(1) Kui võlgnik on oma kohustuse osaliselt või täielikult täitnud, annab kohtutäitur võlgniku nõudel talle täitmise kohta kviitungi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira võlgniku õigust sissenõudjalt nõuda kviitungit täitmise kohta.
(3) Kviitungi alusel vastuvõetud raha kannab kohtutäitur hiljemalt raha vastuvõtmisele järgneval tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole.
(1) Täitekulud on kohtutäituri tasu, käesoleva seadustiku § 24 lõike 2 alusel täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas:
1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud;
2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud;
3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud, sealhulgas üleandmise märke alusel kohtutäiturile üleantud sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja äraveo ja hoidmisega seotud kulud, ning muud vara hoidmisega seotud kulud;
4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud;
5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud;
6) võlgniku sundtoomise kulud;
7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Vajalikeks kulutusteks ei loeta täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Samuti ei loeta vajalikeks kulutusteks kohtutäituri büroo majandamise kulusid.
(2) Kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=131122010061 kehtestab määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri.
(1) Täitekulud kannab võlgnik.
(2) Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse, välja arvatud käesoleva seadustiku § 47¹ lõikes 3 nimetatud juhul.
(3) Kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt.
§ 38¹. Alaealise lapse elatise sissenõudmise eest riigi makstud tasu sissenõudmine
(1) Alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu nõutakse võlgnikult kohtutäituri seaduse § 31 lõikes 1¹ sätestatud otsuse alusel sisse samas täiteasjas.
(2) Kui võlgniku suhtes menetluses olevas täiteasjas on sissenõudmisel riigi makstud elatisabi, nõutakse see sisse enne alaealise lapse elatise sissenõudmise eest makstud tasu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu muutub sissenõutavaks, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu maksmise kohta peab arvestust ning sissenõudja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.
(5) Alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu hüvitamise kohustus ei lähe üle pärimise teel.
(6) Võlgnikult sissenõutud alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu kantakse riigieelarvesse.
(1) Kohtutäitur võib oma otsusega nõuda sissenõudjalt eriti suurte täitekulude, nagu kauba veo, ladustamise, valve ja muude sääraste kulude, ettemaksmist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kindlaksmääratud tähtpäevaks.
(2) Täitekulude ettemaksu ei või nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab:
1) täitmiseks kohtulahendi, mille tegemisel on ta saanud menetluskulude tasumiseks riigi menetlusabi;
2) täitmiseks kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue;
3) täitedokumendi elatise sissenõudmiseks;
4) täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest.
(3) Kui sissenõudja teatab, et ta ei nõustu täitekulude ettemaksuga, või ettemaks ei ole kindlaksmääratud tähtpäevaks arvelduskontole laekunud ja see raskendab täitemenetlust, võib kohtutäitur jätta täitetoimingu tegemata. Kohtutäitur informeerib sissenõudjat täitetoimingu tegemata jätmisest viivitamata.
(4) Kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ja määranud täitekulude ettemaksu tasumiseks hilisema tähtpäeva, võib kohtutäitur täitemenetluse peatada, kui täitekulude ettemaksu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud. Kohtutäitur informeerib sissenõudjat täitemenetluse peatamisest viivitamata.
(5) Kohtutäituri tasu ettemaksu võib sissenõudjalt nõuda kohtutäituri seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.
§ 42. Täitekulude tagastamine täitedokumendi tühistamise korral
Võlgnikul on õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta.
§ 43. Raha väljamaksmine sissenõudjale kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt
(1) Võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub rohkem raha, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tagastab kohtutäitur enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.
(1¹) Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates.
(2) Sissenõudjale või võlgnikule väljaantav raha kantakse kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt üle isiku arvelduskontole. Kui isikul puudub arvelduskonto, võib raha välja maksta isiku nimele vormistatud tšeki alusel või posti teel. Raha ülekandmiseks posti teel annab kohtutäitur kirjaliku korralduse ja lisab sellele raha saajate nimekirja, milles on märgitud ka isikute aadressid ja ülekantavate summade suurus.
(3) Ametialasel arvelduskontol hoitakse alates laekumisest viis aastat ka raha, mida sissenõudja ei ole vastu võtnud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viie aasta möödumisel tagastatakse raha võlgnikule, tagastamise võimatuse korral kantakse raha riigieelarvesse.
§ 45. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel
Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
§ 46. Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel
(1) Kohtutäitur peatab täitemenetluse:
1) sissenõudja avalduse alusel;
2) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada;
3) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt võib täitetoimingu teha või täitemenetlust jätkata üksnes tagatise vastu;
4) kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine;
5) võlgniku piiratult teovõimeliseks muutumisel kuni talle eestkostja määramiseni;
6) võlgniku abikaasa, registreeritud elukaaslase või otseses ülenevas või alanevas liinis sugulase või õe või venna surma puhul – avalduse alusel surmapäevast alates 30 päevaks;
7) kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda;
7¹) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi tunnustamise mõju on päritoluriigis peatatud;
8) muul seaduses sätestatud alusel.
(2) Kohtutäitur võib täitemenetluse peatada:
1) kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul;
2) võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul;
3) võlgniku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise puhul;
4) muul seaduses sätestatud alusel.
§ 47. Täitemenetluse peatamise tagajärjed ja täitemenetluse uuendamine
(1) Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.
(1¹) Kohtutäitur koostab otsuse täitemenetluse peatamiseks või uuendamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval arvates täitemenetluse peatamise või uuendamise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest.
(1²) Täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima.
(2) Täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks.
(3) Kohus võib täitemenetluse peatamise määruse asjaolude muutumisel tühistada või seda muuta.
(1) Sissenõudjal on õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile, kes on andnud nõusoleku täiteasja menetlemise jätkamiseks. Täiteasja menetlenud kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud ulatuses kohtutäituri tasu ning täiteasja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse §-s 35 sätestatud kohtutäituri tasu ettemaksu. Täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.
(2) Kui kohtutäitur on nõuet vähemalt kolm aastat menetlenud, on sissenõudjal õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile, kes on andnud nõusoleku täiteasja menetlemise jätkamiseks. Sellisel juhul on täiteasja menetlenud kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulusid ning asja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse §-s 35 sätestatud kohtutäituri tasu ettemaksu. Ülevõttev kohtutäitur ei või nõuda täitemenetluse alustamise tasu. Täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulud nõuab võlgnikult sisse täiteasja ülevõtnud kohtutäitur ja kannab need üle täiteasja varem menetlenud kohtutäiturile.
(4) Ülevõttev kohtutäitur teavitab võlgnikku menetleja vahetumisest.
(5) Täitemenetluse üleandmine peab toimuma hiljemalt kolme kuu möödumisel kohtutäiturilt täiteasja menetlemise jätkamiseks nõusoleku saamisest.
(6) Pärast täitemenetluse üleandmist täiteasja varem menetlenud kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur viivitamatult üle täitemenetlust jätkava kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.
(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse:
1) sissenõudja avalduse alusel;
2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud;
3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel;
4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine;
5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine;
6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele;
7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu;
7¹) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi mõju on päritoluriigis tühistatud;
7²) kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmisel puuduvad arestimise hetkel arvelduskontol rahalised vahendid või rahalised vahendid on täies ulatuses arestitud, välja arvatud juhul, kui arvelduskontol on arestimise hetkel rahalised vahendid täies ulatuses arestitud ja Euroopa arestimismäärusega tagatakse lapse elatisnõuet;
8) muul seaduses sätestatud alusel.
(2) Kui sissenõudja otseses valduses on võlgniku vallasasi, mille suhtes sissenõudjale kuulub nõude tagamiseks pandiõigus, lõpetab kohtutäitur võlgniku taotlusel täitemenetluse võlgniku ülejäänud vara suhtes, kui nõude suurus on nimetatud vallasasjaga kaetud. Kui sissenõudjal on selline õigus asjale ka teisest nõudest tulenevalt, rahuldatakse taotlus üksnes juhul, kui ka see nõue on asja väärtusega kaetud.
§ 48¹. Täitemenetluse lõpetamine jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu
(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui:
1) võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu;
2) jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg ja
3) sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu.
(2) Avalduse esitamisel tuleb võlgnikul maksta tasu avalduse läbivaatamise eest kohtutäituri seaduse § 41¹ lõikes 1 sätestatud määras. Kui ühes avalduses on esitatud taotlus mitmes täiteasjas menetluse lõpetamiseks, siis tasutakse avalduse läbivaatamise tasu iga täiteasja eest.
(3) Kui võlgnik ei maksa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tasu, võib kohtutäitur jätta võlgniku avalduse tähelepanuta. Avalduse tähelepanuta jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras.
(4) Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest.
(1) Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale.
(2) Täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud.
(1) Täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku.
(1¹) Rahalise nõude sissenõudmise õnnestumise korral ei või kohtutäitur teha täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle kandnud ja võlgniku vara on aresti alt vabastatud.
(2) Menetluse lõpetamise ja peatamise otsus edastatakse võlgnikule ja sissenõudjale. Otsus edastatakse ka kolmandale isikule, kui peatamist või lõpetamist taotles kolmas isik.
§ 50¹. Täitemenetluse lõpetamise kord nõude täitmise aegumise korral
(1) Kohtutäitur edastab käesoleva seadustiku § 48¹ lõike 1 punktis 1 nimetatud võlgniku avalduse sissenõudjale enda valitud viisil, kui on täidetud sama lõike punktis 2 sätestatud tingimus, ja annab tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Võlgniku avalduse edastamise korral selgitab kohtutäitur sissenõudjale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võlgniku õigust esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
(2) Kohtutäitur ei kanna kuni võlgniku avalduse lahendamiseni sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle.
(3) Kohtutäitur vaatab võlgniku avalduse läbi 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates ja teeb läbivaatamisest arvates seitsme päeva jooksul otsuse täitemenetluse lõpetamiseks või teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata.
(4) Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust käesoleva seadustiku § 48¹ lõike 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu käesoleva seadustiku § 223¹ alusel.
(5) Täitemenetluse lõpetamata jätmise korral käesoleva seadustiku § 48¹ lõike 1 alusel ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras.
(6) Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole on võlgniku avalduse läbivaatamise ajal sundtäitmise tulemusena laekunud raha, mida kohtutäitur ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sissenõudjale üle kandnud ja kohtutäitur lõpetab täitemenetluse käesoleva seadustiku § 48¹ lõike 1 alusel, tagastab kohtutäitur laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul pärast kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist.
(7) Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust käesoleva seadustiku § 48¹ lõike 1 alusel, kannab kohtutäitur võlgniku avalduse läbivaatamise ajal sundtäitmise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha üle sissenõudjale, kuid mitte enne 15 tööpäeva möödumist võlgnikule täitemenetluse jätkamisest teatamisest arvates.
(1) Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 51¹ sätestatud juhul.
(2) Pankroti väljakuulutamise järel annab kohtutäitur pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Kui kohtutäituri menetluses on väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest.
(3) Dokumentide üleandmise kohta koostatakse akt, kuhu märgitakse dokumentide loetelu, üleantav vara, pankrotihalduri nimi ja akti koostamise kuupäev. Aktile lisatakse ka täitedokument.
(1) Kohus võib põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest.
(2) Kohtutäitur arvab müügitulemist maha kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatule. Järelejäänud summa kannab kohtutäitur pankrotivara hulka. Pankrotihaldur võib kohtutäituri otsuse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturile kaebuse vastavalt käesolevas seadustikus sätestatud korrale.
(1) Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel.
(2) Kinnisasjale sissenõude pööramisel võib kinnisasja määrata ka sundvalitsemisele. Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõudja nõue kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast.
(3) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitatud rahalise nõude korral pööratakse sissenõue rahale. Kui sissenõude pööramine rahale ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud, pööratakse sissenõue asjadele.
(1) Arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.
(2) Vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks.
(3) Vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada.
(1) Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Kui kinnisasja arestimisel ulatub arest ka vallasasjadele, võib vallasasju käsutada korrapärase majandamise piires.
(2) Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta.
(4) Vara arestimine või arestimisest tulenev käsutuskeeld ei takista ega piira:
1) väärtpaberituru seaduse §-s 229³ sätestatud kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate eseme üleandmise õiguste või kohustuste või makseõiguste või -kohustuste lõpetamisel või nende kohustuste täitmise kiirendamisel toimuva tasaarvestuse (edaspidi lõpetamisel toimuv tasaarvestus) kohaldamist vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele;
2) finantstagatise kokkuleppest või väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagavast tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist vastavalt tagatiskokkuleppe tingimustele.
1) Arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui:
1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita;
2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet;
3) vara on arestinud ebapädev isik;
4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
(1) Sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist.
(2) Täitemenetlusest saadud raha (edaspidi tulem) jaotamisel loetakse võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid.
(3) Viivist arvestatakse kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni.
Täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest.
Välisvääringus nõuded ja muud õigused arvutatakse täitemenetluses ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel nõude rahuldamise või tulemi jaotamise või jaotuskava koostamise päeva seisuga.
(1) Võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab.
(2) Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kelle töösuhe on lõppenud viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist.
(1) Võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.
(2) Vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma:
1) vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse § 117 tähenduses;
2) vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud.
(3) Vara, mida ei või arestida, tuleb vara nimekirjas märkida üksnes juhul, kui eeldatavalt on võimalik vara asendusarestimine.
(1) Kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged.
(2) Võlgnik annab kohtus suulise vande:«Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on mulle teadaolevalt õiged.»Vandetekstile kirjutab võlgnik alla.
(3) Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib võlgniku vande võtta juhtorgani liikmelt, likvideerijalt, täisühingu või usaldusühingu osanikult, vähemalt ühe kümnendiku suuruse osalusega osanikult või aktsionärilt, prokuristilt või raamatupidamise eest vastutavalt isikult.
(4) Võlgniku vande võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikmelt, likvideerijalt, prokuristilt või raamatupidamise eest vastutavalt isikult võtta ka siis, kui nad on oma kohustustest ühe aasta jooksul enne täitemenetluse algust vabastatud.
§ 62. Vara nimekirja esitamise ja vande andmise tagamine
(1) Kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti.
(2) Arestimääruses tuleb muu hulgas näidata:
1) andmed sissenõudja ja võlgniku kohta;
2) aresti põhjus;
3) aresti kestus, määrates aresti kestuse lõppenuks kas võlgniku vande andmise ajaga või määratud aresti ärakandmisega.
(3) Arestimäärust ei ole vaja enne selle täitmist kätte toimetada. Kinnipidamisel antakse võlgnikule allkirja vastu kätte arestimääruse ärakiri.
(4) Võlgnikku võib aresti määrata kuni 30 päevaks.
(5) Võlgnik tuleb arestist vabastada, kui ta esitab vara nimekirja või annab vande.
(6) Aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas või vanglas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt. Sundtoomisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus sundtoomise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
(7) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud võlgniku suhtes kinnipidamist ja aresti, võib võlgnik esitada määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.
(8) Võlgnik on kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud.
(1) Täitmisregister on riigi infosüsteemi andmekogu, mille eesmärk on:
1) täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine;
2) täitestatistika kogumine;
3) infovahetuskanalina tagada võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise ning arestide haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks;
4) infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks.
(2) Avaliku võimu kandja, kes vajab täitmisregistri kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Enne täitmisregistriga liitumist peab kasutaja liidestama enda infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta. Vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamisel.
(2¹) Täitmisregistriga liitunud kasutaja peab tegema käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud tehnilises lahenduses kättesaadavaks teabe päringute kohta, mis on täitmisregistri kaudu tehtud krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta, välja arvatud juhul, kui nimetatud teabe suhtes on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirangu alus või andmesubjekti õiguste piirang.
(3) Täitmisregistri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium.
(4) Kehtetu
(5) Täitmisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=110072025006 määrusega, milles sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) vastutava töötleja ülesanded;
4) volitatud töötlejad ja nende ülesanded;
5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
6) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud infovahetuskanali kaudu päringute tegemise ja andmete töötlemise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded;
9) muud korralduslikud küsimused.
(5¹) Isikuandmed, mida täitmisregistris töödeldakse, on järgmised: võlgniku, sissenõudja, kohtutäituri, arestimisakti koostaja ja päringu saatja üldandmed.
(5²) Täitmisregistris töödeldavaid andmeid säilitatakse viis aastat menetluse lõpetamisest arvates.
(6) Täiteasjad registreeritakse täitmisregistris.
(7) Täitmisregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse.
(8) Täitmisregistri kaudu tehakse kättesaadavaks:
1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud täiteasjade kohta;
2) andmed täitemenetluses seatud arestide ja nende järjekorra kohta;
3) andmed täitemenetluse menetleja, menetlusosalise ja menetluses osaleja kohta.
(9) Kehtetu
(10) Kehtetu
(11) Elatise võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidumise vältimise eesmärgil on täitmisregistrist avalikult kättesaadav teave, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number.
(12) Täitmisregistrist on avalikult kättesaadav teave, kas juriidilisel isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võla suurus ja selle jääk. Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg.
(1) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda peab kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteem võimaldab ka avaliku võimu kandja nõuete täitmisele esitamist ja jaotamist kohtutäituritele, sealhulgas juhuslikkuse põhimõttel.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) kohtutäituri ja tema määratud esindaja üldandmed;
2) sissenõudja ja tema esindaja üldandmed;
3) õigustatud ja kolmandate isikute üldandmed;
4) võlgniku üldandmed, esindaja olemasolu korral andmed võlgniku teovõime piiramise kohta ja esindaja üldandmed ning andmed võlgniku töötamise, õppimise ja vara kohta;
5) võlgnikuga seotud isikute üldandmed ja andmed nende vara kohta;
6) enampakkumisel osaleja üldandmed, riikliku tausta olemasolu andmed, kutse- ja tegevusala andmed ning tegeliku kasusaaja olemasolu korral tema üldandmed;
7) täitedokumendist tulenevalt süütegudega seotud isikuandmed.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldavaid andmeid säilitatakse kümme aastat täitetoimiku lõpetamisest arvates.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi vastutav töötleja on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
(2⁴) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda asutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi ning kehtestab selle põhimääruse, milles sätestatakse infosüsteemi pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsustatud andmekoosseis;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.
(3) Kehtetu
(1) Võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt.
(2) Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist.
(3) Võlgniku kaudses valduses oleva asja võib kohtutäitur oma valdusse võtta üksnes otsese valdaja nõusolekul. Kui otsene valdaja keeldub asja välja andmast, võib kohtutäitur arestida võlgniku nõudeõiguse kolmanda isiku vastu.
(4) Kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara.
(5) Äravõetud sularaha kannab kohtutäitur hiljemalt järgmisel tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole.
(1) Arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale.
(2) Arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisiti.
(3) Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool.
(4) Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht.
(5) Kehtetu
(1) Arestida ega täitemenetluses müüa ei või järgmisi asju:
1) võlgniku isiklikud asjad ning maja- ja köögitarbed, riietusesemed, pesu, voodid ja muud majapidamises kasutatavad asjad, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks;
2) vähemalt üks tehniline vahend, mis tagab võlgnikule Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349; RT I 2003, 29, 174; 64, 429) § 44 lõikes 1 ettenähtud info saamise õiguse kasutamise;
3) võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma;
4) põllumajandusega tegeleva isiku põllumajandusseadmed, kariloomad, väetis ja põllumajandussaadused, mis on võlgnikule hädavajalikud tema enda ja tema perekonna ülalpidamiseks kuni järgmise saagini;
5) füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed;
6) raamatud või muud esemed, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab õppetöös või kultustoimingutes;
7) võlgnikule kuuluvad raamatupidamisdokumendid, perekonnaürikud, abielusõrmused, ordenid ja teenetemärgid;
8) kunstjäsemed, prillid ja muud kehapuude tõttu vajalikud abivahendid, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab;
9) võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikud esemed;
10) riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvad museaalid, samuti sihtasutusele kasutada antud riigi muuseumikogu või museaalid;
11) arhivaalid;
12) muud asjad, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud asjad võib arestida, kui sundtäitmist nõuab müüja nende asjade müügi tõttu omandireservatsiooniga tagatud rahalise nõude põhjal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kultustoiminguteks vajalikke asju võib arestida, kui asjade kasutamisviis on vastuolus heade kommetega või karistatav.
(4) Arestida ei või piiratud tsiviilkäibega riigivara ega asju, mida võlgnikust riik või kohaliku omavalitsuse üksus vajab avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega. Enne otsustamist tuleb ära kuulata pädeva ministeeriumi või asutuse esindaja seisukoht.
(1) Arestida ei ole lubatud kodus mittetulunduslikul eesmärgil peetavaid loomi.
(2) Sissenõudja avalduse alusel võib kohus lubada arestida suure väärtusega looma, kui arestimata jätmine rikuks oluliselt sissenõudja selliseid huve, mille korral ei saa arvestada loomakaitsehuvidega ega võlgniku õigustatud huvidega.
(1) Käesoleva seadustiku § 66 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud asja võib arestida, kui sissenõudja annab enne asja äravõtmist võlgnikule kasutamiskõlbliku, vähem väärtusliku asendusasja või asendusasja soetamiseks raha (edaspidi asendusarestimine). Asendusasja väärtus või asendusasja soetamiseks makstud raha hüvitatakse sissenõudjale sundtäitmise tulemist täitekuluna.
(2) Kui sissenõudjal ei ole võimalik asja õigel ajal asendada või seda ei saa temalt oodata, võib kohtutäitur korraldada asja asendusarestimise tingimusel, et võlgnikule antakse asja asendamiseks vajalik raha täitekuluna sundtäitmisel saadud tulemist.
(3) Asendusarestimise otsustab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel ja määrab sissenõudja pakutava asendusasja väärtuse või asja asendamiseks vajaliku summa.
(4) Võlgnikule asendusasja soetamiseks antud raha ei või arestida.