Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 c9c31a5ba90abd848e82bfdd94a48bdb91a2e55b76613b47f6ed9358a09a78e7
No one has proposed a change to this act yet.
Juurdluse ja ohutusjuurdluse eesmärk on selgitada laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi asjaolud, põhjused ja tagajärjed ning esitada vajaduse korral soovitused, et edaspidi sellist laevaõnnetust või ohtlikku juhtumit vältida ning parandada meresõiduohutust, mitte aga süüle või vastutusele osutamine.
Propose a change(1) Väga raske laevaõnnetuse ohutusjuurdluse korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Muu laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi korral viib Ohutusjuurdluse Keskus läbi hindamise ja otsustab, kas algatada ohutusjuurdlus või mitte, võttes arvesse laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi raskusastet, sellega seotud laeva ja lasti tüüpi ning seda, kas ohutusjuurdluse tulemused aitaksid vältida õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid tulevikus. (1¹) Kui Ohutusjuurdluse Keskus otsustab raske laevaõnnetuse ohutusjuurdlust mitte algatada, nimetab ta selle otsuse põhjused ning teavitab otsusest esimesel võimalusel Transpordiametit ja Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni. Muu laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse algatamisest või mittealgatamisest teavitatakse esimesel võimalusel Transpordiametit. (2) (2¹) Ohutusjuurdlus algatatakse viivitamata, kuid hiljemalt kaks kuud pärast laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist. (3) Laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi laevapere liikmega juhtunud tööõnnetuse uurimine, esitab Tööinspektsioon uurimise aruande Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi keskkonnareostusest või selle ohu tekkimisest tingitud uurimine, esitab Keskkonnaamet uurimise aruande või kokkuvõtte Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. (3¹) (4) (5) (6) Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ja lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. (6¹) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all. (7) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus: 1) viivitamata juurde pääseda kõigile asjakohastele piirkondadele, laevaõnnetuse toimumiskohale, laevale, vrakile, rajatistele, lastile, seadmetele ja rusudele; 2) nõuda kõrvaliste isikute ligipääsu piiramist õnnetuskohale ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine; 3) tagada tõendusmaterjalide otsimine ja nende loetelu viivitamatu koostamine ning eraldada vrakk, rusud või muud komponendid või ained uurimiseks või analüüsiks; 4) viivitamata juurde pääseda reisiinfo salvestile ja muudele salvestitele ning nende salvestistele ja need enda kontrolli alla võtta; 5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade uurimistulemused ja ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemused; 6) küsitleda tunnistajaid ja isikuid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet, ilma selliste isikute kohalolekuta, kelle huvides võiks olla ohutusjuurdluse takistamine, ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist; 7) iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele; 8) viivitamata juurde pääseda laeva käitamisega seotud isikute ütlustele ja neilt võetud proovide analüüsi tulemustele. (8) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. (9) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid: 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht; 2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus; 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr; 5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta; 6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot. (11) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=119042016006 määrusega.
Propose a change(1) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi, mis ei kuulu Ohutusjuurdluse Keskuse uurimise alla või mille kohta ei ole Ohutusjuurdluse Keskus algatanud laevaõnnetuse ohutusjuurdlust, juurdluse korraldab Transpordiamet, lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. (2) Transpordiameti juurdlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6¹–10 sätestatud ohutusjuurdluse läbiviimise nõudeid, § 73 lõigetes 1–3 ja 5–7 sätestatud ohutusjuurdluse aruandluse nõudeid ning § 73 lõikes 4 sätestatud ohutusjuurdlusest teavitamise nõuet, välja arvatud aruannete Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi edastamise nõue. (3) Väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse teostab Transpordiamet juhul, kui sellega kaasneb inimese surm. Transpordiamet võib muul juhul teostada väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse põhjendatud huvi korral või väikelaeva omaniku, kindlustusandja, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe taotluse alusel, kui juurdluse tulemused aitaksid vältida õnnetusi tulevikus.
Propose a change(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. (1¹) Kui laevaõnnetus toimus Eesti sadamas või sadama sissesõiduteel, on sadamakapten kohustatud sellest viivitamata teatama Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt laevaõnnetuse üksikasju, laeva nime, laeva asukohta, laeva lähte- ja sihtsadamat, laeva pardal olevate isikute arvu, kontaktandmeid, kust saab teavet pardal veetava ohtliku lasti või saastavate kaupade kohta, ja muud käesoleva seaduse § 42 lõike 9 alusel kehtestatud korras nimetatud teavet ohtliku lasti kohta. (2) Transpordiamet on kohustatud veeteel toimunud laevaõnnetusest teatama õnnetuse piirkonnas olevatele laevadele, kui õnnetus võib takistada laevaliiklust. (3) Kui laevaõnnetus toimub välisriigi territoriaalmerel, sisemerel või majandusvööndis või sisevetel, peab kapten või reeder lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusele õnnetusest teatama ka Eesti Vabariigi välisesindusele selles riigis ja selle riigi pädevale asutusele. (4) Ohtlikust juhtumist, mis oleks võinud lõppeda laevaõnnetusega ja mille ärahoidmiseks võeti erakorralisi meetmeid, peab kapten või reeder viivitamata teatama Transpordiametile, kes edastab vastava teabe viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele. (5) Ohutusjuurdluse Keskus teavitab laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist Euroopa Komisjoni Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu.
Propose a change(1) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi esmased asjaolud selgitab välja laeva kapten, kes teatab sellest reederile vastavalt käesoleva seaduse § 71 lõike 11 alusel kehtestatud korrale ja teeb järgmised toimingud: 1) koostab laevaõnnetuse puhul vabas vormis tehniliste kahjustuste akti; 2) võtab asjaosalistelt seletused; 3) teeb väljavõtted laeva logiraamatust, masina päevaraamatust ning vajaduse korral teistest dokumentidest sellises mahus, mida nõuavad laevaõnnetuse asjaolud; 4) koostab ettekande, milles kirjeldab laevaõnnetuse ja päästetööde või ohtliku juhtumi asjaolusid, ning annab oma esialgse arvamuse laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi põhjuste kohta. (2) Laeva või laevapere saabumisel Eesti sadamasse esitab kapten kolme tööpäeva jooksul Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumendid. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud väljavõtted esitatakse võimaluse korral koos originaaldokumentidega, mis pärast kontrollimist tagastatakse. Ohutusjuurdluse läbiviimise kiirendamiseks võib dokumendid saata posti teel või edastada faksiga või elektrooniliselt. (3) Laevaõnnetuses või ohtlikus juhtumis osalenud laeva kapten peab viie tööpäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates esitama Ohutusjuurdluse Keskusele asjakohased dokumendid vastavalt käesoleva seaduse § 71 lõike 11 alusel kehtestatud korrale. Dokumentide esitamise vajalikkuse üle otsustab Ohutusjuurdluse Keskus. (4) Reeder tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide esitamise Ohutusjuurdluse Keskusele. (5) Kui ohutusjuurdluse korraldamiseks on vajalikud reisiinfo salvestis sisalduvad andmed, on reeder kohustatud tagama Ohutusjuurdluse Keskusele kohese juurdepääsu nendele andmetele, korraldama ise või võimaldama Ohutusjuurdluse Keskusel salvestatud andmete kopeerimise. Reeder on kohustatud andma Ohutusjuurdluse Keskusele üle oma kasutuses olevate andmete dešifreerimiseks vajaliku tarkvara ja dokumentatsiooni. (6) (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Transpordiameti korraldatava juurdluse puhul.
Propose a change(1) Ohutusjuurdluse Keskus koostab laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta ohutusjuurdluse aruande, mis peab sisaldama ohutuse tagamise soovitusi. (2) Ohutusjuurdluse Keskus võib koostada laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta lihtsustatud ohutusjuurdluse aruande, kui tegu ei ole väga raske laevaõnnetusega ja kui ohutusjuurdluse tulemusel ei ole võimalik anda soovitusi, mis aitaks ära hoida sellise laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist tulevikus. (3) Ohutusjuurdluse aruanne avaldatakse Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehel 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise päevast arvates. Kui lõpparuannet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse sama aja jooksul vahearuanne. (4) Ohutusjuurdluse Keskus edastab laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluse aruanded Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi ning IMO Global Integrated Shipping Information System’i andmebaasi. (5) Ohutusjuurdluse aruanne on avalik. Laevaõnnetuses osalejate ja tunnistajate isikuandmed, nende seletuskirjad, ettekanded ning küsitluse protokollid ei ole avalikud. (6) Isikud ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, kellele anti ohutusjuurdluse aruandes ohutuse tagamise soovitusi, teavitavad Ohutusjuurdluse Keskust rakendatud või kavandatavatest meetmetest kolme kuu jooksul aruande saamisest arvates. (7) Ohutusjuurdluse aruande sisule esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=114112012007 määrusega.
Propose a change(1) Elektroonilise mereinfosüsteemi eesmärk on hõlbustada meretranspordiga seonduva informatsiooni edastamist, kogumist ja säilitamist. (2) Elektroonilise mereinfosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet. (3) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kantakse välislepingus, Euroopa Liidu õigusaktis, seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud juhtudel: 1) teave ja dokumendid laevakülastuse kohta; 2) teave ohtliku lasti kohta; 3) turvateave; 4) teave laevajäätmete kohta; 4¹) teave punkerdaja kohta; 5) jäämurdja tellimisega seonduv teave; 6) reostuse teade; 7) laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi teade; 8) teave kauba kohta; 9) laeva lootsimisega seonduv teave; 9¹) käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud reisilaeval viibivate isikute nimekiri; 9²) käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud reisilaeval viibivate isikute arv ja teave isikute kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras; 10) muu meretranspordiga seonduv teave. (4) (5) (6) Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimise korral tuleb lõikes 3 nimetatud teave esitada muul viisil. (7) (8) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kogutud andmeid säilitatakse kooskõlas nende kogumise eesmärkidega õigusaktis sätestatud tähtaja lõpuni. (9) Elektroonilise mereinfosüsteemi asutab ja selle pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=113062013018 määrusega.
Propose a change(1) Laevade järelevalve andmekogu pidamise eesmärk on talletada elektrooniliselt, süstematiseerida ja asjaomaste asutuste vahel vahetada järgmisi andmeid ning koostada neist ülevaateid: 1) Eestis registreeritud veesõidukite meresõiduohutuse, sisevetel sõidu ohutuse, turvalisuse nõuetele vastavuse ning laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste nõuetele vastavuse andmed; 2) reederi meresõiduohutusalased andmed; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve menetluse andmed. (1¹) Laevade järelevalve andmekogu peetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 36¹ lõike 7 alusel loodud laevade infosüsteemis (2) (3) (4)
Propose a change(1) Väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest tuleb vajaduse korral võtta laeva kaitseks kasutusele eesmärgipärased abinõud või rahvusvahelises õiguses soovitatud praktika. (2) Kõrgendatud ohu piirkonna läbimisel, kui kõik muud abinõud ja praktika on laeva kaitseks rakendatud ning laeva turvaplaanis on see ette nähtud, võib reeder Eesti riigilippu kandva laeva, sellel viibivate laevapere liikmete ja reisijate ning laeva pardal oleva vara valvamiseks ja kaitsmiseks kasutada mereturvatöötajaid. (3) Kõrgendatud ohu piirkondade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega. (4) Reeder kasutab mereturvatöötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu alusel laevakaitset osutava ettevõtjaga: 1) millel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Ühendkuningriigis turvategevuse või laevakaitse valdkonna tegevusluba; 2) mis on akrediteeritud ISO standardi 28007 järgi. (5) Reeder teavitab mereturvatöötajate kasutamisest Transpordiametit, kust edastatakse samasisuline teavitus Politsei- ja Piirivalveametile. (6) Reeder edastab käesoleva seaduse § 75⁴ lõikes 5 nimetatud andmed Transpordiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile. (7) Mereturvatöötaja täidab laeval kapteni korraldusi. (8) Mereturvatöötaja ei tohi viibida pardal joobeseisundis. (9) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html kehtestab määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja, milles kehtestatakse nõuded: 1) laevakaitset osutava ettevõtja vastavusele valdkonnas tunnustatud standarditele; 2) mereturvatöötaja isikule; 3) mereturvatöötaja ettevalmistusele ja väljaõppele; 4) mereturvatöötajate arvule laeval; 5) mereturvatöötajate kasutamisest ja rünnetest teavitamise korrale; 6) turvaplaani lisas kajastatavatele andmetele; 7) laevakaitset osutava ettevõtjaga sõlmitavale lepingule.
Propose a change(1) Kapteni loal on mereturvatöötajal õigus oma ülesannete täitmiseks laevale tuua, seal kanda ja kasutada ning sealt maha viia relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid, laskemoona ja enesekaitsevahendeid, mis kuuluvad laevakaitset osutavale ettevõtjale. (2) Mereturvatöötajale lubatud relva, selle olulise osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse relvaseaduse 2., 12³., 13. ja 13¹. peatükki. (3) Relva, selle olulist osa, lisaseadet ega laskemoona ei tohi anda isikule, kellel puudub nende käitlemise õigus. (4) Laevale toodud relvaga peavad olema kaasas relva registreerinud riigi väljastatud dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering. (5) Relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja enesekaitsevahendite laevale toomisel, seal kandmisel ja kasutamisel ning laevalt maha viimisel on mereturvatöötaja kohustatud tagama vajaduse korral kooskõla rahvusvahelise õiguse ning selle riigi õigusaktidega, mille territoriaalmerd laev läbib või mille sadamat ta külastab.
Propose a change(1) Mereturvatöötaja võib tulirelva isiku vastu kasutada üksnes hädakaitses, ületamata seejuures hädakaitse piire. (2) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik tulirelva kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.
Propose a change(1) Mereturvatöötajal on õigus kontrollida isikut või tema riietust või vallasasja vaatlemise ja kompimise teel, kui isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teist isikut. (2) Mereturvatöötajal on õigus võtta kaptenile üleandmiseks hoiule kontrollimise käigus isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on keelatud. (3) Isik, ese või aine antakse kaptenile üle esimesel võimalusel. (4) Kapteni korraldusel on mereturvatöötajal õigus pidada isik kinni, sulgedes ta ruumi, või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui isik ohustab laeva, seal viibivaid isikuid või laeva pardal olevat vara.
Propose a change(1) Mereturvatöötajal on käesoleva seaduse §-s 75⁶ sätestatud meedet kohaldades õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isik ei allu suulisele nõudele. (2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab mereturvatöötaja hoiatama isikut, kelle vastu või kelle valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu. (3) Mereturvatöötaja võib kasutada käeraudu või sidumisvahendit isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda või ohustada ennast, teist isikut, laeva või selle pardal olevat vara.
Propose a change(1) Kui see ei takista Riigilaevastikul õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist, võib Riigilaevastik osutada järgmisi tasulisi teenuseid: 1) veesõiduki haldamine; 2) veesõiduki koos laevaperega kasutusse andmine ning ilma laevapereta kasutusse andmine teadus- ja arendusasutusele ning haridusasutusele; 3) Riigilaevastiku peetava sadama kasutamine; 4) monitoorimine veealuse või -pealse seadmega; 5) navigatsioonimärgistuse haldamine; 6) hüdrograafiline mõõdistamine, kui see on kiireloomuliselt vajalik avalikes huvides pakutava teenuse tagamiseks; 7) veesõiduki või muu vara päästmine merel või laevatatavates vetes, kui ükski isik seda teenust ei paku või seda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul üheltki isikult saada. (2) Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste osutamise eesmärk on tagada riigi veesõidukite efektiivne kasutamine ja meremajanduse areng. (3) Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=128062023008 määrusega.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse alusel teostavad meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle riiklikku järelevalvet Transpordiamet ja teistes seadustes nimetatud riikliku järelevalve asutused. (1¹) Turule lastud või kasutusele võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva, väikelaeva komponendi ja jeti osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused Transpordiametil. (1²) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras. (1³) (1⁴) Riiklikku järelevalvet mereõppeasutuse väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele teostab Transpordiamet. (1⁵) Riiklikku järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet. (2) Transpordiameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, mereturvatöötajate kasutamise üle, deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle, Transpordiametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel ning lootsiteenuse nõuetele vastavuse üle. Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide üle. (2¹) (2²) Käesoleva seaduse §-des 35¹, 35⁶, 37, 39 ja 39¹ ning § 45 lõikes 4 väikelaevale, alla 12-meetrise kogupikkusega laevale ja jetile sätestatud nõuete ning §-s 35⁴ sätestatud väikelaeva ohutusnõuete ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohalduvate varustuse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet politseiametnik või Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik. (3) (4) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs sadamasse, laevaehitus- ja laevaremondiettevõttesse ning mereõppeasutusse ja muusse käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas tooteid valmistavasse või teenuseid osutavasse ettevõttesse ning laevale, väikelaevale ja laevaruumidesse. (5) Laeva kapten on kohustatud riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut tehnilise ülevaatuse või kontrollimise ajal abistama ning andma talle vajalikku informatsiooni. (5¹) Paris MOU kohase kohustusliku kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva reeder või kapten peab tagama mõistliku aja kontrolli läbiviimiseks pärast remondi lõppemist. (5²) Transpordiametile Eesti merealadel teatavaks saanud meresõiduohutusalastest rikkumistest ja mittevastavustest teavitab Transpordiamet laeva lipuriigi ja laeva sihtsadama riigi pädevat asutust, kui need on teada. Teised järelevalveasutused teavitavad sellistest juhtumitest Transpordiametit. (6) Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise korra ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=115072011014 määrusega. (6¹) Välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=126072011002 . (6²) Välisriigi lippu kandval laeval turvalisusega seotud nõuete täitmise üle järelevalvet teostava järelevalveametniku kvalifikatsioon peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 6¹ alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (7) (8) Transpordiameti järelevalveametnik kannab vormi- ja tööriietust. Transpordiameti järelevalveametnikele vormi- ja tööriietuse andmise ja selle kandmise korra kehtestab Transpordiamet. (9) (10) (11) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale. (12) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras..
Propose a change(1) Riikliku järelevalve eesmärk on: 1) tagada laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus; 2) vältida laevadelt ja väikelaevadelt merekeskkonna ja sisevete reostust ning õhusaastet; 3) tagada laevadel töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt; 4) tagada laevadel tervisekaitsenõuete järgimine; 5) tagada laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide nõuetekohane ettevalmistamine; 6) tagada tegevusloa saanud ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus; 7) tagada laevadel turvalisuse nõuete järgimine; 7¹) tagada laevadel mereturvatöötajate kasutamise nõuete järgimine; 8) tagada lootsiteenuse nõuetekohasus. (2) Riikliku järelevalve objekt on: 1) laeva ja väikelaeva kere, mehhanismide, seadmete ning varustuse merekõlblikkus; 2) laeva ja siseveelaeva nõuetekohane mehitatus; 3) laeva nõuetekohane lastimine, lossimine, ballastimine ja punkerdamine; 4) laeva elukeskkonna nõuetekohasus; 5) laeva ja väikelaeva pääste- ning tuletõrjevahendite ja avariiseadmete nõuetekohasus; 6) laeva vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele; 7) laeva vastavus tervisekaitsenõuetele; 8) muude laeva organisatsiooniliste ja tehniliste asjaolude nõuetekohasus; 9) laeva projekteerimine, ehitamine, remontimine ja seadistamine käesoleva seaduse §-des 19 ja 19¹ sätestatud nõuete kohaselt; 10) laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide ettevalmistamine; 11) isiku tegevus loakohustusega ja teavitamiskohustusega tegevusaladel; 12) laeva vastavus turvalisuse nõuetele; 12¹) mereturvatöötajate kasutamise nõuetele vastavus; 13) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine; 14) laevade agenteerimine; 15) deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste vastavus navigatsiooniteabele; 16) lootsiteenuse nõuetekohasus. (3) Riikliku järelevalve asutus kontrollib ülevaatustevahelisel ajal, kas: 1) laeva tunnistused kehtivad; 2) laeva seadmed, mehhanismid, päästevahendid ja varustus on komplektsed ning korras; 3) laev on mehitatud nõuetekohaselt; 4) laev on lastitud või ballastitud nõuetekohaselt; 5) laeval järgitakse laevapere elukeskkonna kohta kehtestatud nõudeid; 6) laevapere oskab häireolukorras laeval tegutseda; 7) laeval täidetakse keskkonnaohutusnõudeid; 8) laeval järgitakse muid meresõiduohutusnõudeid; 9) laeval järgitakse turvalisuse nõudeid.
Propose a change(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 37–41, 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (4) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Propose a change(1) Transpordiameti järelevalveametnik võib keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda ning välisriigi lippu kandval laeval sise- ja territoriaalmeres liikuda järgmistel juhtudel: 1) kapten keelab laeva kontrollimise; 2) laev ei ole merekõlblik või sisevetel sõidukõlblik; 3) laev ei ole nõuetekohaselt mehitatud ega nõuetekohaselt varustatud; 4) laev ei ole nõuetekohaselt lastitud või ballastitud või last ei ole nõuetekohaselt kinnitatud; 5) laeval on lubatust rohkem reisijaid; 6) laeval on avastatud olulisi töötervishoiu-, tööohutus- või tervisekaitsenõuete rikkumisi; 7) kapten keeldub laeva tunnistusi kontrollimiseks esitamast; 8) laeva tunnistused puuduvad või on aegunud; 8¹) laeva kindlustuspoliis või tõend nõuetekohase vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise kohta puudub või on aegunud; 9) tekilaadungi või viljalaadungiga laeval puudub püstuvusarvutus; 10) merel pukseerimiseks puudub pukseerimisarvutus, kui see on nõutud, või ei täideta muid pukseerimise nõudeid; 11) rikutakse keskkonnaohutusnõudeid, sealhulgas laevajäätmete üleandmise nõudeid; 12) laeval on avastatud turvalisuse nõuete olulisi rikkumisi; 13) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 169 lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riikliku järelevalve asutus, loots või sadamakapten on kohustatud sellest kohe teavitama Transpordiametit. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste või laeva, inimesi, teist laeva või keskkonda ohustavate puuduste ilmnemise korral peab Transpordiameti järelevalveametnik, kellel on õigus ja kohustus kontrollida välisriigi lippu kandvaid laevu ning kes vastab käesoleva seaduse § 76 lõike 6¹ alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, laeva kinni pidama või rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kasutamise keeldu. Kinnipidamine või lõikes 4 nimetatud kasutamise keeld kehtivad seni, kuni Transpordiamet on veendunud, et laev võib väljuda merele või laeva kasutamine võib jätkuda. Kinnipeetud laeva ümberpaigutamine teise kai äärde või liikumine sise- ja territoriaalmeres on ilma Transpordiameti vastava loata keelatud. (2²) Kinnipidamine käesoleva seaduse tähenduses on laeva sadamast väljumise või sise- ja territoriaalmeres liikumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni. (2³) Erandkorras, kui laeva üldine seisukord ei ole ilmselgelt vastav konventsioonide nõuetele, peab Transpordiameti järelevalveametnik laeva kinni ja võib peatada kontrollimise, kuni reeder, klassifikatsiooniühing või laeva lipuriigi pädev asutus on rakendanud abinõusid vastavate konventsioonide nõuete täitmiseks laeval. (2⁴) Laev peetakse kinni, kui laeva lastiks on ohtlik vedellast või laevakütus, mida vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusaktidele on keelatud vedada selle laevaga tema konstruktsiooni või vanuse tõttu, või kui laeval puudub kehtiv kindlustusleping või muu finantstagatis, mis vastab sätestatud vastutuse piirmäärale ja on vajalik antud lasti või laevakütuse korral. (3) Transpordiameti järelevalveametniku otsus keelata laeval sadamast väljuda või sise- ja territoriaalmeres liikuda peab sisaldama kinnipidamise aluse ja ettekirjutuse selle kohta, millised puudused on vaja kõrvaldada. (3¹) Kui kontrollimise käigus selgunud asjaoludest tulenevalt laev kinni peetakse, teavitab Transpordiamet laeva kinnipidamisest viivitamata kirjalikult laeva lipuriigi pädevat asutust ja lisab teatele käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmeid sisaldava akti. Kui see ei ole võimalik, saadetakse teade koos aktiga selle riigi diplomaatilisele esindajale. Teates tuuakse ära kõik kinnipidamise tinginud asjaolud. Vajaduse korral teavitatakse ka laevale tunnistused väljastanud klassifikatsiooniühingut või laeva ülevaatuse teostajat. (4) Riikliku järelevalve asutusel on õigus keelata laeva ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisund ohustab laevapere liikmete või reisijate elu või tervist. (4¹) (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile. (6) Kapten on kohustatud teatama Transpordiametile laeva kontrollimisest, avastatud puudustest ja laeva kinnipidamisest välissadamas. (7) Transpordiameti järelevalveametnik ei ole kohustatud pärast laeva kinnipidamist seda kinnipidamisest vabastamiseks kontrollima töövälisel ajal. (8) Transpordiamet teavitab viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike välisriigi lippu kandvast laevast, mis väljus Eesti sadamast, eirates käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast sadamast väljumise keeldu või lõike 4 kohaselt tehtud ettekirjutust, ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse. (9) (10) Kui laev vabastatakse kinnipidamisest, teavitab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust. (11) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder enne uue kontrolli läbiviimist riigilõivu.
Propose a change(1) Transpordiameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik teeb laeva tehnilise ülevaatuse või kontrollimise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. (2) (3) Rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks teeb Transpordiameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles: 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja kohustab selle lõpetama; 2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuses peavad sisalduma: 1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastavale õigusakti sättele; 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr; 5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri; 6) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1000 eurot ning juriidilisele isikule 3200 eurot. (6)
Propose a change(1) Laeva kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemise korral ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada sadamas, kus toimus kontrollimine, või kui puudused ilmnesid sise- või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel, lubatakse laeval, mille merekõlblikkus seda võimaldab, suunduda kooskõlastatult lipuriigi pädeva asutusega lähimasse remondisadamasse, kus on võimalik laeva remontida. (1¹) Kui puistlastilaeva või naftatankeri kinnipidamise tingis mittevastavus konstruktsiooni puudutavatele nõuetele või laeva konstruktsiooni puudutavate dokumentide mittevastavus nõuetele, võib Transpordiamet nõuda, et enne laeva lubamist remondisadamasse tehakse kinnipidamissadamas vajalikud laevakere paksuse mõõtmised. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab Transpordiamet sihtsadamariigi, laeva lipuriigi ja vajaduse korral teiste ülesõiduga seotud riikide pädevaid asutusi. (3) Transpordiamet jälgib, et laev, millel lubati pärast kontrollimist sõita lähimasse remondisadamasse, saabuks kokkulepitud kohta. Kui laev väljub sadamast või oma asukohast sise- või territoriaalmeres, täitmata ülesõiduks tehtud ettekirjutust või ei saabu kokkulepitud sadamasse, teavitab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust, laeva remondi sihtsadama riigi pädevat asutust, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse, välja arvatud Eesti riigilippu kandev laev. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.
Propose a change(1) Transpordiamet peatab reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse regulaarreisidel või keelab reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamise, kui: 1) laeval ei ole rahvusvaheliste konventsioonide või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutud laeva lipuriigi pädeva asutuse või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud kehtivaid tunnistusi; 2) laev ei ole tunnistuste saamiseks läbinud nõuetekohast ülevaatust; 3) laev ei vasta volitatud klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele või laeva lipuriigi kehtestatud nõuetele konstruktsiooni, kere tehnilise seisukorra, mehhanismide ning elektri- ja teiste seadmete osas; 4) laeval ei ole nõuetekohast reisiinfo salvestit (Voyage Data Recorder – VDR), mille informatsiooni saab kasutada võimaliku laevaõnnetuse juurdlusel; 5) külastusriigile või muule asjassepuutuvale riigile ei ole tagatud juurdepääs reisiinfo salvesti informatsioonile ja muule informatsioonile, mis laevaõnnetuse korral võimaldab selgitada õnnetuse asjaolusid; 6) laev ei vasta rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud piirkondlikele püstuvusnõuetele, kui nimetatud nõuded on kohaldatavad; 7) kontrollimise või külastusriigipoolse lisaülevaatuse käigus on ilmnenud puudusi, mis on ohtlikud reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele; 8) laev ei vasta ohutusnõuetele, ohtliku lasti veo nõuetele või laevaliikluse korraldamise süsteemi nõuetele; 9) laevapere liikmed ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning see on ohtlik reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele; 10) välisriigi lippu kandva laeva lipuriik ei ole Transpordiametiga kooskõlastanud rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste alusel konventsiooni nõuete täitmisest vabastamise tunnistuse väljastamist või nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi» alusel kiirlaeva opereerimisloa (permit to operate) väljastamist. (2) Transpordiamet teavitab reederit viivitamata kirjalikult otsusest peatada reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või otsusest keelata reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamine ja toob välja kõik põhjused. (3) Kui Transpordiamet või külastusriigi pädev asutus avastab regulaarreise tegeval reisiparvlaeval või kiirreisilaeval puudusi, mis otseselt ei ohusta reisiparvlaeva, kiirreisilaeva või selle laevapere liikmeid ja reisijaid, tuleb laeval kasutusele võtta abinõud puuduste kõrvaldamiseks viivitamata või Transpordiameti poolt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul. Kui puuduste kõrvaldamine on ebapiisav, peatatakse reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või keelatakse regulaarreiside alustamine.
Propose a change(1) Transpordiamet keelab Eesti sadamasse ja ankrualasse sisenemise (edaspidi sadamasse sisenemise keeld) välisriigi lippu kandval laeval juhul, kui: 1) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral või 2) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud halli nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral; 3) on rikutud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 169 lõike 5 kohaselt lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks ja reostusohu vältimiseks või vähendamiseks laevale, mille sihtsadam ei asu Eestis ning mis suundub erakorralisse remonti mõne teise riigi loal, kui eelnevalt on teavitatud Transpordiametit. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene samuti laevale, mis kooskõlastatult Transpordiametiga siseneb laeva remontimiseks Eesti sadamasse. (3) Sadamasse sisenemise keeld jõustub pärast laeva kolmandat kinnipidamist hetkest, kui laev lahkub sadamast või ankrualalt, kus laev kinni peeti ning kus tehti sisenemise keelu otsus. (3¹) Kui laev on Euroopa Liidus saanud kolm korda sadamasse sisenemise keelu, on laeval pärast järgmist kinnipidamist mõnes Euroopa Liidu sadamas või ankrualas alaliselt keelatud siseneda Eesti sadamasse ja ankrualasse. (4) Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Transpordiamet viivitamata kirjalikult laeva kaptenit, reederit ja lootsiteenuse osutajat. Transpordiamet edastab sadamasse sisenemise keelu otsuse koopia laeva lipuriigi pädevale asutusele, asjaomasele klassifikatsiooniühingule ja turvalisusorganisatsioonile, Paris MOU liikmesriikidele, Euroopa Liidu liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja Paris MOU sekretariaadile ning sisestab andmed keelu kohta viivitamata laevakontrolli andmebaasi ja teabesüsteemi. (5) Raskeid naftasaadusi vedava ühekordse põhjaga tankeri Eesti sadamasse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172, 30.06.2012, lk 3–9).
Propose a change(1) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks peab laeva omanik või operaator esitama Transpordiametile kirjaliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi pädeva asutuse väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Vajaduse korral peab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamise taotlusele lisama klassifikatsiooniühingu tunnistuse, mis tõendab, et laev vastab klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele. (2) Transpordiamet võib sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistada kolme kuu möödudes selle kehtestamisest, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli. (3) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Transpordiameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras teine keeld, siis võib Transpordiamet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 12 kuu möödudes, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli. (4) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Transpordiameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras kolmas keeld, siis võib Transpordiamet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 24 kuu möödudes tingimusel, et: 1) laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste määra alusel ei kuulu Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja ega halli nimekirja; 2) laeva seadusjärgsed tunnistused ja klassifikatsioonitunnistused on väljastanud lipuriik või klassifikatsiooniühing, mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 11–23), alusel; 3) reederil on head tegevusnäitajad, mis on kindlaks määratud tema laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel Euroopa Liidus ja Paris MOU liikmesriikides; 4) laev läbib kokkulepitud sadamas käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli. (5) Kui pärast 24 kuu möödumist kolmanda sadamasse sisenemise keelu kehtestamisest ei vasta laev käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab Transpordiamet laevale alalise sadamasse sisenemise keelu. (6) Transpordiamet tunnistab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks, kui laiendatud kontrolli tulemusel on Transpordiamet veendunud, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Transpordiamet teavitab kirjalikult sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamisest viivitamata reederit, laeva lipuriigi pädevat asutust, asjaomast klassifikatsiooniühingut ja turvalisusorganisatsiooni, Paris MOU liikmesriike, Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja Paris MOU sekretariaati ning sisestab andmed keelu kehtetuks tunnistamise kohta laevakontrolli andmebaasi ja teabesüsteemi. (7) Kui reeder taotleb sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks laiendatud kontrolli läbiviimist välisriigis, kannab ta Transpordiameti järelevalveametniku lähetuskulud, mis arvestatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt. (8) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu.
Propose a change(1) Reederil või tema esindajal on õigus vaidlustada laeva kinnipidamine, sadamasse sissesõidu keelustamine, reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel või regulaarreiside alustamise keelustamine. Vaidlustamine ei põhjusta kinnipidamise, sissesõidu keelustamise, regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelustamise lõpetamist vaidluse lahendamiseni. (2) Transpordiameti järelevalveametnik teavitab laeva kaptenit kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelu vaidlustamise võimalusest. (3) Vaide võib Transpordiameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajale esitada 30 päeva jooksul kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelamise päevast arvates. (4) Kui Transpordiameti otsus ei rahulda reederit või tema esindajat, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule. (5) Kui reederi esitatud vaide tulemusena tunnistatakse kehtetuks laeva kinnipidamise ettekirjutus või sadamasse sisenemise keelu otsus või muudetakse seda, teeb Transpordiamet viivitamata asjakohase muudatuse laevakontrolli andmebaasis ja teabesüsteemis ning teavitab sellest 24 tunni jooksul Euroopa Komisjoni.
Propose a change(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus väikelaeva või jeti juht veekogul kinni pidada ning kõrvaldada ta väikelaeva või jeti juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, kui: 1) on alust arvata, et isik on narkootilise või psühhotroopse aine mõju all; 2) on alust arvata, et alkoholisisaldus isiku veres ületab lubatud piiri; 3) isikul puudub väikelaeva või jeti juhtimisõigus. (2) Väikelaev või jett, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, antakse üle omanikule või valdajale või nende poolt nimetatud isikule või nende seaduslikule esindajale. Vajaduse korral korraldab ametiisik sellise väikelaeva või jeti pukseerimise või saatmise lähimasse sadamasse juhtimiselt kõrvaldatud isiku kulul. (3) Väikelaeva või jeti peatumismärguanne antakse vilkuriga, lipuga, stopp-märgiga, käeosutusega, valjuhääldi kaudu või muul viisil.
Propose a change(1) Laeva, millel on keelatud siseneda Eesti sadamatesse, sadamasse sisenemise eest või nimetatud laeva sadamasse sisenemise lubamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
Propose a change(1) Veeteedel liiklemise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
Propose a change(1) Laeva- või väikelaevaliikluse tahtliku takistamise või segamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
Propose a change(1) Sisselülitamata või hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
Propose a change(1) Reisilaeval viibivate isikute nimekirja koostamise korra või laevale või väikelaevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise, samuti reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
Propose a change(1) Navigatsioonimärkide või laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide Transpordiameti loata paigaldamise või ümberpaigutamise või navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise või muutmise või märgistusest teavitamise nõuete või korra rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
Propose a change(1) Veesõiduki kinnitamise eest navigatsioonimärgi külge või navigatsioonimärgi kahjustamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
Propose a changeKalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Propose a change