§ 35⁶. Nõuded väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise
(1) Väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, võib juhtida väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik.
(2) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema päästeparv või -parved, mille kohtade arv vastab pardal olevate inimeste arvule.
(3) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab iga päästeparve kohta olema vähemalt üks väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik.
(4) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) merealale vastav raadiojaam.
(1) Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve on tehniline ülevaatus ja riikliku järelevalve korras teostatav pisteline kontroll.
(2) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse liigid on:
1) väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgne tehniline ülevaatus;
2) enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehniline ülevaatus;
3) väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehniline ülevaatus;
4) sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise;
5) registreerimiseelne ülevaatus;
6) omaniku soovil väikelaeva tehniline ülevaatus.
(3) Jeti tehniliseks ülevaatuseks on registreerimiseelne ülevaatus.
(4) Väikelaeva varustuse nõuete täitmist kontrollitakse pistelise kontrolli käigus.
(5) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Transpordiamet.
(5¹) Väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teeb Transpordiamet. Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks Transpordiametile teha Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende tunnustatud levitaja või importija toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi levitaja või importija).
(5²) Jeti registreerimiseelse ülevaatuse teeb Transpordiamet või Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija.
(6) Tehnilise ülevaatuse kohta koostab ülevaatuse teostaja kontrollakti või tehniliste andmete ankeedi. Registreerimiseelse ülevaatuse korral kantakse tehnilise ülevaatuse andmed asjaomasesse registrisse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 sätestatud juhul väljastab Transpordiamet kontrollakti.
(7) Sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, tehakse:
1) vähemalt iga kolme aasta järel, kui väikelaeva vanus on alla kümne aasta;
2) vähemalt iga kahe aasta järel, kui väikelaeva vanus on kümme aastat või enam.
(8) Tehniline ülevaatus tehakse Eestis. Kui väikelaeva omanik taotleb välisriigis asuva väikelaeva tehnilist ülevaatust, kannab ta eksperdi või järelevalveametniku lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
(9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse pistelise kontrolli osas Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetes ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale.
(10) Väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse korra ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=119072011003 .
(11) Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse, omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse, enne väikelaeva registreerimist Transpordiametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kontrollakti ega ankeeti laeva või jeti tehniliste andmete kohta.
(1) Väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest ja väikelaeva pardal viibija on kohustatud täitma väikelaevajuhi vastavasisulisi korraldusi. Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise.
(2) Väikelaeva juhtimisel peab väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud, ja väikelaeva registreerimistunnistus.
(3) Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik.
(4) Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud väikelaeva registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui väikelaeva juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib väikelaeval.
(5) Väikelaev tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on väikelaeva juhi hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.
(6) Isiku väikelaeva juhtimise õigust tõendava dokumendina ja meresidevahendi kasutamise õigust tõendava dokumendina tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või tema volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistust ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud tunnistusi.
(7) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale, välja arvatud lõiget 2, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid ja väikelaeva juht ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane.
§ 39. Väikelaeva juhile esitatavad nõuded ning väikelaevajuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Väikelaeva juhil peavad olema asjakohased teadmised ja oskused.
(2) Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuste vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=102072021002 määrusega. Väikelaevajuhi tunnistusele märgitakse lubatud sõidupiirkond lähtuvalt väikelaevajuhi väljaõppest. Sõidupiirkonnad on:
1) meri ja siseveed;
2) siseveed.
(3) Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus.
(3¹) Laevajuhi erialast haridust omav isik võib soovi korral taotleda ka väikelaevajuhi tunnistust, esitades selleks Transpordiametile avalduse ja laevajuhi meresõidudiplomi, kutsetunnistuse või siseveelaeva laevajuhi diplomi või laevajuhi erialast haridust tõendava dokumendi. Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit või laevajuhi erialast haridust omav isik ei pea väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks sooritama väikelaevajuhi eksamit.
(4) Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet. Transpordiamet väljastab väikelaevajuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.
(4¹) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga kümme aastat.
(4²) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.
(4³) Väikelaevajuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama.
(4⁴) Transpordiamet tunnistab väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks:
1) tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus väikelaevajuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud väikelaevajuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates.
(5) Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m² või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast.
(6) Alla 15-aastaselt isikult ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 20 m² või mootori võimsus kuni 10 kW, kui ta teeb seda seadusliku esindaja vastutusel ning kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 1 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 2 kilomeetri kaugusel kaldast.
(7) Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori (Short Range Certificate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib meresidevahendit kasutada vaid hädaolukorras. Piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistused meresidevahendi kasutamiseks väikelaeval kehtivad kinnitusleheta.
(7¹) Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastab Transpordiamet.
(7²) Väikelaeva raadiosideoperaatori teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(8) Väikelaevajuhi tunnistuse ja väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 39¹. Jeti kasutamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Jetijuht vastutab jeti ohutu kasutamise eest ja on kohustatud enne väljasõitu tutvustama kaassõitjale jetisõidul kehtivaid ohutusnõudeid. Jeti kasutamisel ei tohi seada ohtu kaassõitjat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Jetijuht on kohustatud enne väljasõitu kontrollima jeti korrasolekut ja varustuse komplektsust, sõidu ajal jälgima jeti tehnilist seisukorda ja tagama kaassõitjale jetisõidu ohutuse ning täitma ohutu meresõidu reegleid või sisevetel liiklemise korra nõudeid.
(2) Jetti võib juhtida jetijuhi tunnistust või väikelaeva juhtimise õigust omav vähemalt 15 aasta vanune isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul.
(3) Jetijuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet kehtivusajaga kümme aastat.
(4) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.
(5) Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal, kui spordialaliit on talle väljastanud võistluslitsentsi, milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number, isiku nimi, isikukood, spordiklubi nimi ja registrikood.
(6) Alla 15-aastane isik võib juhtida jetti ja tal ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal, kui ta teeb seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi.
(7) Jetijuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama.
(8) Transpordiamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks:
1) tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus jetijuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud jetijuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates.
(9) Jeti juhtimisel peab jetijuhil kaasas olema jeti juhtimise õigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud. Kui jetijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi kaasaskandmine Eesti piires kohustuslik.
(10) Jett tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on jetijuhi hinnangul jetile ohtlik, võib jetijuht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.
(11) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=128082021003 määrusega.
(12) Jetijuhi tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 39². Väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatumine ning nende õiguste andmisest keeldumine
(1) Väikelaeva ja jeti juhtimisõigus peatub ja nende õiguste andmisest keeldutakse täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatatus ja nende õiguste andmisest keeldumine lõpeb täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel.
§ 39³. Väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamine ning nende andmisest keeldumine
(1) Transpordiamet peatab väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keeldub nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest isikule, kelle suhtes on halduskohus andnud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel selleks loa.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tehtavas otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3) selle isiku, kelle suhtes otsus tehakse, ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4) juhtimisõiguse peatamise või juhtimisõiguse andmisest keeldumise alus ja tähtaeg;
5) otsuse koostaja allkiri.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik. Transpordiamet toimetab otsuse kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil, muul Transpordiametile teadaoleval aadressil või isiku elektronposti aadressil või annab isikule kätte allkirja vastu teatisel. Transpordiamet võib otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist.
(4) Transpordiamet taastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning lõpetab nende õiguste andmisest ning väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab liiklusregistri volitatud töötlejat väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
(1) Laeva ning selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutuse tagamiseks peab laeva lastima ja lossima ning ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus on laeva tunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides.
(2) Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsioon.
(3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi pädeva asutuse või pädeva klassifikatsiooniühingu poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend.
(4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit.
(4¹) Transpordiameti järelevalveametnikul on õigus avada laevale laaditavat konteinerit või maanteeveokit, et kontrollida selle sees lasti kinnitust, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud ohtliku lasti paigutust ja kinnitust, ning peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni konteineri või maanteeveoki laadimine laevale, kui lasti pakend on kahjustatud, last on ebapiisavalt kinnitatud või kui avastatud puudused ohustavad meresõitu.
(4²) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud üksnes Eesti riigilippu kandvale laevale sätestatud nõuded.
(5) Laevade tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=121092011001 .
(6) Puistlastilaevade lisaohutusnõuded, puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise nõuded, puistlastilaevade terminalide ohutusnõuded ning laeva kapteni ja terminali esindaja teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=943563 .
(1) Punkerdaja peab punkerdamisel rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et vältida keskkonnareostuse tekkimist.
(2) Punkerdaja kannab elektroonilisse mereinfosüsteemi enda kontaktandmed, info pakutava kütuse tüübi ja tegevuse asukoha kohta.
§ 42. Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist teavitamine
(1) Ohtlikku lasti veetakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I–III nõuete kohaselt.
(1¹) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ohtlike lastide suhtes, mida veetakse:
1) pakitult kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa III nõuetega;
2) puistlastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega;
3) vedellastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I ja II nõuetega;
4) mahtlastina gaasitankeriga kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega või
5) kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatükis radioaktiivsete materjalide veole esitatud erinõuetega.
(2) Ohtlikku lasti ei pakuta vedamiseks ega võeta laeva pardale enne, kui kaptenile või reederile on esitatud ohtliku lasti ja iga ohtliku osalasti kohta deklaratsioon (edaspidi ohtliku lasti deklaratsioon) paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on lastisaatjal või tema volitatud esindajal.
(2¹) Kui rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni II lisa reegli 16 kohaselt on kemikaalitankeri lossimisel nõutud lastioperatsioonide ülevaatus, viib ülevaatuse läbi käesoleva seaduse § 10 punkti 1 kohase majandustegevusteate esitanud ettevõtja või Transpordiameti järelevalveametnik.
(2²) Transpordiameti järelevalveametniku poolt läbiviidud kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist.
(2³) Ohtlikku lasti vedav laev, mis tuleb väljaspool Euroopa Liitu asuvast sadamast, peab omama lastisaatja väljastatud ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastavat teavet.
(3) Ohtliku lasti deklaratsioonis esitatavate andmete loetelu sõltuvalt ohtlikust lastist kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=116122011005;103092019001 määrusega.
(4) Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest.
(5) Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitva laeva, reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Transpordiametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.
(6) Kui väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriigi sadamat saabuva ohtliku lastiga laeva sihtsadam või ankruala asub Eestis, peab reeder või kapten või laevaagent enne lahkumissadamast väljumist või kohe pärast sihtsadama või ankruala selgumist esitama Transpordiametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.
(7)
(8) Laevaagent või tema puudumisel laeva kapten peab tagama teavitamisel edastatud lasti iseloomustava teabe õigsuse ja teabe õigeaegse edastamise.
(9) Ohtlikust lastist teavitamise korra ja esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=116122011005;103092019001 .
(10) Laeva kapten on kohustatud teavitama Transpordiametit Eesti veeteedel ohtliku lastiga toimunud õnnetusest. Eesti merealadest väljaspool on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud teavitama vastava riigi pädevat asutust ja Transpordiametit.
(10¹) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumisel peab reeder, kapten või laeval veetava ohtliku lasti omanik esitama Transpordiametile viimase nõudmisel ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastava teabe.
(11) Transpordiamet võtab vastu teabe laevadega saabuva ja lahkuva ohtliku lasti kohta, töötleb ja analüüsib teavet ohtliku lasti kohta, teeb vastavaid kokkuvõtteid, vastutab teabe säilimise eest ja edastab teabe ohtliku lasti kohta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(12) Huvitatud isikutele ohtliku lasti kohta käiva teabe edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=116122011005;103092019001 .
(1) Transpordiamet võib vabastada laeva ohtlikust lastist teavitamise nõudest, kui reeder on esitanud asjakohase taotluse ja täidetud on järgmised tingimused:
1) laev teeb regulaarreise Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahel;
2) laev teeb regulaarreise vähemalt ühe kuu jooksul ja reisi kestus ei ületa 12 tundi;
3) reeder peab ja ajakohastab regulaarreise teostavate laevade nimekirja ning edastab andmed Transpordiametile;
4) iga tehtud reisi kohta on teave laeva ja ohtliku lasti kohta elektrooniliselt Transpordiametile kättesaadav ööpäev läbi;
5) sihtsadamasse või lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohta saabumise eeldatavast ajast kõrvalekaldumisest kolme või rohkema tunni võrra teavitatakse sihtsadamat ja Transpordiametit.
(2) Kui rahvusvahelisi regulaarreise teostatakse kahe või enama Euroopa Liidu liikmesriigi vahel, millest vähemalt üks on Eesti, võib Transpordiamet reederi taotlusel taotleda teistelt liikmesriikidelt erandi tegemist, kui täidetud on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud tingimused.
(3) Erandi tegemise tingimuste rikkumise korral lõpetab Transpordiamet viivitamata erandi tegemise või taotleb selle lõpetamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul asjaomaselt Euroopa Liidu liikmesriigilt.
(4) Transpordiamet edastab Euroopa Komisjonile nende reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.
(5) Transpordiamet teavitab viivitamata reederit laevale erandi tegemise ja selle lõpetamise otsusest.
(1) Eesti riigilippu kandval laeval peab olema määratud vabaparras ja väljastatud laadungimärgi tunnistus. Laeva vabaparras on parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini.
(2) Laeva minimaalse vabaparda määrab ja kannab laadungimärgi tunnistusse Transpordiamet.
(3)
(4) Kui välisriigi lippu kandva laeva minimaalne vabaparras on märgitud muus dokumendis, võib seda tunnustada kui laadungimärgi tunnistust, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(5) Transpordiamet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu määratud minimaalset vabaparrast ja Eesti riigilippu kandvale laevale kantud volitatud klassifikatsiooniühingu vabaparda tähist, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(6) Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded ning tekklaeva pikkusega 15 meetrit ja enam, tekklaeva pikkusega alla 15 meetri ja tekita laeva vabapardamärgi tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=254198 määrusega.
(6¹) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid kohaldatakse Eesti riigilippu kandvale laevale.
(6²) Alla 24-meetrise pikkusega Eesti riigilippu kandva laeva püstuvus peab vastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistusega määratud sõidupiirkonnale. Vastavad püstuvuse arvutused peavad olema heaks kiidetud volitatud klassifikatsiooniühingu või Transpordiameti poolt.
(7) Transpordiamet võib laadungimärgi tunnistuse tunnistada kehtetuks, kui laeva peamõõtmeid või tühja laeva kaalu on oluliselt muudetud.
(8) Laadungimärgi tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Laeva mõlemale pardale kantakse minimaalset vabaparrast tähistav püsiv laadungimärk. Transpordiameti määratud vabaparda tähis on «EV».
(2) Laeva lastimine üle laadungimärgiga tähistatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise on keelatud.
§ 44¹. Laevadelt merereostuse ning laevade kaudu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise vältimine
(1) Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni ning laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi ballastvee konventsioon) nõudeid ning nende piirkondlike kokkulepete nõudeid, mis on Eesti suhtes jõustunud, kui need on nimetatud konventsioonide nõuetest rangemad.
(2) Laev, mis kuulub rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamisalasse, on kohustatud täitma konventsioonis ettenähtud merereostusest teavitamise nõudeid. Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten teatama Kaitseväele konventsioonis ettenähtud vormi kohaselt.
(3) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
(1) 400-se ja enama kogumahutavusega laeva kattumisvastane süsteem peab vastama laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi AFS-konventsioon) nõuetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale väljastatakse pärast laeva ülevaatust AFS-konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus. Tunnistuse väljastab Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing.
(3) Vähemalt 24-meetrise kogupikkusega ning alla 400-se kogumahutavusega laeval, mis kannab AFS-konventsiooni osalisriigi lippu, peab olema reederi või reederi esindaja allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon, millele on lisatud asjakohased dokumendid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata kinnis- ja ujuvplatvormidele, ujuvmahutitele ning ujuvladustamis- ja mahalaadimisüksustele.
(5) Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11).
(6) Kui riikliku järelevalve raames laeva kattumisvastasest süsteemist võetud proovi analüüsi tulemuste kohaselt ei vasta laev AFS-konventsiooni või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 nõuetele, kannab proovi võtmise ja analüüsimise kulud reeder või laevaagent.
(7) Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=120102011001 määrusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11) nõuetele.
(1) Eestis registreeritud laeva kohta väljastab keskkonnaohutust tõendavad tunnistused Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing.
(2) Transpordiamet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud keskkonnaohutust tõendavaid tunnistusi.
(3) Laeva keskkonnaohutust tõendavate tunnistuste väljastamise ja nende väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
(1) Ballastvee konventsiooni reeglis A-4 sätestatud ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse annab Transpordiamet käesoleva seaduse § 44⁵ lõikes 1 nimetatud riskihindamise tulemuse põhjal.
(2) Vabastuse saamiseks esitab reeder Transpordiametile taotluse, milles on toodud andmed ja dokumendid laeva kohta, millele vabastust taotletakse, samuti laeva marsruudi ja ballastvee käitlemise korralduse kohta ning riskihindamiseks kogutud andmed ja dokumendid.
(3) Transpordiamet annab laevale vabastuse, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) vabastuse andmise tulemusena ei satu ohtu inimelu või -tervis ega saa kahjustatud keskkond, vara või loodusvara;
2) laev sõidab ainult kindlaksmääratud sadamate vahel ega sega ballastvett ja selle setteid teistest sadamatest pärit ballastvee ja selle setetega.
(4) Transpordiamet annab laevale vabastuse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui riskihindamiseks kogutud andmete ajakohasuse lõpuni.
(5) Reeder on kohustatud Transpordiametit viivitamata teavitama kõigist muudatustest, mis mõjutavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vabastuse andmise aluseks olevaid tingimusi.
(6) Vabastuse andmisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.
(7) Vabastus peab olema kantud laeva ballastvee käitlemise plaani ja ballastvee raamatusse.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse menetlemise korra ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026056&id=122012022002 määrusega.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 44⁵. Vabastuse andmise riskihindamine ja vahehindamine
(1) Riskihindamine on menetlus, mille käigus Kliimaministeerium hindab, kas käesoleva seaduse § 44⁴ lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara.
(2) Riskihindamine viiakse läbi vastavalt ballastvee konventsiooni nõuetele ning konventsiooni rakendamiseks vastuvõetud rahvusvahelistele ja regionaalsetele juhistele.
(3) Riskihindamiseks vajalike andmete kogumise kulud kannab käesoleva seaduse § 44⁴ lõikes 2 nimetatud taotluse esitaja.
(4) Vahehindamine on menetlus, mille viib Kliimaministeerium läbi käesoleva seaduse § 44⁴ lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise järgselt ning mille käigus hinnatakse, kas vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased. Vahehindamine viiakse läbi üks kord viie aasta jooksul, vabastuse kehtivuse teise ja kolmanda aasta vahel, vabastuse andmise päevast arvates. RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01
(5) Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning menetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026056&id=122012022002 määrusega.
§ 44⁶. Vabastuse andmisest keeldumine ja vabastuse kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet keeldub laevale vabastuse andmisest, kui:
1) vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara;
2) taotluses on esitatud valeandmeid;
3) riskihindamiseks kogutud andmed ei ole piisavad või andmed või nende kogumine ei vasta nõuetele ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada ilma andmeid uuesti kogumata.
(2) Transpordiamet tunnistab laevale antud vabastuse kehtetuks, kui:
1) selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud taotluses on esitatud valeandmeid;
2) vahehindamise tulemusel selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed ei ole ajakohased ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada;
3) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 44⁴ lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimus.
(3) Vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisel peatub laevale antud vabastuse kehtivus kuni menetluse lõppemiseni ning nimetatud perioodil tuleb laeval ballastvett käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras.
(4) Vabastuse peatumisest ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.
(5) Vabastuse andmisest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026056&id=122012022002 määrusega.
Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht, kellele ei kohaldu käesoleva seaduse § 44¹ lõige 2, on kohustatud esimesel võimalusel teatama merealal reostuse põhjustamisest või avastamisest Kaitseväele ning laevatataval siseveekogul ja sadamas reostuse põhjustamisest või avastamisest Häirekeskusele.
(1) Veesõidukiga merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel liigeldes tuleb liikuda ohutu kiirusega ja järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid. Muudel sisevetel liigeldes tuleb järgida sisevetel liiklemise korda.
(2) Sisevetel liiklemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=258035 .
(3) Veesõiduki omanik või omaniku volitatud isik on kohustatud tagama veesõiduki ohutuse ja tehnilise seisundi vastavuse nõuetele.
(4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis.
(4¹) Alkoholijoobes olevaks loetakse väikelaeva või muu veesõiduki juht järgmistel juhtudel:
1) väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
2) jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
(4²) Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.
(5) Transpordiamet võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid.
(5¹) Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Transpordiameti kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid, arvestades nende jääklassi, peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid, samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt, teatades sellest sadamavaldajale, laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise, kui reaalne jääolukord seda võimaldab.
(5²) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.
(6) Veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise.
(6¹) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist Eesti merealal korraldab Kaitsevägi.
(7) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide paigaldamine veeteele võib toimuda ainult Transpordiameti kirjaliku loa olemasolu korral. Transpordiameti kirjaliku loata paigaldatud objekt loetakse veeliiklust ohustavaks või segavaks objektiks.
(8) Navigatsiooniteabes avaldatud õhuliini, kaabli või torujuhtme trassile või kaablialale lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud tegevused, mis võivad õhuliini, kaablit või torujuhet kahjustada.
(8¹) Navigatsioonikaardil tähistatud liikluseraldusskeemide olemasolul peavad kõik veeliiklejad liikluseraldusskeemis ja selle läheduses juhinduma rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni reeglist 10.
(9) Üldkasutataval veeteel veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktiga, on vaja Transpordiameti luba. Laevateel ja laevaliiklusteeninduse ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas on veeliiklust takistavaks tegevuseks vaja Transpordiameti luba.
(9¹) Veeliiklust takistavaks tegevuseks on korraldatav võistlus, sukeldumine, õppus, laskeharjutus, miinitõrjetöö, lõhkekeha kahjutustamine, uurimis-, ehitus- ja süvendustöö, seadme või objekti paigaldamine ning muu sellesarnase mõjuga tegevus.
(9²) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja hiljemalt üks tööpäev enne sukeldumise, miinitõrjetöö ja lõhkekeha kahjutustamise algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust.
(9³) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja muu tegevuse kui käesoleva paragrahvi lõikes 9² nimetatud tegevuse puhul vähemalt 20 tööpäeva enne kavandatava tegevuse algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest 20 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt üks tööpäev enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust.
(9⁴) Kalapüügil on veekogul keelatud takistada veeliiklust navigatsiooniteabes avaldatud laevateel ja ankrualal. Merel ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kui laevatee külgi ei ole avaldatud, ei tohi takistada veeliiklust lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest.
(10) Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Transpordiametile.
(11) Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud.
(12) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise korral on laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht kohustatud sellest kohe teatama Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale.
(13) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile.
(1) Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamist, väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist korraldab Transpordiamet.
(2) Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.
(3) Üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilist mõõdistamist korraldab Transpordiamet.
(3¹) Üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab, haldab ja arendab ujuvmärke ning hooldab, haldab ja arendab püsimärkide tulesid ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi Riigilaevastik.
(3²) Piiriveekogul paigaldab ujuvaid piirimärke Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohtadesse ning hooldab, haldab ja arendab neid piirimärke Riigilaevastik.
(4) Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ning haldamist Transpordiamet. Laevatee paiknemisest, selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet.
(4¹) Hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja Transpordiameti luba. Pärast töö tegemist tuleb Transpordiametile heakskiitmiseks esitada mõõdistustöö aruanne.
(4²) Navigatsiooniteabes võib kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistusandmeid.
(4³) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks on vaja Transpordiameti luba. Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel ei ole lähtutud või tühistamisel ei lähtuta ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest. Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, muutmine või tühistamine vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või tühistamisel on lähtutud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) ning Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest.
(4⁴) Navigatsiooniteabes avaldatava navigatsioonimärgistuse kiidab pärast selle rajamist, paigaldamist ja muutmist heaks Transpordiamet. Transpordiamet keeldub navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4³ nimetatud loa taotlemisel esitatud projektile.
(4⁵) Transpordiamet peab hüdrograafia infosüsteemi, mille eesmärgiks on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(4⁶) Transpordiamet peab navigatsioonimärkide andmekogu, mille eesmärgiks on navigatsioonimärkide üle arvestuse pidamine ja navigatsioonimärkide nõuetele vastavuse kontrollimine, et tagada veeliikleja õigeaegne teavitamine navigatsioonimärkide olemasolust ning töökorras olekust ja tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse ning keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(4⁷) Hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
(5) Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa taotlemise, andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustöö tegemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=121122022039;104062026006 määrusega.
(5¹) Transpordiamet keeldub hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmisest või hüdrograafilise mõõdistustöö aruande heakskiitmisest, kui:
1) kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või
2) mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi.
(5²) Transpordiamet kooskõlastab hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga. Loa andmisest keeldutakse, kui mõõdistustöö tegija või tegemine võib ohustada riigi julgeolekut.
(6) Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=130122010019;113112025002 määrusega.
(6¹) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral anda veeteel liiklemise piiramiseks Transpordiametile või Riigilaevastikule korraldusi navigatsioonimärgistuse muutmiseks. Navigatsioonimärgistust muudetakse ja sellest teavitatakse veeliiklejaid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse.
(7) Hüdrograafia infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=101022023001 määrusega.
(7¹) Hüdrograafia infosüsteemi vastutav töötleja keeldub infosüsteemist andmete väljastamisest, kui see võib ohustada riigi julgeolekut. Infosüsteemi vastutav töötleja kooskõlastab taotletavate andmete väljastamise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga enne andmete väljastamist.
(8) Navigatsioonimärkide andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Veeliikluse ohutuse tagamiseks määrab eripiirkonna ning otsustab eripiirkonnas kehtivad tingimused Transpordiamet. Õigusaktides sätestatud juhtudel või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks veeteel muul eesmärgil kui veeliikluse ohutus kavandatava eripiirkonna taotleja kooskõlastab eripiirkonna ja seal kehtestatavad tingimused Transpordiametiga ning eripiirkonna kehtestamisel teavitab sellest Transpordiametit.
(2) Varjumispaigad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(3) Laeva suunamise varjumispaika otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kooskõlastades selle Kaitseväe, Keskkonnaameti ja Transpordiametiga. Vajaduse korral osutab Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet või Transpordiamet hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS).
(4) Transpordiamet teavitab varjumispaigast ja eripiirkonnast ning eripiirkonnas kehtivatest tingimustest veeliiklejaid.
§ 48. Ehitustegevus veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses ning kinnisomandi kasutamise kitsendused navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas
(1) Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust.
(2) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=226904 .
(3)
(4) Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Transpordiameti ettekirjutusel või sadamakapteni nõudmisel tuleb segavad tuled eemaldada.
(5) Silla, õhuliini, veealuse kaabli, torujuhtme või muu sellise rajatise on selle omanik kohustatud veeteel tähistama Transpordiameti nõudmisel.
(6) Riigilaevastikul on õigus kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekuta navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku piirata või seda eemaldada, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust. Riigilaevastik teavitab eelnevalt kinnisasja omanikku või valdajat taimestiku piiramise või eemaldamise vajadusest.
(1) Eesti vetes pukseerival laeval või väikelaeval tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et tagada pukseeriva laeva või väikelaeva ja pukseeritava laeva või väikelaeva või muu objekti ohutus.
(1¹) Pukseeritava laeva või teisaldatava ujuvvahendi tehniline seisukord peab vastama pukseerimise tingimustele ning sellel peab olema merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus või ühekordne Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud pukseerimise luba.
(2) Pukseerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=226888 .
(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale.
Keskkonnaagentuur koostab Eesti merealade ja sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastab nimetatud teabe tasuta Transpordiametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Rahvusringhäälingule.
(1) Jäämurdetööde korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=12887822 .
(1¹) Jäämurdetööd loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks, mis toimub jäämurdja ja abistatava laeva kapteni vastastikusel kokkuleppel. Jäämurdetööde käigus jäämurdjale või jäämurdja poolt abistatavale laevale tekkinud varalise kahju kannab kahjusaaja, kui kahjusaaja ei tõenda, et kahju tekitati tahtlikult.
(2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
(3) Jäämurdeteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada jäämurdeperioodil jäämurdmine enda teeninduspiirkonnas vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
(1) Veeteetasu on üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu.
(2) Laeva Eesti sadamasse või sadama reidile sisenemise eest peab maksma veeteetasu. Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist.
(3) Veeteetasu tasub reeder või laevaagent.
(4) Veeteetasu laekub riigieelarvesse. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet.
(1) Transpordiamet arvestab veeteetasu üks kord ööpäevas laeva saabumise eest sadamasse või sadama reidile, kui reidil olles laeva lastitakse, lossitakse, täiendatakse varudega (toit, vesi jms), remonditakse või on laev muul sellisel viisil seotud äritegevusega.
(1¹) Kui sadamasse või sadama reidile saabumise järel suundub laev samas sadamate piirkonnas asuvasse teise sadamasse või teise sadama reidile, arvestatakse veeteetasu ühe saabumise eest. Sadamate piirkonnad on järgmised:
1) Soome lahe idaosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 25°30'E ida pool asuvad sadamad;
2) Soome lahe lääneosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Soome lahes meridiaanist 24°00'E kuni meridiaanini 25°30'E asuvad sadamad;
3) Lääne-Eesti sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 24°00'E lääne pool asuvad sadamad, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud sadamad;
4) Liivi lahe sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Liivi lahes meridiaanist 23°55'E ida pool ja Ruhnu saarel asuvad sadamad.
(1²) Kui laev saabub ühe ööpäeva jooksul mitmesse sadamasse või mitme sadama reidile, mis asuvad eri sadamate piirkondades, arvestab Transpordiamet veeteetasu ühe saabumise eest.
(1³)
(2) Transpordiamet esitab reederile või laevaagendile tasumisele kuuluva veeteetasu kohta makseteatise. Regulaarreise tegeva laeva puhul esitatakse makseteatis kalendrikuu kohta järgneva kuu 5. kuupäevaks, muude laevade puhul esitatakse makseteatis 30 päeva jooksul laeva sadamasse või sadama reidile saabumise päevast arvates.
(2¹) Regulaarreise tegeva laeva puhul, mis külastab Eesti sadamat viis või enam korda kuus, koostatakse veeteetasu makseteatis mitte rohkem kui viie külastuskorra kohta ühes kuus. Enam kui viie maksmisele kuuluva külastuskorra eest koostatakse veeteetasu makseteatised järgnevatel kuudel mitte enam kui viie külastuskorra eest kuus. Kalendriaasta viimase kuu eest koostatakse veeteetasu makseteatis kõigi tasumisele kuuluvate külastuskordade eest.
(2²) Regulaarreise tegeva laeva asendamisel teise laevaga peetakse kõnealuste laevade osas ühist veeteetasu vähendamise aluseks olevat külastuskordade arvestust ning kalendriaasta jooksul tehtud regulaarreisidest arvestatakse käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1 sätestatud ulatuses tasumisele kuuluvate külastuskordadena esmajärjekorras neid külastuskordi, mis tehti laevaga, millele kehtestatud veeteetasu määr on kõrgem. Kui kõrgema veeteetasu määraga laev on külastanud sadamat kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1 sätestatud arvust vähem kordi, siis ülejäänud tasumisele kuuluvate külastuskordade eest arvestatakse veeteetasu suuruselt järgmise veeteetasu määraga laeva määras. Kui enne laeva asendamist on koostatud makseteatis väiksema veeteetasu määraga laeva kohta, kuid kalendriaasta lõikes kuulub tasumisele kõrgemas määras veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati. Käesolevas lõikes toodut kohaldatakse sama reederi laevade suhtes.
(2³) Kui käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1² nimetatud reisigraafiku kohaselt kuulub kalendriaasta jooksul vastavalt § 50¹⁰ lõike 1 punktis 1 toodule veeteetasu tasumisele väiksemas määras kui 60 korral, koostab Transpordiamet veeteetasu makseteatised § 50⁴ lõike 2¹ esimeses lauses sätestatud korras seni, kuni vastava laeva osas täitub kalendriaasta jooksul maksimaalselt tasumisele kuuluvate külastuskordade arv. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, millest tulenevalt muutub reisilaeva eest § 50¹⁰ lõike 1 punktis 1 nimetatud kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluv veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati või tagastatakse enammakstud summa.
(3) Makseteatisel näidatakse:
1) makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
2) makseteatise koostamise kuupäev;
3) maksja nimi ja aadress;
4) tasumisele kuuluv veeteetasu suurus;
5) makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasumisele kuuluva veeteetasu arvutamise alused, tasumäära vähendused või suurendused;
6) maksetähtpäev;
7) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta veeteetasu tähtaegselt tasumata jätmise korral.
(4) Veeteetasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(5) Regulaarreise tegeva laeva eest makstakse veeteetasu järgneva kuu 25. kuupäevaks.
(1) Veeteetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Pukseerimise puhul lähtutakse kogumahutavuse arvestamisel puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast.
(2) Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot.
(3) Muu laeva ühikuhind on vastavalt laeva jääklassile järgmine:
1) 1A Super või sellele vastav jääklass – 0,28 eurot;
2) 1A või sellele vastav jääklass – 0,30 eurot;
3) muu jääklass või ilma jääklassita – 0,35 eurot.
(4) Veeteetasu maksimaalne suurus ühe reisi kohta on tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot.
(1) Reeder või laevaagent on kohustatud kandma veeteetasu makseteatisel näidatud pangakontole hiljemalt makseteatisel märgitud tähtpäevaks.
(2) Transpordiamet esitab reederile või laevaagendile tema nõudmisel saldoteatise tasu laekumise kohta.
(1) Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, kuid kogusummas mitte rohkem kui Transpordiameti poolt temale esitatud makseteatisel märgitud veeteetasu.
(2) Veeteetasu maksmise aluseks olev makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on Transpordiametil õigus anda makseteatis sundtäitmiseks seitsme aasta jooksul tasumise tähtaja saabumisest arvates.
(1) Sadama pidaja on kohustatud esitama Transpordiametile reisigraafikute alusel regulaarreise tegevate laevade reisigraafikud.
(2) Eelseisva kalendrikuu reisigraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval.