(1) Veeteetasu maksmisest on vabastatud:
1) Eesti Vabariigi riigihaldusülesandeid täitvad laevad;
2) Eesti Vabariigi sõjalaevad;
3) ujuvhospitalid, õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad;
4) Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad;
5) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
6) laevad, mis on saabunud eesmärgiga tuua maale haigeid, laevaõnnetuse läbielanud isikuid või surnuid;
7) kalapüügilaevad;
8) Eesti mandri ja saarte vahel regulaarset ühendust pidavad laevad, kaasa arvatud postilaevad;
9) reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid;
10) laevad, mis on saabunud üksnes reidile tormivarju.
(2)
(1) Veeteetasu peab maksma kalendriaasta jooksul maksimaalselt järgmiselt:
1) reisilaev 60 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 60 korda;
2) merematkelaev 3 korda;
3) muu laev 10 korda.
(1¹) Regulaarreise tegeva laeva teise laevaga asendamise korral käesoleva seaduse § 50⁴ lõikes 2² toodud erisuse kohaldamiseks teavitab reeder regulaarreise tegeva laeva asendamise vajadusest viivitamata Transpordiametit.
(1²) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub regulaarreise tegeva reisilaeva puhul kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, esitab reisilaeva reeder või laevaagent hiljemalt reisigraafiku kohaste reiside tegemisele eelneva kalendrikuu lõpuks kõnealusel kalendriaastal planeeritud reiside reisigraafiku Transpordiametile. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, teavitab reeder või laevaagent kõnealustest muudatustest viivitamatult Transpordiametit.
(2) Reidile saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse.
(3) Kui sadam ei ole käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel teenindatav jäämurdjaga, maksab reeder või laevaagent veeteetasu 70 protsenti käesoleva seaduse §-s 50⁵ sätestatud määrast.
(4) Remonti saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 50 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid.
(5) Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga tankeri veeteetasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus „märkused” on tehtud vastavasisuline märge.
(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on aidata kaasa inimelude ohutuse tagamisele merel, suurendada ohutust ja efektiivsust navigeerimisel ning toetada keskkonnakaitset laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, vähendades ohtlike olukordade tekkimise riski järgmiselt:
1) edastades õigeaegselt asjakohast teavet;
2) jälgides ja korraldades laevaliiklust, et tagada laevade ohutu ja efektiivne liikumine;
3) reageerides tekkivatele ohtlikele olukordadele.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab Transpordiamet laevajuhile vastavalt vajadusele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid.
(2) Transpordiamet korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi tööd.
(2¹) Transpordiamet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud elektroonilist informatsiooni. Kogutud elektroonilist informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva ja see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(2²) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks.
(2³) Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest.
(2⁴) Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond on mereala osa, kus kehtib rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane laevaettekannete süsteem.
(3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=103092019001 .
(4) Laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhina võib töötada isik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse.
(4¹) Laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmed on laevaliiklusjuht ja vanemlaevaliiklusjuht.
(4²) Transpordiamet väljastab laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse ja teenistusraamatu. Tunnistuse ja teenistusraamatu väljastamise eelduseks on läbitud kutsekoolitus ja edukalt sooritatud laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksam. Andmed koolituse kohta ning eksamitulemused märgib teenistusraamatusse Transpordiamet koolitaja andmete alusel.
(5) Laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu ja kutsetunnistuse väljastamise korra ning laevaliiklusjuhi atesteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=592639 .
(6) Laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksami korraldab ja laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse väljastab Transpordiamet.
(7) Laevaliiklusjuhi ja vanemlaevaliiklusjuhi kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 52. Laevaliikluse korraldamise süsteemi töökorraldus
(1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva ja reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonda ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeva ning reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse läänepiirkonda ja laevaliiklusteeninduse idapiirkonda kohustatud sellest teatama laevaliiklusjuhile ning edastama informatsiooni oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.
(2) Soome lahe laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliiklusjuhile kohustuslik järgmistele laevadele:
1) laev kogumahutavusega 300 ja enam;
2) laev kogumahutavusega alla 300 juhul, kui laev on mittejuhitav, piiratud manööverdusvõimega, ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras.
(2¹) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laeva kohustuslikku varustusse kuulub sama sätte alusel kehtestatud õigusakti kohaselt VHF-raadioseade, peab laevaliikluse korraldamise süsteemi piirkonnas liikleva, triivis oleva või ankurdatud laeva juht pidama vastaval töökanalil raadiovahti ja olema valmis kahepoolse raadioside pidamiseks.
(3) Laevaliiklusteeninduse piirkonnas osutab laevaliiklusjuht laevadele laevaliiklusteenuseid. Laevaliiklusjuhi osutatud laevaliiklusteenuse kasutamine ei vabasta kaptenit vastutusest.
(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks sundpeatada riigipiiri seaduse §-s 11⁴ sätestatud alusel ja korras. Laeva peatamisel lähtutakse põhimõttest, et laeva peatab lähim vastavat varustust ja väljaõpet omav üksus.
§ 53. Vastutus laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest
(1) Transpordiamet võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi teadete või ettekannete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 9.
(2) Välisriigi lippu kandva laeva kapteni poolt laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas liiklemise korra või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise kohta edastatakse teave laeva lipuriigi pädevale asutusele.
(3) Transpordiamet võib laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui laevaliiklusjuht edastas laevajuhile tahtlikult või ekslikult informatsiooni, mille tagajärjel tekkis avariiohtlik olukord või toimus laevaõnnetus.
(4) Laevaliiklusjuht vastutab tema poolt tahtlikult või hooletuse tõttu laevajuhile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse.
(5) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele.
(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki ja käesoleva seaduse § 19¹ lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.
(1¹) Kalalaev kogupikkusega üle 15 meetri, mis sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all või tegutseb territoriaal- või sisemeres või lossib oma saaki Eesti sadamas, peab olema varustatud käesoleva seaduse § 19¹ lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava A-klassi AIS seadmega.
(2) Laeva AIS-seade peab kajastama kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui välisleping sätestab navigatsiooniinfo kaitse, või erandjuhul, kui kalalaeva kapten peab väljalülitamist vajalikuks oma laeva ohutuse või turvalisuse huvides.
(3) AIS-seadet ei nõuta:
1) kohalikku rannasõitu tegevalt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevalt;
2) 300-se ja suurema, kuid alla 500-se kogumahutavusega laevalt, mis ei ole reisilaev ja mis teeb ainult kohalikku rannasõitu väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-seadmega laevad.
(4) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele vastava sisselülitatud:
1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest;
2) vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannajoonest.
(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder – VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
(2) Reisiinfo salvestit ei nõuta käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud kohalikku rannasõitu tegevalt B-, C- ja D-klassi reisilaevalt.
(3) Enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud kaubalaev võib olla varustatud lihtsustatud reisiinfo salvestiga (Simplified Voyage Data Recorder – S-VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
(4) Transpordiamet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja arvatud reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline.
(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. Transpordiamet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reisiinfo salvestiga varustamise nõuet enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud reisiparvlaevale, juhul kui laeva lipuriik on laeva kõnealusest nõudest vabastanud.
(1) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Transpordiametile laeva Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega 24 tundi enne laeva saabumist. Teadet ei ole vaja esitada kohalikus rannasõidus sõitva laeva puhul.
(2) Laiendatud kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva puhul on reeder, kapten või laevaagent kohustatud Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega esitama Transpordiametile 72 tundi enne laeva saabumist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib edastada vahetult pärast eelmisest sadamast väljumist, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või niipea, kui see teave on kättesaadav, kui külastatav sadam ei ole teada või kui külastatavat sadamat sõidu ajal muudetakse.
(4) Välisriigi lippu kandva laeva reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Transpordiametile laeva sildumise ja sadamast väljumise kellaaja tunni aja jooksul sildumisest või väljumisest arvates.
(5) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud teavitama Transpordiametit laeva lahkumisest remondisadamast neli tundi enne laeva lahkumist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teave edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimisel võib teabe esitada muul viisil.
(7) Laeva saabumisest teatamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=115072011014;126072011004 määrusega.
(1) Transpordiamet võib vabastada laeva käesoleva seaduse § 53³ lõigete 1 ja 3 kohasest sadamasse saabumisest teavitamise nõudest. Erandi tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 42¹ sätestatud nõudeid ja korda.
(2) Transpordiamet edastab Euroopa Komisjonile reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.
(1) Kohustusliku lootsimise alas toimub lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.
(2) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
§ 55. Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad
(1)
(2) Lootsimise korra, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=101042011009 määrusega.
(3) Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht võib asuda sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad tähistatakse navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus.
(4) Selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab lootsimist vajalikuks.
(1) Lootsiteenust osutab Riigilaevastik.
(2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks.
(3) Laevaagent ja sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise alas.
(1) Kohustusliku lootsimise alas on lootsimisest vabastatud:
1) riigihaldusülesandeid täitev Eesti riigilippu kandev laev ja riigile teenust osutav laev;
1¹) sadamateenust osutav laev, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erisust, ja Eesti riigilippu kandev süvenduslaevastiku laev;
2) kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500;
3) laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba;
4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad;
5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel;
6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada;
7) Eesti Vabariigi sõjalaevad;
7¹) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja muu välisriigi, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd, sõjalaevad ning ranniku- ja piirivalve ja reostustõrje funktsiooni täitvad Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi laevad, välja arvatud juhul, kui laev kasutab sadama akvatooriumil manööverdamiseks või sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks vedurlaeva teenust või kui lootsiteenust nõuab sadamapidaja;
8) käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrualale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1¹ nimetatud sadamateenuste osutamisega seotud laeva reeder peab vabastuse saamiseks teatama Transpordiametile ja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutajale laeva nime, IMO numbri, lipuriigi ja kogumahutavuse vähemalt viis tööpäeva enne nimetatud laevaga sadamateenuse osutamise alustamist sadamas.
(2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil.
(3)
(4)
(5) Kohustuslikust lootsimisest vabastatakse süvendustööde ajal sadama akvatooriumile sisenev ja sealt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev pärast vähemalt kümmet lootsimist.
(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata 500-se või suurema kogumahutavusega kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit ning üle 3000-se kogumahutavusega naftatankerit, välja arvatud punkrilaeva sadamateenuse osutamisel sadamas või ankrualal, mida võib kohustuslikust lootsimisest vabastada käesoleva seaduse §-s 57¹ sätestatud korras.
(7) Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast ja vedurlaeva lipust.
§ 57¹. Lootsitasõidu luba ja selle väljaandmise tingimused
(1) Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise alas ilma lootsiteenust kasutamata. Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktides 1, 1¹, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud laevad.
(2) Laeva reeder esitab Transpordiametile taotluse lootsitasõidu loa väljastamiseks kaptenile, reisilaeva puhul nii kaptenile kui ka vanemtüürimehele.
(3) Lootsitasõidu loa taotlemisel reisilaeva kaptenile ja vanemtüürimehele peab kumbki vastavalt kapteni ja vanemtüürimehe ametikohal viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.
(4) Lootsitasõidu loa taotlemisel laeva kaptenile peab kapten viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 tähenduses on sadama külastus üks sadamasse sissesõit ja väljasõit, kusjuures laevaga manööverdab üksnes kapten või vanemtüürimees, kellele taotletakse lootsitasõidu luba.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lootsi juhendamisel sadama külastamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.
(6) Lootsitasõidu loa saamiseks tuleb laeva kaptenil või vanemtüürimehel sooritada lootsitasõidu eksam. Lootsitasõidu eksami korraldab Transpordiamet. Lootsitasõidu eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksam sooritatakse eesti keeles.
(6¹) Kui taotletakse lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu, tuleb loa saamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa. Lootsitasõidu loa taotlemisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, kui varem väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud.
(7) Lootsitasõidu luba kehtib viis aastat.
(8) Lootsitasõidu luba kehtib ainult selles sadamas, mille kohta sooritati lootsitasõidu eksam.
(9) Lootsitasõidu loa taotlemise, väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja loale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=127092011006 määrusega.
(10) Lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest ning lootsitasõidu loa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 57³. Lootsitasõidu loa väljaandmisest keeldumine ning loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet keeldub lootsitasõidu loa väljaandmisest, kui:
1) kapten või vanemtüürimees ei vasta talle õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) kapten või vanemtüürimees ei soorita lootsitasõidu eksamit või
3) viimase 12 kuu jooksul on laev kapteni või vanemtüürimehe süü tõttu sattunud laevaõnnetusse, on toimunud ohtlik juhtum või on rikutud lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.
(2) Transpordiamet võib lootsitasõidu loa kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.
(3) Kui lootsitasõidu loa omajal tekib pidev lootsitasõidu vaheaeg üle 12 kuu, peatub lootsitasõidu loa kehtivus.
(4) Lootsitasõidu loa kehtivuse peatamisel või peatumisel tuleb lootsitasõidu loa kehtivuse taastamiseks sooritada nii lootsitasõidu eksami teoreetiline kui ka praktiline osa. Kui lootsitasõidu loa peatamise ajal lõpeb loa kehtivus, tuleb käesoleva seaduse § 57¹ kohaselt taotleda uus lootsitasõidu luba.
(5) Transpordiamet võib lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistada, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu sattus laev laevaõnnetusse.
(6) Lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistamisel võib reeder taotleda samale isikule uut lootsitasõidu luba 12 kuu möödumisel.
§ 58. Lootsile esitatavad nõuded ja lootsi kvalifikatsiooniastmed
(1) Loots on laevaliikluse piirkonna olusid tundev isik, kes annab kaptenile nõu laeva navigeerimiseks. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige ega teenindatava sadama kapten.
(2) Lootsina võib töötada isik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom.
(2¹) Loots peab vastama lootsile esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele. Isiku vastavust lootsi kvalifikatsiooniastmele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele tõendab Transpordiameti väljastatud lootsi kutsetunnistus.
(2²) Lootsi kvalifikatsiooniastmed jagunevad järgmiselt:
1) sadamaloots – laevade lootsimine sadama akvatooriumil;
2) mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt kutsetunnistusele kantud piirangutest, kuid mitte suuremate kui 100 000-se kogumahutavusega laevade lootsimine;
3) vanemmereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses ilma piiranguteta;
4) avamereloots – laevade lootsimine väljaspool kohustusliku lootsimise ala Läänemere ulatuses.
(3)
(4)
(5)
(6)
§ 58¹. Lootsi kutsetunnistuse taotlemine ja väljaandmine ning lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmine
(1) Lootsi kutset taotlev isik (edaspidi lootsikandidaat) peab vastama järgmistele nõuetele:
1) omama käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud meresõidudiplomit;
2) valdama eesti keelt B2- või sellele vastaval tasemel ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel;
3) olema läbinud vähemalt piirangutega raadiosideoperaatori kursuse ning radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi;
4) vastama käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud laevajuhi tervisenõuetele.
(2) Lootsikandidaat võib taotleda sadamalootsi või merelootsi kutset, kui ta on läbinud lootsimise praktika, mis seisneb osalemises vähemalt 150 lootsimises, millest vähemalt 75 on praktilised lootsimised merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel sadama akvatooriumil või vastavas lootsimispiirkonnas.
(3) Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on osalenud vähemalt 75 praktilises lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas.
(4) Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt nelja aasta jooksul ja teostanud vähemalt 700 lootsimist, millest vähemalt kümme on praktilised lootsimised vanemmerelootsi juhendamisel.
(5) Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kellel on Eesti meresõidudiplom ja kes on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt neli aastat või kellel on vanemmerelootsi kutse.
(5¹) Lootsikandidaat või loots võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 5 nimetatud lootsi kutset, kui viimase 12 kuu jooksul enne vastava taotluse esitamist ei ole lootsikandidaadi või lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi või lootsikandidaadi vastutus.
(5²) Avamerelootsi kutse saamiseks esitab taotleja või vanemmerelootsi tööandja Transpordiametile:
1) taotluse;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ning lõigetes 5 ja 5¹ nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad meremeeste registrist;
3) käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse väljastatud tunnistused Läänemere avamerelootside koolituse õppekava ja polaarvetes sõitva laeva käitamist käsitleva õppekava läbimise kohta.
(6) Lootsi kutse saamiseks või kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, millel kontrollitakse lootsikandidaadi või lootsi teadmisi ja oskusi. Kvalifikatsioonieksami korraldab Transpordiamet.
(7) Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav kutsetunnistus kehtib viis aastat. Kutsetunnistusele lisatakse tingimused, milleks on lootsimispiirkonnad, sadamad ja muud lootsi ettevalmistuse tasemest sõltuvad lootsimise piirangud.
(7¹) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel väljaandmisel kantakse tunnistusele piirang lootsida mitte suuremat kui 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning mitte suuremat kui 50 000-se kogumahutavusega muud laeva.
(8) Lootsi kutse või kvalifikatsiooniastme tõstmise taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=115072022001 määrusega.
(9) Lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest ja lootsi kutsetunnistuse väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 4¹ nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid.
(2) Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ja sooritama kvalifikatsioonieksami. Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.
(3) Merelootsile kehtestatud 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piirangu muutmiseks 50 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piiranguks ning 50 000-se kogumahutavusega piirangu muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavusega piiranguks tuleb töötada lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist.
(4) Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks. Kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks ei ole võimalik lootsil lootsimist praktiseerida sadamas seda külastavate laevade vähesuse või nende puudumise tõttu, tuleb vajalik arv lootsimisi teha käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses valmendil.
(4¹) Lootsimiseks lootsimispiirkonda rajatud uues sadamas, kus ei ole võimalik praktiseerida käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, peab loots läbima käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses asjakohase koolituse, mis hõlmab lootsimise praktiseerimist valmendil vähemalt kümnel korral, ja sooritama kvalifikatsioonieksami asjaomase sadama jaoks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangut muudetakse või piirang kaotatakse, kui lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmise taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.
(6) Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=115072022001 määrusega.
(1)
(1¹) Enne lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemist esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks.
(1²) Kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab loots sooritama kvalifikatsioonieksami.
(2) Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.
(3) Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=115072022001 määrusega.
§ 58⁴. Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ja kutsetunnistuse kehtivuse peatamine
(1) Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:
1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud ohtlik juhtum või laevaõnnetus, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsikandidaadi vastutus;
2) lootsikandidaat ei soorita kvalifikatsioonieksamit;
3) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid.
(2) Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui loots ei soorita kvalifikatsioonieksamit.
(3) Transpordiamet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti korduvalt lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Pärast kutsetunnistuse kehtivuse peatamise lõppemist saab loa omaja loa kehtivuse taastada, sooritades lootsi kvalifikatsioonieksami.
(4) Transpordiamet võib lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laev sattus laevaõnnetusse ja käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.
(5) Lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel võib taotleda uut lootsi kutsetunnistust 12 kuu möödumisel.
(6) Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=115072022001 määrusega.
Lootsi tööandja on kohustatud: 1 1) Lootsi tööandja on kohustatud:
1) pidama arvestust lootsimiste ja lootsikandidaatide stažeerimiste kohta;
2) esitama Transpordiametile lootsi kutse saamiseks lootsi või lootsikandidaadi taotluse ning käesoleva seaduse § 58¹ lõigetes 1–4 ja § 58² lõigetes 2–4² nimetatud lootsimiste või töökogemuse tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust;
3) korraldama lootside väljaõpet nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral, uute sadamate kasutusele võtmise korral või vajaduse korral enne kvalifikatsioonieksamit;
4)
5) juhul kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise vähemalt kümnel korral kas piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel või osaliselt või täies mahus käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse valmendil.
(1) Lootsi nõuanded on soovituslikku laadi. Loots peab andma kaptenile nõu õigel ajal.
(2) Kapten ja vahitüürimees peavad tegema lootsiga koostööd. Nad peavad kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.
(3) Kui kapten navigatsioonisillalt lahkub, peab ta sellest lootsile teatama ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul.
(4) Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile teavet ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenile teatama, et tema on juhtloots.
(5) Kapteni ja lootsi koostöösse sekkumine on keelatud.
(6) Loots ja lootsitava laeva kapten suhtlevad omavahel inglise keeles, kui loots ja kapten ei ole kokku leppinud teisiti. Kui loots annab lootsitava laeva kapteni nõusolekul laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale või vedurlaeva või muu lootsitava laeva juhtimises osaleva laeva kaptenile, peab ta juhised andma või dubleerima neid inglise keeles, kui loots ja lootsitava laeva kapten ei ole kokku leppinud teisiti.
(7) Laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvasse kohustusliku lootsimise alasse ja väljumisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvast sadamast peab kapten laevaliiklusjuhile teatama lootsitasõidu loa omaja nime, reisilaeval ka vanemtüürimehe nime. Informatsiooni võib saata laevaliiklusjuhile ka eelnevalt elektrooniliselt.
Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt laevalt peab lootsil olema võimalik kasutada laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke seadmeid. Loots ning laeva kapten peavad olema veendunud, et laeva edasisel liikumisel selliselt on tagatud meresõiduohutus parimal võimalikul viisil.
(1) Vanemmereloots võib lootsida samaaegselt mitut laeva, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) lootsil peab olema kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenite nõusolek;
2) lootsil peab olema võimalik kasutada kõigi samaaegselt lootsitavate laevade liikumise jälgimiseks ja sidepidamiseks vajalikke lootsitava laeva seadmeid;
3) loots ja kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et meresõiduohutus on tagatud.
(2) Vanemmereloots vormistab iga samaaegselt lootsitava laeva kohta eraldi lootsikviitungi.
(3) Mitme laeva samaaegse lootsimise korra ja täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Lootsimine algab hetkel, kui laev alustab manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele, kuid hiljemalt siis, kui laev siseneb kohustusliku lootsimise alasse.
(1¹) Laeva lootsimine lõpeb, kui laev on:
1) ankrus või sildunud või
2) kohustusliku lootsimise alast väljunud.
(2) Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel lahkuda laevalt enne selle väljumist kohustusliku lootsimise alast, kui kapten sellega nõustub, ja jätkata lootsimist raadioside vahendusel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud tingimustel. Loots peab olema veendunud, et laeva edasine sõit ilma lootsita pardal on ohutu.
(3) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud reeder.
(4)
(1) Lootsi ülesandeks on kaptenile laeva juhtimisel nõu anda.
(2) Loots on kohustatud:
1) kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise, teatama sellest Transpordiametile, sadamakaptenile ja tööandjale;
2) esitama kaptenile tema nõudmisel lootsi kutsetunnistuse;
3) tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe sissekannete kohasest seisundist ja laeva tegelik seisund vähendab meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile;
4) teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest ning koostama koos laeva kapteniga lootsimise kava;
5) kontrollima enne laeva sadamast väljumist, kas laeval ei ole sadamast väljumise keeldu;
6) jälgima lootsimispiirkonna mere- ja kaldamärkide seisundit;
7) teatama esimesel võimalusel tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile meresõitu ohustavast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas;
8) teatama esimesel võimalusel tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või vigastusest, mille on lootsitav laev tekitanud teisele veesõidukile, sadamaehitisele, hüdrotehnilisele rajatisele või navigatsioonimärgile;
9) teatama merereostusest Kaitseväele ja sadamas ka sadamakaptenile;
10) teatama laevaliiklusjuhile laevaliiklusteeninduse piirkonnas lootsimise alustamisest, lootsimise meetodist ja laevalt mahatulekust vaid sel juhul, kui loots lahkub laevalt vastavalt käesoleva seaduse § 61 lõikele 2.
(3) Kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut ka lootsikandidaadi suhtes.
(4) Laeva kontroll-lehele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=229620 .
1) Lootsil on õigus:
1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;
2) kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid;
3)
4) tasuta toitlustamisele ja majutamisele laeval;
5) kaasa võtta lootsikandidaat, kellel on lootsi õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmise õigus.
(1) Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui:
1) laeva süvis, pikkus või laius on suurem, kui selles lootsimise piirkonnas on lubatud;
2) laeva kapten ei täida lootsi põhjendatud nõudmisi;
3) lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva ning laeval olevad inimesed ja laeval oleva vara või teised laevaliikluses osalejad või vähendaks ümbruskonna turvalisust.
(1¹) Loots keeldub laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse § 79³ lõikes 2 sätestatud erisusi.
(2) Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, hoolimata sellest, et loots on lootsimisest keeldunud.
(3) Kui kapteni tegevus lootsimise piirkonnas on kehtiva korraga vastuolus, peab loots nõudma rikkumise kohest lõpetamist. Kapteni keeldumise korral peab loots sellest viivitamata teatama tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile.
(4) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta lahkuda laevalt enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud või kohustusliku lootsimise alast väljunud või kui teda on asendanud teine loots.
(5) Lootsimisest keeldumise korral peab loots sellest kohe teatama tööandjale ja sadamakaptenile.
(6)
(1) Kapten on kohustatud korraldama lootsi kiire ja ohutu laevale vastuvõtmise ning laevalt lahkumise.
(2) Lootsi viibimine laeval ei vabasta kaptenit laeva juhtimise vastutusest.
(3) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale.
(4) Kapten vastutab selle eest, et lootsile edastataks teave laeva omaduste ja muude iseärasuste kohta, mis on olulised laeva lootsimisel.
(5) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab lootsi ja lootsikandidaadi ohutuse eest nende laevale saabumise, laeval viibimise ja laevast lahkumise ajal.
§ 66. Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest
(1) Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.
(2) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise alas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.
(1) Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed.
(2) Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=109122014009;111122021015 määrusega.
(3)
(1)
(2) Lootsimise eest maksab vastavalt lootsitellimusele lootsitasu reeder, laevaagent või sadamapidaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(2¹) Lootsitasu arvestamisel lähtutakse eesmärgist tagada lootsiteenuse katkematu, kvaliteetne ja jätkusuutlik pakkumine, tehes selleks vajalikke investeeringuid ning arvestades meremajanduse arengu tagamise vajadusega.
(2²) Lootsimisel sadama akvatooriumil on lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsitava laeva puhul kogumahutavusega:
1) kuni 250 – 34 ja 44,2 eurot;
2) 251 kuni 500 – 70 ja 91 eurot;
3) 501 kuni 1000 – 139 ja 180,7 eurot;
4) 1001 kuni 1500 – 202 ja 262,6 eurot;
5) 1501 kuni 2000 – 269 ja 349,7 eurot;
6) 2001 kuni 3000 – 335 ja 435,5 eurot;
7) 3001 kuni 5000 – 387 ja 503,1 eurot;
8) 5001 kuni 7500 – 478 ja 621,4 eurot;
9) 7501 kuni 10 000 – 581 ja 755,3 eurot;
10) 10 001 kuni 12 500 – 617 ja 802,1 eurot;
11) 12 501 kuni 15 000 – 742 ja 964,6 eurot;
12) 15 001 kuni 18 000 – 865 ja 1124,5 eurot;
13) 18 001 kuni 24 000 – 989 ja 1285,7 eurot;
14) 24 001 kuni 30 000 – 1174 ja 1526,2 eurot;
15) 30 001 kuni 40 000 – 1360 ja 1768 eurot;
16) 40 001 kuni 60 000 – 1545 ja 2008,5 eurot;
17) 60 001 kuni 80 000 – 1854 ja 2410,2 eurot;
18) 80 001 kuni 100 000 – 2192 ja 2849,6 eurot;
19) 100 001 kuni 120 000 – 2530 ja 3289 eurot;
20) üle 120 001 – 2869 ja 3729,7 eurot.
(2³) Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi lähtutakse lootsitasu arvestamisel lootsitava laeva kogumahutavusest ja lootsimise kaugusest. Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi on lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsitava laeva puhul kogumahutavusega:
1) kuni 250 – 27 ja 71,5 eurot;
2) 251 kuni 500 – 42 ja 145,6 eurot;
3) 501 kuni 1000 – 55 ja 198,9 eurot;
4) 1001 kuni 1500 – 66 ja 313,3 eurot;
5) 1501 kuni 2000 – 80 ja 435,5 eurot;
6) 2001 kuni 3000 – 94 ja 522,6 eurot;
7) 3001 kuni 5000 – 102 ja 587,6 eurot;
8) 5001 kuni 7500 – 115 ja 669,5 eurot;
9) 7501 kuni 10 000 – 141 ja 770,9 eurot;
10) 10 001 kuni 12 500 – 160 ja 834,6 eurot;
11) 12 501 kuni 15 000 – 197 ja 964,6 eurot;
12) 15 001 kuni 18 000 – 247 ja 1124,5 eurot;
13) 18 001 kuni 24 000 – 321 ja 1318,2 eurot;
14) 24 001 kuni 30 000 – 396 ja 1510,6 eurot;
15) 30 001 kuni 40 000 – 469 ja 1768 eurot;
16) 40 001 kuni 60 000 – 543 ja 2003,3 eurot;
17) 60 001 kuni 80 000 – 617 ja 2410,2 eurot;
18) 80 001 kuni 100 000 – 721 ja 2724,8 eurot;
19) 100 001 kuni 120 000 – 796 ja 3039,4 eurot;
20) üle 120 001 – 870 ja 3352,7 eurot.
(2⁴) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2² ja 2³ nimetatud lootsitasule kohalduvad järgmised lisatasud:
1) laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetuse korral erijuhtumi lisatasu;
2) ooteaja korral ooteaja lisatasu;
3) lootsi valeväljakutse korral valeväljakutse lisatasu;
4) laeva rohkem kui ühe lootsiga lootsimise lisatasu.
(2⁵) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2² ja 2³ nimetatud lootsitasu asemel rakendub lootsi väljakutse muutmise korral tellimuse muutmise tasu ning lootsi tellimuse tühistamise korral tellimuse tühistamise tasu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erisusega.
(2⁶) Kui tegemist on avamerelootsimisega või lootsimisega Väinameres, õhtusel või öisel ajal, puhkepäevadel või riiklikel pühadel, samuti kui tegemist on mehitamata ujuvobjekti lootsimisega või esineb takistus lootsitavalt laevalt lahkumisel, lähtutakse lootsitasu arvestamisel asjakohastest erisustest.
(2⁷) Lootsitasu ning käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ nimetatud lisatasu, lõikes 2⁵ nimetatud tasu ning lõikes 2⁶ nimetatud erisuste määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=128062023007 määrusega.
(2⁸) Kui samaaegselt lootsitakse mitut laeva, makstakse iga lootsitava laeva eest lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes.
(3) Kui loots on tellitud laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja lootsi teenusest loobutakse, maksab reeder või laevaagent lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes.
(4) Laeva eest, mis on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ega kasuta lootsiteenust, ei maksta lootsitasu. Samuti on lootsitasu maksmisest vabastatud:
1) ujuvhospitalid ning õppe- ja uurimisprogramme täitvad laevad;
2) rahvusvahelistes koostööprogrammides osalevad laevad;
3) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
4) laevad, mis on sisenenud sadamasse haigeid, laevaõnnetuse läbiteinud isikuid või surnuid maale tooma.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud laevadele lootsiteenuse osutamise eest tasub lootsitasu maksmisest vabastatud laeva võõrustav või kutsunud isik. Nimetatud juhtudel makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.
(5¹) Lootsitasu laekub riigieelarvesse.
(5²) Lootsitasu arvestab ja makseteatise väljastab Riigilaevastik.
(5³) Riigilaevastik esitab lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule maksmisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile.
(5⁴) Makseteatis koostatakse lootsikviitungi andmete põhjal. Ühe makseteatise võib koostada ja esitada mitme lootsimise kohta.
(5⁵) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates.
(5⁶) Makseteatisel näidatakse:
1) makseteatise väljastaja nimetus;
2) makseteatise koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
3) makseteatise koostamise kuupäev;
4) lootsitasu maksja nimi, registrikood ja aadress;
5) lootsikviitungi number ja väljaandmise kuupäev;
6) lootsitud laeva nimi;
7) tasumisele kuuluva lootsitasu suurus;
8) makseteatise õiguslik ja faktiline alus;
9) maksetähtpäev;
10) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta, kui lootsitasu jäetakse tähtpäevaks tasumata.
(5⁷) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.
(5⁸) Lootsitasu maksmise tähtaeg on 30 päeva makseteatise elektroonilises mereinfosüsteemis kättesaadavaks tegemisest arvates.
(6) Makseteatis, millega kohustatakse lootsitasu maksma, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui makseteatise saanud isik ei ole maksnud lootsitasu tähtaegselt, muutub lootsitasu täidetavaks käesoleva paragrahvi lõikes 5⁸ nimetatud tähtaja lõppemisel. Täitedokumendile lisab kinnituse makseteatise täidetavuse kohta Riigilaevastik.
(7) Kui makseteatise saanud isik ei ole tasunud lootsitasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, arvates lootsitasu täidetavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid kogusummas mitte rohkem kui Riigilaevastiku poolt temale esitatud makseteatises märgitud lootsitasu.
(8) Lootsiteenuse osutaja võib keelduda laevale lootsiteenuse osutamisest, kui reederi sama või mõne teise laeva varasema lootsimise eest väljastatud makseteatisel näidatud lootsitasu maksetähtpäev on möödunud, kuid lootsitasu on maksmata.
(1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva veesõiduki kogumahutavus eraldi, lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kogumahutavuste summast.
(2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja autoveolaeva lootsimise eest makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.
(3) Merematkeid tegeva reisilaeva eest makstakse lootsitasu 80 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.
(4) Kui laev on saabunud reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, makstakse lootsimise eest lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust, tingimusel et laev ei sisene sadamasse või laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi. Lootsitasu arvestuse aluseks on tegelik sadamaväline lootsimine, lähtudes laeva kogumahutavusest. Lootsikviitungil tehakse viide käesolevale lõikele.
(5) Eraldatud ballasttankidega tankeri lootsitasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.
(1) Laevaõnnetus on sündmus või sündmuste jada, mis on otseselt seotud laeva käitamisega ja millega kaasneb:
1) inimese surm;
2) inimesele põhjustatud tervisekahjustus, mis väljendub isiku töövõimetuses kauem kui 72 tundi seitsme ööpäeva jooksul vigastuse saamisest arvates;
3) isiku kadunuks jäämine laevalt;
4) laevahukk, eeldatav hukk või hülgamine;
5) laeva kahjustamine, mis mõjutab oluliselt laeva konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa laeva hävimise;
6) laeva madalale sõit või juhitavuse või käikuvuse kaotus või laeva osalemine kokkupõrkes;
7) meretaristu kahjustamine, mis võib tõsiselt ohustada laeva, teist laeva või füüsilist isikut ning mis mõjutab oluliselt meretaristu konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa meretaristu hävimise;
8) tõsine keskkonnakahju või tõsise keskkonnakahju tekkimise võimalus, mis tuleneb laeva või laevade kahjustamisest.
(2) Laevaõnnetusena ei käsitata:
1) laeva või selle seadme kahjustust või riket, kui lisaülevaatuse tulemusena ei peatata laeva tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmust, mis toimus ekspluatatsioonist väljaviidud laeval;
3) üksnes lastikaotust;
4)
5) madalale sõitu sisevetes, kui laev sai madalalt lahti omal jõul ja kahjustusteta ning see ei takistanud veeliiklust;
6) tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on ohustada laeva, füüsilist isikut või keskkonda.
(1) Väga raske laevaõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses laevaõnnetus, millega kaasneb:
1) laevahukk;
2) inimese surm;
3) nafta sattumine vette koguses 10 tonni või enam;
4) naftasaaduste sattumine vette koguses 10 tonni või enam;
5) rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (edaspidi IBC koodeks) tähenduses Z kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 10 tonni või enam;
6) IBC koodeksi tähenduses Y kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 5 tonni või enam;
7) IBC koodeksi tähenduses X kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 0,5 tonni või enam.
(2) Raske laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske laevaõnnetusena ning millega kaasneb tulekahju, plahvatus, kokkupõrge, laeva madalale sõit, tormikahjustus, jääkahjustus, kere mõranemine või arvatav kere vigastus või muu selline, mille tagajärjeks on:
1) laeva peajõuseadmete töövõimetus, ulatuslikud eluruumide vigastused, tõsised konstruktsioonilised vigastused, nagu näiteks läbivad veealused kere vigastused, mis muutsid laeva merekõlbmatuks või sisevetel sõidukõlbmatuks;
2) keskkonnakahjustus;
3) laeva rikked, mis nõuavad avariipukseerimist või kaldaabi.
(3) Kerge laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske või raske laevaõnnetusena.
(4) Ohtlik juhtum on sündmus või sündmuste jada, mis ei ole laevaõnnetus ja mis on aset leidnud otseselt seoses laeva käitamisega ning mis ohustas, või kui seda ei oleks kõrvaldatud, ohustaks laeva, selle pardal asuvaid inimesi või muid isikuid või keskkonda.
(5) Ohtlik juhtum ei hõlma tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on ohustada laeva, füüsilist isikut või keskkonda.
(1) Laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlust (edaspidi juurdlus) ning laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) kohaldatakse laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi suhtes, mis:
1) on seotud Eesti riigilippu kandva laevaga;
2) leiab aset Eesti territoriaalmerel, sisemerel või sisevetel või
3) on seotud Eesti Vabariigi muude oluliste huvidega.
(2) Ohutusjuurdlust ei kohaldata laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi suhtes, mis on seotud üksnes:
1) sõjalaeva ja sõjaväelise isikkoosseisu transpordilaeva ning Euroopa Liidu liikmesriigile kuuluva või liikmesriigi käitatava riigihaldusülesandeid täitva laevaga;
2) mehhaanilise jõuajamita laevaga, primitiivse ehitusega puust laevaga ning laevaga, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, kui see laev ei ole mehitatud või seda ei mehitata ning kui see ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat;
3) siseveelaevaga;
4) kalalaevaga, mille pikkus on alla 15 meetri;
5) seisva merepuurplatvormiga.
(1) Ohutusjuurdluse Keskus teeb ohutusjuurdluse läbiviimisel koostööd teiste riikide ohutusjuurdlusasutustega, sealhulgas võib ta paluda neilt abi või pakkuda neile abi eriteadmistega, tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks ja hinnangute andmiseks ning võimaldada oluliselt huvitatud teise riigi ohutusjuurdlusasutusel võtta osa ohutusjuurdlusest.
(2) Kui laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi suhtes teostab ohutusjuurdlust lisaks Ohutusjuurdluse Keskusele Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutus, teeb Ohutusjuurdluse Keskus koostööd, et leppida kokku ohutusjuurdlust juhtiv riik ning piiritleda poolte ülesanded, õigused ja kohustused. Koostöö tegemisel antakse nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusele samaväärsed võimalused uurimiseks ning tagatakse juurdepääs tunnistajatele ja tõenditele.
(3) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi suhtes Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigiga paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimisel teeb Ohutusjuurdluse Keskus teise riigi ohutusjuurdlusasutusega koostööd, eesmärgiga jõuda võimalusel ühistele järeldustele. Paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimisest ja selle põhjustest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni.
(4) Kui kolmanda riigi ohutusjuurdlusasutus on algatanud käesoleva seaduse § 69² lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse ja Ohutusjuurdluse Keskus on sellesse asjakohaselt kaasatud, võib Ohutusjuurdluse Keskus jätta paralleelse ohutusjuurdluse algatamata, kui kolmanda riigi juhitav ohutusjuurdlus viiakse läbi kooskõlas IMO laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksiga.
(5) Kui reisiparvlaeva või kiirreisilaeva viimane külastusriik on Eesti ja sellise laevaga juhtub laevaõnnetus või ohtlik juhtum väljaspool Euroopa Liidu liikmesriigi territoriaalmerd või sisevesi, algatab ohutusjuurdluse Eesti Ohutusjuurdluse Keskus. Eesti Ohutusjuurdluse Keskus vastutab sellise ohutusjuurdluse läbiviimise ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega koostöö tegemise eest, kuni lepitakse kokku, milline asjaomastest riikidest on ohutusjuurdlust juhtiv riik.
(6) Kui Ohutusjuurdluse Keskus osaleb kolmanda riigi teostatavas ohutusjuurdluses, teavitab ta laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni.