(1) Sissenõudja või võlgniku avalduse alusel võib kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel või elektroonilisel enampakkumisel, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga.
(2) Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur müüa vara muul viisil kui enampakkumisel üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine.
(3) Kohtutäitur toimetab võlgnikule ja sissenõudjale kätte teate asjade muul viisil müümise kavatsuse kohta. Poole nõusolekuta ei või kohtutäitur asju müüa enne, kui teate kättetoimetamisest on möödunud seitse päeva.
(4) Muul viisil müümisel võib kohtutäitur vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti arestimisaktis märgitud hinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta.
(5) Kohtutäitur võib asja müüa ka sissenõudjale. Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kui ostuhind on väiksem kui sissenõudja nõue või sellega võrdne, kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku § 93 lõikes 4 sätestatut.
(6) Asja muul viisil müügi kohta koostab kohtutäitur valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=111072026097&id=131122010061 kinnitatud vormis akti. Akti ärakirja alusel toimub omandiõiguse sissekandmine registrisse.
(7) Muul viisil müügi õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse vastavalt enampakkumise õiguslike tagajärgede kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 101¹. Väikese väärtusega vallasasja müümine muul viisil
(1) Kui arestitud vallasasja hind ei ületa arestimisakti kohaselt 100 eurot ja enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas, müüb kohtutäitur asja muul viisil. Kohtutäitur võib korraldada asja müümise ka isiku kaudu, kes tegeleb oma tavapärases majandustegevuses asjade müümisega.
(2) Kohtutäitur teeb väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta otsuse ning toimetab selle võlgnikule ja sissenõudjale kätte. Kohtutäitur märgib otsusesse muu hulgas nimekirja muul viisil müüdavatest asjadest, asja allahindamise tingimused, asja minimaalse müügihinna ja müügikoha.
(3) Väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta avaldatakse teave koja veebilehel vähemalt kolm tööpäeva enne asja müügiks üleandmist. Teates märgitakse muu hulgas kohtutäituri nimi, müüdavate asjade üldine kirjeldus ja müügikoht.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud tähtaega ei kohaldata, kui asi võib muutuda kasutuskõlbmatuks.
(5) Väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümisel võib vara alla hinnata iga viie tööpäeva möödumisel kuni kümme protsenti arestimisaktis märgitud hinnaga võrreldes. Kui asja ei õnnestu müüa, tagastatakse asi võlgnikule. Asjad, mida ei õnnestu võlgnikule tagastada, võib hävitada või anda üle heategevuslikul eesmärgil.
(6) Kohtutäitur kannab täitetoimikusse andmed müüdud asja nimetuse, müügihinna, müümise aja ja isiku kohta, kelle kaudu kohtutäitur asja müümise korraldas.
(1) Võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all.
(2) Kohtutäitur võib lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine.
(3) Kohtutäitur toimetab sissenõudjale kätte teate võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil müümiseks, välja arvatud juhul, kui talle esitatakse sissenõudja nõusolek asjade muul viisil müümiseks. Kohtutäitur ei anna võlgnikule nõusolekut asja müümiseks enne seitsme päeva möödumist teate sissenõudjale kättetoimetamisest, kui sissenõudja teatele varem ei vasta.
(4) Kohtutäitur ei luba võlgnikul vara müüa vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga. Kohtutäitur tagab, et asja müügist saadav tulem tasutakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.
(5) Kohtutäitur võib nõustuda ka asja müümisega sissenõudjale. Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kui ostuhind on väiksem või võrdub sissenõudja nõudega, kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku § 93 lõikes 4 sätestatut.
(6) Asja müümine kohtutäituri kontrolli all toimub müügilepingu kohta võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Kohtutäitur annab müügiks nõusoleku.
§ 103. Müüdud asja juhusliku hävimise riisiko üleminek ja vastutus asja puuduste eest
(1) Asja müümisel täitemenetluses läheb müüdava asja juhusliku hävimise riisiko ostjale üle asja üleandmise ajast. Üleandmisest alates kannab ostja kõik asjaga seotud kulud ja koormatised ning saab kogu kasu.
(2) Asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. See ei välista kohtutäituri ega võlgniku võimalikku vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui asja müüb võlgnik kohtutäituri kontrolli all.
§ 104. Kolmandate isikute asjaõiguste lõppemine müümisel
(1) Omandi tekkimisega kohtutäituri müüdud asjale lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku asjaõigused võõrandatud asjale, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõppenuks loetakse ka sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue on pööratud.
(2) Kolmanda isiku asjaõigus müüdud asjale ei lõpe, kui õiguse omaja ja ostja lepivad selles kokku või kui õigus oli tekkinud enne õigust, millest tulenevalt täitemenetlus teostati.
(3) Kui asja müüb võlgnik kohtutäituri kontrolli all, lõpevad kolmandate isikute õigused asjale asjaõigusseaduse sätete kohaselt.
(1) Kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht.
(2) Kohtutäitur kannab raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest, kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist.
(1) Kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel.
(2) Jaotuskava koostatakse ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha.
(3) Kui jaotuskava koostamisel ei ole selge, kas ostja peab tasuma ka lisasumma käesoleva seadustiku § 94 kohaselt, arvestatakse lisasummat jaotuskavas tingimuslikult ja see jagatakse laekumisel hiljem.
(4) Kohtutäitur toimetab jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks.
§ 107. Tähtajalise ja tingimusliku nõude arvestamine
(1) Tähtajaline nõue loetakse tulemi jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele.
(2) Kui nõue on intressideta, arvab kohtutäitur võlaõigusseaduse § 94 kohaselt nõude summast maha intressi ajavahemiku eest tulemi väljamaksmise päevast kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni.
(3) Kui nõue on edasilükkava tingimusega, hoiustab kohtutäitur summa sissenõudja kasuks. Hoiustamine toimub samade tingimustega, mis olid nõudel. Hoiustatud summa maksab kohtutäitur välja õigustatud isikule nõude sissenõutavaks muutumise korral.
(4) Õigustatud isiku õigus hoiustatud summale lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kümne aasta möödumisel alates summa hoiustamisest, kui õigustatud isik ei ole selle tähtaja jooksul hoiustatud summa kättesaamiseks välja ilmunud.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist makstakse hoiustatud summa välja isikule, kes oli müümise ajal asja omanik. Kui omanik ei nõua summa väljamaksmist ühe aasta jooksul alates nõudeõiguse tekkimisest, kantakse raha riigieelarvesse.
§ 108. Sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemist
(1) Pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid.
(2) Isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid.
(3) Kohtutäitur edastab kolmanda isiku avalduse koos õigust tõendavate dokumentidega võlgnikule ja sissenõudjatele.
(4) Kohtutäitur võtab pandipidaja või muu eesõigusega isiku nõude arvesse tulemi jagamisel ja jaotuskava koostamisel, lähtudes õiguse järjekohast, kui avalduse esitaja pandiõigus nähtub avalikult usaldatavast registrist või kui pandi või muu eesõiguse aluseks olev leping on notariaalselt tõestatud.
(5) Sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude võtab kohtutäitur arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Kui õigus ei nähtunud avalikult usaldatavast registrist, rahuldatakse nõue pärast sissenõudjate nõudeid. Kui õigusest ei ole õigeaegselt teatatud, rahuldatakse sellest tulenev nõue pärast kõiki muid nõudeid.
(6) Kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast.
(7) Kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest.
§ 109. Jaotuskava vaidlustamine ja kinnitatuks lugemine
(1) Sissenõudja võib 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse.
(2) Kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada.
(3) Kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja.
(4) Kohus võib hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava.
Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.
(1) Sissenõuet ei saa pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Nõudele, mille loovutamine on välistatud või piiratud poolte kokkuleppega, võib pöörata sissenõude.
(3) Nõudele, mida ei või loovutada seetõttu, et kohustust ei saa ilma selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, võib pöörata sissenõude, kui arestida saab võlgnetava eseme.
(4) Sundosanõudele võib pöörata sissenõude üksnes siis, kui võlgnik on sõlminud sundosa saamiseks pärijaga kokkuleppe või kui võlgnik on esitanud sundosa saamiseks pärija vastu hagi. Sama kehtib kinkija nõude kohta kingi tagasinõudmiseks ja võlgniku nõude suhtes mittevaralise kahju hüvitamiseks.
(1) Nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed:
1) sissenõutava summa suurus;
2) arestitava nõude üldine kirjeldus;
3) viide täitedokumendile;
4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile.
(2) Tulevase nõude arestimine tuleb arestimisaktis märkida.
(3) Kohtutäitur toimetab arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte. Võlgnikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule.
(3¹) Käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud täitmisregistrit kasutavale isikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte täitmisregistri kaudu.
(4) Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud.
(5) Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut.
(1) Sissenõude võib pöörata võlgniku kontole, välja arvatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel avatud kontole ettevõtlustulu maksu katteks broneeritud summa ulatuses. Krediidi- ja makseasutus väljastab kohtutäiturile infot konto olemasolu või selle puudumise kohta.
(2) Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni.
(3) Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmisregistri vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidi- ja makseasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidi- ja makseasutuselt.
(4) Krediidi- ja makseasutus, kes ei kasuta täitmisregistrit, kohustub arestimisakti vastu võtma paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama arestimisakti viivitamata täitmise. Krediidi- ja makseasutus teavitab kohtutäiturit viivitama, kui arestitud kontol puuduvad arestimise hetkel rahalised vahendid arestimisakti täitmiseks. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast seda, kui talle on teatavaks saanud arestimisakti osaline või täielik täitmine.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korda kohaldatakse ka juhul, kui arest tuleb seada viisil, mida täitmisregister ei võimalda.
(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil edastatud arestimisakti alusel seatud aresti haldamisega seotud toimingute taotlused edastatakse täitemenetluse lõpuni täitmisregistri väliselt. Krediidi- ja makseasutus kohustub aresti haldamisega seotud taotluse vastu võtma paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama selle viivitamata täitmise.
(5) Kui kohtutäitur on saatnud krediidi- ja makseasutusele täitmiseks võlgniku konto arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes. Avatav konto on arestitud avamisest alates, välja arvatud juhul, kui konto avamist kontrollitakse käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud täitmisregistri kaudu elektrooniliselt.
(5¹) Krediidi- ja makseasutus võib keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidi- ja makseasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.
(6) Arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt. Kui nõue rahuldatakse, tühistab kohtutäitur viivitamata kõik selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktid ja teavitab arestimisakti tühistamisest iga krediidi- ja makseasutust, kellele arestimisakt on saadetud.
(7) Arestimisakti vormi ning elektroonilise arestimise korra ja tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=131122010061;110072025006 .
§ 116. Hüpoteegiga ja reaalkoormatisega tagatud nõude arestimise erisused
(1) Hüpoteegiga tagatud nõude arestimiseks tuleb lisaks arestimisakti kättetoimetamisele teha arestimisakti alusel ka hüpoteegi arestimise kanne kinnistusraamatusse. Kohtutäitur saadab kinnistusosakonnale arestimisakti ja avalduse keelumärke tegemiseks.
(2) Kui arestimisakt toimetatakse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte enne arestimise sissekandmist, on arestimine tema suhtes toimunud kättetoimetamise ajast alates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka sissenõude pööramisele reaalkoormatisele, samuti laevahüpoteegiga või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud pandiõigusega tagatud nõude arestimisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 117. Võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku selgitused
(1) Kohtutäitur kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut sissenõudja taotlusel kohtutäituri määratud ajaks kohtutäiturile teatama, kas:
1) ta tunnistab võlgniku nõude olemasolu ja on valmis kohustust täitma;
2) nõude suhtes on nõudeid esitanud teised isikud ja millised need on;
3) võlgniku nõue on teiste sissenõudjate kasuks juba arestitud ja millised on nende nõuded.
(2) Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik vastutab oma kohustuse täitmata jätmise tõttu sissenõudjale tekkiva kahju eest.
(3) Kohtutäitur edastab saadud teabe viivitamata sissenõudjale.
§ 117¹. Kolmanda isiku teabe andmise kohustus sularahatehingu puhul
(1) Kui seaduse või määruse kohaselt tuleb isik enne rahalise kohustuse täitmist tuvastada ning kui rahaline kohustus täidetakse sularahas ja selle suurus ületab 5000 eurot, peab tuvastamiskohustusega isik eelnevalt tuvastama, kas tegemist on elatise võlgnikuga. Kui tegemist on elatise võlgnikuga, siis keeldub tuvastamiskohustusega isik elatise võlgnikule rahalise kohustuse täitmisest ning teatab viivitamata elatise nõuet menetlevale kohtutäiturile võlgniku nõudest tema vastu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib tuvastamiskohustusega isik elatise võlgnikule rahalise kohustuse täita, kui kohtutäitur ei ole viie tööpäeva jooksul teate saatmisest arvates nõuet arestinud.
(3) Kui tuvastamiskohustusega isik täidab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust olenemata elatise võlgnikule sularahas rahalise kohustuse, loetakse tuvastamiskohustusega isiku kohustus elatise võlgniku ees täitmata jäänuks ning kohtutäituril on õigus nõuda arestimisaktiga tuvastamiskohustusega isikult rahalise kohustuse täitmist elatise sissenõudja kasuks oma ametialasele kontole.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustust ei kohaldata krediidiasutusele krediidiasutuste seaduse tähenduses.
(1) Nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Mitme sissenõudja olemasolu korral võib igaüks hageda nõude täitmist kõigi sissenõudjate jaoks.
(2) Võlgnik peab sissenõudjale andma nõude sissenõudmiseks vajalikku teavet ning nõudega seotud dokumendid. Sissenõudja võib teabe saamiseks taotleda võlgnikult vande võtmist ja dokumentide saamiseks taotleda kohtutäiturilt vallasasja väljanõudmiseks vajalike täitetoimingute tegemist.
(3) Võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu nõude täitmise hagi esitanud sissenõudja peab kohtuvaidluses taotlema kohtult võlgniku kolmanda isikuna kaasamist, välja arvatud juhul, kui võlgniku elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki ja tal ei ole Eestis esindajat või kui kaasamine peaks toimuma avaliku kättetoimetamise teel.
(4) Võlgnik võib nõuda sissenõudjalt hagi esitamisega viivitamisest või võlgniku kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist.
§ 118¹. Lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisel sissenõude pööramine kolmandale isikule täidetud rahalisele kohustusele
(1) Kui võlgniku eest kolmandale isikule täidetud rahaline kohustus või rahalised kohustused kokku ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku, on kohtutäituril õigus lapse perioodilise elatisnõude täitmisel nõuda arestimisaktiga kolmandalt isikult võlgniku eest täidetud rahalise kohustuse tagasitäitmist elatise sissenõudja kasuks kohtutäituri ametialasele kontole.
(2) Kolmandalt isikult võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel nõuda tagasitäitmiseks rahalise kohustusena makstud summa, mis ületab võlgnikule seaduses ettenähtud mittearestitava sissetuleku. Kolmas isik on kohustatud tagasi täitma võlgniku eest täidetud rahalised kohustused, mis on talle täidetud alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arestimisakti kättetoimetamisest.
(3) Kui kohtutäitur arestib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kolmandale isikule täidetud rahalise kohustuse, siis loetakse see kohustus kolmanda isiku suhtes mittetäidetuks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui võlgniku eest täidab kohustuse kolmas isik, kes on selle kohustuse suhtes solidaarvõlgnik või tagatise andja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei arestita makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse makseid.
(1) Kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks.
(2) Kui nõudest laekunud rahast ei piisa kõigi sissenõuete rahuldamiseks, jaotab kohtutäitur raha vastavalt arestimisaktide ajalisele järgnevusele vallasasjade müügist saadud tulemi jaotamiseks ettenähtud korras.
(1) Sissenõudja võib enne arestimist lasta kohtutäituril täitedokumendi põhjal võlgnikule ja võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetada teate selle kohta, et kavandatava arestimise tõttu on võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul keelatud võlgnikule maksta ning võlgnikul on keelatud nõuet käsutada, eelkõige seda sisse nõuda.
(2) Võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kättetoimetatud eelarestimisteatel on samad õiguslikud tagajärjed kui täitemenetluse käigus toimuval arestimisel juhul, kui nõue arestitakse teate kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
(1) Kohtutäitur võib sissenõudja või võlgniku avalduse alusel pöörata nõudele sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse täitmist nõudes, kui arestitud nõue on tingimuslik või ajatatud või kui selle sissenõudmine on raskendatud vastunõude tõttu või muul põhjusel. Kohtutäitur võib nõude müüa.
(2) Kohtutäitur toimetab sissenõudjale või võlgnikule kätte avalduse nõudele muul viisil sissenõude pööramise kohta, välja arvatud juhul, kui talle esitatakse vastaspoole nõusolek muul viisil sissenõude pööramise kohta. Kohtutäitur ei otsusta nõudele muul viisil sisenõude pööramist enne kaheksa päeva möödumist teate avaldaja vastaspoolele kättetoimetamisest, kui vastaspool teatele varem ei ole vastanud.
(1) Võlgnikule kuuluva vallasasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõude arestimise puhul tuleb asi välja anda kohtutäiturile.
(2) Asja väljaandmisega kohtutäiturile tekib sissenõudja kasuks arestipandiõigus asjale.
(3) Kui vallasasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõue on arestitud mitme sissenõudja kasuks, annab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik asja välja kohtutäiturile, kes toimetas talle esimesena kätte arestimisakti. Kui võlgniku suhtes kohustatud isik ei anna asja kohtutäiturile välja, on sissenõudjal õigus esitada hagi asja väljaandmiseks.
(4) Väljaantud asja müügile ja müügist saadud tulemi jaotamisele kohaldatakse arestitud asja müügi kohta kehtivaid sätteid.
(1) Kinnisasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõude arestimise korral tuleb asi üle anda kohtutäituri valdusse või kohtutäituri määratud kolmanda isiku valdusse või jätta võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku valdusse.
(2) Kui kinnisasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõue on arestitud mitme sissenõudja kasuks, annab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik asja välja kohtutäiturile või selle määratud kolmanda isiku valdusse, kes toimetas talle esimesena kätte arestimisakti.
(3) Kinnistusraamatusse kantakse kohtutäituri ühepoolse kirjaliku avalduse alusel eelmärge sissenõudja kasuks.
(4) Kinnisasjale pööratakse sissenõue kinnisasjale sissenõude pööramiseks sätestatud korras. Kui võlgniku suhtes kohustatud isik ei anna asja välja, on sissenõudjal õigus esitada hagi asja väljaandmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ka sissenõude pööramisel laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki valduse või omandi üleandmise nõudele.
(1) Väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 2 loetletud väärtpaberite arestimiseks saadab kohtutäitur registripidajale korralduse seada õiguste ja kohustuste käsutamise keelumärge. Väärtpaber on arestitud alates selle blokeerimisest registris. Registripidaja on kohustatud blokeerimise korraldama viivitamata, kui ta on arestimise korralduse kätte saanud.
(2) Kohtutäitur peab pärast korralduse edastamist toimetama võlgnikule viivitamata kätte teate väärtpaberite arestimise kohta.
(3) Kui väärtpaber on olemas paberkandjal, võtab kohtutäitur väärtpaberi võlgnikult oma valdusse.
(4) Kohtutäitur müüb väärtpaberid vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. Kohtutäituril on õigus kirjutada nimeline väärtpaber ostja nimele ja teha võlgniku asemel selleks vajalikke avaldusi.
(5) Veksli, tšeki või võlakirja esitab kohtutäitur lunastamiseks, kui see on väärtpaberist tulenevalt võimalik.
(6) Registripidaja juures registreeritud väärtpaberite müügiks esitab kohtutäitur registripidajale korralduse arestitud väärtpaberite ülekandmiseks kohtutäituri ametialasele väärtpaberikontole. Korraldus edastatakse registripidajale posti teel või vajalike tehniliste tingimuste ja vastava kokkuleppe olemasolu korral elektrooniliselt kohtutäiturile kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Registripidaja täidab korralduse võlgniku väärtpaberikonto debiteerimise ning kohtutäituri väärtpaberikonto krediteerimise teel.
(7) Kohtutäituri ametialasele väärtpaberikontole kantud väärtpaberid müüb kohtutäitur vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt, kandes väärtpaberid ostjale üle väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberiülekande teel. Reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid võib kohtutäitur müüa ka asjakohasel reguleeritud turul, arvestades seejuures sellise reguleeritud turu reglemendis tehingute tegemise ja arveldamise kohta sätestatud nõudeid.
(8) Seaduses võib ette näha väärtpaberid, millele ei või sissenõuet pöörata.
(1) Kui osaühingu osa ei ole kantud väärtpaberite keskdepositooriumi peetavasse registrisse, loetakse osa arestituks vallasasjade arestimiseks sätestatud korras. Kohtutäitur teatab arestimisest osaühingu juhatusele.
(2) Osaühingu osa müüb kohtutäitur vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt.
(3) Osa müünud kohtutäitur saadab enampakkumisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=111072026097&id=131122010061 kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta.
(1) Hooneühistu liikmesus loetakse arestituks vallasasjade arestimiseks sätestatud korras. Kohtutäitur teatab arestimisest hooneühistu juhatusele ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale.
(2) Hooneühistu liikmesuse müüb kohtutäitur vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt.
(3) Osa müünud kohtutäitur saadab enampakkumisest alates kahe päeva jooksul hooneühistule ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=111072026097&id=131122010061 kehtestatud vormis teate liikmesuse võõrandamise kohta.
Sissenõude pööramiseks seltsinglase osale seltsinguvaras peab sissenõudja seltsingulepingu võlaõigusseaduses sätestatud korras üles ütlema. Ülesütlemise puhul saab vara jagamisel sissenõude pöörata seltsinglasele kuuluvale osale.
(1) Võõrandamatule õigusele saab pöörata sissenõude kohtutäituri määratud viisil, kui õiguse teostamist saab teisele isikule üle anda ja seadus ei sätesta teisiti.
(2) Kohtutäitur võib kasutusõiguse sundtäitmisel määrata õiguse valitsemise. Sel juhul toimub arestimine kasutatava asja valitsejale üleandmise teel, kui see ei ole juba toimunud kohtulahendiga.
§ 128. Sissenõude pööramine autori varalistele õigustele
Täitemenetlus on lubatav autori varaliste õiguste suhtes, kui autor on asunud nende teostamisele ja teos on autori nõusolekul avaldatud. Teostamiseks loetakse ka varaliste autoriõiguste üleandmist kolmandale isikule, olenemata sellest, kas kolmas isik on asunud õigust teostama.
§ 129. Sissenõude pööramine teistele varalistele õigustele
(1) Kui õiguse arestimisel puudub võlgniku suhtes täitmiseks kohustatud kolmas isik või kolmandate isikute ring ei ole täpselt määratav, kehtib arestimine ajast, kui arestimisakt keeluga hoiduda õiguse käsutamisest on võlgnikule kätte toimetatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2) Avalikku registrisse kantud õiguse käsutamise keelamise kohta kantakse registrisse käsutamise keelumärge.
(1) Töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ulatub ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele.
(1¹) Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
(1²) Töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega seoses saadud kauba, teenuse, loonustasu või rahaliselt hinnatava soodustuse väärtus on selle hüve turuhind.
(1³) Kui võlgnikule töö- või teenistussuhte või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku ajal või pikaajalise lepingulise suhte alusel rahas makstav tasu ei ületa käesoleva seadustiku §-s 132 ettenähtud mittearestitavat sissetuleku osa ja võlgnik saab käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud hüve, võib kohtutäitur arestida võlgniku rahas makstava tasu, arvestades saadava muu hüve väärtuse võlgniku tasu hulka.
(1⁴) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel rahas makstava tasu arestimist ulatuses, mis jätab võlgnikule väiksema rahas makstava tasu kui käesoleva seadustiku §-s 132 ettenähtud mittearestitav sissetulek, kuulab kohtutäitur ära võlgniku ja tema tööandja või muu lepingupartneri ning vajaduse korral sissenõudja.
(1⁵) Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud muude sissetulekute kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda.
(2) Töötasu või ametipalga arestimine ulatub ka sissetulekule, mis võlgnikul on saada seoses teisele tööle või ametikohale ümberpaigutamisega või üleminekuga või seoses töötasu või ametipalga suurenemisega.
(3) Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks.
(4) Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid.
§ 131. Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet
(1) Sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele:
1) riiklikud peretoetused;
2) puudega inimese sotsiaaltoetus;
3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
4)
5) Eesti Töötukassa kaudu makstud stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;
6¹) töövõimetoetus;
6²) kuriteoohvri hüvitis;
7) seadusel põhinev elatis;
8)
9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus;
12) okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.
(2) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–7 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
§ 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
(1¹) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
(1²) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.
(1³) Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
(1⁴) Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes.
(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
(1) Arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid.
(1¹) Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku.
(2) Kohtutäitur võib kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt ulatuses, mis on vajalik võlgniku või tema pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks.
§ 134. Sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine
(1) Kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.
(2) Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik võib kuni muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema akti järgi.
(1) Kui isik, kellele võlgnik teeb töölepingu alusel tööd või osutab teenust, on kohustatud kolmandale isikule raha maksma või tegema sellise toimingu, mida nende suhte laadi tõttu võib käsitada osalise või täieliku tasuna võlgniku töölepingu alusel töötamise või teenuse osutamise eest, võib kolmanda isiku nõude arestida võlgniku kohta tehtud täitedokumendi alusel nagu võlgniku nõude. Võlgniku tasunõude arestimine hõlmab ka kolmanda isiku nõude võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Arestimisakt tuleb kolmandale isikule ja võlgnikule kätte toimetada.
(2) Kehtetu
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arestib kohtutäitur nõude sissenõudja esitatud andmete alusel. Kolmas isik võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse sissenõudja vastu.
§ 136. Sissetuleku arvestamine raha jaotamisel sissenõudjate vahel
(1) Sissetulek võetakse jaotamiskavas arvesse koos tulevikus sissenõutavaks muutuvate summadega.
(2) Sissetuleku osasumma sissenõutavaks muutumise ajast alates viie tööpäeva jooksul maksab kohtutäitur hoiustatud summast sissenõudjale välja temale kuuluva osa.