(1) Käesolev seadus reguleerib laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel.
(1¹) Käesoleva seaduse § 35¹–35³ ning 15. ja 16. peatükki kohaldatakse registreerimise osas ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata piiriveekogudel sõitvatele väikelaevadele, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadele ja jettidele.
(2) Välisriigi lippu kandvatele laevadele, väikelaevadele ja muudele veesõidukitele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.
(2¹) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.
(3)
(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4¹) Päästetööde paatidele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 20 lõige 5⁵ ning 11. peatükk.
(4²)
(5) Erikonstruktsiooniga veesõidukitele ja purjelaudadele laienevad üksnes käesoleva seaduse 11. ja 16. peatükk.
(5¹) Vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 5²–6³, 2¹. peatükki ja § 17².
(6)
(6¹) Eestis kohaldatakse nende Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO) (edaspidi IMO) konventsioonide alusel, millega Eesti Vabariik on ühinenud, välja antud resolutsioone ja ringkirju. Transpordiamet avaldab nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad oma veebilehel. Pärast avaldamist on nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad juhindumiseks kohustuslikud.
(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(7¹) Kui käesolevas seaduses nimetatud tunnistuse või muu dokumendi väljastab Transpordiamet, volitatud klassifikatsiooniühing või volitatud turvalisusorganisatsioon elektrooniliselt, peab tunnistus või muu dokument:
1) vastama asjakohases õigusaktis või konventsioonis sätestatud vormi- ja sisunõuetele;
2) sisaldama teavet tunnistuse või muu dokumendi väljaandja kohta;
3) olema elektrooniliselt allkirjastatud;
4) olema numereeritud unikaalse tuvastusnumbriga;
5) olema autentne, usaldusväärne ja terviklik;
6) olema tunnistuse või muu dokumendi kehtivuse osas kontrollitav selle väljaandja veebilehelt.
(8) Laeva ohutusvarustuse, väikelaeva ja jeti ning nende komponendi tootja, tootja volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, samuti laeva ohutusvarustusele, väikelaevale ja jetile ning nende komponendile ning väikelaeva ja jeti ning nende komponendi vastavushindamisele ja turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
1) Käesoleva seaduse tähenduses on:
1) veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend;
1¹) teisaldatav ujuvvahend – ujuvvahend, millel puuduvad käiturid, mis võimaldaksid sellel iseseisvalt liigelda;
2) laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks;
3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht ja kaater), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise), ning veesõidukit, mida kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguks kasutatavat spordialaliidu märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud ja võistluspurjekas) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja vesijalgratas);
4) reisiparvlaev – merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev;
5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mis on määratletud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle konventsiooni kehtivates protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitev käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud B-, C- või D-klassi reisilaev, mille teoreetilisele veeliinile vastav veeväljasurve on alla 500 kuupmeetri ning suurim kiirus on alla 20 sõlme;
5¹) õppelaev – laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika sooritamiseks kasutatav ning vastavalt seadistatud ja mehitatud laev;
6) erikonstruktsiooniga veesõiduk – veesõiduk kogupikkusega kuni 24 meetrit, mis oma omadustelt ei täida muude käesoleva paragrahvi punktides 3, 7 ja 8 nimetatud veesõidukite nõudeid ning kriteeriume, sealhulgas kaugjuhitav veesõiduk ning eksperimentaalveesõiduk (näiteks veesuusarobot, surfjett ja muu selline);
7) jett – kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes;
8) purjelaud – tuule jõul liikuv veesõiduk, mille taglasel puudub jäik ühendus lauaga;
9) reeder – isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM koodeks);
9¹) veetee – laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel;
10) üldkasutatav veetee – veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed;
10¹) laevatee – veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud;
11)
12) volitatud klassifikatsiooniühing – juriidiline isik, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes toimingu tegemiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu ja kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest;
13)
14)
15) kohalik rannasõit – meresõit rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast, kuid mitte väljaspool Eesti merealasid;
16) ohtlik last – pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode, mis sadamas käitlemisel või mereveol või laevatatavatel sisevetel vedamisel võib ohustada inimese elu või kahjustada tema tervist või vara või keskkonda;
17) laevaagent – juriidiline või füüsiline isik, kes esindab reederit;
18) volitatud turvalisusorganisatsioon – laeva turvaplaani väljatöötav või kooskõlastav, laeva turvalisuse riskianalüüsi tegev või turvaülevaatust teostav ettevõtja, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning kes vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega juhul, kui ettevõtja soovib kooskõlastada Eesti riigilippu kandvate laevade turvaplaane või teostada nimetatud laevade turvaülevaatust, on Transpordiamet sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade turvaplaanide kooskõlastamiseks või nimetatud laevade turvaülevaatuste teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;
19) regulaarreis – merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus;
20) külastusriik – riik, kelle sadamasse regulaarreise tegev laev saabub või kelle sadamast selline laev väljub;
21) rahvusvaheline meresõit – meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu;
22) lähisõit – meresõit Läänemerel sisenemiseta Kieli kanalisse;
22¹) Läänemeri – mereala koos Põhjalahe ja Soome lahega, mis piirneb Kattegati väinas Skageni neeme paralleeliga 57º44.8' N;
23) sõidupiirkond – laeva või väikelaeva lubatud kaugenemine sadamast, varjumispaigast või kaldast, mis piirangu korral määratakse meremiilides, laevatatavatel sisevetel kilomeetrites ja mille määramisel arvestatakse laeva või väikelaeva konstruktsiooni, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid;
23¹) kohustusliku lootsimise ala – ala, mis hõlmab sisemerd, sadama lähist ja sadama akvatooriumi ning jaguneb lootsimispiirkondadeks;
24) kogupikkus ehk üldpikkus (LOA – length over all, meetrites) – vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel, kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kuid mitte pukspriiti ja kaitsereelingut, ning ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, ahtripeeglit, puppi, traali rampi ja umbreelingut, kuid mitte kaitsereelingut, käiturit, roolilehte, tuukritreppi ja platvormi;
25) ajalooline laev – enne 1965. aastat projekteeritud laev, mis on valdavalt ehitatud algupärastest materjalidest ja millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi, või sellise laeva või laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale ning millega on võimalik edasi anda ajaloolisi meresõiduoskusi ja -tavasid. Ajaloolise laevana käsitatakse ka enne 1965. aastat projekteeritud laeva, mis ei vasta esimeses lauses loetletud kriteeriumidele, kuid mis on meresõidukultuuri ja -ajaloo säilitamise seisukohalt tähtis;
26) eripiirkond – piiritletud veeala, mis on määratud mingiks tegevuseks või kus rakendatakse piiranguid või keelustatakse teatud tegevus;
27) varjumispaik – merehätta sattumist vältida püüdva või merehädas oleva laeva varjumiseks määratud sadam, sadama osa, kai, ankruala või muu kaitstud piirkond;
27¹) ankruala – navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus seismiseks;
28) mereõppeasutus – laevapere liikmete tasemeõpet (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolitust korraldav ja teadmisi ning oskusi hindav isik;
29) reisilaev – laev, mis veab üle 12 reisija;
30) reisija – isik, kes viibib laeval ja kes ei ole kantud laeva munsterrolli. Reisijaks ei loeta isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel, lootsi ja lootsikandidaati ning alla ühe aasta vanust last;
31) päästetööde paat – veekogul otsingu- ja päästetöödeks kohandatud veesõiduk;
32) majandustegevus – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil;
33) navigatsiooniteave – Transpordiameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded, nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded;
34) pikkus (arvestuslik pikkus) (L – length, meetrites) – 96 protsenti teoreetilise veeliini kogupikkusest, kui ei ole sätestatud teisiti. Teoreetiline veeliin paikneb joonel, mis asub 85 protsenti minimaalseima parda kõrgusest mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, arvestatakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on konstrueeritud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga;
35) väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus – väikelaeva mootori tüübi vahetus, käituri tüübi vahetus, ühe käituri asendamine mitmega, laevakere ümberehitus, mis muudab meresõiduomadusi või -ohutust ning laevakere ümberehitus, mis oluliselt mõjutab püstuvust;
36) navigatsioonimärk – navigatsiooniteabes avaldatud tunnuste järgi visuaalselt äratuntav objekt, mis on rajatud, kohandatud või paigaldatud navigeerimise hõlbustamiseks;
37) navigatsioonimärgistus – navigatsioonimärkide kogum piiritletud veetee osal;
38) turvatase – riskimäär, millele vastavalt rakendatakse turvaintsidendi ärahoidmiseks kaitse- ja turvameetmeid;
39) turvaintsident – vahejuhtum, tegu või asjaolu, mis võib ohustada laeva või laeva ja sadama vahelise liidese või sadama ja sadamarajatise turvalisust;
39¹) relvastatud mereturvatöötaja (edaspidi mereturvatöötaja) – laevakaitset osutava ettevõtja töötaja, kes valvab ja kaitseb kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara;
40) Eesti mereala – Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd;
41) kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu elusvaru kaubanduslikuks püügiks;
42) merematkelaev – vähemalt 60 tundi kestvat ja lisaks reisi algus- ja lõpp-punktile veel vähemalt kahte sadamat külastav organiseeritud huvireisi sooritav reisilaev, mis ei osale regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning ei võta huvireisi jooksul peale ega lase maale liinireisijaid;
43) oluline lainekõrgus – konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainete kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus;
44) punkerdamine – laeva varustamine mootorikütuse või -õlidega, sealhulgas alternatiiv- ja taastuvkütustega;
45) punkerdaja – punkerdamise teenust osutav ettevõtja.
(1) Laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.
(2) Merega ühenduses olevad siseveed on Narva jõe alamjooks tammini, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.
(1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud meresõiduohutust tõendavad originaaltunnistused.
(2) Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing.
(3) Alla 24-meetrise pikkusega laeva mõõtmise ja mõõtekirja väljastamise tingimused ning mõõtekirjale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=254253 määrusega.
(3¹) Kalalaeva kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutuste tegemisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1130 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 1−7).
(3²) Alla 12-meetrise kogupikkusega laeval, välja arvatud kalalaeval, ei pea olema mõõtekirja.
(4)
(5) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädevate klassifikatsiooniühingute väljastatud tunnistust ja mõõtekirja.
(6) Transpordiamet võib teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse taotlusel väljastada välisriigi lippu kandvale laevale rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele vastavaid meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi.
(7) Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse või mõõtekirja väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(8) Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
§ 4. Välisriigi lippu kandvale laevale esitatavad nõuded
(1) Eesti Vabariigi territooriumil asuvasse sadamasse sisenemisel nõutakse välisriigi lippu kandvalt laevalt selle laeva suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides ettenähtud tunnistusi.
(2) Välisriigi lippu kandvale laevale, mille suhtes rahvusvahelisi konventsioone ei kohaldata, kohaldatakse lipuriigi nõudeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Laeval peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
(3) Välisriigi lippu kandvale laevale, mis osutab veoteenust või muud teenust ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui sellise laeva lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva laeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid.
(4) Välisriigi lippu kandva laeva laevapere liikmel on õigus esitada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni kohaldamisest tulenev kaebus Transpordiametile.
(5) Kui välisriigi lippu kandva laeva laevapere liikme kaebust ei suudeta lahendada laeval ja kaebuse põhjustanud mittevastavusi ei suudeta Transpordiameti järelevalvetoimingutega kõrvaldada, teatab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevale asutusele ja taotleb määratud tähtaja piires asjakohaste selgituste ja mittevastavuste kõrvaldamise ajakava esitamist. Kui mittevastavusi sellele vaatamata ei kõrvaldata, teavitab Transpordiamet sellest sadamariigi asjaomaseid reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioone ning esitab ettekande koopia koos lipuriigi pädevalt asutuselt saadud vastusega Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.
(1) Laeva sõidupiirkonna määrab ja kannab selle andmed meresõiduohutust tõendavatesse tunnistustesse või sisevetel kasutatava laeva sõidukõlblikkuse tunnistusse (edaspidi sõidukõlblikkuse tunnistus) Transpordiamet.
(2) Transpordiamet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse määratud sõidupiirkonna kohta tehtud kannet laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
Meresõiduohutuse korraldamise süsteemi loomise ja kasutamise kohustus ning tingimused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (ELT L 64, 04.03.2006, lk 1–36).
§ 6. Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine
(1) Meresõiduohutusalase auditeerimise eesmärk on kindlaks teha, kas reederi rakendatud meetmed vastavad rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuetele.
(1¹) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 nõuete kohaselt.
(1²) Reederi nõuetele vastavust tõendab vastavuse tunnistus (DOC) ja laeva nõuetele vastavust meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC).
(2) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Transpordiamet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud tunnistused.
(2¹) Volitatud klassifikatsiooniühing võib läbi viia reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastada sellekohased tunnistused.
(2²) Haldusülesande täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Transpordiamet. Transpordiamet rakendab viivitamata meetmeid haldusülesande täitmise tagamiseks, kui käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel sõlmitud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud klassifikatsiooniühingul jätkata haldusülesande täitmist.
(3) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistust.
(4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=121092011006 määrusega.
(5) Kui reeder taotleb laeva või reederi meresõiduohutusalast auditeerimist välisriigis, kannab ta Transpordiameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
(6) Vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Transpordiameti tehtava reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja sellele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast auditeerimist.
§ 6¹. Reederi ning tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused
(1) Reederi või tema laeva meresõiduohutusalased auditeerimised liigitatakse järgmiselt:
1) esmane audit;
2) iga-aastane audit või vahepealne audit;
3) täisaudit;
4) audit ajutise tunnistuse väljastamiseks;
5) lisaaudit.
(2) Esmane, iga-aastane või vahepealne audit ja täisaudit ning audit ajutise tunnistuse väljastamiseks viiakse läbi vastavalt ISM koodeksis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 336/2006 sätestatud nõuetele.
(3) Lisaauditi võib läbi viia, kui:
1) pärast inimeludele, laevale või keskkonnale ohtliku juhtumi toimumist on vajadus kontrollida meresõiduohutuse korraldamise süsteemi efektiivset ning nõuetekohast funktsioneerimist;
2) on vaja veenduda reederi või laeva eelneva auditeerimise käigus avastatud mittevastavuste kõrvaldamises või
3) laevakontrolli ajal on laeval avastatud olulisi mittevastavusi.
(4) Lisaauditi mahu ja tähtaja määrab Transpordiamet, konsulteerides eelnevalt reederiga. Lisaauditi maht ja suunitlus sõltub asjaoludest. Transpordiamet teavitab reederit lisaauditi vajadusest.
§ 6². Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalasel auditeerimisel avastatud mittevastavus ning oluline mittevastavus
(1) Auditeerimisel avastatud mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kohta koostatakse akt. Aktis peavad sisalduma:
1) avastatud mittevastavuse või olulise mittevastavuse kirjeldus;
2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;
3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
4) akti koostamise kuupäev;
5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
6) aktiga tutvunud isiku allkiri.
(2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Transpordiamet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ning tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder vastutab mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.
(3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata auditeerimise käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavad meetmed Transpordiametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.
(4) Olulise mittevastavuse avastamisel peab reeder või laeva kapten viivitamata rakendama meetmeid, et kõrvaldada olulise mittevastavuse põhjused või vähendada neid tasemeni, mis lubaks juhtumi klassifitseerimist mittevastavusena.
(5) Kui oluline mittevastavus on kõrvaldatud, tuleb reederil esitada Transpordiametile taotlus uueks auditeerimiseks. Auditeerimine viiakse läbi samas mahus kui algselt teostatud auditeerimine.
(6) Mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul peab reeder esitama Transpordiametile aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.
§ 6³. Vastavuse tunnistuse ja meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldumine ning nende kehtetuks tunnistamine
(1) Vastavuse tunnistuse või meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldutakse, kui meresõiduohutusalasel auditeerimisel avastatud oluline mittevastavus jääb kõrvaldamata.
(2) Vastavuse tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) reeder ei taotle kohustuslikku iga-aastast auditeerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 13.4 sätestatud ajavahemiku jooksul;
2) esineb oluline mittevastavus või
3) reeder loobub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 14.2 ettenähtud vastutusest meresõiduohutuse korraldamise eest.
(3) Vastavuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel ja pikendamisest keeldumisel tunnistatakse kehtetuks ka sellega seotud meresõiduohutuse korraldamise tunnistus ja ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus.
(4) Meresõiduohutuse korraldamise tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) reeder ei taotle laeva vahepealset auditeerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 13.8 sätestatud ajavahemiku jooksul;
2) esineb oluline mittevastavus;
3) vastutus laeva meresõiduohutuse korraldamise eest on edasi antud teisele reederile;
4) reeder loobub laeva meresõiduohutuse korraldamisest või
5) laev kustutatakse registrist või hakkab sõitma teise riigi lipu all.
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Transpordiamet tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kasutatavate tehnikavahendite loetelu, ülevaade taotleja tegevusest, milleks tegevusluba taotletakse, ning ettevõtja spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad.
(3) Kui isik taotleb käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 4¹ nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, lisatakse taotlusele koopia loast või tunnistusest, mille seadme, vahendi või süsteemi tootja on taotlejale väljastanud selle toote katsetamiseks või selle hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks.
(3¹) Käesoleva seaduse § 7 punktis 4¹ nimetatud päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele andmed päästevahendite hooldusjaama vastavuse kohta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuetele.
(4) Käesoleva seaduse § 7 punktides 10–12 nimetatud tegevusaladel tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.
(4¹) Käesoleva seaduse § 7 punktis 9 nimetatud väikelaeva ehitamise tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlus väikelaeva tootja unikaalse koodi saamiseks kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1 veesõidukite identifitseerimise korra kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL (mis käsitleb väikelaevu ja jette) raames (ELT L 1, 04.01.2017, lk 1–5) artikli 4 lõikega 1. Transpordiamet väljastab tootja unikaalse koodi koos tegevusloaga.
(5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(6) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ja rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.
§ 11¹. Laeva turvalisuse järelevalve ja rahvusvaheline laeva turvatunnistus
(1) Turvalisuse järelevalve seisneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.
(2) Turvaülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on laeva turvalisuse alase süsteemi auditeerimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning turvaplaani vastavuse hindamine rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ning siseriiklike õigusaktide nõuetele.
(3) Transpordiamet teostab järelevalvet laevade turvalisusega seotud nõuete täitmise üle.
(4) Turvaülevaatuse edukalt läbinud Eestis registreeritud laeva kohta väljastab Transpordiamet rahvusvahelise laeva turvatunnistuse (edaspidi turvatunnistus).
(5) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kellega Transpordiamet on sõlminud halduslepingu, võib läbi viia laeva turvaülevaatuse, kooskõlastada laeva turvaplaani ja väljastada laeva turvatunnistuse.
(5¹) Haldusülesande täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Transpordiamet. Transpordiamet võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud turvalisusorganisatsioonil jätkata haldusülesande täitmist.
(6) Transpordiamet tunnustab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud turvalisusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud turvatunnistusi.
(7) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ja käesoleva seadusega ettenähtud turvatunnistuse originaal.
(8) Laeva turvaülevaatuse tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=121092011005 määrusega.
(8¹) Kui reeder taotleb laeva turvaülevaatust välisriigi sadamas, kannab ta Transpordiameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuse ja kontrollimise käigus saadud või loodud andmed ja teave ning turvalisuse riskianalüüsid ja turvaplaanid ei ole avalikud.
(10) Laeva turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Laeva turvaülevaatuse ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatust või turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamist.
(1) Turvataseme Eesti riigilippu kandvatele laevadele kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Turvatase kehtestatakse vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (edaspidi ISPS koodeks) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) nõuetele.
(3)
(4) Laeva kapten on kohustatud sadamas viibimise ajal viima laeva turvataseme vastavusse sadama turvatasemega, kui sadama turvatase on kõrgem käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud turvatasemest.
(5) Turvateabe edastamise ja vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026056&id=129032016003 määrusega.
(6) Laeval säilitatakse turvadeklaratsiooni kolm aastat.
Kui julgeolekuasutustelt laekunud teabe või ohuhinnangu alusel kujutab laev endast siseriikliku julgeoleku riski, võib Transpordiamet rakendada turvalisuse kaalutlusel erakorralisi meetmeid, nagu piirangute seadmine laeva sadamas viibimise ajale, laeva sadamasse sisenemise keelamine, laeva ümberpaigutamine või laeva sadamast välja saatmine.
§ 11⁵. Laeva turvaülevaatuste liigid ja lisaülevaatuse läbiviimise tingimused
(1) Laeva turvaülevaatused (edaspidi turvaülevaatus) liigitatakse järgmiselt:
1) ülevaatus ajutise tunnistuse väljastamiseks;
2) esmane ülevaatus;
3) vahepealne ülevaatus;
4) täisülevaatus;
5) lisaülevaatus.
(2) Esmane, vahepealne ja täisülevaatus ning ülevaatus ajutise turvatunnistuse väljastamiseks viiakse läbi vastavalt ISPS koodeksis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud nõuetele.
(3) Lisaülevaatuse võib läbi viia järgmistel juhtudel:
1) laeva turvaplaani efektiivse toimimise kontrollimiseks, kui on esinenud turvaintsident;
2) ülevaatuse käigus avastatud mittevastavuse kõrvaldamise kontrollimiseks;
3) kui laeva turvaplaanis on tehtud olulisi muudatusi või
4) laevakontrolli ajal on laeval avastatud mittevastavus.
(4) Lisaülevaatuse mahu ja tähtaja määrab Transpordiamet, konsulteerides eelnevalt reederiga. Lisaülevaatuse maht ja suunitlus sõltub asjaoludest. Transpordiamet teavitab reederit lisaülevaatuse läbiviimise vajadusest.
§ 11⁶. Turvaülevaatuse käigus avastatud mittevastavus
(1) Turvaülevaatuse käigus avastatud mittevastavuse kohta koostatakse mittevastavuse akt, milles peavad sisalduma:
1) avastatud mittevastavuse kirjeldus;
2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;
3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
4) akti koostamise kuupäev;
5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
6) aktiga tutvunud isiku allkiri.
(2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Transpordiamet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaja. Reeder vastutab mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.
(3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata turvaülevaatuse käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavad meetmed Transpordiametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.
(4)
(5)
(6) Mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul peab reeder esitama Transpordiametile aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.
§ 11⁷. Turvatunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldumine ning turvatunnistuse kehtetuks tunnistamine
(1) Turvatunnistuse väljastamisest või pikendamisest keeldutakse, kui turvaülevaatuse käigus jääb kõrvaldamata mittevastavus.
(2) Turvatunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) reeder ei taotle laeva vahepealset ülevaatust ISPS koodeksi A osa punktis 19.1.1.3 sätestatud ajavahemiku jooksul;
2)
3) vastutus laeva turvalisuse korraldamise eest on edasi antud teisele reederile;
4) reeder loobub laeva turvalisuse korraldamisest;
5) laev kustutatakse registrist või hakkab sõitma teise riigi lipu all.
§ 11¹³. Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamine
(1) Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval peab olema meretöö seaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni kohane laevapere liikme töö- ja elamistingimuste nõuetele vastavust tõendav tunnistus järgmiselt:
1) rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 500 või enam, välja arvatud kalalaeval, peab olema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni nõuete kohane meretöötunnistus, mille juurde kuulub meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon (edaspidi meretöötunnistus);
2) üle 24 meetri pikkusel kalalaeval, mis on merel üle kolme päeva ja sõidab tavaliselt väljaspool lähisõitu, peab olema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni nõuete kohane kalandustöötunnistus.
(2) Reeder võib meretöötunnistust taotleda ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetamata Eestis registreeritud laevale.
(3) Laeva kohta väljastab meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse reederi taotluse alusel Transpordiamet pärast laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse (edaspidi käesolevas peatükis ülevaatus) edukat läbimist.
(4) Transpordiametil on õigus anda ülevaatuse tegemise ning meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamise haldusülesannete täitmine halduslepinguga rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud pädevus- ja sõltumatusnõuetele vastavale volitatud klassifikatsiooniühingule. Haldusülesande täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Transpordiamet, kes võtab viivitamata meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud klassifikatsiooniühingul haldusülesande täitmist.
(5) Transpordiamet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud meretöötunnistusi ja kalandustöötunnistusi, kui need vastavad käesoleva seaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni nõuetele.
(6) Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv.
§ 11¹⁴. Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus
(1) Ülevaatuse eesmärk on tagada, et laevapere liikme töö- ja elamistingimused laeval vastavad meretöö seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioonis sätestatud nõuetele.
(2) Ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse väljastamist;
2) vahepealne ülevaatus meretöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse meretöötunnistuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal;
3) vahepealne ülevaatus kalandustöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse ajavahemikus kolm kuud enne või pärast kalandustöö tunnistuse kehtivuse teist või kolmandat aastat;
4) täisülevaatus, mis tehakse iga viie aasta tagant meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse uuendamiseks.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülevaatustele võib täiendavalt teha:
1) reederi taotlusel ülevaatuse käesoleva seaduse §-s 11¹⁶ sätestatud ajutise meretöötunnistuse väljastamiseks;
2) meretöötunnistuse kehtivuse ajal lisaülevaatuse, mille ulatuse ja tegemise aja määrab Transpordiamet, konsulteerides enne reederiga.
(4) Ülevaatuse tegemisel kontrollib Transpordiamet järgmisi dokumente ja asjaolusid:
1) laevapere liikme vanus;
2) laevapere liikme tervisetõend;
3) laevapere liikme kvalifikatsioon;
4) meretööleping, sealhulgas töötasu maksmise tingimused;
5) töö- ja puhkeaeg;
6) rahaline tagatis laevapere liikme kojusõidu korraldamise ja hülgamise kulude hüvitamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 11¹³ lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel;
6¹) meretöö seaduse §-s 39¹ nimetatud nõuete hüvitamisega seotud tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 11¹³ lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel;
7) töövahendusbüroode kasutamine;
8) laeva mehitustase;
9) majutustingimused ja puhkevõimalused laeval;
10) toitlustamine laeval;
11) meditsiiniabi laeval;
12) kaebuste esitamise ja menetlemise kord laeval, välja arvatud käesoleva seaduse § 11¹³ lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel.
(5) Ülevaatuse tegemisele võib Transpordiamet kaasata Tööinspektsiooni ja Terviseameti nende pädevuse piires.
(6) Ülevaatuse tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv.
(7) Kui reeder taotleb ülevaatuse tegemist välisriigis, kannab ta ülevaatust tegevate järelevalveametnike lähetuskulud, mida arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
§ 11¹⁵. Meretöötunnistuse väljastamiseks, kehtivuse kinnitamiseks ja uuendamiseks tehtud laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatusel avastatud mittevastavus ja oluline mittevastavus
(1) Meretöötunnistuse väljastamiseks, kehtivuse kinnitamiseks või uuendamiseks tehtud ülevaatusel avastatud mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) avastatud mittevastavuse või olulise mittevastavuse kirjeldus;
2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;
3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
4) akti koostamise kuupäev;
5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
6) aktiga tutvunud isiku allkiri.
(2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Transpordiamet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ning tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder on vastutav mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.
(3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata ülevaatuse käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed Transpordiametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.
(4) Olulise mittevastavuse avastamisel peab reeder või laeva kapten viivitamata rakendama meetmeid, et kõrvaldada olulise mittevastavuse põhjused või vähendada neid tasemeni, mis lubaks juhtumi klassifitseerimist mittevastavusena.
(5) Kui oluline mittevastavus on kõrvaldatud, peab reeder taotlema korduvat ülevaatust, mis tehakse samas mahus kui algne ülevaatus.
(6) Reeder peab esitama Transpordiametile mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.
(1) Reederi taotlusel võib Transpordiamet väljastada kuni kuueks kuuks ajutise meretöötunnistuse:
1) uuele laevale;
2) lippu vahetavale laevale;
3) laevale, mille reeder vahetub.
(2) Ajutise meretöötunnistuse kehtivuse ajal ei pea laeval olema käesoleva seaduse § 11¹³ lõike 1 punktis 1 nimetatud meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni.
(3) Ajutise meretöötunnistuse võib välja anda pärast Transpordiameti põhjendatud ja otstarbekas mahus tehtud ülevaatuse edukat läbimist.
(4) Transpordiamet väljastab ajutise meretöötunnistuse pärast seda, kui:
1) laev on läbinud Transpordiameti põhjendatud ja otstarbekas mahus tehtud ülevaatuse;
2) reeder on tõendanud, et laeval on meretöö konventsiooni nõuete järgimiseks asjakohane kord;
3) reeder on tõendanud, et kapten teab meretöö konventsiooni nõudeid ja nende rakendamise kohustusi;
4) reeder on esitanud asjakohase teabe meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni saamiseks.
(5) Enne ajutise meretöötunnistuse kehtivuse lõppu teeb Transpordiamet reederi taotlusel laeval käesoleva seaduse § 11¹⁴ lõike 2 punktis 1 sätestatud esmase ülevaatuse.
§ 11¹⁷. Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm
(1) Meretöötunnistus, ajutine meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus vormistatakse eesti ja inglise keeles.
(2) Kalandustöötunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=111112014011 määrusega.
(3) Vahepealse ülevaatuse edukat läbimist kinnitab Transpordiameti märge meretöötunnistusel või kalandustöötunnistusel.
(4) Meretöötunnistus, ajutine meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus või nende koopiad peavad olema laevapere liikmele laeval kättesaadavad.
(1) Meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus kehtivad kuni viis aastat tunnistuse väljastamisest arvates.
(1¹) Kui laev on edukalt läbinud täisülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid uut tunnistust ei ole võimalik väljastada enne olemasoleva meretöötunnistuse kehtivuse lõppu, võib Transpordiamet pikendada olemasoleva meretöötunnistuse kehtivust kuni viie kuu võrra.
(2) Transpordiamet tunnistab meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse kehtetuks, kui:
1) ülevaatuse tulemus ei võimalda kinnitada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni ja meretöö seaduse nõuetele;
2) reeder ei ole läbinud tähtaegselt vahepealset ülevaatust;
3) laev vahetab lippu;
4) reeder ei võta vastutust laeva käitamise eest;
5) laeva konstruktsiooni või sisseseadet on oluliselt muudetud.
(1) Tehniline järelevalve käesoleva seaduse tähenduses on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Tehniline järelevalve seisneb käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.
(3) Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet teostab Transpordiamet. Laevale kogumahutavusega 500 või enam, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale ujuvvahendile, teevad tehnilist ülevaatust Transpordiamet ja volitatud klassifikatsiooniühing. Reederi taotlusel võib volitatud klassifikatsiooniühing teha tehnilist ülevaatust ka alla 500-se kogumahutavusega laevale ning riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale ujuvvahendile.
(3¹) Volitatud klassifikatsiooniühingutele esitatavad nõuded ja volitatud klassifikatsiooniühingute üle järelevalve teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=130082011001 .
(4) Laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik meresõiduohutust tõendavad tunnistused ning millele Transpordiamet on väljastanud meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ei tee Transpordiamet merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse väljastamiseks vajalikku tehnilist ülevaatust ega väljasta nimetatud tunnistusi.
(5) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaevale kehtestatud tehnilisi nõudeid.
(6) Alla 7-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, ei kohaldata käesoleva seaduse § 13 lõike 4 punktides 2–5 sätestatud tehnilise ülevaatuse nõudeid.
(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.
§ 13. Tehniliste ülevaatuste korraldamine ja liigitamine
(1) Laeva tehniline ülevaatus korraldatakse rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses ja tähtaegadel. Ajaloolise laeva tehnilisel ülevaatusel võib Transpordiamet teha mööndusi, kui on tagatud laeva ohutus.
(2) Reisilaevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;
2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul tunnistuste väljastamise või nende kehtivuse kinnitamise korral ja mille hulka kuulub ka laeva veealuse osa ülevaatus;
3) täielik või osaline lisaülevaatus, mis tehakse sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva Eestis registreerimist või kui selleks tekib vajadus;
4) reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigipoolne lisaülevaatus.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud lisaülevaatus jaguneb järgmiselt:
1) enne regulaarreiside alustamist tehtav lisaülevaatus;
2) iga-aastane lisaülevaatus, mis tehakse 12 kuu möödumisel viimasest lisaülevaatusest, kui laev juba sooritab regulaarreise;
3) iga-aastane regulaarreisi ajal tehtav lisaülevaatus;
4) lisaülevaatus, mis tehakse iga kord, kui laeva on suures ulatuses moderniseeritud või ümber ehitatud, kui on vahetunud reeder või laeva lipp või kui laev on viidud teise klassifikatsiooniühingu järelevalve alla.
(2²) Eesti sadamatesse saabuvate ja neist väljuvate rahvusvahelisi regulaarreise tegevate või väljaspool kohalikku rannasõitu riigisiseseid regulaarreise tegevate reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade külastusriigipoolne lisaülevaatus viiakse läbi Transpordiameti ning külastusriigi ja lipuriigi pädevate asutuste koostöös.
(2³) Üks kord viie aasta jooksul tehakse reisilaeva täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.
(2⁴) Üle kümne aasta vanusel reisilaeval tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul täisülevaatuse käigus laeva veealuse osa dokiülevaatus, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.
(2⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ nimetatud juhul võib reederi taotlusel laeva veealuse osa ühe dokiülevaatuse asendada ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;
2) järgitud on volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirju ja norme;
3) tegemist ei ole reisiparvlaevaga;
4) laev ei ole vanem kui 15 aastat;
5) Transpordiamet on andnud asendamiseks nõusoleku.
(3) Reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigipoolse lisaülevaatuse tegemise ja kontrollimise korra ning lisaülevaatuse akti kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=942424 määrusega.
(4) Kauba- ja kalalaeva ning teiste laevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;
2) täisülevaatus, mis tehakse seoses tunnistuste väljastamisega vähemalt üks kord viie aasta jooksul;
3) vahepealne ülevaatus, mis tehakse teise või kolmanda iga-aastase ülevaatuse asemel;
4) iga-aastane ülevaatus;
5) laeva veealuse osa ülevaatus, mis tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini;
6) täielik või osaline lisaülevaatus sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva Eestis registreerimist või kui selleks tekib vajadus.
(4¹) Üks kord viie aasta jooksul tehakse kauba- ja kalalaeva ning muu laeva täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini.
(4²) Üle kümne aasta vanusel kauba- ja kalalaeval ning muul laeval tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul täisülevaatuse käigus laeva veealuse osa dokiülevaatus, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.
(4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 4² nimetatud juhul võib reederi taotlusel laeva veealuse osa ühe dokiülevaatuse asendada ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;
2) järgitud on volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirju ja norme;
3) laev ei ole tanker või puistlastilaev;
4) laev ei ole vanem kui 15 aastat;
5) Transpordiamet on andnud asendamiseks nõusoleku.
(5) Laevale, mida on viimase 12 kuu jooksul laeva kontrollimiste käigus välisriigis kaks korda kinni peetud, tuleb korraldada hiljemalt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest täielik või osaline lisaülevaatus, mis ei pea hõlmama dokiülevaatust.
(6) Reeder tagab laeva tähtaegse esitamise tehnilisele ülevaatusele. Taotluse laeva tehnilise ülevaatuse korraldamiseks Eesti sadamas või dokis esitab reeder Transpordiametile vähemalt viis tööpäeva ning tehnilise ülevaatuse korraldamiseks välisriigi sadamas või dokis vähemalt kaks nädalat enne soovitud ülevaatust.
(7) Ülevaatustevahelisel ajal on reeder kohustatud teatama Transpordiametile ja laeva tehnilist järelevalvet teostavale klassifikatsiooniühingule avastatud vigastustest või riketest, mis avaldavad mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele. Kui selline vigastus või rike avastatakse välisriigi sadamas, on reeder kohustatud sellest teatama ka välisriigi pädevale asutusele.
(8) Eesti riigilippu kandva laeva tehniline ülevaatus tehakse Eesti sadamas. Kui reeder taotleb välisriigi sadamas viibiva laeva tehnilist ülevaatust, kannab ta Transpordiameti järelevalveametniku lähetuskulud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
(9) Laeva tehnilise ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul ülevaatuse toimumise päevast arvates. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet Eestis registrisse kandmiseks vajalikku ankeeti laeva peamiste tehniliste andmete kohta ega merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistust.
(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.