestatud teavituse.
(6²) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatule võib koostöökord sisaldada kirjeldusi selle kohta, kuidas toimub asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste vaheline konsulteerimine või kokkuleppele jõudmine käesoleva seaduse § 47⁷ lõigetes 5–7 ning kindlustustegevuse seaduse § 88 lõikes 4, § 89 lõikes 2, § 90 lõikes 5, § 92 lõikes 5, § 239 lõikes 7, § 240 lõigetes 1 ja 1¹, § 242 lõigetes 2 ja 3, § 245 lõigetes 2–4, § 246 lõigetes 2 ja 4, § 247 lõikes 4 ning § 248 lõigetes 2 ja 9 sätestatu rakendamiseks ning koostöö teiste finantsjärelevalve asutustega.
(7) Kindlustusgrupi kolleegiumi toimimise tõhustamiseks võib teatud ülesandeid täita kolleegium vähendatud koosseisuga.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöökorra kohta esinevad finantsjärelevalve asutuste vahel eriarvamused, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.
(9) Kui kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluv finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul pöördunud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole ja Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, teeb ta otsuse koostöökorra kohta kooskõlas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsusega ning toimetab selle kõikidele kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluvatele finantsjärelevalve asutustele kätte.
(10) Lisaks käesolevas paragrahvis, kindlustustegevuse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1094/2010 sätestatule võib koostöökorras ette näha lisaülesandeid kindlustusgrupi järelevalve teostajale, teistele kolleegiumi kuuluvatele finantsjärelevalve asutustele ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele, kui need tõhustavad järelevalvet kindlustusgrupi üle ning ei mõjuta kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluvate finantsjärelevalve asutuste üldisi järelevalve teostamisega seotud õigusi ja kohustusi.
(11) Kindlustusgrupi kolleegiumi ülesanne on muu hulgas kindlustusgrupi finantsseisundi analüüs, kui kindlustusgrupi järelevalve teostaja on kindlustusgrupi kolleegiumile esitanud teate kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude mittetäitmise või selle ohu kohta.
(12) Kindlustusgrupi kolleegiumi tegevuses osalevale isikule kohaldatakse teabe edastamise puhul käesoleva seaduse § 54 lõikes 4¹ sätestatut.
(13) Teabe vahetamisele kindlustusgrupi kolleegiumis kohaldatakse ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklis 357 sätestatut.
(14) Kui Inspektsiooni hinnangul ei täida kindlustusgrupi järelevalve teostaja nõuetekohaselt oma ülesandeid või kui koostöö kindlustusgrupi kolleegiumis ei toimi, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.
(15) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, esitab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kindlustusgrupi kolleegiumi tegevuse ja esinenud raskuste kohta teabe, mis on vajalik nimetatud asutuse kolleegiumide toimimise suuniste väljatöötamiseks.
§ 47⁷. Koostöö kindlustusgrupi üle järelevalve teostamisel ja teabe vahetamine
(1) Inspektsioon teeb koostööd teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega, eriti juhul, kui kindlustusgruppi kuuluv kindlustusandja on sattunud finantsraskustesse.
(2) Inspektsioon edastab viivitamata asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele teabe, mis on oluline kindlustusandja või kindlustusgrupi üle järelevalve teostamisel või on muul viisil finantsjärelevalve asutusele oluline, või vahetab muud teavet asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega nende taotlusel.
(3) Kui teine asjasse puutuv finantsjärelevalve asutus ei ole edastanud Inspektsioonile asjakohast teavet või koostöö taotlust, näiteks asjakohase teabe vahetamiseks, taotlus on tagasi lükatud või sellele ei ole kahe nädala jooksul vastatud, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.
(4) Inspektsioon nõuab viivitamata teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste kokkukutsumist vähemalt järgmistel juhtudel:
1) teatavaks on saanud üksiku kindlustusandja solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude oluline rikkumine;
2) teatavaks on saanud kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude oluline rikkumine;
3) esinevad muud erakorralised asjaolud.
(5) Kui Inspektsioon peab tegema otsuse kindlustusgruppi kuuluva Eesti kindlustusandja kohta ja sellel otsusel on mõju kindlustusgruppi kuuluva teise lepinguriigi ettevõtja järelevalvele, konsulteerib Inspektsioon enne otsuse tegemist kindlustusgrupi kolleegiumiga järgmistes Eesti kindlustusandjat puudutavates küsimustes:
1) aktsionäride koosseisu, juhtimisstruktuuri ja töökorralduse muudatused, milleks on vaja Inspektsiooni nõusolekut või luba;
2) kohaldatavad olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, sealhulgas lisakapitalinõude kehtestamine ja sisemudeli kasutamisele piirangute kehtestamine;
3) kindlustustegevuse seaduse § 93 lõike 4 või § 94 lõike 1 kohane finantsseisundi taastamise perioodi pikendamine.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste tegemisel peab Inspektsioon konsulteerima kindlustusgrupi järelevalve teostajaga. Kui Inspektsiooni otsus põhineb asjasse puutuvalt teiselt finantsjärelevalve asutuselt saadud teabel, peab Inspektsioon konsulteerima ka vastava finantsjärelevalve asutusega.
(7) Inspektsioon võib jätta kindlustusgrupi kolleegiumiga käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud küsimustes konsulteerimata, kui on tegemist kiireloomulise otsusega või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Inspektsiooni otsuse tõhususe. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon asjasse puutuvat finantsjärelevalve asutust viivitamata pärast otsuse jõustumist.
(8) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, võib ta kindlustustegevuse seaduse §-s 242 sätestatud kohustuste täitmiseks esitada kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja asukohajärgsele finantsjärelevalve asutusele taotluse kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja kohta asjakohase teabe saamiseks.
(9) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja ja ta vajab järelevalveks teavet, mille kindlustusgruppi kuuluv ettevõtja on esitanud oma finantsjärelevalve asutusele, küsib Inspektsioon kõnealust teavet esmajärjekorras sellelt finantsjärelevalve asutuselt.
(10) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja üle, kuid ei ole kindlustusgrupi järelevalve teostaja, on ta kohustatud kindlustusgrupi järelevalve teostaja taotlusel esitama talle teabe kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja kohta.
(11) Inspektsioonil on õigus küsida vajalikku teavet kindlustustegevuse seaduse § 239 lõikes 1 nimetatud kindlustusandja seotud ettevõtjalt, kindlustusandjas osalevalt ettevõtjalt ja osaleva ettevõtja tütarettevõtjalt otse, kui kindlustusandja ei edasta Inspektsioonile teavet mõistliku aja jooksul.
§ 47⁸. Koostöö finantskonglomeraadi üle täiendava järelevalve teostamisel ja teabe vahetamine
(1) Inspektsioon teeb krediidiasutuste seaduse § 110¹ lõikes 1 sätestatud finantskonglomeraadi määramisel koostööd finantsjärelevalve asutustega, kes on andnud tegevusloa krediidiasutuste seaduse § 110² lõikes 1 nimetatud asjasse puutuvale reguleeritud üksusele (edaspidi reguleeritud üksus), ning esitab neile oma hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadi kohta kehtestatud tingimustele.
(2) Finantskonglomeraadi tasandil täiendava järelevalve (edaspidi täiendav järelevalve) teostamisel teeb Inspektsioon koostööd krediidiasutuste seaduse § 110² lõikes 2 nimetatud asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.
(3) Inspektsioon esitab teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele teabe, mis on vajalik finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendava järelevalve teostamiseks või mis on muul viisil finantsjärelevalve asutusele oluline.
(4) Inspektsioon kogub ja vahetab teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teavet vähemalt järgmiste asjaolude ja isikute kohta:
1) finantskonglomeraadi õiguslik struktuur, selle kõik üksused, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, ning finantskonglomeraadi organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimisskeem;
2) finantskonglomeraadi strateegia;
3) finantskonglomeraadi finantsseisund, sealhulgas omavahendite vastavus nõuetele, finantskonglomeraadisisesed tehingud, riskikontsentratsioon ja kasumlikkus;
4) isikud, kellel on kõigis finantskonglomeraati kuuluvates üksustes kokku vähemalt 10-protsendiline osalus;
5) finantskonglomeraadi sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimise põhimõtted;
6) finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste tegevuse üle järelevalvet teostavad finantsjärelevalve asutused;
7) finantskonglomeraati kuuluvatelt üksustelt teabe kogumise ja kogutud teabe kontrollimise kord;
8) Eesti reguleeritud üksuse või muu üksusega seotud sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada reguleeritud üksusi;
9) olulisemad sanktsioonid ja muud erakorralised meetmed, mida Inspektsioon on Eesti reguleeritud üksuse suhtes rakendanud.
(5) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse üle, kuid ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe reguleeritud üksuse kohta. Kui Inspektsioon teeb otsuse segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta või järelevalvemeetmete kohta ja Inspektsioon ei ole segafinatnsvaldusettevõtjale krediidiasutuste seaduse § 110⁶ kohaselt määratud koordinaator, on otsuse või ühise otsuse tegemiseks vajalik selle koordinaatori nõusolek.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koordinaatori nõusolekuga seotud erimeelsuste korral võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsus ei mõjuta krediidiasutuste seaduse 9¹. peatükis sätestatud kohustusi ega nende täitmist.
(6) Kui Inspektsioon teeb otsuse finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse kohta, millel on mõju finantskonglomeraati kuuluva teise lepinguriigi üksuse järelevalvele, konsulteerib Inspektsioon enne otsuse tegemist selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega järgmistes Eesti reguleeritud üksust puudutavates küsimustes:
1) aktsionäride koosseisu, juhtimisstruktuuri ja töökorralduse muudatused, milleks on vaja Inspektsiooni nõusolekut või luba;
2) kohaldatavad olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed.
(7) Inspektsioon võib jätta teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimustes konsulteerimata, kui on tegemist kiireloomulise otsusega või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Inspektsiooni otsuse tõhususe. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata pärast otsuse jõustumist.
(8) Finantsinspektsioon hindab koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega igal aastal täiendava järelevalve kohaldamisest loobumist ning vaatab üle krediidiasutuste seaduse §-s 110³ sätestatud määrad ja riskipõhised hinnangud.
§ 47⁹. Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel
(1) Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel asjakohasel juhul koostööd nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus paiknevad konsolideerimisgrupi püsivad tegevuskohad.
(1¹) Inspektsioon teeb koostööd Rahapesu Andmebürooga ning vahetab temaga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud asjakohast teavet järelevalve teostamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud koostöö ja teabevahetus ei või kahjustada kummagi ametiasutuse ühtegi menetlust, mida viiakse läbi käesoleva seaduse, krediidiasutuste seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, haldusmenetluse seaduse, investeerimisfondide seaduse ja karistusseadustiku kohaselt.
(2) Kui teise liikmesriigi makseasutus või e-raha asutus osutab Eestis teenuseid agendi, filiaali või muu püsiva tegevuskoha kaudu, teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel koostööd selle liikmesriigi pädeva asutusega.
(3) Konfidentsiaalset teavet, mille Inspektsioon on saanud, täites rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid kohustusi, kasutab Inspektsioon üksnes oma kohustuste täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ning krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve valdkonnas, sealhulgas kohtumenetlustes.
(4) Inspektsioonil on õigus esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1620, millega asutatakse Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L, 2024/1620, 19.06.2024), alusel asutatud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile põhjendatud taotlus sama määruse artiklis 11 nimetatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasile juurdepääsu ja selles kogutud teabe saamiseks, kui see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks.
(1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse § 46³ lõigetes 7 ja 8 nimetatud asjaolude ilmnemisel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ettepaneku koostööplatvormi loomiseks ja selle koordineerimiseks või luua see koostöös asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega ise, et tõhustada teabevahetust ja koostööd asjasse puutuvate järelevalveasutuste vahel.
(2) Koostööplatvormi loomine ei piira Inspektsiooni ülesandeid ja õigusi finantsjärelevalve teostamisel.
(3) Inspektsioon esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse taotluse alusel viivitamata teabe, mis on vajalik koostööplatvormi nõuetekohaseks toimimiseks.
(1) Inspektsioon teeb koostööd Riigi Infosüsteemide Ametiga. Koostöö sisaldab muu hulgas järgmist:
1) Riigi Infosüsteemide Ametiga konsulteerimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohaselt;
2) Riigi Infosüsteemide Ametilt tehnilise nõu ja abi küsimine ning koostöökokkuleppe sõlmimine, seda eelkõige kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 47 lõigetega 3 ja 4;
3) teabe vahetamine Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemide Ameti vahel, sealhulgas küberintsidentide ja küberohtude kohta ning küsimustes, mis puudutavad elutähtsaid teenuseid osutavaid finantsjärelevalve subjekte;
4) koostöö koordineerimine seoses finantsjärelevalve subjektide digitaalse tegevuskerksuse süvatestimisega.
(2) Inspektsioon teeb asjakohasel juhul koostööd teise lepinguriigi küberturvalisuse järelevalve eest vastutava pädeva asutusega, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohasel konsulteerimisel.
(3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõikes 4 nimetatud teate ja raportid esitab Inspektsioonile hädaolukorra seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja, edastab Inspektsioon teate ja raportid viivitamata Eesti Pangale.
(4) Inspektsiooni koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Keskpangaga sisaldab lisaks käesolevas peatükis sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 48 lõikes 2 ning artikli 49 lõikes 2 sätestatud koostööd ja teabevahetust.
§ 47¹². Euroopa Liidu institutsioonide kulude hüvitamises osalemine seoses järelevalve ja liikmesusega
Inspektsioonil on õigus Euroopa Keskpangale, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile hüvitada kulud, mis on seotud finantsjärelevalve või nende asutuste ees võetud kohustuste täitmisega, ning tasuda liikmesusega kaasnevad maksed ja muud tasud.
(1) Inspektsioonil on õigus taotluse alusel saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt, Rahapesu Andmebüroolt ja teistelt täidesaatva riigivõimu asutustelt teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks.
(2) Inspektsioonil on kohustus taotluse alusel anda Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile, Tagatisfondile ja Rahapesu Andmebüroole teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, tingimusel et see ei ole seadusega keelatud. Samuti ei tohi selline koostöö kahjustada käimasolevat tõendite kogumist, uurimist või menetlust.