Law

Veeseadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 da83b52ea17ecb978d237203a2183034525c1b5cb94f726c48c5d5ea3008ab47

Contents: 307 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala
  2. § 2. Haldusmenetluse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine
  3. § 3. Veekogu
  4. § 4. Siseveekogu
  5. § 5. Pinnavesi
  6. § 6. Maismaavesi
  7. § 7. Põhjavesi
  8. § 8. Siirdevesi
  9. § 9. Rannikuvesi
  10. § 10. Tehisveekogu
  11. § 11. Pinnaveekogum
  12. § 12. Põhjaveekogum
  13. § 13. Tehisveekogum
  14. § 14. Tugevasti muudetud veekogum
  15. § 15. Põhjaveekiht
  16. § 16. Veehaare
  17. § 17. Joogivesi
  18. § 18. Heitvesi
  19. § 19. Suubla
  20. § 20. Reovesi
  21. § 21. Saastatus
  22. § 22. Saasteaine
  23. § 23. Avalikud veekogud
  24. § 24. Avalikult kasutatavad veekogud
  25. § 25. Veekogu avalikust kasutusest väljaarvamine
  26. § 26. Vee kasutamise ja kaitse valgalapõhine kavandamine ning korraldamine
  27. § 27. Vesikonnad
  28. § 28. Kombineerimise põhimõte punkt- ja hajuheite piiramisel
  29. § 29. Veeteenuste kulude katmise põhimõte
  30. § 30. Koostöö piiriülestes vesikondades
  31. § 31. Veekaitse üldised eesmärgid
  32. § 32. Pinnavee kaitse eesmärk
  33. § 33. Pinnavee kaitse eesmärgi saavutamine
  34. § 34. Põhjavee kaitse eesmärk
  35. § 35. Põhjavee kaitse eesmärgi saavutamine
  36. § 36. Kaitset vajav ala
  37. § 37. Nitraaditundlik ala
  38. § 38. Veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes erandite kohaldamine
  39. § 39. Veekaitse eesmärgi saavutamise tähtaja pikendamine
  40. § 40. Leebema veekaitse eesmärgi seadmine
  41. § 41. Veekogumi seisundi ajutine halvenemine
  42. § 42. Veekaitse eesmärgi saavutamata jäämine põhjaveekogumi veetaseme või pinnaveekogumi uute füüsiliste muutuste tõttu või uue säästva arendustegevuse tõttu
  43. § 43. Veemajanduskava
  44. § 44. Vesikonna tunnuste ja vesikonda mõjutava inimtegevuse ülevaade ning veekasutuse majandusanalüüs
  45. § 45. Veemajanduskava täiendav kava
  46. § 46. Meetmeprogramm
  47. § 47. Täiendavate meetmete rakendamine
  48. § 48. Veemajanduskava koostamise menetlus
  49. § 49. Veemajanduskava ajakohastamine
  50. § 50. Nitraaditundliku ala tegevuskava ja veemajanduskava muu täiendava kava koostamise menetlus
  51. § 51. Nitraaditundliku ala tegevuskava ja veemajanduskava muu täiendava kava ajakohastamine
  52. § 52. Meetmeprogrammi ja veemajanduskava täiendavate kavade rakendamise korraldamine ja koordineerimine
  53. § 53. Vesikonna veeseireprogramm
  54. § 54. Pinnaveekogumi eristamine
  55. § 55. Pinnaveekogumi tehisveekogumiks või tugevasti muudetud veekogumiks määramine
  56. § 56. Pinnavee seisundi hindamine
  57. § 57. Pinnaveekogumi seisund
  58. § 58. Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisund
  59. § 59. Pinnaveekogumi seisundiklassid
  60. § 60. Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisundiklassid
  61. § 61. Pinnaveekogumi ja territoriaalmere seisundiklassi määramine ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused
  62. § 62. Andmed pinnaveekogumite, territoriaalmere, pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude ja pinnaveevarude kohta
  63. § 63. Põhjaveekogumi eristamine
  64. § 64. Põhjavee seisundi hindamine
  65. § 65. Põhjaveekogumi seisund
  66. § 66. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramine
  67. § 67. Ohustatud põhjaveekogumi ja halvas seisundis põhjaveekogumi seisundi hindamine
  68. § 68. Põhjaveekihi kaitstus
  69. § 69. Andmed põhjaveekogumite ja põhjaveevarude kohta
  70. § 70. Mereala
  71. § 71. Mereala keskkonnaseisund ja mereala hea keskkonnaseisund
  72. § 72. Merestrateegia
  73. § 73. Erandite kohaldamine keskkonnaalaste sihtide saavutamisel
  74. § 74. Mereala keskkonnaseisundit ohustavast tegevusest teatamise kohustus
  75. § 75. Ohtlikud ained
  76. § 76. Ohtlike ainete nimekiri ja ohtlike ainete kvaliteedi piirväärtused
  77. § 77. Põhjavett ohustavad saasteained ja nende sisalduse läviväärtused
  78. § 78. Põhjavett ohustavate saasteainete nimekirja ja saasteainesisalduse läviväärtuste muutmine
  79. § 79. Põhjavee kvaliteedi piirväärtused
  80. § 80. Põhjavee saasteainesisalduse oluline ja püsiv kasv
  81. § 81. Põhjavee saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu hindamine
  82. § 82. Põhjavee saasteainesisalduse vähendamise künnis
  83. § 83. Pinnase kvaliteedi piirväärtused
  84. § 84. Piiriülene saastatus
  85. § 85. Joogivee kvaliteedinõuded
  86. § 85¹. Veeohutuse riskipõhine käsitlus
  87. § 85². Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamine ja -juhtimine
  88. § 85³. Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine
  89. § 85⁴. Tarbimiskoha veevärgi riskihindamine
  90. § 85⁵. Joogiveega kokkupuutuvad materjalid, veepuhastuskemikaalid ja filtreerimisvahendid
  91. § 85⁶. Joogivee veevarustusahelas esinevate ainete ja ühendite jälgimise nimekiri
  92. § 85⁷. Joogivee kvaliteedinõuete erand
  93. § 86. Joogiveehaarde asukoha valiku nõuded
  94. § 87. Joogivee käitleja kohustused
  95. § 88. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused joogivee kättesaadavuse korraldamisel
  96. § 89. Looduslik mineraalvesi
  97. § 90. Mineraalvett ja allikavett turustava ning allikat kasutava isiku ülesanded
  98. § 91. Supelranna omaniku ja valdaja ülesanded
  99. § 92. Terviseameti ülesanded joogivee, suplusvee ja mineraalvee valdkonnas
  100. § 93. Reoveekogumisala
  101. § 94. Reoveekogumisala koormus
  102. § 95. Inimekvivalent
  103. § 96. Omapuhasti
  104. § 97. Eelpuhasti
  105. § 98. Tööstusreoveepuhasti
  106. § 99. Reoveekogumisala moodustamine ja muutmine
  107. § 100. Reoveekogumisala moodustamise kriteeriumid
  108. § 101. Reoveekogumisala moodustamine põhjaveekihi kaitstuse ja reoveekogumisala koormuse järgi
  109. § 102. Reoveepuhasti asukoha valik
  110. § 103. Reoveepuhasti valik
  111. § 104. Kohustus korraldada asulareovee kogumine, puhastamine, kohtkäitlus ja äravedu
  112. § 105. Purgimissõlme rajamise kohustus
  113. § 106. Üleujutusega seotud risk
  114. § 107. Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamine
  115. § 108. Üleujutusega seotud riskide hindamise alused
  116. § 109. Üleujutusega seotud riskide hindamise aruanne
  117. § 110. Oluliste riskipiirkondade määramine
  118. § 111. Üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaardid
  119. § 112. Üleujutusega seotud riskide maandamise kava
  120. § 113. Piiriülese vesikonna maandamiskava
  121. § 114. Üleujutusega seotud riskide maandamise kava rakendamine
  122. § 115. Üleujutusega seotud riskide maandamise kava ja piiriülese vesikonna maandamiskava ajakohastamine
  123. § 116. Vee saastamise ja liigvähendamise vältimine
  124. § 117. Kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks
  125. § 118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd
  126. § 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis
  127. § 120. Veekaitsevööndis maavara ja maa-ainese kaevandamise ning geoloogilise uuringu tegemise erisus
  128. § 121. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie erisus
  129. § 122. Veekogu kaldale või rannale matmispaiga rajamise piirang
  130. § 123. Rangeima piirangu kohaldamine
  131. § 124. Reovee puhastamise tingimused
  132. § 125. Ohtlike ainete suublasse, põhjavette, karsti ja karstijärve juhtimise keelamine ja piiramine
  133. § 126. Heitvee ja saasteainete otse põhjavette, karsti ning karstijärve juhtimise keelamine ja piiramine
  134. § 127. Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimine veehaarde sanitaarkaitsealal ning hooldusalal
  135. § 128. Heitvee suublasse juhtimise nõuded ja saasteainesisalduse piirväärtused ning reovee puhastusastmed
  136. § 129. Sademevee suublasse juhtimise nõuded
  137. § 130. Kaevandus- ja karjäärivee ning jahutusvee suublasse juhtimise nõuded
  138. § 131. Vesiviljelusest lähtuva vee suublasse juhtimise nõuded
  139. § 132. Heitvee ja saasteainete veekogusse juhtimise piiramine veeloa ning kompleksloa alusel
  140. § 133. Kanalisatsiooniehitis
  141. § 134. Kanalisatsiooniehitise kuja
  142. § 135. Tootmis- või tööstusettevõtte territooriumil asuva kanalisatsiooniehitise kuja vähendamine
  143. § 136. Kanalisatsiooniehitisest lähtuva keskkonnaohu vältimine ja keskkonnariski vähendamine
  144. § 137. Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus
  145. § 138. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla
  146. § 139. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla asukoha valiku nõuded
  147. § 140. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla kuja
  148. § 141. Piirangud naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla kuja puhul
  149. § 142. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded
  150. § 143. Saasteainete laevalt merre heitmine
  151. § 144. Saasteainete laevalt merre heitmisega ja merel toimuva muu keelatud tegevusega tekitatud keskkonnakahju
  152. § 145. Keskkonnakahju tuvastamine ja algne olukord
  153. § 146. Eksperdi kaasamine
  154. § 147. Ballastvee keskkonda juhtimise tingimused
  155. § 148. Veehaarde sanitaarkaitseala
  156. § 149. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus
  157. § 150. Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus
  158. § 151. Tegevuse piiramine veehaarde sanitaarkaitsealal
  159. § 152. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamine
  160. § 153. Joogiveehaarde valgala ja toiteala ning tegevuse piiramine neil aladel
  161. § 154. Hooldusala ja tegevuse keelamine hooldusalal
  162. § 155. Põlluraamat
  163. § 156. Hea põllumajandustava
  164. § 157. Väetis
  165. § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
  166. § 159. Sõnniku kasutamise nõuded
  167. § 160. Väetamine kaldega alal
  168. § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid
  169. § 162. Väetamisplaan
  170. § 163. Loomapidamise piirangud
  171. § 164. Sõnniku hoidmise nõuded
  172. § 165. Sõnniku hoidmine aunas
  173. § 166. Sõnniku kompostimine
  174. § 167. Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded
  175. § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal
  176. § 169. Karjatamise üldnõuded veekaitsevööndis
  177. § 170. Karjatamise lisanõuded muu veekogu kui mere veekaitsevööndis
  178. § 171. Põllumajandusloomade pidamine välitingimustes
  179. § 172. Reoveesette kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses
  180. § 173. Reoveesette kasutamise üle arvestuse pidamine
  181. § 174. Veekogu paisutamine
  182. § 175. Veekogu veetaseme alandamine ja paisutuse likvideerimine
  183. § 176. Veekogu süvendamine
  184. § 177. Kaadamine
  185. § 178. Tuhastamine
  186. § 179. Kaadamine ja tuhastamine erilistel asjaoludel
  187. § 180. Jäätmete uputamine ja heitmine siseveekogusse ning põhjavette paigutamine
  188. § 181. Veekaabelliinide ja torujuhtmete merre paigaldamine
  189. § 182. Süsinikdioksiidi merealal säilitamise keeld
  190. § 183. Veeliikluse nõuded
  191. § 184. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigus keelata ja piirata veeliiklust
  192. § 185. Veeliiklus laevakanalil ja laevakanali kasutamine
  193. § 186. Vee erikasutus
  194. § 187. Veeloa kohustus
  195. § 188. Veeluba mittenõudvad tegevused
  196. § 189. Veeloa kehtivusaeg
  197. § 190. Veeloa taotlemine
  198. § 191. Veeloa andmise menetlus
  199. § 191¹. Väheolulise mõjuga tegevus
  200. § 192. Veeloa andmisest keeldumine
  201. § 193. Veeloa sisu
  202. § 194. Veeloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine
  203. § 195. Veekasutuse aruanne
  204. § 195¹. Vee erikasutust reguleerivate keskkonnalubade ja komplekslubade ajutine leevendamine seoses eriolukorraga
  205. § 196. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine
  206. § 196¹. Dispergentide kasutamine
  207. § 197. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotlemine
  208. § 198. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise otsustamine
  209. § 199. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisest keeldumine
  210. § 200. Kohustus teatada asjaolude muutumisest
  211. § 201. Registreeringu muutmine
  212. § 202. Registreeringu kehtetuks tunnistamine
  213. § 203. Põhjaveevaru
  214. § 204. Põhjaveevaru hindamine
  215. § 205. Põhjaveevaru kehtestamine
  216. § 206. Põhjaveevaru ümberhindamine
  217. § 207. Põhjaveekomisjon
  218. § 208. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija loakohustus
  219. § 209. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloa kontrolliese
  220. § 210. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kõrvaltingimused
  221. § 211. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotlus
  222. § 212. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendamine
  223. § 213. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused
  224. § 214. Avaliku veekogu ehitisega koormamise üldnõuded
  225. § 215. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu
  226. § 216. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu maksmise kord
  227. § 217. Hoonestusluba
  228. § 218. Hoonestusloa taotlemine
  229. § 219. Hoonestusloa menetluse algatamine
  230. § 220. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine
  231. § 221. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
  232. § 222. Hoonestusloa andmine
  233. § 223. Hoonestusloa andmisest keeldumine
  234. § 224. Hoonestusloa kehtivus
  235. § 225. Hoonestusloa tingimuste muutmine
  236. § 226. Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele
  237. § 227. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine
  238. § 228. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega
  239. § 229. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel
  240. § 230. Hoonestustasu
  241. § 231. Hoonestustasu maksmise kord
  242. § 232. Rahvusvaheline ohtlike ja kahjulike ainete fond
  243. § 233. Andmete esitamine maksustatava lasti kohta
  244. § 234. Maksustatava lasti vastuvõtmine
  245. § 235. Sissemaksete tegemine rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi
  246. § 236. Proovide võtmine ja analüüsimine
  247. § 237. Nõuded katselabori kohta
  248. § 238. Võrdluskatse korraldamine
  249. § 239. Nõuded referentlabori kohta
  250. § 240. Võrdluskatse tulemuse hindamine
  251. § 241. Veeuuringu kulud
  252. § 242. Veeuuringu ja keskkonnaseire takistamise keeld
  253. § 243. Proovivõtjale esitatavad nõuded
  254. § 244. Mereuuring ja mereuuringuloa taotlemine
  255. § 245. Uuringuloa andmise menetlus
  256. § 246. Uuringuloa andmisest keeldumine
  257. § 247. Uuringuloa omaja kohustused
  258. § 248. Uuringuloa muutmine
  259. § 249. Uuringuloa kehtetuks tunnistamine
  260. § 250. Riikliku järelevalve pädevus
  261. § 251. Riikliku järelevalve erimeetmed
  262. § 252. Riikliku järelevalve erisused
  263. § 253. Vahetu sunni kasutamine
  264. § 254. Sunniraha määr
  265. § 255. Vee liigvähendamine, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimine ja jääkatte saastamine
  266. § 256. Pinnase olulise erosiooni, maalihke ja liigniiskuse põhjustamine
  267. § 257. Vee ja veekogu veeloata kasutamine ning veeloa nõuete rikkumine
  268. § 258. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimata tegemine ja registreeringu nõuete rikkumine
  269. § 259. Veekogu, põhjavee ja pinnase saastamise keelu ning saastamise piiramiseks kehtestatud nõuete rikkumine
  270. § 260. Veekaitsevööndis, sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde valgalal ja toitealal, hooldusalal ja nitraaditundlikul alal tegevuspiirangute rikkumine
  271. § 261. Kanalisatsiooniehitise ja naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla veekaitsenõuete rikkumine
  272. § 262. Põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumine
  273. § 263. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloata tegemine
  274. § 264. Veeliikluse nõuete rikkumine
  275. § 265. Mereala keskkonnaseisundit ohustavast tegevusest ja olukorrast teatamata jätmine
  276. § 266. Kaadamise ja veekogu süvendamise nõuete rikkumine
  277. § 267. Laevalt saasteainete merre heitmise keelu ja merealal süsinikdioksiidi säilitamise keelu rikkumine
  278. § 268. Ballastvee keskkonda juhtimise nõuete rikkumine
  279. § 269. Maksustatava lasti kohta andmete esitamata jätmine
  280. § 270. Rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi sissemaksete tegemata jätmine
  281. § 271. Reoveekogumisalal, mille koormus on 2000 inimekvivalenti või rohkem, heitvee pinnasesse juhtimine
  282. § 272. Reovee kogumise, puhastamise, kohtkäitluse ja äraveo nõuete rikkumine
  283. § 273. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete ning mineraalvee ja suplusvee nõuete rikkumine
  284. § 274. Menetlus
  285. § 275. Veekaitse eesmärkide saavutamine ja veemajanduskava ajakohastamine
  286. § 276. Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide ning riskide maandamise kava ajakohastamine
  287. § 277. Puurkaevude ja -aukude sanitaarkaitseala ning hooldusala ulatuse määramine
  288. § 278. Põllumajanduslik tegevus
  289. § 279. Vee erikasutusloa või veeloa kohustuslik ja veekeskkonnariskiga tegevus ning hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kohustuslik tegevus
  290. § 279¹. Enne 2025. aasta 1. septembrit esitatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu ja veeloa taotluste menetluse lõpetamine ning registreeringukohustusega tegevuse registreerimine
  291. § 280. Haldusaktid ja halduslepingud
  292. § 281. Rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi sissemaksete tegemine
  293. § 282. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu
  294. § 283. Enne 2010. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitis
  295. § 284. Enne 2015. aasta 1. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusolek
  296. § 284¹. Joogivee kvaliteedinõuete järgimise kokkuvõtte koostamine
  297. § 284². Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamine ja -juhtimine ning kokkuvõtte koostamine
  298. § 284³. Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine
  299. § 284⁴. Tarbimiskoha veevärgi riskihindamine ja kokkuvõtte koostamine
  300. § 284⁵. Joogiveega kokkupuutuvate materjalide nõuete rakendamise ulatus
  301. § 284⁶. Joogivee kättesaadavuse tagamine
  302. § 284⁷. Joogivee kvaliteedinõuete, riskihindamise ja -juhtimise ning joogivee kättesaadavuse tagamise kokkuvõtete kättesaadavaks tegemine
  303. § 284⁸. Veelekete taseme ja veelekete vähendamise võimaluste hindamine
  304. § 284⁹. Paragrahvis 85² sätestatu järelhindamine
  305. § 285.
  306. § 304.
  307. § 305. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

307 provisions

§ 232. Rahvusvaheline ohtlike ja kahjulike ainete fond

Rahvusvaheline ohtlike ja kahjulike ainete fond on asutatud ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni ning selle 2010. aasta protokolliga (edaspidi ohtlike ja kahjulike ainete konventsioon).

Propose a change

§ 233. Andmete esitamine maksustatava lasti kohta

(1) Maksustatav last on meritsi veetavad ohtlikud ja kahjulikud ained ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni artikli 1 lõike 10 tähenduses. (2) Maksustatava lasti vastuvõtja on isik, kes on maksustatava lasti pärast selle meritsi vedamist tegelikult vastu võtnud kui terminali operaator, sadamas või terminalis asuva hoiutanki operaator või seal asuva lao pidaja. (3) Maksustatava lasti vastuvõtja on kohustatud esitama Keskkonnaametile iga aasta 1. veebruariks järgmised andmed: 1) nimi, registrikood ja aadress; 2) eelneval kalendriaastal vastu võetud maksustatava lasti kogus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed võib esitada elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud korra kohaselt. (5) Maksustatava lasti vastuvõtja on kohustatud võimaldama järelevalveametnikul kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete õigsust ning teda kontrollimisel igakülgselt abistama. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra ja aruande vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026069&id=122052020022 määrusega.

Propose a change

§ 234. Maksustatava lasti vastuvõtmine

(1) Maksustatav last loetakse käesoleva seaduse § 233 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmisel vastuvõetuks, kui see on: 1) vastu võetud sadamas või terminalirajatises vahetult pärast selle meritsi vedamist teisest riigist või kabotaaži korras ranniku lähedal laevaga või kaldalähedasest terminalist, ujuvmahutist, avamerel asuvast puuraugust või muul sellisel viisil; 2) vastu võetud pärast selle vedu riigist, kes ei ole 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest (edaspidi 1992. aasta fondi konventsioon) 2003. aasta protokolli (edaspidi lisaprotokoll) osalisriik ning kelle sadamas või terminalirajatises maksustatav last võeti vastu pärast selle meritsi vedamist; 3) lossitud merealal asuvasse ujuvmahutisse, olenemata sellest, kas mahuti on ühendatud kaldal asuvate rajatistega torujuhtme kaudu või mitte; 4) antud üle ühelt laevalt teisele laevale, mis on vedanud selle kaldal asuvasse rajatisse. (2) Maksustatava lasti vedamist ühe sadamaala piires ei peeta meritsi vedamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tähenduses. (3) Maksustatavat lasti ei peeta käesoleva seaduse § 233 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmisel vastuvõetuks, kui see on üle antud ühelt laevalt teisele laevale ning selline üleandmine toimub: 1) sadamaalal või merealal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul; 2) üksnes laevade varustust kasutades või maismaal asuva torujuhtme kaudu; 3) kahe merelaeva või merelaeva ja siseveeteedel kasutatava laeva vahel. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ujuvmahutiks peetakse ka laeva, mis ei ole meresõiduks sobiv või mis on püsivalt või poolpüsivalt ankrus. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul, kui maksustatav last laaditakse enne teisele laevale laadimist mahutisse, loetakse see vastuvõetud maksustatavaks lastiks.

Propose a change

§ 235. Sissemaksete tegemine rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi

Maksustatava lasti vastuvõtja on kohustatud tegema sissemakseid rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi fondi esitatud arvel märgitud päevaks ja summas, mis on arvutatud kalendriaasta jooksul vastuvõetud maksustatava lasti koguste põhjal, kui vastuvõtja on kalendriaasta jooksul vastu võtnud: 1 1) Maksustatava lasti vastuvõtja on kohustatud tegema sissemakseid rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi fondi esitatud arvel märgitud päevaks ja summas, mis on arvutatud kalendriaasta jooksul vastuvõetud maksustatava lasti koguste põhjal, kui vastuvõtja on kalendriaasta jooksul vastu võtnud: 1) rohkem kui 150 000 tonni maksustatavat naftat, nii nagu on defineeritud naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 1 lõikes 3 ja lisaprotokolli artikli 1 lõikes 7, või rohkem kui 20 000 tonni MARPOLi I lisa I liites nimetatud naftaloetelus nimetatud tooteid; 2) rafineerimisel tekkinud gaasi rohkem kui 20 000 tonni; 3) looduslikku maagaasi mis tahes koguses; 4) muud maksustatavat lasti rohkem kui 20 000 tonni.

Propose a change

§ 236. Proovide võtmine ja analüüsimine

(1) Veeuuringuks proovide võtmisel kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodeid. (2) Veeuuring käesoleva seaduse tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. (3) Veeuuringuks ja joogiveeuuringuks võetud veeproove analüüsivad katselaborid. (4) Joogiveeuuring on veeproovi võtmine ja analüüsimine joogivee terviseohutuse kindlakstegemiseks. (5) Veeuuringu käigus tehtavate analüüside kvaliteet peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. (6) Kui veeuuringu käigus toimub vee-elustiku vaatlus, katsepüük veekogumi ökoloogilise seisundi või kalapääsu toimimise hindamiseks või veekogu hüdromorfoloogiliste omaduste vaatlus, ei kohaldata nendele toimingutele käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 237 sätestatud nõudeid proovide võtmise ja analüüsimise kohta. Sel juhul kasutatakse standarditud meetodeid ja metoodikaid või nende puudumise korral valdkonnas üldtunnustatud meetodeid ja metoodikaid. (7) Vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringute käigus tehtavate analüüside kvaliteedinõuded ning veeuuringuteks kasutatavad põhja-, pinna-, mere-, heit-, reo- ja taaskasutusvee ning reoveesette (edaspidi ka veeuuringu valdkond) proovivõtumeetodid ja analüüsi referentsmeetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026069&id=104072019001;108102019001 määrusega.

Propose a change

§ 237. Nõuded katselabori kohta

(1) Katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove, peab olema akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), kohaselt käesoleva seaduse § 236 lõikes 7 nimetatud veeuuringu valdkonnas proovide võtmiseks ja näitajate analüüsimiseks. (2) Katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove ning teeb vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi analüüse, peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud katselabori nõuetele ning sooritama vähemalt üks kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed. (3) Võrdluskatses osalev katselabor: 1) peab proovi transportimisel järgima käesoleva seaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodeid; 2) peab käsitlema võrdlusproovi nagu tavaproovi; 3) ei tohi anda proovi võrdluskatse käigus osaliseks või täielikuks analüüsimiseks alltöövõtu korras teisele katselaborile. (4) Vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid tegeva katselabori ning tema tegevuse kvaliteedi tagamise kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026069&id=104072019001 määrusega.

Propose a change

§ 238. Võrdluskatse korraldamine

(1) Katselaborite võrdluskatse on mitme katselabori osalemisel põhja-, pinna-, mere-, heit- ja reovee ning reoveesette proovide võrdlevate analüüside tegemine ja analüüsitulemuste hindamine katselabori pädevuse ning tulemuste õigsuse tõendamise eesmärgil. (2) Katselaborite võrdluskatseid korraldavad referentlaborid. (3) Igas veeuuringu valdkonnas valitakse referentlabor hankemenetlusega riigihangete seaduse kohaselt. (4) Referentlabor kavandab võrdluskatsed sagedusega üks kuni kaks korda aastas.

Propose a change

§ 239. Nõuded referentlabori kohta

(1) Referentlaborina tegutsemise õigust taotlev katselabor peab vastama standardi EVS-EN ISO/IEC 17043 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika nõuetele ning olema akrediteeritud veeuuringu valdkonnas, milles referentlabori staatust taotletakse. (2) Katselabor peab veeuuringu valdkonnas, milles ta on saanud referentlaborina tegutsemise õiguse: 1) sooritama edukalt katselaborite rahvusvahelised võrdluskatsed, mis on korraldatud standardi EVS-EN ISO/IEC 17043 nõuete või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kohaselt; 2) katselaboreid metoodiliselt juhendama; 3) hindama katselaborite kasutatud analüüsimeetodite vastavust käesoleva seaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud analüüsi referentsmeetoditele; 4) korraldama katselaborite võrdluskatseid ja hindama nende tulemusi; 5) korraldama täienduskoolitust. (3) Referentlabor teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toiminguid Kliimaministeeriumi esitatud tellimuse alusel.

Propose a change

§ 240. Võrdluskatse tulemuse hindamine

(1) Võrdluskatses osalenud katselabori tulemust hinnatakse standardi EVS-EN ISO/IEC 17043 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel. (2) Võrdluskatses osalenud katselaborite hälbivate tulemuste kindlakstegemiseks kasutatakse standardis EVS-ISO 5725-2 esitatud või muid samaväärseid rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid. (3) Referentlabor saadab võrdluskatses osalejatele võrdluskatse tulemused lõpparuandena ühe kuu jooksul pärast referentlabori määratud tulemuste esitamise tähtpäeva möödumist. (4) Kui võrdluskatses osaleja avastab lõpparuandes vea, võib ta kahe nädala jooksul lõpparuande saamisest arvates taotleda tulemuste parandamist. Õigustatud taotluse korral tulemused parandatakse ja kahe nädala jooksul pärast parandustaotluse esitamise tähtpäeva saadetakse kõigile võrdluskatses osalenud katselaboritele parandatud lõpphinnang. (5) Referentlabor peab säilitama võrdluskatse korraldamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat.

Propose a change

§ 241. Veeuuringu kulud

Veeuuringut, mille järele tekib vajadus vee või pinnase saastatuse tõttu, finantseerib saastaja. Kui saastajat pole võimalik kindlaks teha, finantseeritakse vee, pinnase või reoveesette saasteainesisalduse uuringut riigieelarvest.

Propose a change

§ 242. Veeuuringu ja keskkonnaseire takistamise keeld

(1) Maatüki, transpordivahendi või ehitise omanik või valdaja ei tohi takistada veeuuringu või keskkonnaseire tegemiseks juurdepääsu proovivõtukohale ning proovide võtmist veekogust, pinnasest, põhjaveest, transpordivahendist või ehitisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Kui veeproovi võtmiseks on vaja rajada puurauk, tohib seda teha ainult maatüki omaniku nõusolekul.

Propose a change

§ 243. Proovivõtjale esitatavad nõuded

(1) Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. (1¹) Kui veeuuringu või joogiveeuuringu käigus võtab veeproovi akrediteeritud katselabor, mille akrediteerimisulatuses vastava valdkonna proovivõtumeetod on, ei pea katselabori proovivõtja olema atesteeritud. (2) Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. (3) Proovivõtja atesteerimine on proovivõtja tehniliste teadmiste ja kogemuste hindamine käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud atesteerimise korra kohaselt. (4) Proovivõtja atesteerimist korraldab Kliimaministeerium koostöös Terviseametiga. Valdkonna eest vastutav minister võib proovivõtja atesteerimiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu katselaboriga, mille akrediteerimisulatuses kõikide atesteeritavate proovivõtuvaldkondade proovivõtumeetodid on. Nimetatud halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. (4¹) Katselabor, kellega on sõlmitud haldusleping proovivõtjate atesteerimiseks, võib ühe isiku atesteerimise eest võtta tasu 72–300 eurot ilma käibemaksuta. (5) Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026069&id=110102019002;105092026001 määrusega. (5¹) Proovivõtjat atesteeritakse iga seitsme aasta järel. (6) Proovivõtjana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kliimaministeerium. (7) Kui atesteerimistunnistuse kehtivus lõpeb eriolukorra ajal või 90 päeva jooksul eriolukorra lõppemisest arvates, on selle omajal õigus jätkata vee- ja joogiveeuuringute proovide võtmist atesteerimistunnistuses nimetatud valdkondades, arvestades käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõudeid, kuni uue atesteerimistunnistuse saamiseni, kuid mitte kauem kui 180 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.

Propose a change

§ 244. Mereuuring ja mereuuringuloa taotlemine

(1) Mereuuring (edaspidi käesolevas peatükis uuring) on käesoleva seaduse tähenduses Eesti Vabariigi territoriaalmeres või majandusvööndis läbi viidav elusa või eluta loodusvara teaduslik uuring teadmiste suurendamiseks merekeskkonnast ÜRO mereõiguse konventsiooni XIII osa tähenduses. (2) Välisriik, välisriigi kodanik või juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon, kes soovib Eesti merealal teaduslikke uuringuid teha või neid tellida, esitab mereuuringuloa (edaspidi uuringuluba) taotluse Kliimaministeeriumile. Vajaduse korral võib uuringuloa taotluse esitada Kliimaministeeriumile Välisministeeriumi kaudu. (3) Uuringuloa taotlus esitatakse kuus kuud enne uuringuprojekti eeldatavat algust ja selles esitatakse järgmised andmed: 1) uuringu eesmärk; 2) kasutatavad uurimismeetodid ja -vahendid, sealhulgas laevade nimed, kogutonnaaž, tüübid ja klassid, ning teadusvarustuse ja -tehnika kirjeldus; 3) täpne geograafiline ala, kus uuring soovitakse korraldada, ja marsruut koordinaatidega; 4) uurimislaeva eeldatava saabumise ja lõpliku lahkumise kuupäev või seadmete paigaldamise ja äraviimise kuupäev; 5) uuringut korraldava organisatsiooni, asutuse või isiku ning projekti eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed; 6) Eesti esindajate kaasamine projekti.

Propose a change

§ 245. Uuringuloa andmise menetlus

(1) Uuringuloa annab Kliimaministeerium (edaspidi uuringuloa andja), kes vajaduse korral kooskõlastab uuringuloa taotluse asjaomase haldusorganiga. (2) Uuringuloa kooskõlastamisel hindab asjaomane haldusorgan uuringuloa taotlust oma pädevusvaldkonnas ning vajaduse korral teeb ettepaneku uuringuloa nõuete ja tingimuste kohta. (3) Uuringuloa andja hindab uuringu vastavust käesoleva seaduse § 244 lõikes 3 sätestatud nõuetele ning määrab uuringuloas vajaduse korral lisatingimused nõuetele vastavuse saavutamiseks, sealhulgas kiidab heaks Eesti esindajate kaasamise projekti. (4) Uuringuloas võib anda loa kasutada uurimistehnika hoolduseks ja käitamiseks vajalikku rannaala ning määrata uurimisseadmestike ja -rajatiste kasutamiseks vajaliku kuni 500 meetri laiuse ohutusvööndi, mille ulatuse kohta teeb ettepaneku Transpordiamet. Nimetatud seadmestikud ja rajatised kannavad selle riigi, kus nad on registreeritud, või asjakohase rahvusvahelise organisatsiooni märgistust ning meresõiduohutuse tagamiseks kasutatakse seal rahvusvaheliselt kokkulepitud hoiatussignaale, arvestades pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud reegleid ja standardeid. RT I 2020-12-10 1 110122020001 2021-01-01 (5) Uuringuloa andja teeb otsuse uuringuloa andmise või andmata jätmise kohta nelja kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

Propose a change

§ 246. Uuringuloa andmisest keeldumine

(1) Uuringuloa andja keeldub uuringuloa andmisest, kui: 1) uuring võib kahjustada riigikaitse- või julgeolekuhuvi; 2) uuring võib kahjustada kultuuripärandit; 3) asjaomane haldusorgan ei kooskõlasta uuringuloa taotlust. (2) Uuringuloa andja võib keelduda uuringuloa andmisest, kui uuring: 1) toob kaasa mandrilava puurimise, lõhkeainete kasutamise või saasteainete merekeskkonda viimise; 2) võib ohustada vee-elustikku, elus või eluta loodusvarade uurimist või kasutamist; 3) võib takistada laevaliiklust; 4) toob kaasa tehissaarte, seadmestike ja rajatiste ehitamise, käitamise või kasutamise; 5) sisaldab uuringu eesmärgi kohta ebatäpset teavet või kui teadusuuringu korraldajal on varasemast ajast Eesti riigi suhtes täitmata kohustusi; 6) võib kahjustada kultuuriväärtusega objekti.

Propose a change

§ 247. Uuringuloa omaja kohustused

Uuringuloa omaja on kohustatud täitma uuringuloa tingimusi, sealhulgas: 1 1) Uuringuloa omaja on kohustatud täitma uuringuloa tingimusi, sealhulgas: 1) kasutama uuringu tegemisel parimat võimalikku tehnikat ja täitma parima keskkonnapraktika nõudeid; 2) tagama Eesti esindajate õiguse osaleda või olla esindatud teadusuuringu projektis, eelkõige viibida uurimislaeva või muu aluse pardal või muul teadusrajatisel, kui see on otstarbekas, ja võimaldama Eesti esindajatel osaleda projektis tasuta; 3) edastama esimesel võimalusel esialgsed aruanded ning uuringu lõppedes selle tulemused ja kokkuvõtted uuringuloa andjale; 4) lubama uuringuloa andjale juurdepääsu kõigile uuringu alusandmetele ja proovidele ning edastama andmed, mida saab paljundada, ja proovid, mida saab nende teaduslikku väärtust vähendamata osadeks jagada; 5) andma vajaduse korral selgitusi esitatud andmete kohta; 6) tegema uuringuloa andjale viivitamata teatavaks uuringuprojekti olulised muudatused; 7) viima pärast projekti lõppemist ära rajatised ja varustuse, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Propose a change

§ 248. Uuringuloa muutmine

(1) Uuringuloa andja võib uuringuloa omaja taotlusel muuta uuringuloa tingimusi, kui on muutunud uuringuloa andmise aluseks olevad andmed või kui uuringut on võimalik tõhusamalt ellu viia muudel tingimustel, kui uuringuloas on määratud. (2) Uuringuloa andja keeldub uuringuloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad uuringuloa andmisest keeldumise alused. (3) Uuringuloa andja võib uuringuloa tingimusi muuta omal algatusel, kui esinevad uuringuloa kehtetuks tunnistamise alused.

Propose a change

§ 249. Uuringuloa kehtetuks tunnistamine

(1) Uuringuloa andja tunnistab uuringuloa kehtetuks, kui uuring ei ole kooskõlas uuringuloa taotlusega, mille alusel luba anti. (2) Uuringuloa andja võib uuringuloa kehtetuks tunnistada, kui uuringuloa omaja: 1) rikub käesoleva seaduse §-s 247 sätestatud või uuringuga seotud rahvusvahelisi kohustusi; 2) uuringuluba ei ole võimalik muuta; 3) rikub keskkonnakaitse norme; 4) on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid uuringuloa andmise otsustamist.

Propose a change

§ 250. Riikliku järelevalve pädevus

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ning kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud keskkonnanõuete täitmise ja avalikel ning avalikult kasutatavatel siseveekogudel kehtestatud veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Keskkonnaamet, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (3) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse 3. peatükis ja selle alusel joogivee, loodusliku mineraalvee ning suplusvee ja supelranna kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Terviseamet. (4) Riiklikku järelevalvet vee terviseohutuse üle toiduseaduse kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. (5) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 104 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle võib lisaks Keskkonnaametile teha ka kohaliku omavalitsuse üksus. (6) (7)

Propose a change

§ 251. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Propose a change

§ 252. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnaamet siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui: 1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise; 2) valdusesse sisenemine on ainus võimalik viis teisele kinnisasjale või veekogule jõudmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnaamet hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid. (3) Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga või ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

Propose a change

§ 253. Vahetu sunni kasutamine

(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.

Propose a change

§ 254. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

Propose a change

§ 255. Vee liigvähendamine, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimine ja jääkatte saastamine

(1) Vee liigvähendamise, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimise või jääkatte saastamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

Propose a change

§ 256. Pinnase olulise erosiooni, maalihke ja liigniiskuse põhjustamine

(1) Pinnase olulise erosiooni, maalihke või maa sihipärast kasutamist takistava liigniiskuse põhjustamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

Propose a change

§ 257. Vee ja veekogu veeloata kasutamine ning veeloa nõuete rikkumine

(1) Vee või veekogu veeloata kasutamise või veeloa nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

Propose a change

§ 258. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimata tegemine ja registreeringu nõuete rikkumine

(1) Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimata tegemise või registreeringu nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

Propose a change

§ 259. Veekogu, põhjavee ja pinnase saastamise keelu ning saastamise piiramiseks kehtestatud nõuete rikkumine

(1) Veekogu, põhjavee või pinnase saastamise keelu või saastamise piiramiseks kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

Propose a change

§ 260. Veekaitsevööndis, sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde valgalal ja toitealal, hooldusalal ja nitraaditundlikul alal tegevuspiirangute rikkumine

(1) Veekaitsevööndis, sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde valgalal või toitealal, hooldusalal või nitraaditundlikul alal kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot.

Propose a change

§ 261. Kanalisatsiooniehitise ja naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla veekaitsenõuete rikkumine

(1) Kanalisatsiooniehitise või naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla veekaitsenõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot.

Propose a change

§ 262. Põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumine

(1) Põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

Propose a change

§ 263. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloata tegemine

(1) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloata tegemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

Propose a change

§ 264. Veeliikluse nõuete rikkumine

(1) Veeliikluse nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

Propose a change

§ 265. Mereala keskkonnaseisundit ohustavast tegevusest ja olukorrast teatamata jätmine

(1) Mereala keskkonnaseisundit ohustavast tegevusest või olukorrast teatamise kohustuse täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

Propose a change

§ 266. Kaadamise ja veekogu süvendamise nõuete rikkumine

(1) Kaadamise või veekogu süvendamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

Propose a change

§ 267. Laevalt saasteainete merre heitmise keelu ja merealal süsinikdioksiidi säilitamise keelu rikkumine

(1) Laevalt saasteainete merre heitmise keelu rikkumise või merealal süsinikdioksiidi keelatud säilitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 350 000 eurot.

Propose a change

§ 268. Ballastvee keskkonda juhtimise nõuete rikkumine

(1) Ballastvee keskkonda juhtimise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 350 000 eurot.

Propose a change

§ 269. Maksustatava lasti kohta andmete esitamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 233 lõikes 3 nimetatud andmete Keskkonnaametile esitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 350 000 eurot.

Propose a change

§ 270. Rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi sissemaksete tegemata jätmine

(1) Rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi sissemaksete tegemata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 350 000 eurot.

Propose a change

← Find another law

Veeseadus