Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 dfc50674401943bb9e72f18aac1a7c0b4d69b55ac4b2d2c41141ba8c75e1b419
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused on oma pädevuse piires kohustatud Inspektsiooni abistama. (2) Inspektsioonil on õigus tutvuda kriminaalmenetluses ning väärteoasja menetluses kogutud tõenditega, mis viitavad käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti rikkumisele.
Propose a change(1) (2) Inspektsioonil on õigus esitada Eesti Pangale, Vabariigi Valitsusele, Rahandusministeeriumile ja muudele riigiasutustele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning ülevaateid finantssektori tegevust ja finantsjärelevalvet käsitlevate õigusaktide mõju ja rakendamise kohta, samuti selliseid ettepanekuid ning ülevaateid avalikustada. (3) Kui Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi või muu riigiasutuse poolt väljatöötatav või muudetav õigusakt reguleerib finantsjärelevalve subjekti või Inspektsiooni tegevust või muul viisil mõjutab finantsjärelevalve eesmärgi saavutamist, kooskõlastatakse õigusakti eelnõu Inspektsiooniga.
Propose a change(1) Inspektsioon võib sõlmida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe koostöö korraldamiseks Eesti Panga, Rahandusministeeriumi või muu riigiasutusega, kui selline koostöö on vajalik, et aidata kaasa finantsjärelevalve eesmärgi saavutamisele. (2) Inspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank teevad kirjaliku kokkuleppe alusel koostööd aruannete kogumisel ja analüüsimisel, õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning kriisilahendusmeetmete või -õiguste kavandamisel ja rakendamisel ning teabe vahetamisel finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral.
Propose a changeInspektsioon saadab soovitusliku iseloomuga juhendi eelnõu enne selle juhendi väljaandmist ja käesoleva seaduse § 49 lõike 3 kohaselt Inspektsioonile kooskõlastamiseks esitatud õigusakti eelnõu enne selle kooskõlastamist asjasse puutuvatele finantsjärelevalve subjektidele, reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidele ja võimaluse korral investorite või finantsjärelevalve subjektide klientide huve esindavatele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks.
Propose a change(1) Inspektsioon kehtestab sise-eeskirjad finantsjärelevalve subjekti tegevust reguleerivas õigusaktis sätestatud kohustuse rikkumise või võimaliku rikkumise kohta Inspektsioonile esitatud teavituse (edaspidi käesolevas paragrahvis teavitus) vastuvõtmiseks ja töötlemiseks, arvestades tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata muu õigusaktiga sätestatud juhul Inspektsioonile teabe esitamisele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega määratakse kindlaks: 1) teavituse vastuvõtmise, järelmeetmete võtmise ning tagasiside ja selgituste andmise eest vastutavad töötajad; 2) teavituse vastuvõtmiseks ning tagasiside ja selgituste andmiseks kasutatavad sõltumatud suhtluskanalid; 3) teavituse vastuvõtmise, töötlemise ja järelmeetmete võtmise kord; 4) teavituse kohta tagasiside andmise kord, sealhulgas tagasiside viis, sisu ja aeg; 5) viisid, kuidas Inspektsioon võib nõuda teavitajalt teavituse kohta selgitusi või lisateavet; 6) teavitaja ja rikkuja isiku konfidentsiaalsuse tagamise kord andmete edastamisel Inspektsioonis ja teistele isikutele, sealhulgas loetelu õigusaktis sätestatud konfidentsiaalse teabe avaldamise alustest, mis on piisav, et mõista, millal konfidentsiaalse teabe avaldamine on vajalik ja proportsionaalne uurimistoimingute tegemiseks, kohtumenetluse läbiviimiseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. (3) Inspektsioon esitab teavitajale käesoleva seaduse § 53 lõikes 3¹ nimetatud teabe enne teavituse saamist, kuid hiljemalt teavituse saamise hetkel. Inspektsioonil on õigus esitada käesoleva seaduse § 53 lõike 3¹ punktis 9 nimetatud teave viivitusega, kui sellise teabe avalikustamine võib kahjustada teavitamise fakti konfidentsiaalsuse kaitset. (4) Inspektsioon korraldab teavituse vastuvõtmise ja töötlemise eest vastutavate töötajate eesmärgipärase väljaõppe. (5) Inspektsioon ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirju vastavalt järelevalve- ja turupraktika ning tehnoloogia arengule vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026012&id=114042017001 kehtestab määrusega nõuded teavituste vastuvõtmiseks ning tagasiside ja selgituste andmiseks kasutatavatele suhtluskanalitele, teavituste vastuvõtmisele ja säilitamisele ning andmete konfidentsiaalsuse tagamisele.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 50² lõikes 1 nimetatud teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse. Rikkumisest teavitamise fakti võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul. (2) Rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsust ei tagata, kui teavitaja edastab teadvalt valeteavet. (3) Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata. (4) Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teavitaja ja rikkuja kaitseks jagatud tõendamiskohustust. Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist, eeldatakse, et teavitaja või rikkuja ebavõrdne kohtlemine toimus rikkumisest teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine. (5) Rikkumisest heas usus Inspektsiooni teavitamist ja sellest rikkumisega seotud isikute teavitamata jätmist ei käsitata õigusakti või lepinguga sätestatud konfidentsiaalsus- või muu nõude või kohustuse rikkumisena ning heas usus Inspektsiooni teavitanud isiku suhtes ei kohaldata õigusakti või lepinguga ette nähtud vastutust. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine. (6) Inspektsioon annab vajaduse korral selgitusi teavituste vastuvõtmise ja töötlemise korra ning käesoleva seaduse § 53 lõikes 3¹ sätestatud korras avalikustatud teabe kohta ning väljastab teavitaja või rikkuja taotlusel kinnituse teavitaja või rikkuja puutumuse kohta järelevalvemenetlusega.
Propose a change(1) Inspektsiooni aastaaruanne koosneb Inspektsiooni tegevusaruandest, tulude-kulude aruandest ja vandeaudiitori aruandest. (2) Nõukogu kinnitab Inspektsiooni aastaaruande kolme kuu jooksul eelarveaasta lõppemisest. (3) Inspektsiooni tulude-kulude aastaaruande auditeerib Eesti Panga audiitor. (4) Nõukogu poolt kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne esitatakse koos Eesti Panga aastaaruandega Riigikogule. Riigikogu kuulab ära juhatuse esimehe ettekande Inspektsiooni aastaaruande kohta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud korras.
Propose a change(1) Inspektsioon annab igal aastal välja Inspektsiooni aastaraamatu. (2) Kohustuslikult avaldatakse Inspektsiooni aastaraamatus nõukogu kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne ja Inspektsiooni poolt antud soovituslike juhendite loetelu ning vastavad selgitused, samuti koondülevaade finantsjärelevalve subjektide tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal.
Propose a change(1) Nõukogu otsused avaldatakse Inspektsiooni poolt tema veebilehel. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 54 lõikes 2 nimetatud teavet sisaldavad otsused ei ole avalik teave, välja arvatud teave juhatuse esimehega ametilepingu lõpetamise asjaolude kohta, võttes arvesse § 22 lõike 4 teises lauses sätestatud piirangut. (2) Juhatuse otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras. (3) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel: 1) käesoleva seaduse § 57 alusel antud soovituslikud juhendid; 1¹) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel antud üldkorraldused; 1²) järelevalve eesmärgid, Inspektsiooni põhiülesanded ja tegevuse põhimõtted; 2) Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile jäetud riigisiseste valikute sätestamise Eesti vastavates õigusaktides; 3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida Inspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel ning kindlustustegevuse järelevalves, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks; 3¹) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, eri funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmine ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse reeglite täitmine; 4) teabe üldiste nõuete kohta, mida lepinguriigi kindlustusandja ja kindlustusvahendaja peavad Eestis kindlustustegevusega tegelemiseks ning kindlustuse turustamiseks järgima; 5) veebilehe link Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3 lõikes 4 nimetatud registrile; 6) statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 316, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033, väärtpaberituru seadusele, sealhulgas selle § 235 punkti 9 kohaselt sätestatud täiendavate omavahendite nõude ja 25. peatüki sätete alusel määratud karistuste arvu ja laadi kohta, ning statistilised koondandmed, mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõudeid; 7) muu teabe, mille avalikustamine Inspektsiooni veebilehel on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes. (3¹) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel kergesti leitaval eraldi jaotisel käesoleva seaduse § 50² lõikes 1 nimetatud teavituse vastuvõtmise kohta vähemalt järgmise teabe: 1) käesoleva seaduse § 50² lõikes 2 nimetatud teave; 2) selgitus, et teavituse võib esitada kirjalikus ja püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, telefoni või muu häälsõnumivahetuse süsteemi teel ning kohtumisel Inspektsiooni määratud töötajaga; 3) kinnitus, et teavitajal on õigus jääda anonüümseks; 4) viide teabesalvestusfunktsiooniga telefonile, kui see on kindlaks määratud; 5) viide käesoleva seaduse § 50³ lõigetes 1–3 sätestatud konfidentsiaalsuse tagamise meetmetele; 6) viide käesoleva seaduse § 50³ lõikes 4 sätestatud kaitsele seoses rikkumisest teavitamise tulemusel aset leidnud tagakiusamise, diskrimineerimise või muu ebaõiglase kohtlemisega; 7) viited Inspektsiooni ja teiste isikute koostööle käesoleva lõike punktis 6 nimetatud juhtudel; 8) viide käesoleva seaduse § 50³ lõigetes 5 ja 6 sätestatule; 9) teavituste vastuvõtmise ja töötlemise statistika isikustamata kujul; 10) viide tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kaitsemeetmetele. (3²) Inspektsioon avaldab oma veebilehel lingid, mille kaudu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktid on Riigi Teatajast kättesaadavad. RT I 2021-11-30 1 130112021001 2021-12-10 (4) Inspektsioon avalikustab finantssektori läbipaistvuse eesmärgil oma veebilehel valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=111072026012&id=101032011008 kehtestatud korras ja ulatuses andmed: 1) Eesti finantsjärelevalve subjektide, nende välisriigis asuvate filiaalide, tütarettevõtjate, esinduste ning nende poolt välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta; 2) käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduste alusel vastavat Eestis tegutsemise õigust omavate välisriigi isikute või institutsioonide Eestis asuvate filiaalide, esinduste ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta. 2¹) kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse ja teabe kriisilahendusmeetme või -õiguse kohta; 3) 4) Eestis emiteeritud pandikirjade ja neid emiteerinud emitentide kohta vastavalt pandikirjaseaduses sätestatule. (4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud avalikustamisel võib füüsilisest isikust järelevalve subjekti ja kutselise investori kohta avalikustada järgmised üldandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. (5) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 1¹, 2, 3 ja 6 nimetatud teave avalikustatakse ühtses vormingus ning seda ajakohastatakse regulaarselt. Teave peab olema piisavalt põhjalik ja täpne, et võimaldada eri lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste avalikustatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud teavet sisuliselt võrrelda.
Propose a change(1) Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik. (2) Finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed. Teavet säilitatakse tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitada, kui see ei ole enam vajalik Inspektsiooni eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta möödumisel teabe saamisest. (3) Teave ei ole konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud: 1) uurimisasutusele või prokuratuurile seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega või rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö taotluse täitmisega, samuti seoses finantsjärelevalve teostamisel avastatud tegudega, millel on süüteo tunnused; 1¹) olemasoleva teabe ulatuses julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks kuritegude ennetamisel ja tõkestamisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks; 2) kohtule finantsjärelevalvega seotud süüteo- või haldusasjades; 3) Euroopa järelevalveasutuse, Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva keskpanga, Euroopa Keskpanga, maksesüsteemide üle järelevalvet teostava asutuse ja Eesti Panga töötajale ning Rahandusministeeriumi ametnikule, kui see on vajalik tema töö- või teenistusülesande täitmiseks, tingimusel, et ta on seaduse alusel kohustatud hoidma äri- või ametisaladust; 4) kohtule ja finantsjärelevalve subjekti likvideerijale, ajutisele haldurile või pankrotihaldurile finantsjärelevalve subjekti likvideerimis- või pankrotimenetluses, samuti krediidiasutuse moratooriumihaldurile või kindlustusseltsi erirežiimihaldurile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 5) Tagatisfondile või teise lepinguriigi asjaomasele asutusele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute lepingulisele või omaalgatuslikule kaitseskeemile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 6) finantsjärelevalve subjekti audiitorile tema tegevuseks vajalikus ulatuses; 7) rahvusvahelisele organisatsioonile käesoleva seaduse §-s 46 või välisriigi pädevale asutusele või isikule käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul; 8) pensioniregistri pidajale kogumispensionide seaduses ja Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses; 9) depoopangale investeerimisfondide seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud ulatuses; 10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale tema ülesannete tavapäraseks täitmiseks seoses arveldussüsteemi liikme poolse võimaliku rikkumisega; 11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26) lisas nimetatud finantsteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, finantsjärelevalve subjekti esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks tarbijakaitseseaduse § 62¹ lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras; 12) Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 13) Riigi Infosüsteemi Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 ja käesoleva seaduse §-s 47¹¹ sätestatud koostöö ulatuses; 14) Maksu- ja Tolliametile krediidiasutuse või tema filiaali üle riikliku järelevalve teostamiseks ning isikute kontrollimiseks maksukorralduse seaduses sätestatud ulatuses. (4¹) Inspektsioonil on õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks. (4²) Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel. (4³) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud koostöö käigus saadud teavet võib avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel, kui välisriigi finantsjärelevalve asutuse, välisriigi muu pädeva asutuse või isikuga on sõlmitud sellekohane kokkulepe. (4⁴) Inspektsioonil on õigus avaldada teavet Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Maailmapangale finantssektori hindamisprogrammiga seotud ülesannete täitmiseks, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks ja finantsstabiilsuse nõukogule tema analüüsi- ja jälgimisülesannete täitmiseks, kui Inspektsioonile on esitatud sellesisuline taotlus. Inspektsioon võib edastada teavet koondandmetena või anonüümituna, muul kujul võib Inspektsioon teavet avaldada vaid Inspektsiooni ruumides. Teabe avaldamise taotlus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) teabe küsimine on põhjendatud konkreetsete ülesannete täitmisega, mis tulenevad taotleva organisatsiooni põhikirjajärgsest pädevusest; 2) taotlus on teabe olemuse, ulatuse ja vormi ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne; 3) teave on vajalik põhjenduses viidatud konkreetse ülesande täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgseteks ülesanneteks; 4) teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega; 5) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatuga samaväärset teabe saladuses hoidmise kohustust. (4⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine Riigikontrollile on lubatud, kui Riigikontroll vajab teavet, et viia läbi Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 1, 2 või 4 kohane audit või hinnata Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust. (4⁶) Teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt või Euroopa Keskpangalt saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud. (4⁷) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures need asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 kohaselt. (4⁸) Inspektsioon võib edastada Maksu- ja Tolliametile krediidiasutuse ja tema filiaali üle riikliku järelevalve teostamiseks ning isikute kontrollimiseks maksukorralduse seaduses sätestatud ulatuses teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet ainult asjaomase teise lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse selgesõnalisel nõusolekul. (5) Inspektsioonil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Inspektsioonil on õigus avalikustada finantsjärelevalve subjektide kohta süstematiseeritud või statistilisi andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti finantsseisundit, tema poolt pakutavaid teenuseid või tema tegevust ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha finantsjärelevalve subjekti üksikkliendi andmeid või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat finantsjärelevalve subjekti üksikklienti.
Propose a changeInspektsiooni poolt läbiviidav kriisilahendusmenetlus ei ole avalik ja sellele kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatut.
Propose a change(1) Inspektsioonil on õigus töödelda finantsjärelevalve või finantskriisi ennetamise või lahendamise eesmärgil käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevas ulatuses isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Inspektsioonil on õigus asjakohastel juhtudel isikuandmeid piiriüleselt töödelda ja edastada õigusaktides ettenähtud juhtudel rahvusvahelistele organisatsioonidele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 1 punktis f, lõike 2 punktis a ja lõikes 3 ning artiklites 15–19 ja 21 sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud tähtajani või kuni see on vajalik eesmärkide täitmiseks. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse nimetatud määruse artiklis 56 sätestatu kohaselt.
Propose a change(1) Inspektsioon võib avalikkust hoiatada tegevusloata finantsteenuse pakkumise või muu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktile mittevastava tegevuse või selle kahtluse korral (edaspidi hoiatusteade). (2) Inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda võib Inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks, või muule isikule. (3) Hoiatusteade avaldatakse Inspektsiooni veebilehel ja see sisaldab vähemalt Inspektsiooni hinnangut isiku tegevusele ning tegevusega seotud isikute andmeid, kui need on olemas. Inspektsioon võib hoiatusteate avaldada ka muude kanalite kaudu. (4) Kui hoiatusteates esitatud asjaolud ei osutu hiljem põhjendatuks või hoiatusteate tegemise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, on Inspektsioon kohustatud avaldama samas vormis sellekohase teate. (5) Hoiatusteade võib olla avalikult kättesaadav kuni viis aastat. Põhjendatuse korral võib seda tähtaega pikendada. (6) Hoiatusteates võib kaalukatel põhjustel jätta avalikustamata tegevusega seotud füüsiliste isikute isikuandmed, kui avaldamine oleks asjasse puutuvate isikute suhtes ebaproportsionaalne või asjaolusid arvestades muul alusel ebavajalik. (7) Inspektsioon võib avaldada ka käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutuste, välisriikide finantsjärelevalve asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide hoiatavaid teateid.
Propose a change(1) Juhatus teeb otsuseid ja ettekirjutusi ning annab Inspektsiooni nimel korraldusi ja üldkorraldusi. (1¹) Juhatus teeb ühisotsustusmenetlustes ühisotsuseid koos lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega seaduses sätestatud juhtudel. (2) Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi käesoleva seaduse § 22¹ lõikes 1 nimetatud küsimustes. (3) Juhatuse otsuse ja ettekirjutuse, juhatuse või juhatuse liikme korralduse ning finantsjärelevalve toimingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule seaduses ettenähtud alustel ja korras. (4) Erandina kehtib Inspektsiooni haldusakt ainult selle resolutiivosa adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja klientide või investorite huvide kaitseks nende vahendite säilimisel on vajalik viivitamatult tegutseda ning haldusakti andmise eesmärk on: 1) keelata tehingute, toimingute või kasumist väljamaksete tegemine või piirata seda täielikult või osaliselt, sealhulgas kehtestada varale kasutamise või käsutamise keeld või piirang vara säilimise tagamiseks; 2) peatada või lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine kauplemiskohas; 3) kehtestada erirežiim, moratoorium või erijärelevalve või otsustada pankrotiavalduse esitamine; 4) tunnistada kehtetuks finantsjärelevalve subjekti tegevusluba seoses võimetusega täita oma kohustusi klientide või muude võlausaldajate ees või nõuda finantsjärelevalve subjekti juhi tagasikutsumist; 5) nõuda finantsjärelevalve subjektilt või muult isikult teavet finantsjärelevalve subjekti usaldatavusnõuete täitmise, finantsseisundi või majandustegevuse jätkuvuse kontrollimiseks, turukuritarvituse või väärtpaberite emitendis või muus finantsjärelevalve subjektis osaluse omandamise või võõrandamise või valitseva mõju asjaolude kontrollimiseks. (5) Üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisele kuuluv Inspektsiooni haldusakt kehtib akti resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisest arvates, kui see haldusakt ei ole eelnevalt adressaadi suhtes kehtima hakanud. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel teavitatakse haldusakti resolutiivosa teatavaks tegemise või kättetoimetamisega koos adressaati haldusakti tervikuna teatavaks tegemise ajast, mis ei tohi olla pikem kui kolm tööpäeva haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates. Inspektsiooni haldusakti vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema haldusakti tervikuna adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest arvates. (7) Kui Inspektsiooni teeb käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduse alusel ettekirjutuse isiku tagasikutsumiseks, siis peatuvad isiku ametiseisundist tulenevad õigused ja kohustused finantsjärelevalve subjekti juhtorganis alates ettekirjutuse teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest.
Propose a change(1) Juhatus annab Inspektsiooni nimel soovitusliku iseloomuga suuniseid, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides. (2) Suunise kiidab heaks juhatus oma otsusega ja see toimetatakse kätte elektrooniliselt või postiga. Suunise järgimata jätmisest tuleb Inspektsiooni teavitada kümne tööpäeva jooksul arvates suunise kättetoimetamisest, esitades asjakohase põhjenduse.
Propose a changeJuhatuse esimees annab käskkirju Inspektsiooni-sisese tegevuse korraldamise ja juhtimisega seotud küsimustes.
Propose a change(1) Inspektsioonil on õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks. (2) Inspektsioonil on õigus kaasata soovitusliku iseloomuga juhendite väljatöötamisse eksperte ja finantsjärelevalve subjektide esindajaid. (3) Inspektsiooni soovitusliku iseloomuga juhendid kiidab heaks juhatus oma otsusega ja need avaldatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud viisil.
Propose a change(1) Vastutus finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel rikutud õiguste ja tekitatud kahju eest ning rikutud õiguste taastamine ja tekitatud kahju hüvitamine toimub riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusülesannete täitmisega mitteseotud kahju eest vastutab Inspektsioon eraõiguse sätete kohaselt. Inspektsiooni eelarves ettenähtud vahendite ebapiisavuse korral hüvitab kahju Eesti Pank. Inspektsioon tagastab Eesti Panga makstud hüvitise summa Eesti Pangale kahju hüvitamisele järgneva kahe eelarveaasta eelarve vahenditest. (3) Inspektsioon ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 2¹ nimetatud korralduse seaduspärase täitmisega.
Propose a changeInspektsioon alustab tegevust 2002. aasta 1. jaanuaril.
Propose a change(1) Vabariigi Valitsus ja Eesti Panga Nõukogu nimetavad nõukogu liikmed ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. (2) Nõukogu esimese koosoleku kutsub kokku rahandusminister 20 päeva jooksul kõigi nõukogu liikmete nimetamisest. (3) Nõukogu esimese koosoleku päevakorda võetakse vähemalt käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud isikute hulgast juhatuse esimehe valimine. (4) Nõukogu nimetab juhatuse liikmed käesolevas seaduses sätestatud korras mitte hiljem kui 2002. aasta 30. juuniks.
Propose a change(1) Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor, Kindlustusinspektsiooni peadirektor ja Eesti Panga Pangainspektsiooni juhataja või nende ülesandeid täitev isik täidab käesolevas seaduses sätestatud juhatuse liikme ülesandeid, kui ta on andnud hiljemalt 2001. aasta 10. juuniks sellekohase kirjaliku nõusoleku teda ametisse nimetanud isikule või organile. Eelnimetatud isiku poolt nõusoleku andmisest keeldumise korral vabastatakse ta teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute volitused kehtivad nõukogu esimese koosoleku toimumise päevale järgnevast päevast kuni juhatuse liikmete volituste alguseni käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud korras. (3) Kuni käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud juhatuse liikmete volituste alguseni on juhatus kolmeliikmeline. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutest koosnev juhatus (edaspidi juhatus) on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik juhatuse liikmed. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kaks juhatuse liiget. (5) Juhatus annab nõukogule aru viimase poolt kehtestatud korras Inspektsiooni tegevuse alustamise toimingute kava täitmisest.
Propose a change(1) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ning Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele ja esitab hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks juhatusele vastava avalduse, võetakse Inspektsiooni tööle alates 2002. aasta 1. jaanuarist. Sellisel juhul loetakse Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametniku teenistussuhe lõppenuks avaliku teenistuse seaduse § 114 alusel 2001. aasta 31. detsembrist. (2) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel. (3) Finantsinspektsioonis tööle asunud isiku staaži antud tööandja juures arvestatakse tema tööle asumisest või teenistusse nimetamisest Eesti Pangas, Kindlustusinspektsioonis või Väärtpaberiinspektsioonis.
Propose a change(1) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni valduses ja kasutuses oleva ning Inspektsiooni tegevuseks vajaliku riigi vara annab riigivara valitseja tasuta Inspektsioonile üle hiljemalt 2002. aasta 1. jaanuariks. (2) Enne 2002. aasta 1. jaanuari Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest vastutab riik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest Eesti Pank oma eelarves ettenähtud vahendite arvel.
Propose a change(1) 2002. aasta 1. jaanuaril Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni menetluses olevad haldus- ja haldusõiguserikkumiste asjad ja esitatud, kuid menetlusse võtmata taotlused, antakse üle Inspektsioonile, kes viib need lõpule kooskõlas käesoleva seaduse ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustega. (2) 2002. aasta 1. jaanuaril kohtu menetluses olevas väärtpaberituru- või kindlustusjärelevalve teostamisest tulenevas asjas, milles riiki esindab seaduse või üld- või erivolituse alusel Väärtpaberiinspektsioon või Kindlustusinspektsioon või milles protsessiosaliseks pangajärelevalve teostamisega seotud vaidluses oli Eesti Pank, esindab edaspidi samas asjas riiki või astub Eesti Panga asemele Inspektsioon. (3) Enne Inspektsiooni tegevuse alustamist käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seaduste alusel pädeva organi poolt antud tegevusload, muud load või muud halduse üksikaktid kehtivad kuni nende tähtaja lõppemiseni või nende kehtetuks tunnistamiseni. (4) 2002. ja 2003. aastal võib Inspektsiooni kulusid osaliselt katta Eesti Panga eelarves ettenähtud vahenditest või riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest assigneeringutest. (5) Inspektsiooni kulude osalisel katmisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud järelevalvetasu määradest madalamad määrad. (6) Kuni 2005. aasta eelarveaasta lõpuni rakendatakse kohustuslike pensionifondide vara valitsemise suhtes 0,02- kuni 0,1-protsendilist järelevalvetasu mahuosa piirmäära. (6¹) Kui käesoleva seaduse §-s 47³ nimetatud ühisotsustusmenetlust on alustatud enne 2012. aasta 31. detsembrit, on käesoleva seaduse § 47³ lõikes 4 sätestatud ajavahemik kuus kuud. (6²) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 12 sätestatud mahuosa määrasid rakendatakse makseasutuste suhtes 2018. aasta ja sellele järgnevate eelarveaastate kohta. (7) (7¹) Käesoleva seaduse § 21 lõike 5 teises lauses nimetatud ametiaja piirangu nõuet kohaldatakse juhatuse liikmega alates 2026. aasta 11. jaanuarist sõlmitud ametilepingu suhtes. (7²) Inspektsiooni juhatuse ja nõukogu liikmed peavad viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni §-des 32 ja 32¹ sätestatud nõuetega 2026. aasta 1. oktoobriks. (8) Krediidiandja ja -vahendaja kohustust tasuda järelevalvetasu mahuosa määra alusel ettemakset ja lõppmakset kohaldatakse alates 2017. eelarveaastast. (9) Käesoleva seaduse 2016. aasta 14. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga kehtestatud järelevalvetasu mahuosa määrasid fondivalitseja suhtes kohaldatakse 2018. aasta eelarveaasta kohta. (10) Krediiditeaberegistri pidaja kohustust tasuda järelevalvetasu mahuosa määra alusel ettemakset ja lõppmakset kohaldatakse alates 2029. aasta eelarveaastast.
Propose a change(1) Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni järelevalvetegevust kajastav mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave antakse üle Inspektsioonile. (2) Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Pangainspektsiooni järelevalvetegevuse käigus saadud konfidentsiaalset teavet võib juhatuse liige ja Inspektsiooni töötaja avaldada teisele juhatuse liikmele ja Inspektsiooni töötajale, kellele see teave on vajalik tema tööülesannete täitmiseks.
Propose a change1) Inspektsioon edastab 2021. aastani Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas Eesti kindlustusturu kohta järgmise teabe: 1) pikaajaliste garantiide olemasolu kindlustuslepingutes ja kindlustusandjate käitumine pikaajalisel investeerimisel; 2) nende kindlustusandjate arv, kes rakendavad kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamist, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamist ning §-s 267 sätestatud üleminekuaja kohandust ja üleminekuaja mahaarvamist; 3) nende kindlustusandjate arv, kelle suhtes rakendatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 94 sätestatud finantsseisundi taastamise perioodi pikendamist; 4) kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamise, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamise, § 67 lõikes 4 sätestatud sümmeetrilise kohandamise ja §-s 267 sätestatud üleminekumeetmete mõju kindlustusandjate finantsseisundile kõigi kindlustusandjate kohta tervikuna ning iga kindlustusandja kohta eraldi kindlustusandja nime nimetamata; 5) kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamise, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamise ja § 67 lõikes 4 sätestatud sümmeetrilise kohandamise rakendamise tagajärjed kindlustusandja investeerimiskäitumisele ning hinnang, kas sellega kaasneb liigset kapitali vabanemist; 6) kindlustustegevuse seaduse §-s 94 sätestatud finantsseisundi taastamise perioodi pikendamise mõju kindlustusandja suutlikkusele taastada solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite tase või muuta oma riskiprofiili; 7) hinnang selliste kindlustusandjate, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 268, suutlikkusele rakendada omavahendite kaasamise ja riskiprofiili vähendamise kava ning hinnang perspektiivile vähendada üleminekumeetmete kasutamise vajadust, sealhulgas kirjeldus meetmete kohta, mida kindlustusandja või Inspektsioon on rakendanud või kavatseb rakendada.
Propose a change(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juunil. (2) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktid 4–7, § 14 lõige 5, § 18 lõige 2 ja lõike 3 punktid 3, 4, 8, 10, 13–15, §-d 20–22, 29, 51, 52, § 53 lõige 3 ning §-d 54, 55, 57 ja 58 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 53 lõige 4 jõustub 2002. aasta 1. juulil.
Propose a change