(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 53 sätestatule märgitakse veeloas sõltuvalt vee erikasutuse liigist:
1) veevõtu lubatud kogused ja aeg veehaarete ning põhjaveekihtide kaupa;
2) arvestuse pidamise nõuded veekogumist võetava vee koguse määramise, vee kvaliteedi kontrollimise, sealhulgas seire ja võetud vee kohta;
3) põhjavee kvaliteedi kontrollimise ja põhjavee taseme mõõtmise nõuded ning arvestuse pidamise nõuded põhjaveekihist võetava vee koguse määramise ja võetud põhjavee kohta;
4) saasteainete, sealhulgas ohtlike ainete suurim lubatav sisaldus heitvees ja saasteainete heitkogus ainete ja väljalaskmete kaupa;
5) seirenõuded, sealhulgas mõjutatava suubla seire nõuded;
6) keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed ning nende rakendamise tähtajad;
7) meetmed, mis vähendavad saasteainete, sealhulgas ohtlike ainete mõju suublale;
8) vajaduse korral meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale, ja nende meetmete tõhususe seire nõuded;
9) parim võimalik tehnika vee kasutamiseks ja reovee puhastamiseks, arvestades selle ajakohasust ja tõhusust, vee erikasutajale kättesaadavust ning majanduslikku ja tehnilist vastuvõetavust;
10) veeloa andjale teabe esitamise nõuded;
11) veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise nõuded;
12) mere süvendamise, tahkete ainete merre paigutamise või kaadamise nõuded;
13) vesiviljeluse nõuded;
14) vajaduse korral muud nõuded käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud veeloa kohustusega tegevuste kohta sõltuvalt tegevuse liigist ja ulatusest;
14¹) toodetava taaskasutusvee kvaliteediklass ning kasutusotstarve;
15) teave, mis on vaja kanda keskkonnaloale keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisu kohaselt.
(2) Veeloas määratakse vee erikasutuse liigist lähtudes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud asjakohased meetmed.
(3) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/741 I lisas sätestatule kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14¹ nimetatud kvaliteediklassid, neile vastavad kasutusotstarbed ja seire nõuded valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele peatab Keskkonnaamet vajaduse korral joogivee tootmiseks vee võtmise loa kehtivuse, kui joogiveeks kasutatavas pinna- või põhjavees on ohtlikke aineid üle kvaliteedi piirväärtuse. Keskkonnaamet kooskõlastab sellisel juhul veeloa kehtivuse peatamise Terviseametiga.
(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib Keskkonnaamet tunnistada veeloa kehtetuks, kui:
1) veehaarde sanitaarkaitsealale juhitakse heitvett;
2) majanduslikult olulise vees kasvatatava liigi kaitseks määratud alale või veehaarde sanitaarkaitsealale juhitakse ohtlikke aineid;
3) põhjavee võtmisel ületatakse kehtestatud põhjaveevaru või põhjustatakse põhjavee liigvähenemine;
4) tegevus on halvendanud vee seisundit ning see halvenemine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse §-des 39–42 sätestatud nõuetega veekaitse eesmärkide saavutamise erandite kohta;
5) joogiveeks kasutatavas pinna- või põhjavees on ohtlikke aineid üle kvaliteedi piirväärtuse.
(3) Keskkonnaamet kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul veeloa kehtetuks tunnistamise Terviseametiga.
(4) Kui põhjavee võtmisel ületatakse kehtestatud põhjaveevaru kriisiolukorras või päästesündmuse lahendamisel, ei tunnista Keskkonnaamet veeluba kehtetuks.
(5) Kui veeluba antakse kehtestamata põhjaveevaru kasutamiseks, siis võib loa andja veeluba muuta või selle kehtetuks tunnistada pärast põhjaveevaru kehtestamist.
(6) Kui maavara kaevandamisel ületatakse põhjavee kõrvaldamise lubatud kogus, et vältida kaeveõõnte üleujutamist, ei tunnista Keskkonnaamet veeluba kehtetuks ega rakenda sanktsioone lubatud põhjavee koguse ületamise pärast.
(1) Veeloa või kompleksloa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu aruande käesoleva seaduse § 187 punktides 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta. Veeloa või kompleksloa omaja esitab aruande, kui käesoleva seaduse § 187 punktides 8 ja 10 nimetatud tegevus toimub meres.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse aruanne peab sõltuvalt lubatud tegevusest sisaldama:
1) andmeid kasutatud vee kohta, heitvee hulka ja suublasse juhitud saasteainete kogust;
2) andmeid kaevandusvee, sademevee ja jahutusvee kohta;
3) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse ning veekasutuse majanduslikke näitajaid;
4) andmeid reoveepuhasti ja reoveesette kohta;
5) mere süvendamisel ja kaadamisel eemaldatud aine ning kaadatud aine koostist ja mahtu;
6) andmeid vesiviljelusest pärit vee ja vesiviljeluse kohta;
7) vajaduse korral muid asjakohaseid andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatava täpsustatud andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026069&id=121012020002 määrusega.
(4) Joogivee käitleja, kes osutab teenust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kaudu, mis varustab joogiveega vähemalt 10 000 kuupmeetrit ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest, kasutab selle süsteemi veelekete taseme ja veelekete vähendamise võimaluste hindamisel taristu lekkeindeksil põhinevat hindamise meetodit või muud asjakohast meetodit. Hindamisel võetakse arvesse asjakohaseid rahvatervishoiu, keskkonna-, tehnilisi ja majanduslikke aspekte.
(5) Kui Euroopa Komisjon on taristu veelekete tasemele kehtestanud künnisväärtuse, peab veelekete tase olema künnisväärtusest väiksem. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud joogivee käitleja taristu veelekete tase ületab kehtestatud künnisväärtuse, koostab joogivee käitleja veelekete vähendamise tegevuskava, mis on lõikes 1 nimetatud aruande osaks.
§ 195¹. Vee erikasutust reguleerivate keskkonnalubade ja komplekslubade ajutine leevendamine seoses eriolukorraga
(1) Keskkonnaamet võib eriolukorraga seoses ajutiselt leevendada vee erikasutust reguleeriva keskkonnaloa või kompleksloa nõudeid ilma keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, käesolevas seaduses ja tööstusheite seaduses sätestatud loa muutmise menetluse nõudeid järgimata, kui loa nõuete täitmine ja menetluse nõuete järgimine pole eriolukorraga seoses tekkinud objektiivse takistuse tõttu võimalik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa nõuete ajutisel leevendamisel tuleb arvestada, et:
1) leevendus ei sea ohtu inimese elu ja tervist;
2) leevendus on proportsionaalne, arvestades loa nõuete ajutise leevendamisega taotletavat eesmärki ja selle kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ega piira kellegi seadusega kaitstud põhiõigusi ja -vabadusi või muid õigusi rohkem, kui see on loa nõuete ajutise leevendamise eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa nõuete ajutist leevendust võib rakendada objektiivse takistuse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.
§ 196. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine
(1) Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (edaspidi ka registreering) annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks.
(2) Veekeskkonnariskiga tegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral:
1)
2) veekogu, välja arvatud meri, süvendamine või sellise veekogu põhja samas mahus süvenduspinnase paigutamine mahuga alates viiest kuupmeetrist;
3) mere süvendamine 50–100 kuupmeetrit või merepõhja samas mahus süvenduspinnase paigutamine;
3¹) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates viiest kuupmeetrist;
4)
5) merre 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine;
5¹) veekogusse, välja arvatud meri, tahkete ainete paigutamine mahuga alates viiest kuupmeetrist;
6) kalakasvatuse või muu käesoleva lõike punktides 6¹–6³ nimetamata vee-elusressursi kasvatuse arendamine toodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses;
6¹) vetika- või karbikasvatuse, välja arvatud meres, arendamine toodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses;
6²) vetika- või karbikasvatuse arendamine meres toodangu juurdekasvuga kuni 100 tonni aastas;
6³) vähikasvatuse arendamine, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses;
7) maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamine;
8) avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette;
9) paisutuse likvideerimine või veekogu veetaseme alandamine tasemeni, milleks veeluba ei ole enam vaja;
10) teaduslikul eesmärgil ainete otse põhjavette juhtimine pinna- ja põhjavee kirjeldamiseks, kaitsmiseks või põhjaveekogumi seisundi parandamiseks koguses, mis on nimetatud otstarbel hädavajalik;
11) veealuse kultuuriväärtusega asja uputamine planeeringuga määratud alale;
12) keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine;
13) veekogusse ehitamisega kaasnevad tegevused, millele ei ole vaja veeluba vastavalt käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktile 8;
14) taaskasutusvee kasutamine.
(2¹) Registreeringut ei ole vaja:
1) maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks;
2) silla ja truubi ehitamiseks.
(3) Kehtetu
(3¹) Taaskasutusvee kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on taaskasutusvee kasutusele võtmine lõppkasutaja poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/741 ning käesoleva seaduse § 193 lõike 3 alusel kehtestatud kasutusotstarvetele.
(4) Keskkonnaamet registreerib veekeskkonnariskiga tegevuse.
(5) Keskkonnaamet võib nõuda veeloa taotlemist käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud veekeskkonnariskiga tegevuseks, kui tegevusel võib olla pinna- ja põhjavee omadustele oluline ebasoodne mõju.
(6) Kui registreeringuga lubatavaks tegevuseks on vaja kehtestada planeering, ei anta registreeringut enne planeeringu kehtestamist.
(1) Dispergendi kasutamine saasteainete veekogusse heitmisest põhjustatud saastatuse tõrjumiseks kahju vähendamise eesmärgil ei ole vee erikasutus.
(2) Dispergent käesoleva seaduse tähenduses on pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftasaaduste keskkonda sattumise korral orgaanilise lahusti koosseisus naftasaaduste vees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada naftasaaduste ja vee vahelise piirpinna pinevust.
(3) Dispergendi kasutamise kavatsusest tuleb Keskkonnaametit teavitada sidevahendi kaudu. Dispergendi kasutamine on lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.
§ 197. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotlemine
(1) Veekeskkonnariskiga tegevust kavandav isik (edaspidi käesolevas jaos taotleja) esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse tegevuse registreerimiseks vähemalt 30 päeva enne selle tegevuse alustamist.
(2) Taotluses märgitakse taotleja andmed ning kavandatud veekeskkonnariskiga tegevuse iseloomustus, kirjeldus ja muu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud vajalik teave.
(3) Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026069&id=127092019001 määrusega.
(4) Kui kavandatakse mitut veekeskkonnariskiga tegevust ja need tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, märgitakse need tegevused ühes taotluses.
(5) Kehtetu
§ 198. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise otsustamine
(1) Keskkonnaamet kontrollib registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui veekeskkonnariskiga tegevus ei vaja registreerimist või vajab veeluba, teavitab Keskkonnaamet sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(2) Keskkonnaamet otsustab taotleja veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel taotleja veekeskkonnariskiga tegevust vaikimisi registreerituks.
(3) Kehtetu
(4) Taotleja veekeskkonnariskiga tegevus registreeritakse taotluse kohaselt kindlaks tähtajaks või tähtajatult. Keskkonnaamet võib registreeringu tähtaega piirata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.
(5) Keskkonnaamet võib registreerimisel kehtestada veekeskkonnariskiga tegevusele kõrvaltingimusi, kui see on vajalik, et vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule.
(6) Käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.
§ 199. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisest keeldumine
Keskkonnaamet keeldub veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisest, kui: 1 1) Keskkonnaamet keeldub veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisest, kui:
1) tegevusel võib olla pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik kõrvaltingimuste kehtestamisega piisavalt vähendada;
2) taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad tegevuse registreerimise otsustamist;
3) tegevuseks on vaja veeluba või kompleksluba;
4) dispergentide kasutamisega põhjustatav ebasoodne mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule ei ole põhjendatud, arvestades saastatuse või saasteainete leviku iseloomu või ulatust;
5) taaskasutusvee kvaliteet ei sobi kasutusotstarbega ning ei ole võimalik seada sobivaid kõrvaltingimusi taaskasutusvee kasutamise võimaldamiseks;
6) taotletavat tegevust ei lubata planeeringut kehtestamata ja planeeringut ei ole kehtestatud.
(1) Registreeritud veekeskkonnariskiga tegevusega tegeleva isiku muutumise korral teavitab uus tegevuse elluviija Keskkonnaametit viivitamata registreeringus nimetatud andmete muutumisest.
(2) Keskkonnaametit tuleb aegsasti teavitada registreeritud veekeskkonnariskiga tegevuse muutmise soovist ja muudest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule.
(1) Keskkonnaamet muudab registreeringut:
1) registreeringu omaja taotluse alusel;
2) kui selgub, et registreeritud andmed on muutunud;
3) kui registreeritud veekeskkonnariskiga tegevuse suhtes on vaja kehtestada kõrvaltingimusi või neid muuta, et vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule ning vältida registreeringu kehtetuks tunnistamist.
(2) Kui registreeringu muutmise algatab Keskkonnaamet, teeb ta registreeringu omajale kirjalikult teatavaks registreeringu muutmise põhjuse ning määrab muutmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva asjakohase teate teatavakstegemisest arvates.
(3) Keskkonnaamet otsustab registreeringu muutmise tegevuse registreerimiseks sätestatud korras kümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(1) Keskkonnaamet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui:
1) registreeringu omaja on selleks esitanud taotluse;
2) ilmneb, et registreerimistaotluses on teadvalt esitatud olulise tähtsusega valeandmeid, mis mõjutasid veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud registreerimisest keelduma.
(2) Keskkonnaamet võib tunnistada registreeringu kehtetuks, kui ilmneb käesoleva seaduse §-s 199 sätestatud alus registreerimisest keeldumiseks.
(3) Registreeringu kehtetuks tunnistamise menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 201 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
(1) Põhjaveevaru jaguneb uurituse detailsusest lähtuvalt prognoosvaruks ja tarbevaruks.
(2) Põhjaveevaru käesoleva seaduse tähenduses on arvutuslik veeteenuste osutamiseks või enda tarbeks võetav põhjavee kogus, mille kasutamise korral on tagatud, et kehtestatud põhjaveevaruga alal ei toimu põhjavee liigvähenemist ega halvene põhjavee seisund.
(3) Kehtetu
(1) Põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas.
(2) Põhjaveevaru võib hinnata ka juhul, kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas ja selline veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist.
(3) Põhjaveevaru hindamise vajaduse otsustab Keskkonnaamet, kui põhjavett võetakse põhjaveekihist üle 500 kuupmeetri ööpäevas põhjavee ümberjuhtimise eesmärgil.
(4) Põhjaveevaru hindamisel võetakse aluseks põhjaveekogumi looduslik ressurss. Põhjaveevaru hindamisel tuleb arvestada põhjaveekihi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sealhulgas põhjavee kaitstust, põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide säilimist, olemasolevaid kehtestatud põhjaveevaruga alasid ja veehaardeid, inimtegevuse mõju, saastunud pinnase ja põhjaveega alade paiknemist ning piirkonnas asuvaid potentsiaalselt ohtlikke saasteallikaid.
(5) Põhjaveevaru hindamiseks tehakse hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Kliimaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile.
(6) Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist.
(7) Põhjaveevaru hindamise korra, nõuded põhjaveevaru hindamise ja põhjaveevaru hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026069&id=116102019002 määrusega.
(1) Põhjaveevaru kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga pärast põhjaveevaru hindamist.
(2) Põhjaveevaru kehtestatakse 10–30 aastaks.
(3) Põhjaveevaru tuleb kehtestada enne põhjavee võtmiseks veeloa andmist.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru, kui:
1) põhjaveevaru vee omadused ei vasta kavandatava kasutuse eesmärgile;
2) põhjaveevaru kasutamine taotletud koguses võib halvendada põhjavee seisundit;
3) kavandatava põhjaveehaarde jaoks ei ole koostatud sanitaarkaitseala projekti;
4) põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, hooldusalal või joogiveehaarde toitealal ei ole tegevuspiiranguid võimalik järgida;
5) puudub põhjaveevaru kasutamise põhjendatud vajadus.
(1) Põhjaveevaru hinnatakse ümber enne põhjaveevaru kehtestamist.
(2) Põhjaveevaru hinnatakse ümber, kui:
1) põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas;
2) põhjaveevaruga ala hüdrogeoloogilised tingimused on muutunud;
3) põhjaveevaruga ala põhjavee seisund on halvenenud ega vasta enam põhjaveevaru kasutamise eesmärgile;
4) põhjavee keemiline seisund või koguseline seisund on halvenenud sellisel määral, et kehtestatud põhjaveevaruga alal asuv põhjaveekogum on ohustatud või selle seisundiklass on muutunud heast halvaks;
5) põhjaveevaru kasutamine võib põhjustada pinnavee seisundi halvenemist või ebasoodsaid muutusi põhjaveest sõltuvas maismaaökosüsteemis;
6) põhjaveekihist soovitakse vett võtta rohkem, kui on kehtestatud põhjaveevaru;
7) tekib vajadus oluliselt muuta põhjaveehaarde asukohta või põhjaveehaardel puudub sanitaarkaitseala.
(3) Põhjaveevaru võib ümber hinnata ka juhul, kui veevõtu andmete kohaselt ei kasutata põhjaveevaru kehtestatud mahus.
(4) Põhjaveevaru hinnatakse ümber põhjaveevaru hindamise ja põhjaveevaru uuringu nõuete ning põhjaveevaru hindamise korra kohaselt ja põhjaveevarude jaotuse alusel. Põhjaveevaru ümberhindamise uuringule kohaldatakse käesoleva seaduse § 204 lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid.
(5) Põhjaveevaru ümberhindamisega kaasnevad kulud kaetakse käesoleva seaduse § 204 lõike 6 kohaselt.
(1) Põhjaveevarude, sealhulgas mineraalveevarude määramiseks, uuringute ja ekspertiisi korraldamiseks moodustatakse põhjaveekomisjon.
(2) Põhjaveekomisjoni ülesanded on:
1) põhjaveevaru hindamiseks tehtud uuringute tulemuste läbivaatamine ja valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekute tegemine põhjaveevaru kehtestamiseks;
2) põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringute vajaduse ja suundade määramine;
3) Kliimaministeeriumi ja selle haldusala asutuste nõustamine põhjavee kasutamise ja kaitsega seonduvates küsimustes;
4) hinnangu andmine hüdrogeoloogiliste uuringute vajadusele ja tulemustele ning põhjavett käsitlevate õigusaktide eelnõudele.
(3) Põhjaveekomisjoni põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(4) Põhjaveekomisjoni koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 208. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija loakohustus
Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks: 1 1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks:
1) hüdrogeoloogilised uuringud;
2) hüdrogeoloogiline kaardistamine;
3) puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
4) soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
5) puurkaevude ja -aukude puurimine, ümberehitamine ning lammutamine;
6) soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimine, ümberehitamine ning lammutamine.
§ 209. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloa kontrolliese
(1) Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui tema heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik:
1) kellel on vähemalt kaheaastane kogemus nende hüdrogeoloogiliste tööde tegemises, milleks luba taotletakse;
2) kelle viimasest praktilisest töökogemusest võib olla möödunud kuni viis kalendriaastat;
3) kellel on oskused ja teadmised, sealhulgas geoloogiaalased teadmised nendest hüdrogeoloogilistest töödest, milleks luba taotletakse;
4) kes tunneb hüdrogeoloogilisi töid reguleerivate õigusaktide nõudeid valdkonnas, milles ta tegutseb;
5) kelle varasemad hüdrogeoloogilised tööd valdkonnas, milleks tegevusluba taotletakse, vastavad õigusaktide nõuetele ja töö eesmärgile.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule antakse tegevusluba käesoleva seaduse §-s 208 nimetatud töö valdkonna järgi:
1) hüdrogeoloogilisteks uuringuteks ja hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks ettevõtjale, kelle heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik, kellel on geoloogiaalane kõrgharidus;
2) puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks ettevõtjale, kelle heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik, kellel on geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalane kõrgharidus;
3) puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimiseks või ümberehitamiseks ettevõtjale, kellel on olemas puurmasin või pangagarantii puurkaevude ja -aukude rajamiseks puurmasina soetamise investeeringu finantseerimise kohta.
(3) Hüdrogeoloogiliste tööde tegijana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kliimaministeerium.
§ 210. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kõrvaltingimused
Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi: 1 1) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) lubatud hüdrogeoloogiliste tööde nimetused, et tagada hüdrogeoloogiliste tööde asjatundlik tegemine sõltuvalt tegevusloa taotleja omandatud kõrghariduse valdkonnast ja hüdrogeoloogiliste tööde alasest kogemusest, oskustest ja teadmistest;
2) puurkaevude ja -aukude rajamisel või ümberehitamisel luba puurida ainult teatud põhjaveekihti või ainult teatud piirtootlikkusega puurkaeve, et tagada põhjavee kaitse nõuete täitmine sõltuvalt tegevusloa taotleja kasutuses olevast puurmasinast ja puurimistehnoloogiast.
§ 211. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotlus
Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–5 nimetatule tuleb hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa saamiseks esitada järgmised andmed: 1 1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–5 nimetatule tuleb hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa saamiseks esitada järgmised andmed:
1) juriidilise isiku hüdrogeoloogilisi töid tegeva töötaja nimi, isikukood, ametinimetus, hüdrogeoloogilise töö nimetus ja kontaktandmed;
2) hüdrogeoloogiliste tööde nimetused, milleks tegevusluba taotletakse;
3) kirjalik tõend hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kaheaastase kogemuse kohta ja vähemalt kolm tehtud töö näidet;
4) geoloogiaalast kõrgharidust tõendav diplom, kui tegevusluba taotletakse hüdrogeoloogilisteks uuringuteks või hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks;
5) geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalast kõrgharidust tõendav diplom, kui tegevusluba taotletakse puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks;
6) kasutatava puurmasina tehnilise passi koopia ja kasutatavate puurimistehnoloogiate kirjeldus, kui tegevusluba taotletakse puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimiseks või ümberehitamiseks.
§ 212. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendamine
(1) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendab Kliimaministeerium.
(2) Kui Kliimaministeerium ei lahenda taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.
§ 213. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused
Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 37 sätestatule tunnistab tegevusloa andja loa kehtetuks, kui loa omaja on rikkunud põhjavee kaitse nõudeid ja rikkumisega on kaasnenud põhjavee liigvähenemine või saastumine või keskkonnaoht või loa omaja on põhjustanud oma tegevusega puurkaevu või -augu kahjustamise või selle ohu.
§ 214. Avaliku veekogu ehitisega koormamise üldnõuded
(1) Avaliku veekogu põhja koormamine ehitisega, mis ei ole kaldakinnisasja osa, on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel, tingimustel ja korras.
(2) Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 215. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu
(1) Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, kui sellega kaasneb kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine, peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu, mille suurus on pool juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast. Juurde tekkinud maismaa maksustamishinna arvutamise aluseks on kaldakinnisasja maksustamishind.
(2) Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega või selle osaga, kui sellega ei kaasne kaldajoone muutumist ja kaldakinnisasja pindala suurenemist, peab kaldakinnisasja omanik ehitise või selle osa ehitisealuse pinna eest maksma iga-aastast kasutustasu, mille suurus on kolm protsenti ehitisega või selle osaga koormatud avaliku veekogu osa arvestuslikust maksustamishinnast. Arvestusliku maksustamishinna arvutamisele kohaldatakse kaldakinnisasja maksustamishinna arvutamise tingimusi ja korda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasu ei võeta järgmiste ehitiste ehitamise eest:
1) ajutine ehitis;
2) kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitis;
3) sadamaseaduse tähenduses väikesadamas asuv ujuvkai.
(4) Kui avalikku veekogu koormatakse sellise kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, mille ühe osaga kaasneb kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine, aga teise osaga mitte, maksab kaldakinnisasja omanik kaldakinnisasja pindala suurendanud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ja ülejäänud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tasu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud maksevabastus hõlmab ühe kaldakinnisasja piires ühte avalikku veekogusse ehitatud kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga kaldaga püsivalt ühendatud ehitist.
§ 216. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu maksmise kord
(1) Käesoleva seaduse § 215 lõikes 1 sätestatud tasu tuleb maksta enne ehitisele kasutusloa andmist. Nimetatud tasu arvestab ja selle kohta makseteatise esitab pärast kinnistusraamatus kinnisasja piiride muudatuse registreerimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi käesolevas peatükis pädev asutus). Tasu maksmise tähtaeg on kolm kuud.
(2) Käesoleva seaduse § 215 lõikes 2 sätestatud tasu tuleb pädeva asutuse esitatud makseteatise alusel tasuda sama kalendriaasta 1. juuliks. Tasu esimene makse tuleb tasuda kasutusloa saamisele järgneva aasta 1. juuliks.
(3) Käesoleva seaduse § 215 lõikes 2 nimetatud tasu arvestatakse ehitise kasutusloa andmise päevale järgnevast päevast arvates.
(4) Käesoleva seaduse § 215 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasude makseteatisele märgitakse:
1) makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
2) makseteatise koostamise kuupäev;
3) maksja nimi ja aadress;
4) tasu suurus;
5) makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasu arvutamise alused;
6) maksetähtpäev;
7) hoiatus sundtäitmise rakendamise kohta tasu tähtajaks maksmata jätmise korral.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(6) Käesoleva seaduse § 215 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasud laekuvad riigieelarvesse.