§ 14. Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamine Transpordiametile
(1) Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale.
(2) Välisriigis omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Transpordiametile ühe kuu jooksul pärast laeva Eestis registreerimist.
(3) Transpordiametile esitatavate tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=119082014015 .
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kooskõlastamisotsust.
Eestis kohaldatakse laeva ja ohtliku lasti käitamise ning hädaolukorras tegutsemise hõlbustamiseks IMO heakskiidetud leppemärke, mis avaldatakse Transpordiameti veebilehel.
(1) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete ja vormi kohane tunnistus «Laevaandmete alaline register» (Continuous Synopsis Record).
(2) Transpordiamet väljastab tunnistuse «Laevaandmete alaline register» reederilt saadud andmete alusel.
(3) Tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Laev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust.
§ 17. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus
(1) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 4 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse laeva esmase või täisülevaatuse läbimise korral viieks aastaks.
(2¹) Merekõlblikkuse tunnistust ja sõidukõlblikkuse tunnistust ei väljastata alla 12-meetrise kogupikkusega laevale. Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale väljastatakse iga-aastase ülevaatuse läbimisel tehnilise ülevaatuse kontrollakt.
(3) Merekõlblikkuse tunnistusele ja sõidukõlblikkuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=13182053;108092021004 määrusega.
(4) Transpordiamet võib kinnitada laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu ülevaatuse tulemusena väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelneva kolme aasta tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole laeva kinni peetud ning üheski laevakontrolli aktis ei ole nimetatud puudusi rohkem kui viis.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata laeva registrisse kandmiseks korraldatava täieliku lisaülevaatuse suhtes.
(6) Kui Transpordiamet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetega 1 ja 2 väljastab laeva kohta kõik rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel ettenähtud tunnistused või väljastab kalalaevale § 19 lõike 4 kohaselt kalalaeva vastavuse tunnistuse, ei väljasta Transpordiamet selle laeva kohta merekõlblikkuse tunnistust.
(6¹)
(7) Laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel on keelatud, kui laeval puudub merekõlblikkuse tunnistus või sõidukõlblikkuse tunnistus, välja arvatud juhul, kui merekõlblikkuse tunnistuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse olemasolu ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõutud.
(8) Kui reederil on vaja laeva tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistamiseks või teises sadamas remontimiseks, käigukatsetuste läbiviimiseks või muudel seesugustel asjaoludel väljuda sadamast, ja laeval puuduvad nõutavad meresõiduohutust tõendavad tunnistused, väljastab Transpordiamet reederi kirjaliku taotluse alusel laevale, mille merekõlblikkus seda võimaldab, ühekordse ülesõiduloa.
(9) Ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.
§ 17². Reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja eripüstuvusnõuded
(1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema reisijateveo tunnistus või siseveelaeva reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt, laev on tunnistatud merel või sisevetel reisijateveoks kõlblikuks ja vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Kui Transpordiamet väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikku rannasõitu tegevale reisilaevale reisilaeva ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse, ei väljasta ta selle reisilaeva kohta reisijateveo tunnistust.
(3) Eesti sadamat külastaval välisriigi lippu kandval reisilaeval peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.
(4) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistusel või välisriigi lippu kandva reisilaeva puhul muul meresõiduohutust tõendaval tunnistusel.
(5) Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
(6) Reisiparvlaeva eripüstuvusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=118012022008 määrusega.
(7) Reisijateveo tunnistusele ja siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=108092021005 määrusega.
(1) Transpordiamet väljastab ajaloolisele laevale reederi taotlusel ajaloolise laeva tunnistuse, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt ja laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Ajaloolise laeva tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.
(3) Kui laeva kohta on väljastatud ajaloolise laeva tunnistus, siis ei pea selle laeva kohta kohalikus rannasõidus sõitmiseks väljastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistust.
(4) Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=108092021006 määrusega.
(1) Õppelaevana kasutatava laeva meresõiduohutust tõendavale tunnistusele tehakse mereõppeasutuse taotlusel sellekohane kanne.
(2) Õppelaevana kasutatav laev ei tohi õppetegevusega samal ajal tegeleda muu majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud õppetegevusega.
§ 18. Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks tunnistamine, tunnistuse kehtivuse kaotamine ning kehtivuse peatamine
(1) Transpordiamet tunnistab meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks:
1) laeva või selle seadmete konstruktsiooni sellise muudatuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust;
2) laeva või selle seadme sellise vigastuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust, ning vigastust ei ole kõrvaldatud Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu ettekirjutatud viisil.
(2) Laeva meresõiduohutust tõendav tunnistus, merekõlblikkuse tunnistus, sõidukõlblikkuse tunnistus, reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja ajaloolise laeva tunnistus kaotab kehtivuse:
1)
2) kui laevale ei ole tehtud käesoleva seadusega ettenähtud tehnilist ülevaatust;
3) laeva kustutamisel Eesti registrist;
4) kui laev on «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumis laevakontrolli kohta» koos kehtivate muudatustega (The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU) (edaspidi Paris MOU) sätestatud korra kohaselt 12 kuu jooksul välisriigis kaks korda kinni peetud ning laev ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 5 kohaselt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest läbinud täielikku või osalist lisaülevaatust.
(3) Transpordiamet peatab laeva meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtivuse laeva madalale sõidu või põhjapuute korral, välja arvatud juhul, kui põhjapuude on lubatud sadama eeskirjaga või see on looduslike tingimuste tõttu sadamas tavapärane.
(4) Kui reeder tõendab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud, taastab Transpordiamet tunnistuse kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne tunnistuse kehtivuse taastamist laeva vastavust asjakohastele nõuetele.
§ 19. Laeva projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise nõuded
(1) Laev projekteeritakse, ehitatakse, seadistatakse ja remonditakse käesoleva seaduse ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.
(2) Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet ja volitatud klassifikatsiooniühing teostab järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise üle.
(3) Transpordiamet võib käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata või kohaldada neid osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus. Erandi tegemisel arvestab Transpordiamet laeva püstuvust, konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja sõidupiirkonna hüdrometeoroloogilist eripära.
(4) 24-meetrise või suurema pikkusega kalalaeva sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistusele, vabastuse tunnistusele ja varustuse nimekirja kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=124052022004 kehtestab määrusega ohutusnõuded:
1) 12-meetrise ja suurema kogupikkusega kalalaevale;
2) alla 24-meetrise pikkusega reisilaevale;
3) alla 500-se kogumahutavusega kaubalaevale;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata laevale niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 alusel kehtestatud või muus õigusaktis või rahvusvahelises konventsioonis.
(6) Kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutusnõuded, reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=114042022009 määrusega.
(7) Kehtetu
(8) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ja lõike 5 punkti 1 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetel kala püüdvale ja püütud kala Eesti sadamas lossivale kalalaevale.
(9) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
§ 19¹. Laeva ohutusvarustuse paigaldamise ja turule laskmise nõuded
(1) Turule lasta või laeva pardale paigaldada võib ainult käesoleva seaduse nõuetele vastavat laeva ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras tõendatud. Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalasse kuuluva Eestis registrisse kantud või kantava laeva varustuse suhtes.
(2)
(3) Laevade ohutusvarustusele esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise ja märgistusega varustamise korra, vastavusmärgi vormi, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale paigaldamise korra ning laeva ohutusvarustuse tunnistusele kantavate andmete loetelu ja selle väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=13204770 .
(4) Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing võib pärast ohutusvarustuse paigaldamist laeva pardale seda varustust hinnata, kui rahvusvahelised õigusaktid nõuavad ohutusvarustuse katsetamist laeva pardal ohutuse tagamiseks või saaste vältimiseks tingimusel, et ei korrata vastavushindamise protseduuride raames tehtud katseid.
(5) Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing võib lubada erandlike tehniliste uuendustega ohutusvarustust, mille puhul ei ole järgitud nõuetele vastavuse tõendamise korda, paigaldada laeva pardale, kui katse abil või muul Transpordiametit või volitatud klassifikatsiooniühingut rahuldaval viisil on tõestatud, et selline varustus on sama tõhus kui varustus, mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.
(6) Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing võib katsetamiseks või hindamiseks lubada ajutiselt laeva pardale paigaldada rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele mittevastavat täiendavat ohutusvarustust, mis ei asenda nõuetekohast varustust ning mille kohta Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing on väljastanud vastava tunnistuse.
(7) Kui väljaspool Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide sadamaid on vajalik asendada laeva ohutusvarustus ning erandlikel asjaoludel ei ole mõistliku aja jooksul või mõistliku hinnaga võimalik laevale paigaldada ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva seaduse kohaselt tõendatud, võib laevale paigaldada muu varustuse, arvestades järgmisi tingimusi:
1) laeva ohutusvarustuse kohta peavad olema väljastatud teavitatud asutusega samaväärse asutuse dokumendid tingimusel, et Euroopa Liidu ja asjassepuutuva riigi vahel on sõlmitud nimetatud asutuste vastastikuse tunnustamise leping;
2) kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuet ei ole võimalik täita, peavad laeva ohutusvarustuse kohta olema väljastatud asjakohaste konventsioonide osalisriigiks oleva IMO liikmesriigi dokumendid varustuse asjakohastele IMO nõuetele vastavuse kohta.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt erandlikel asjaoludel asendatud ohutusvarustusest, ohutusvarustuse asendamise põhjustest ning ohutusvarustuse tehnilistest andmetest peab reeder viivitamata teavitama Transpordiametit või volitatud klassifikatsiooniühingut. Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing kontrollib laeva ülevaatusel, et erandlikel asjaoludel laevale paigaldatud ohutusvarustus ja selle katsetusdokumendid vastavad rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele.
(1) Teavitatud asutus käesoleva peatüki tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teostada laeva ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.
(2) Teavitatud asutusele, sealhulgas talle tegevusloa andmisele, selle kehtivuse peatamisele või kehtetuks tunnistamisele, samuti teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust.
(1) Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise, sealhulgas meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamise korra, väljastatavatele dokumentidele kantavate andmete loetelu ning meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja teiste laevapere liikmetele väljastatavate tunnistuste tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026056&id=111062014005 .
(2) Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise korra ning diplomitele ja kutsetunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=254928 .
(3) Mereõppeasutus peab omama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele vastavat auditeeritud kvaliteedisüsteemi.
(3¹) Kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust eeldatakse, kui selle loomisel on juhindutud standardist EVS-EN ISO 9001 ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja õigusaktide nõuetest ning kvaliteedisüsteem on asjakohaselt sertifitseeritud. Kvaliteedisüsteemi auditeerimismeeskonna juhil või kaasataval eksperdil peab olema laevaohvitseri kvalifikatsioon ning ta peab tundma valdkonna õigusakte.
(3²) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama laevapere liikmete tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse valdkonda, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestatud kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestatud teadmiste ja oskuste omandamine või hindamine.
(3³) Kvaliteedisüsteemi ei pea omama mereõppeasutus, mis tegeleb laevapere liikmete tasemeõppega (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolitusega, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestamata kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestamata teadmiste ja oskuste omandamine.
(4) Mereõppeasutus esitab Transpordiametile kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul välisauditi tegemisest arvates. Kvaliteedisüsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest või teadmiste ja oskuste hindamisest arvates.
(5)
(5¹) Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse:
1) isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses;
2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule või isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO ja Euroopa Liidu poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.
(5²) Mereõppeasutuse õppurite tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse õppekava läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustab mereõppeasutus eksamikomisjoni.
(5³) Meresõidudiplomi taotlejal peab olema kutsekvalifikatsiooni vastav tase ja kõrgharidus, mille omandamisel ta on saanud teadmised, arusaamad, kogemused ja pädevuse valitud ametikohal töötamiseks ning mis vastab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reeglile II/2 või III/2 ja Transpordiameti heakskiidetud õppekavale, järgmiste meresõidudiplomite saamiseks:
1) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;
2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;
4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;
6) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom;
7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;
8) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom.
(5⁴)
(5⁵) Päästetööde paadijuhtide ja -meeskonna väljaõppe ning atesteerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(5⁶) Transpordiamet hindab laevapere liikme teadmisi ja oskusi järgmistel juhtudel:
1) laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse vahetamisel kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi või tunnistuse vastu;
2) esimese meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud rohkem kui viis aastat;
3) mereväe õppeasutuse lõpetanule meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel;
3¹) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisele konventsioonile vastava välisriigis väljastatud meresõidudiplomi alusel samaväärse Eesti meresõidudiplomi taotlemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatut;
3²)
4) muudel seaduses ja meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud juhtudel.
(5⁷) Transpordiamet võib reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanikule, välja arvatud raadiosidespetsialistile, väljastada kuni kuueks kuuks soodustusloa töötamiseks konkreetsel laeval diplomile või tunnistusele vastava ametikohaga võrreldes ühe astme võrra kõrgemal ametikohal. Kaptenina või vanemmehaanikuna töötamiseks väljastatakse soodustusluba ainult vääramatu jõu olukorras ja võimalikult lühikeseks ajaks.
(5⁸) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotleja peab omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning keskharidust järgmiste meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste saamiseks:
1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe meresõidudiplom;
2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku meresõidudiplom;
3) laeva elektrimehaaniku meresõidudiplom;
4) laeva külmutusseadmete mehaaniku meresõidudiplom;
5) teise klassi raadioelektrooniku meresõidudiplom;
6) esimese klassi raadioelektrooniku meresõidudiplom;
7) laeva turvaülema tunnistus.
(5⁹) Kutsekvalifikatsiooni kõrgema taseme Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlemiseks vajaliku meresõidupraktikana arvestatakse Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistusega käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt läbitud meresõidupraktikat.
(6) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi poolt nõuetekohaselt väljastatud meresõidudiplomeid, kutsetunnistusi, kinnituslehti, tervisetõendeid ning teisi tunnistusi.
(6¹) Välisriigis omandatud kutse korral hindab Transpordiamet välisriigi mereõppeasutuse õppekava mahu ja õppeperioodi vastavust meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenuste aluste rahvusvahelise konventsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele. Kui õppekava sisu ja maht või meresõidupraktika või muu praktika ei ole samaväärne, siis tuleb Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlejal läbida puuduolevas osas täiendusõpe või meresõidupraktika või muu praktika ja esitada vastava õppe või praktika läbimist tõendav dokument Transpordiametile.
(7) Laevapere liikme kutseeksamile registreerimise ja kutseeksami vastuvõtmise eest ning laevapere liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse, täienduskoolituse läbimist tõendava tunnistuse või tõendi, soodustusloa ning siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Reeder peab tagama, et laev on mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikme kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli.
(2) Laevapere liikmena võib asjaomasel ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud asjaomane meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu tunnistus. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud reisilaeva, juhtimiseks piisab väikelaevajuhi tunnistusest.
(3) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub Transpordiameti väljastatud kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. Kinnituslehte ei nõuta kohalikku rannasõitu tegeval alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval, töötavalt laeva juhtkonna liikmelt.
(4) Miinimumkoosseis on vähim arv spetsialiste, keda on vaja laeva ohutuks kasutamiseks.
(5) Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=959366 .
(5¹) Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=939070 .
(6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab tagama laeval viibivate isikute ohutuse ja vajaduse korral evakueerimise.
(7) Laevasõitu oluliselt ohustava teo eest võib laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada.
(8) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht tunnistatakse kehtetuks, kui isik on kinnituslehe saamiseks esitanud võltsitud, pettuse teel saadud või kinnituslehe andmisel otsustava tähendusega valeandmeid sisaldava dokumendi, olles valeandmetest teadlik. Sellisel juhul ei väljastata isikule ühe aasta jooksul uut kinnituslehte.
(9) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatab või tunnistab kehtetuks Transpordiamet. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse võib peatada kuni kolmeks aastaks.
(10) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=226892 .
(11) Laeval peavad olema laevapere liikmete kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -kutsetunnistused.
(12) Meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse kinnituslehe ning siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 21¹. Välisriigis väljastatud siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivus
(1) Siseveelaeval töötamisel kehtivad:
1) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt isikule kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ (ELT L 345, 27.12.2017, lk 53–86), väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ja teenistusraamat ning sama direktiivi artiklis 38 nimetatud tunnistus;
2) kolmandas riigis isikule väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ja teenistusraamat, kui see riik kuulub Euroopa Komisjoni koostatud nende riikide nimekirja, kelle kvalifikatsiooni tõendavat tunnistust Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad.
(2) Transpordiamet teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega tagamaks, et siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ning teenistusraamatu omajate laevajuhtimise aeg ja sooritatud reisid registreeritakse, kui teenistusraamatu omaja seda taotleb, ning kinnitatakse kuni 15 kuu kohta enne kinnitamise taotluse esitamist.
(3) Laevasõitu oluliselt ohustava teo puhul või kui Transpordiamet leiab, et Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/2397 sätestatud tingimustele, esitab Transpordiamet tunnistuse väljaandnud asutusele põhjendatud taotluse tunnistuse kehtivuse peatamiseks. Transpordiamet teavitab taotluse esitamisest Euroopa Komisjoni ja kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse omajat.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse läbivaatamise ajal on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omajal siseveelaeval töötamine keelatud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tunnistusi ei nõuta isikult, kes:
1) juhib laeva võistlusspordi või treeningtegevusena või vaba aja veetmiseks;
2) töötab teisaldataval ujuvvahendil;
3) töötab sõjalaeval või muul riigihaldusülesandeid täitval laeval;
4) töötab laeval, millega tehakse vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui kümme kilomeetrit, või
5) on laeva juhtinud vaid hooajaliselt kuni kuue kuu jooksul eelmisel kalendriaastal või jooksval aastal.
(1) Laeva ohutu mehitatuse tunnistus on dokument, mille järgi komplekteeritakse laevapere miinimumkoosseis.
(2) Ohutu mehitatuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=939070;12738944 .
(3) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse, kui reederi esitatud ettepanek laevapere miinimumkoosseisu määramiseks vastab selle määramise nõuetele ning on igas olukorras piisav laeva ohutuks kasutamiseks ja merekeskkonna kaitseks.
(3¹) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse kuni viieks aastaks.
(4) Transpordiamet tunnistab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga;
2) reeder on jätnud esitamata taotluse laevapere miinimumkoosseisu muutmiseks, kui see on nõutav käesoleva seaduse § 21 lõike 5 või 5¹ alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
(5) Ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka siseveelaevale.
(1) Kui ohutu mehitatuse tunnistusega on kehtestatud laevapere miinimumkoosseis ja laevapere liikmete arv on sellest väiksem või koosseis ei vasta ohutu mehitatuse miinimumnõuetele, on laeval keelatud sadamast väljuda. See nõue ei kehti, kui väljumiseks on laeva lipuriigi pädeva asutuse luba.
(2) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
(1) Kapten peab tagama, et laevapere liige on laevaga tutvunud ning tal on vajalikud teadmised laeva ehitusest, ohutusnõuetest ja laevapere liikme kohustustest häireolukorras.
(2) Kapteni vahetumise korral peab reeder andma laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldaselt aega laevaga tutvumiseks, kuid mitte vähem kui kuus tundi. Kui kapten on valmis laeva juhtimist üle võtma, teeb ta juhtimise ülevõtmise kohta kande laeva logiraamatusse.
(1) Reeder peab laevapere liikmete vahelise suhtlemise tagamiseks määrama laeva töökeele või -keeled.
(2) Laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid peavad olema laeva töökeeles. Kui laeva töökeeleks ei ole eesti, inglise või vene keel, tõlgitakse laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid eesti või inglise keelde, arvestades seejuures rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud laeva dokumentide tõlkimise nõudeid.
(1) Kui laev ei ole komplekteeritud ohutu mehitatuse tunnistuse kohaselt, on kaptenil õigus teha otsus jätkata merereisi erandkorras järgmistel juhtudel:
1) laevapere liikme äkilise haigestumise või surma korral;
2) muul ettenägemata juhul, kui ühte või mitut laevapere liiget ei ole võimalik laevatööl rakendada.
(2) Kui kapten otsustab jätkata merereisi mittetäieliku koosseisuga, peab ta veenduma, et töövõimelised laevapere liikmed tagavad meresõiduohutuse.
(3) Laevapere mittetäieliku koosseisuga merereisi kestus ei või olla pikem, kui see on vajalik laeva jõudmiseks lähimasse sadamasse, kus on võimalik laevapere täiendavalt komplekteerida.
§ 26. Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisund ning tervisekontroll
(1) Tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija peab õppimisel ja laevapere liige töötamisel perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks nende terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks (edaspidi perioodiline tervisekontroll).
(2) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja peab enne õppima asumist läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus õppimiseks erialal, mille omandamisel ta alustab tööd laeval (edaspidi eelnev tervisekontroll).
(2¹) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli ei pea läbima isik, kes asub õppima või õpib erialal, mis ei eelda töötamist laeval.
(3) Meretöölepingu sõlmimist taotlev isik peab enne meretöölepingu sõlmimist läbima eelneva tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks.
(4) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku eelnevat tervisekontrolli ning laevapere liikme ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija perioodilist tervisekontrolli teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst.
(5) Tervisekontrolli eest tasumine toimub järgmiselt:
1) meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku ja laevapere liikme tervisekontrolli kulud kantakse meretöö seaduse § 32 lõikes 5 sätestatud korras;
2) tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja tervisekontrolli eest tasub õppima asuja;
3) tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisekontrolli eest tasub mereõppeasutus.
(6) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Kehtestatud tervisenõuetele vastavust tõendab tunnustatud arsti väljastatud tervisetõend.
(6¹) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisundi nõuetele vastavust tõendab ka tervisetõend, mis on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kooskõlas meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetega.
(7) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite vormid kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026056&id=13250473 .
(8)
(1) Terviseamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:
1) on tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud arstina ja kelle puhul on registrisse kantud eriarstiabi eriala;
2) on läbinud Sotsiaalministeeriumi või tema valitsemisala asutuse korraldatud või Tartu Ülikooli läbiviidud 18-tunnise või 30-tunnise meremeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, kusjuures 18-tunnine koolitus annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmete tervist ning 30-tunnine koolitus annab pädevuse kontrollida kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmete, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujate ja seal õppijate tervist;
3) töötab käesoleva paragrahvi lõigete 5¹–5³ nõuetele vastava tervishoiuteenuse osutaja juures.
(2) Tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=956592 .
(3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Terviseametile järgmised dokumendid:
1) taotluse tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ja kontaktandmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.
(4) Terviseamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele ja õigust teha tervisekontrolli kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmetele või kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele ning tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.
(5) Terviseamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:
1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) arst esitas teadvalt valeandmeid.
(5¹) Tervishoiuteenuse osutaja peab omama kvaliteedisüsteemi, mis vastab lisaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele ka meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegeleb ainult kohaliku rannasõidu ja sisevete laeva laevapere liikmete tervisekontrolliga.
(5²) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama sellise isiku tervisekontrolli valdkonda, kes asub õppima või õpib rahvusvahelist meresõitu ja lähisõitu tegeva laeva laevapere liikme tasemeharidust andvas mereõppeasutuses, et omandada meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud kvalifikatsioon.
(5³) Tervishoiuteenuse osutaja tagab kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse sõltumatu hindamise kuni viieaastaste ajavahemike järel. Tervishoiuteenuse osutaja esitab Transpordiametile hindamise aruande ühe kuu jooksul pärast hindamist.
(6) Terviseamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:
1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
2) arst esitas teadvalt valeandmeid;
3) arst ei ole väljastanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud tervisetõendit kolme aasta jooksul;
4) arst on korduvalt rikkunud käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tervisekontrolli korra nõudeid;
5) arst töötab selle tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele vastav kvaliteedisüsteem.
(7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Terviseameti veebilehel.
(9)
Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib pöörduda avaldusega selle tervishoiuteenuse osutaja poole, kelle juures tervisekontrolli otsuse teinud arst töötab. Tervishoiuteenuse osutaja kaasab avalduse lahendamisse sõltumatu eksperdi ning annab tervishoiuteenusele hinnangu ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates.
(1) Tuuker peab läbima tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tuukrina töötamiseks. Tuukri terviseseisund peab vastama tuukrite tervisenõuetele ja seda tõendab arsti poolt väljastatud sellekohane tervisetõend.
(2) Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, mahu ja sageduse ning tervisetõendi väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026056&id=676082 .
§ 28. Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolitus
(1) Laeval esmaabi ja meditsiiniabi andmiseks peab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete kohaselt olema määratud laevapere liige või liikmed, kes on saanud sellekohase koolituse.
(2) Teised laevapere liikmed saavad esmaabi- ja meditsiiniabiõppe vastavalt oma ametikohale.
(3) Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad ning koolituse mahu ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=259954 meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni alusel.
(1) Meremeeste registri eesmärk on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine.
(2) Meremeeste registri vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Vastutav töötleja võib meremeeste registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse alusel teistesse andmekogudesse kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, või ise võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, allkiri ja allkirjakujutis.
(4) Meremeeste registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse meremeeste registri põhimääruses.
(5) Meremeeste registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=110072021003 määrusega.
(1) Laeva ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sõidul ning seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis peab laeval olema korraldatud vahiteenistus. Kui laeva kai ääres seismise ajal ei ole vahiteenistuseks vajalike ruumide puudumise või muude asjaolude tõttu võimalik korraldada vahiteenistust käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt, peab reeder või laeva kapten korraldama vahiteenistuse selliselt, et on tagatud laeva ohutus ja turvalisus.
(2) Vahiteenistuse ajal ei tohi laevapere liige olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse laevapere liige juhul, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Reederil või tööandjal on õigus sisekorraeeskirjaga kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.
(3) Laeva vahiteenistuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=124052013014 .
(4) Vahiteenistust laeval korraldab laeva kapten.
(5) Kui laev on ekspluatatsioonist välja viidud, kooskõlastab kapten või reeder laeval vahiteenistuse korraldamise sadamakapteniga.
(6) Laeval, mille kogumahutavus on 20–150, peab pidama vähemalt logiraamatut. Laeval, mille kogumahutavus on üle 150, peab pidama logiraamatut, masinapäevaraamatut ja raadiopäevaraamatut.
(7) Logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu pidamise korra ja soovituslikud vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=101042011008 .
(1) Reeder peab tagama, et reisilaeval viibivad isikud kantakse asjakohasesse nimekirja ja see edastatakse enne reisilaeva sadamast väljumist käesoleva seaduse §-s 75¹ nimetatud elektroonilisse mereinfosüsteemi. Nimekirja ei pea koostama alla 20 meremiili pikkuse reisi ja Eesti sisevetel sõitva reisilaeva puhul.
(2) Reeder kehtestab reisilaeval viibivate isikute nimekirja koostamise ning selle täpse ja õigeaegse elektroonilisse mereinfosüsteemi edastamise korra.
(3)
(4)
(5) Reeder peab tagama, et reisilaeval viibivate isikute arv ning teave isikute kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras, teatatakse enne laeva sadamast väljumist kaptenile ja edastatakse elektroonilisse mereinfosüsteemi. Kapten on kohustatud märkima laeval viibivate isikute arvu enne laeva sadamast väljumist laeva logiraamatusse ja teatama selle sadamakaptenile.
(6)
(7) Reisilaeval viibivate isikute nimekirja kantavate andmete loetelu ja nimekirja koostamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=119122019025 määrusega.
(8) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka reederile, kes opereerib välisriigi lippu kandvat laeva.
§ 31¹. Vabastus kohustusest koostada reisilaeval viibivate isikute nimekiri
(1) Transpordiamet võib reederi taotlusel vabastada käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud kohustusest reisilaeva, mis sõidab üksnes merepiirkonnas D kahe sadama vahel või teeb nimetatud merepiirkonnas reise, mis algavad ja lõpevad ühes ja samas sadamas, ilma et vahepeal külastataks muud sadamat. Merepiirkond D on määratletud käesoleva seaduse § 32 lõike 7 alusel kehtestatud määruses.
(2) Transpordiamet võib reederi taotlusel vabastada reisilaeval viibivate isikute arvu kohta teabe elektroonilisse mereinfosüsteemi edastamise kohustusest reisilaeva, mis ei ole kiirreisilaev ja mis teeb alla ühe tunni kestvaid regulaarreise merepiirkonnas D.
(3) Transpordiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel antud vabastustest koos vabastuse andmise põhjendusega Euroopa Komisjoni loodud ja hallatava andmebaasi kaudu.
(4) Kui regulaarreis toimub piirkonnas, kus iga-aastane tõenäosus, et oluline lainekõrgus ületab kahte meetrit, on väiksem kui 10% ning kui reis ei ole lähtepunktist arvestades pikem kui 30 meremiili või kui reisi peamine eesmärk on pakkuda tavapärast regulaarühendust äärealade elanikele, võib Transpordiamet reederi taotlusel taotleda Euroopa Komisjonilt osalist või täielikku vabastust käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud kohustusest.
§ 35. Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine ja kasutusele võtmine
(1) Väikelaeva ja eraldi turule lastava ning väikelaevale paigaldatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.
(2) Osaliselt valmis väikelaeva võib turule lasta, kui see vastab väikelaevale kohaldatavatele nõuetele ning selle tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes vastutab osaliselt valmis väikelaeva turule laskmise eest, deklareerib, et osaliselt valmis väikelaev on ette nähtud kolmanda isiku poolt valmis ehitada.
(3)
(4) Väikelaeva komponendiks loetakse:
1) süttimise eest kaitsmise seade sisemootori, bensiinikütusega sisepäramootori ning bensiinipaagi asukohas;
2) päramootori käiviti blokeerimise seade;
3) rooliratas, roolimehhanism ja ankruketi koost;
4) statsionaarne kütusepaak ja -voolik;
5) paigaldamiseks valmis luuk ja illuminaator.
(5) Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponenti, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, millest nähtub, et väikelaev, osaliselt valmis väikelaev või väikelaeva komponent ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ja kasutusele võtta enne, kui see on käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viidud.
(6) Teavitatud asutus käesoleva peatüki tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teostada väikelaeva või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure. Teavitatud asutusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 19² lõikes 2 sätestatut.
(7) Väikelaevale, osaliselt valmis väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=129122015006 .
(8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval või kasutusele võetud väikelaeval, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded, puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse, pardale lubatud suurima inimeste arvu ja teeb kindlaks muud vajalikud andmed ning kannab need käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakti Transpordiamet.
(9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka jettidele.
§ 35¹. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimine
(1) Merel ja sisevetel liiklemiseks peavad väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev olema registreeritud liiklusregistris või laevaregistris ning jett peab olema registreeritud liiklusregistris. Võistlus- või treeningjeti, mida kasutatakse üksnes võistluse või treeningu ajal eripiirkonnas, registreerib ja märgistab spordialaliit.
(2) Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik ja Eestis registreeritud juriidiline isik on kohustatud kandma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja laeva, mille kodusadam on Eestis, ning jeti asjaomasesse registrisse. Registrisse kandmise nõue ei kehti, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaev, laev või jett on kantud mõne muu riigi asjaomasesse registrisse.
(3) Kui väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik, kantakse registrisse veesõiduki vastutava kasutajana omaniku poolt määratud Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.
(4) Kui liiklusregistrisse kantav väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett kuulub ühistele omanikele, kantakse liiklusregistrisse kõik omanikud ning vastutava kasutajana omanike poolt määratud üks omanik.
(5) Eesti riigilippu võib ahtris kanda väikelaev või alla 12-meetrise kogupikkusega laev, mis on kantud liiklusregistrisse või laevaregistrisse.
(6) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise korra, sealhulgas registrile esitatavate andmete loetelu, registriandmete muutmise, registrist kustutamise ja registreerimistunnistuse, registreerimisnumbri ja registreerimismärgi väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=117042014001 .
(7) Jeti registreerimise ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise, registrisse kantud andmete muutmise ja registreerimismärgi väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 35². Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisnumber, registreerimistunnistus ning teisaldatav registreerimismärk
(1) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise kohta väljastab Transpordiamet registreerimistunnistuse ja annab registreerimisnumbri.
(2) Vajaduse korral väljastab Transpordiamet teisaldatava registreerimismärgi. Teisaldatava registreerimismärgi võib väljastada väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette valmistavale või uute väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning jettide hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale.
(3) Teisaldatavat registreerimismärki tohib kasutada ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti müügieelsel proovi- või katsesõidul.
(4) Registreerimisnumber ja teisaldatav registreerimismärk peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud.
(5) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimistunnistuse vormi ning registreerimisnumbri paigaldamise ja teisaldatava registreerimismärgi kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=117042014001 .
§ 35³. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisest keeldumine ning registrist kustutamine
(1) Transpordiamet keeldub väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimisest, kui:
1) väikelaev või jett ei ole läbinud registreerimiseelset ülevaatust;
2) alla 12-meetrise kogupikkusega laeval või väikelaevaks ümberregistreeritaval laeval ei ole teostatud tehnilist ülevaatust Transpordiametis;
3) väikelaeval või jetil puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
4) väikelaeval või jetil puudub CE-vastavusmärk;
5) väikelaeval või jetil puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;
6) väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks;
7) omanikul puuduvad väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid või need on puudulikud või võltsingu tunnustega;
8) enda tarbeks ehitatud väikelaeval puudub Transpordiameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt või
9) väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Transpordiameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt.
(2) Enda tarbeks ehitatud väikelaeva ei tohi lasta turule viie aasta jooksul selle ehitamisest arvates.
(3) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik on kohustatud registrist kustutamiseks esitama Transpordiametile taotluse järgmistel juhtudel:
1) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti väljaviimisel Eestist seoses omaniku elukoha vahetusega või väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti võõrandamisega;
2) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kasutamisest loobumisel;
3) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti uppumisel, hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel.
(4) Omaniku taotlusel võib väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registrist ajutiselt kustutada.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule kustutab Transpordiamet väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti ajutiselt registrist, kui registrijärgne omanik teatab vastava veesõiduki omandi üleandmisest, kuid omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul pärast veesõiduki omandamist esitanud taotlust registriandmete muutmiseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel registrist ajutiselt kustutatud väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev ja jett loetakse registris olevaks pärast seda, kui registriandmete muutmiseks esitatud taotluse alusel on uuele omanikule väljastatud registreerimistunnistus.
§ 35⁴. Väikelaeva ja jeti tehnilisele seisundile ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva varustusele esitatavad nõuded
(1) Eestis registreeritud või registreeritava väikelaeva ja jeti tehniline seisund peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele.
(2) Väikelaeva varustus peab olema töökorras, kasutajatele hõlpsasti kättesaadav ja vastama oma tüübi ning mõõtude poolest väikelaeva konstruktsioonilisele kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele.
(2¹) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid.
(3) Väikelaeva ja jeti mere- ja sõidukõlblikkuse ning tehnilise korrasoleku eest vastutab väikelaeva või jeti omanik.
(4) Väikelaeva nõuetekohase varustatuse ja ohutusnõuete täitmise eest vastutavad väikelaeva omanik ja väikelaeva juht.
(5) Nõuded väikelaeva varustusele ja sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=113052011003;107112025012 määrusega.
§ 35⁵. Välisriigi lippu kandvale väikelaevale esitatavad nõuded
(1) Välisriigi lippu kandvale väikelaevale kohaldatakse lipuriigi tehnilisi ja registreerimise nõudeid, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi, kuid igal juhul peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse § 16 kohaselt.
(2) Välisriigi lippu kandvale väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva väikelaeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid, välja arvatud registreerimise nõuete osas.
(3) Välisriigi lippu kandva väikelaevana käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas välisriigis registreeritud väikelaeva. Väikelaeva lipuriigina käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas väikelaeva registririiki.