Law

Täitemenetluse seadustik

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 73bf43309312c5f521fb0defab0d1d5f42c7fd81fe6555f89520927e45711bf7

Contents: 259 provisions
  1. § 1. Seadustiku reguleerimisala
  2. § 2. Täitedokumendid
  3. § 3. Täitmise korraldus
  4. § 4. Territoriaalne alluvus
  5. § 5. Täitemenetluse osalised
  6. § 6. Täitetoimingu tegemine isiklikult
  7. § 7. Täitetoimingu tegemisest keeldumine
  8. § 8. Kohtutäituri kohustused
  9. § 9. Kohtutäituri taandamine ja manukatele esitatavad nõuded
  10. § 10. Dokumentide edastamine
  11. § 11. Kohtu pädevus täitemenetluses ja erandlik kohtualluvus
  12. § 11¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine
  13. § 12. Täitedokumendi jõustumismärge
  14. § 13. Täitemenetlus abikaasa vara suhtes
  15. § 14. Sissenõude pööramine abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvarale
  16. § 15. Sissenõude pööramine seltsinguvarale
  17. § 16. Täitemenetluse jätkamine pärast võlgniku surma
  18. § 17. Täitemenetlus enne pärandist loobumise tähtaja möödumist ja pärandi vastuvõtmist
  19. § 18. Täitedokumendi täitmisele võtmine õigusjärgluse ja vara valduse ülemineku korral
  20. § 19. Täitemenetluse algus tähtajalise või tingimusliku nõude puhul
  21. § 20. Sissenõudja tagatisest sõltuv täitemenetlus
  22. § 21. Samaaegne vastastikune täitmine
  23. § 22. Täitmiseks vajaliku dokumendi väljastamine sissenõudjale
  24. § 23. Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine
  25. § 23¹. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamine
  26. § 23². Maksu- ja Tolliameti algatatud täitemenetluse jätkamine
  27. § 24. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine
  28. § 25. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg
  29. § 26. Teabe nõudmise õigus
  30. § 26¹. Sunniraha määramine
  31. § 27. Täitmise takistamine
  32. § 28. Ruumide, maatüki ja võlgniku läbiotsimine
  33. § 29. Manuka kutsumine täitetoimingu juurde
  34. § 30. Täitmine puhkepäeval ja öisel ajal
  35. § 31. Rahalise nõude täitmine vanglas
  36. § 32. Kohtutäituri õiguste tõendamine
  37. § 32¹. Kohandamine
  38. § 33. Täitetoimik
  39. § 34. Täitetoimikusse kantavad täitetoimingu andmed
  40. § 35. Täitetoimikuga tutvumine
  41. § 36. Kviitung
  42. § 37. Täitekulud
  43. § 38. Täitekulude sissenõudmine võlgnikult
  44. § 38¹. Alaealise lapse elatise sissenõudmise eest riigi makstud tasu sissenõudmine
  45. § 39. Täitekulude tõendamine
  46. § 40. Täitekulude ettemaks
  47. § 41. Täitekulude ettemaksu tagastamine
  48. § 42. Täitekulude tagastamine täitedokumendi tühistamise korral
  49. § 43. Raha väljamaksmine sissenõudjale kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt
  50. § 44. Täitetoimingu edasilükkamine
  51. § 45. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel
  52. § 46. Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel
  53. § 47. Täitemenetluse peatamise tagajärjed ja täitemenetluse uuendamine
  54. § 47¹. Täitemenetluse üleandmine
  55. § 48. Täitemenetluse lõpetamise alused
  56. § 48¹. Täitemenetluse lõpetamine jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu
  57. § 49. Täitemenetluse lõpetamise tagajärjed
  58. § 50. Täitemenetluse peatamise ja lõpetamise kord
  59. § 50¹. Täitemenetluse lõpetamise kord nõude täitmise aegumise korral
  60. § 51. Täitemenetluse lõppemine pankroti väljakuulutamisel
  61. § 51¹. Täitemenetluse lõppemise erisused pankroti väljakuulutamisel
  62. § 52. Varale sissenõude pööramise viisid
  63. § 53. Vara arestimise ulatus
  64. § 54. Käsutuskeeld vara arestimise tagajärjena
  65. § 55. Arestimise tühisus
  66. § 56. Nõude rahuldamise ulatus
  67. § 57. Ülejäänud raha tagastamine võlgnikule
  68. § 58. Välisvääringus nõuded
  69. § 59. Teabe andmise kohustus
  70. § 60. Vara nimekiri
  71. § 61. Võlgniku vanne
  72. § 62. Vara nimekirja esitamise ja vande andmise tagamine
  73. § 63. Täitmisregister
  74. § 63¹. Elektrooniline arestimissüsteem
  75. § 63². Kohtutäiturite tööks vajalik infosüsteem
  76. § 64. Võlgniku valduses olevate asjade arestimine
  77. § 65. Arestipandiõigus
  78. § 66. Mittearestitavad asjad
  79. § 67. Loomade arestimata jätmine
  80. § 68. Asendusarestimine
  81. § 69. Eelarestimine
  82. § 70. Vara üleskirjutamise juures viibivad isikud
  83. § 71. Asja jätmine võlgniku valdusse
  84. § 71¹. Elatise võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile üleandmine
  85. § 71². Politseiametniku õigused elatise võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile üleandmisel
  86. § 72. Arestitud asjade hoiuleandmine kolmandale isikule
  87. § 73. Kolmandate isikute vastuväited arestimisele
  88. § 74. Arestitud asja hindamine
  89. § 75. Arestimisakt
  90. § 76. Asja arestimine teise sissenõudja kasuks
  91. § 77. Asja vabastamine arestist
  92. § 78. Avalik enampakkumine
  93. § 79. Enampakkumine mitmekordse arestimise puhul
  94. § 80. Enampakkumise aeg
  95. § 81. Enampakkumise koht
  96. § 82. Alghind enampakkumisel
  97. § 83. Tagatisraha enampakkumisel
  98. § 84. Enampakkumisest teatamine
  99. § 85. Õigus tutvuda müüdavate asjadega
  100. § 86. Kirjalik hinnapakkumine
  101. § 87. Enampakkumisel pakkuda võivad isikud
  102. § 87¹. Enampakkumisele registreerimise kord
  103. § 88. Suulise enampakkumise kord
  104. § 88¹. Elektroonilise enampakkumise kord
  105. § 88². Lihtsustatud enampakkumise kord
  106. § 89. Pakkumise tagasilükkamine
  107. § 90. Suulise enampakkumise kestus
  108. § 91. Pakkumise parimaks tunnistamine
  109. § 92. Suulisel enampakkumisel viibivate isikute vastuväited
  110. § 92¹. Elektroonilisel enampakkumisel osalevate isikute vastuväited
  111. § 93. Ostuhinna kohese tasumise kohustus
  112. § 93¹. Ostuhinna tasumine laenuga
  113. § 94. Makstava summa suurendamine
  114. § 95. Enampakkumise tulemi vastuvõtmine
  115. § 96. Enampakkumise akt
  116. § 97. Enampakkumise lõpetamine enne asjade müümist
  117. § 98. Enampakkumise õiguslikud tagajärjed
  118. § 99. Enampakkumise nurjumine
  119. § 99¹. Enampakkumise peatumine katkestuse tõttu oksjonikeskkonnas
  120. § 100. Kordusenampakkumine
  121. § 101. Asja müümine muul viisil
  122. § 101¹. Väikese väärtusega vallasasja müümine muul viisil
  123. § 102. Asja müümine kohtutäituri kontrolli all
  124. § 103. Müüdud asja juhusliku hävimise riisiko üleminek ja vastutus asja puuduste eest
  125. § 104. Kolmandate isikute asjaõiguste lõppemine müümisel
  126. § 105. Asjade müügist saadud tulemi jaotamine
  127. § 106. Tulemi jaotamine jaotuskava alusel
  128. § 107. Tähtajalise ja tingimusliku nõude arvestamine
  129. § 108. Sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemist
  130. § 109. Jaotuskava vaidlustamine ja kinnitatuks lugemine
  131. § 110. Vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamine
  132. § 111. Sissenõude pööramine nõudele
  133. § 112. Nõuded, millele ei saa sissenõuet pöörata
  134. § 113. Tingimusliku ja tulevase nõude arestimine
  135. § 114. Nõude arestimisakt
  136. § 115. Sissenõude pööramine võlgniku kontole
  137. § 116. Hüpoteegiga ja reaalkoormatisega tagatud nõude arestimise erisused
  138. § 117. Võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku selgitused
  139. § 117¹. Kolmanda isiku teabe andmise kohustus sularahatehingu puhul
  140. § 118. Nõude sissenõudmine kolmandalt isikult
  141. § 118¹. Lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisel sissenõude pööramine kolmandale isikule täidetud rahalisele kohustusele
  142. § 119. Rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamine
  143. § 120. Nõude eelarestimine
  144. § 121. Nõudele sissenõude pööramine muul viisil
  145. § 122. Vallasasja valduse ja omandiõiguse üleandmise nõudele sissenõude pööramise erisused
  146. § 123. Kinnisasja valduse ja omandiõiguse üleandmise nõudele sissenõude pööramise erisused
  147. § 124. Sissenõude pööramine väärtpaberitele
  148. § 125. Sissenõude pööramine osaühingu osale
  149. § 125¹. Sissenõude pööramine hooneühistu liikmesusele
  150. § 126. Sissenõude pööramine seltsinglase osale seltsinguvaras
  151. § 127. Sissenõude pööramine võõrandamatule õigusele
  152. § 128. Sissenõude pööramine autori varalistele õigustele
  153. § 129. Sissenõude pööramine teistele varalistele õigustele
  154. § 130. Sissetuleku arestimine
  155. § 131. Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet
  156. § 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
  157. § 133. Sissetuleku aresti alt vabastamine
  158. § 134. Sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine
  159. § 135. Sissenõude pööramine varjatud sissetulekule
  160. § 136. Sissetuleku arvestamine raha jaotamisel sissenõudjate vahel
  161. § 137. Vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamine
  162. § 138. Sätete kohaldamine kinnisasjaga võrdsustatud õiguste ning laevade ja õhusõidukite suhtes
  163. § 139. Kinnisasjale sissenõude pööramise ulatus
  164. § 140. Kinnisasjale sissenõude pööramine
  165. § 141. Sissenõude pööramine mitmele kinnisasjale
  166. § 142. Kinnisasja arestimine
  167. § 143. Kinnisasja arestimise akt
  168. § 144. Kinnisasja hindamine
  169. § 145. Keelumärke kandmine kinnistusraamatusse
  170. § 146. Arestimise ulatus
  171. § 147. Korrapärase majandamise tagamine
  172. § 148. Arestimise kehtivus
  173. § 149. Sundtäitmisega ühinemine
  174. § 149¹. Korteriomandi arestimise erisused
  175. § 150. Sundenampakkumise ese
  176. § 151. Kinnisasjade eraldi ja ühispakkumine
  177. § 152. Vallasasjade välistamine kinnisasja enampakkumiselt
  178. § 153. Enampakkumisest teatamine
  179. § 153¹. Korteriomandi enampakkumise erisused
  180. § 154. Kirjalik hinnapakkumine
  181. § 155. Kinnisasja juhusliku hävimise riisiko üleminek
  182. § 156. Kinnisasja omandamine
  183. § 156¹. Kinnisasja omandamine laenuga
  184. § 157. Müük muul viisil
  185. § 158. Püsima jäävad õigused
  186. § 159. Kokkuleppe alusel püsima jäävad õigused
  187. § 160. Kanded kinnistusraamatusse
  188. § 161. Üüri- ja rendilepingute ülesütlemine
  189. § 162. Kinnisasja sundvalitsemise määramine
  190. § 163. Valitseja määramine
  191. § 164. Sundvalitsemise kanne ja sundvalitsemisest teatamine
  192. § 165. Sundvalitseja valdus
  193. § 166. Arestimise kehtivus sundvalitsemise korral
  194. § 167. Valitseja ülesanded
  195. § 168. Kohtutäituri järelevalve
  196. § 169. Valitseja vastutus ja aruandekohustus
  197. § 170. Kasutustasu maksmine
  198. § 171. Valitseja tasustamine
  199. § 172. Võlgniku õigus kasutada arestitud kinnisasja
  200. § 173. Sundvalitsemise lõpetamine
  201. § 174. Kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamine
  202. § 175. Sissenõudjate nõuete arvestamine
  203. § 176. Kinnistusraamatust kustutatavate õiguste omajate õigused
  204. § 177. Jaotuskava sundvalitsemise puhul
  205. § 177¹. Hoiatus õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise ja dokumentide kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise kohta
  206. § 177². Õiguste piiramine, lubade kehtivuse peatamine ja dokumentide kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine
  207. § 177³. Kohtutäituri avaldus võlgniku õiguste piiramiseks, lubade kehtivuse peatamiseks ja dokumentide kehtetuks tunnistamiseks ning nende andmise keelamiseks
  208. § 177⁴. Õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise ja dokumentide kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise avalduse läbivaatamine ja määruskaebuse esitamine
  209. § 177⁵. Võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatatuse ning nende ja dokumentide andmise keelamise lõpetamine
  210. § 177⁶. Käesoleva peatüki rakendamine
  211. § 178. Vallasasja väljanõudmine
  212. § 179. Lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine
  213. § 180. Kinnisasja väljaandmine
  214. § 181. Kolmanda isiku valduses oleva asja väljaandmine
  215. § 182. Täitemenetlus asendatava toimingu tegemiseks
  216. § 183. Täitemenetlus asendamatu toimingu tegemiseks
  217. § 184. Tahteavalduse tegemisele kohustava kohtuotsuse täitmine
  218. § 185. Asja üleandmine omandi üleandmiseks kohustava kohtulahendi puhul
  219. § 186. Sissenõudja õigus nõuda hüvitist
  220. § 186¹. Rikkumise lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kohta tehtud kollektiivse esindushagi kohtulahendi täitmine
  221. § 187. Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetluses
  222. § 188. Tehingu tagasivõitmise üldised alused
  223. § 189. Kinkelepingu tagasivõitmine
  224. § 190. Ühisvara jagamise tagasivõitmine
  225. § 191. Tagatise andmise tagasivõitmine
  226. § 192. Pärija õigustoimingud
  227. § 193. Tähtaegade arvutamine
  228. § 194. Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes
  229. § 195. Vara tagasivõitmise õiguslikud tagajärjed
  230. § 196. Tehingu tingimuslikult kehtetuks tunnistamine
  231. § 197. Pankrotimenetluse alustamine
  232. § 198. Sissenõude pööramise järjekord
  233. § 199. Rahatrahvi sissenõudmise kord
  234. § 200. Rahatrahvi tasumise tähtaeg
  235. § 201. Rahatrahvi asendamine arestiga
  236. § 202. Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu
  237. § 203. Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes füüsilise isiku surma korral
  238. § 204. Rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmise kord
  239. § 205. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise tähtaeg
  240. § 206. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed
  241. § 207. Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu
  242. § 208. Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes füüsilise isiku surma korral
  243. § 209. Väärteomenetluse kulude ja väärteoasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine
  244. § 210. Kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kord
  245. § 211. Kriminaal-, haldus- ja väärteoasjas kohaldatud avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete laekumise korra kehtestamine
  246. § 212. Tahteavalduse kättetoimetamine
  247. § 213. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine
  248. § 214. Tahteavalduse avalik kättetoimetamine
  249. § 215. Kohtutäituri tasu
  250. § 216. Kättetoimetamise dokumenteerimine
  251. § 217. Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale
  252. § 218. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine
  253. § 219. Määruskaebuse esitamine kohtuniku määruse peale täitemenetluses
  254. § 220. Täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamine täitedokumendis nimetamata isiku poolt
  255. § 221. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi
  256. § 222. Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks
  257. § 223. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
  258. § 223¹. Avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
  259. § 224. Seadustiku jõustumine ja rakendamine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

259 provisions

§ 69. Eelarestimine

(1) Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist. (2) Kohtutäitur vabastab asja aresti alt, kui asi ei ole muutunud arestitavaks kuue kuu jooksul eelarestimisest arvates.

Propose a change

§ 70. Vara üleskirjutamise juures viibivad isikud

(1) Vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. (2) Vara üleskirjutamise juures võib viibida sissenõudja või tema esindaja.

Propose a change

§ 71. Asja jätmine võlgniku valdusse

(1) Kohtutäitur võib jätta arestitud asja võlgniku valdusse, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist. Võlgniku valdusse ei jäeta sularaha, väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid. (2) Kui asi jäetakse võlgniku valdusse, tuleb see arestimise nähtavuse tagamiseks pitseerida või muul viisil märgistada.

Propose a change

§ 71¹. Elatise võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile üleandmine

(1) Kui elatise võlgnik ei ole käsutamise keelumärkega sõidukit või muud liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile vabatahtlikult üle andnud, võib kohtutäitur vajaduse korral kaasata politseiametniku sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja kättesaamiseks elatise võlgniku otsesest valdusest. (2) Kui kohtutäitur soovib kaasata politseiametniku keelumärkega sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja valduse kättesaamiseks, teeb ta liiklusregistrisse sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja käsutamise keelumärke juurde lisamärke „Üle anda kohtutäiturile”. Kui lisamärke on teinud mitu kohtutäiturit, antakse hoiule võetud sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi üle esimesel järjekohal oleva lisamärke teinud kohtutäiturile. (3) Politseiametniku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märke alusel hoiule võetud sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi loetakse üleandmise märke teinud kohtutäituri valdusesse läinuks. (4) Politseiametnik märgib sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja valduse üleandmise protokolli andmed asja, selle üldise seisundi, elatise võlgniku ja üleandmise märke teinud kohtutäituri kohta. Politseiametnik edastab protokolli üleandmise märke teinud kohtutäiturile. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud protokolli kantavate andmete täpse loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=129122020044 määrusega.

Propose a change

§ 71². Politseiametniku õigused elatise võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile üleandmisel

(1) Käesoleva seadustiku §-s 71¹ nimetatud käsutamise keelumärkega sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja valduse üleandmiseks on politseiametnikul õigus: 1) tutvuda politsei andmekogus sisalduvate andmetega sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja kohta; 2) tutvuda liiklusregistris sisalduvate andmetega sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja omaniku, selle suhtes kehtestatud käsutamise keelumärgete ja kohtutäiturile üleandmise märgete kohta; 3) tuvastada sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja valdaja isikusamasus korrakaitseseaduse §-s 32 sätestatud korras; 4) peatada sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud korras; 5) võtta sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi hoiule, kasutades selleks elatise võlgniku suhtes vajaduse korral vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu; 6) anda hoiule võetud sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi üle isikule, kellest Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on teatanud Politsei- ja Piirivalveametile. (2) Politseiametnik võib tutvuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetega ka kohtutäiturile üleandmise märke olemasolu kontrollimiseks.

Propose a change

§ 72. Arestitud asjade hoiuleandmine kolmandale isikule

(1) Kui kohtutäitur ei võta arestitud asja enda valdusse ega jäta seda võlgniku valdusse, võib ta asja anda hoiule kolmandale isikule. (2) Vara hoidja määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. (3) Kui võlgnik ja sissenõudja vara hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua, määrab vara hoidja kohtutäitur. Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast. (4) Asi antakse hoiule arestimisakti alusel. Hoiuleandmisel selgitab kohtutäitur hoidjale tema kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi. (5) Kui hoidja õigustamatult ei tagasta hoitavat asja kohtutäituri nõudel, võib sissenõudja taotleda selle äravõtmist hoidjalt. Kui äravõtmiseks on vaja siseneda hoidja kasutuses olevatesse ruumidesse või maatükile, võib seda teha kohtumääruse alusel. Kohtumäärus tehakse kohtutäituri avalduse alusel. (6) Hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka. (7) Hoidja vastutusele asja säilimise ja tagastamise eest kohaldatakse võlaõigusseaduses hoidja vastutuse kohta sätestatut. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja.

Propose a change

§ 73. Kolmandate isikute vastuväited arestimisele

(1) Pandipidaja või muu asja suhtes sarnase eesõigusega isik ei või asja arestimisele vastu vaielda. (2) Kui kolmas isik väidab arestimisel, et arestitav asi on tema omandis, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks.

Propose a change

§ 74. Arestitud asja hindamine

(1) Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. (2) Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist. Hindamistulemus märgitakse arestimisakti. (3) Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. (4) Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. (5) Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. (6) Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. (7) Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. (8) Hinna vaidlustamise korral määrab kohtutäitur uueks hindamiseks eksperdi. (9) Kohtutäituri määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtutäituri määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Propose a change

§ 75. Arestimisakt

(1) Asja arestimise kohta koostab kohtutäitur akti, mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=131122010061 määrusega. (2) Aktile kirjutavad alla kohtutäitur, vara hoidja, võlgnik ja teised arestimise juures viibinud isikud. Allkirja andmisest keeldumise puhul tehakse akti sellekohane märge. (3) Akt koostatakse ühes eksemplaris, mis jääb täitetoimikusse. Akti ärakiri antakse võlgnikule või tema esindajale või juuresviibinud täiskasvanud perekonnaliikmele, sissenõudjale ning vara hoidjale. (4) Kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. (5) Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda.

Propose a change

§ 76. Asja arestimine teise sissenõudja kasuks

(1) Arestitud asja teistkordseks arestimiseks lisab kohtutäitur akti teise sissenõudja andmed ning märkuse, et asi on juba eelnevalt arestitud. (2) Kui esimest korda on asja arestinud teine kohtutäitur või Maksu- ja Tolliamet, tuleb neile kätte toimetada akti ärakiri. (3) Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb kätte toimetada teade iga arestimise kohta.

Propose a change

§ 77. Asja vabastamine arestist

(1) Kohtutäitur vabastab sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul asja arestist, isegi kui muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks. (2) Kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata. (3) Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, selgitab ta kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi. (4) Kohtutäitur vabastab asja arestist, kui asja ei õnnestu mõistliku aja jooksul müüa. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata. (5) Registreerimisele kuuluva asja arestist vabastamisel kustutab registripidaja kohtutäituri esildise alusel registrisse kantud keelumärke.

Propose a change

§ 78. Avalik enampakkumine

(1) Arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. (2) Kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik, võib enampakkumine toimuda suuliselt. (3) Kui arestitud vallasasjade hind on arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurot, võib kohtutäitur nende müügi volitada kojale.

Propose a change

§ 80. Enampakkumise aeg

(1) Enampakkumise aja määrab kohtutäitur. (2) Kohtutäitur ei või enampakkumist korraldada enne kümne päeva möödumist asja arestimisest, kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi kokku varasemas ajas. (3) Kohtutäitur võib enampakkumise korraldada enne kümne päeva möödumist arestimisest, kui tähtaja järgimisel väheneks enampakkumisele pandava asja väärtus ilmselt oluliselt või kui asja hoidmisega kaasnevad ebamõistlikult suured hoiukulud.

Propose a change

§ 81. Enampakkumise koht

(1) Elektrooniline enampakkumine toimub veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas (edaspidi oksjonikeskkond). (2) Kui kohtutäitur korraldab avaliku suulise enampakkumise, määrab ta suulise enampakkumise koha, arvestades asja müümise võimalusi ja enampakkumise kulusid.

Propose a change

§ 82. Alghind enampakkumisel

(1) Asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. (2) Kohtutäituril on õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust, millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata. (3) Enne alghinna muutmist küsib kohtutäitur sissenõudja ja võlgniku seisukohta selle suhtes.

Propose a change

§ 83. Tagatisraha enampakkumisel

(1) Kohtutäitur võib enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma. (2) Tagatisraha tasutakse kohtutäituri määratud kontole või kohtutäiturile sularahas enampakkumisele registreerimisel. Kui tagatisraha tasutakse kohtutäituri määratud kontole, loetakse tagatisraha tasutuks kohtutäituri konto krediteerimisest tagatisraha ulatuses. Tagatisraha võib tasuda sularahas, kui tagatisraha suurus ei ületa 640 eurot. (2¹) Kui tagatisraha tasutakse oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu, loetakse tagatisraha kohtutäiturile tasutuks koja tsentraalkonto krediteerimisest tagatisraha ulatuses. Enampakkumisel osaleja kannab nimetatud viisil tagatisraha tasumisega kaasnevad kulud. (2²) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=104012014002 kehtestab määrusega täpsema korra ja nõuded tagatisraha tasumisele oksjonikeskkonnas makseviisi pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu. (3) Kohtutäitur võib tagatisrahana aktsepteerida ka tagatisraha suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid. (4) Tagatisraha ei pea maksma: 1) riik ja kohaliku omavalitsuse üksus ning Eesti Pank; 2) sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. (5) Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval.

Propose a change

§ 84. Enampakkumisest teatamine

(1) Enampakkumise kuulutuses märgitakse: 1) enampakkumise algus ja koht ning enampakkumisele registreerimise kord ja tähtaeg; 2) enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus; 3) alghind, tagatisraha tasumise kord ja suurus, samuti ostuhinna ja tagatisraha tasumise tähtaeg; 4) müüdavate asjadega tutvumise aeg ja koht; 5) müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja koormatised ja kitsendused; 6) ettepanek teha kohtutäiturile enne enampakkumist teatavaks oma õigused müüdavale asjale, kui nendest ei ole kohtutäiturile veel teatatud, ja neid õigusi kohtutäituri nõudmisel põhistada; 7) ettepanek isikutele, kellel on enampakkumist takistavaid õigusi, saavutada kokkuleppel sissenõudjaga või kohtulahendi alusel enne tulemi jaotamise päeva enampakkumise lõpetamine või peatamine; 8) 9) elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõpu aeg ja pikeneva lõpu intervall. (2) Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes. (2¹) Kehtetu (3) Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. (4) Kohtutäitur võib enampakkumise kuulutuse avaldada ka vähem kui kümme päeva enne enampakkumist või anda enampakkumisest teada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust erineval viisil või tähtajal, kui asi võib hävida või rikneda või kui selle väärtus võib oluliselt väheneda.

Propose a change

§ 85. Õigus tutvuda müüdavate asjadega

(1) Soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. (2) Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. (3) Soovijatel on õigus tutvuda müüdava asja kohta tehtud avaldustega ning asja puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega.

Propose a change

§ 86. Kirjalik hinnapakkumine

(1) Vallasasja suulisel enampakkumisel asja osta sooviv isik võib kuni enampakkumise alguseni esitada kohtutäiturile kirjaliku hinnapakkumise, milles peab olema märgitud: 1) hinnapakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) asja üldine kirjeldus; 3) asja eest pakutav hind. (2) Kirjalik hinnapakkumine peab olema esitatud suletud ümbrikus. Ümbrik avatakse enampakkumisel.

Propose a change

§ 87. Enampakkumisel pakkuda võivad isikud

(1) Enampakkumisel võivad pakkujana osaleda kõik isikud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Enampakkumisel võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja. (2) Enampakkumisel ei või isiklikult ega esindajana osaleda kohtutäitur ega isik, kes on viibinud manukana vara arestimise juures, samuti isik, kes korraldab enampakkumist või kes on manukas enampakkumise läbiviimisel, ning sellise isiku arvel tegutsev isik. Kohtutäitur teatab seda suulisel enampakkumisel osalejatele enne enampakkumise alustamist. (3) Vara müümine käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule ja asja käsutamine nimetatud isiku poolt on tühised. Kui seetõttu tuleb korraldada uus enampakkumine, kannab rikkunud isik selle korraldamise kulud ja peab tasuma tema poolt pakutud hinna ning uuel enampakkumisel pakutud hinna vahe, kui uuel enampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam.

Propose a change

§ 87¹. Enampakkumisele registreerimise kord

(1) Enampakkumisele registreeritakse enne enampakkumise algust. (2) Kui enampakkumisel müüakse vallasasja, mille väärtus ei ületa 1000 eurot, saab enampakkumisele registreerida vahetult enne pakkumise tegemist. (3) Enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end enampakkumise kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha käesoleva seadustiku § 83 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud korras. (4) Isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda.

Propose a change

§ 88. Suulise enampakkumise kord

(1) Suulist enampakkumist alustades teeb kohtutäitur teatavaks müüdavat vara puudutavad olulised tingimused, menetluses osalevad sissenõudjad, nende nõuded, asjade arestimise aja, esitatud avaldused, suulise enampakkumise tingimused ja alghinna. Suulise enampakkumise tingimuste hulka kuulub ka suulisel enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm, mille määrab müüdava asja väärtust arvestades kohtutäitur. (2) Arestimisaktis märgitust erineva alghinna määramist peab kohtutäitur suulise enampakkumise alustamisel põhjendama. (3) Pärast tingimuste teatavakstegemist avab kohtutäitur laekunud kirjalikud pakkumised ja teeb ettepaneku teha edasisi pakkumisi. (4) Vara müüakse suulisel enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras. (5) Suuline enampakkumine viiakse läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul.

Propose a change

§ 88¹. Elektroonilise enampakkumise kord

(1) Enne enampakkumise alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja alghinna. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades müüdava asja väärtust. Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis märgitust erineva alghinna. (2) Elektrooniline enampakkumine avatakse oksjonikeskkonnas käesoleva seadustiku § 84 lõikes 2 nimetatud viisil avalikkusele teatavaks tehtud ajal. Elektrooniline enampakkumine on avatud vähemalt viis tööpäeva. Käesoleva seadustiku § 80 lõikes 3 nimetatud juhul võib enampakkumise kestust lühendada. (3) Kehtetu (4) Pärast enampakkumise avamist alustavad osalejad pakkumisi alghinnast. Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt täiseurodes vastavalt enampakkumise sammule. (5) Elektrooniline enampakkumine lõpeb enampakkumise kuulutuses märgitud ajal. Kui pikenemise intervalli jooksul tehakse enne enampakkumise lõpu aega uus pakkumine, lükkub enampakkumise lõpp pikenemise intervalli võrra edasi ja enampakkumine kestab seni, kuni pakkumisi tehakse. Enampakkumise pikenemise intervall on 1–60 minutit. Kui pikenenud lõpu korral ei ole enampakkumine lõppenud varem, lõpeb enampakkumine 120 tunni möödumisel kuulutuses märgitud enampakkumise lõpu ajast. (6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=131122010061 võib kehtestada määrusega tehnilised nõuded elektroonilise enampakkumise läbiviimise kohta.

Propose a change

§ 88². Lihtsustatud enampakkumise kord

(1) Lihtsustatud enampakkumise viib läbi koja poolt volitatud isik. Lihtsustatud enampakkumine tuleb läbi viia tõhusalt ja võimalikult väikeste kuludega. (2) Lihtsustatud enampakkumise kuulutus avaldatakse koja veebilehel vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumise toimumist. Kuulutuses märgitakse enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus ning müüdavate asjadega tutvumise aeg ja koht. (3) Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb lihtsustatud enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumist. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 märgitud tähtaega ei kohaldata kiiresti rikneva asja enampakkumisel.

Propose a change

§ 89. Pakkumise tagasilükkamine

(1) Kohtutäitur lükkab tagasi tühise pakkumise. Tühiseks pakkumiseks loetakse eelkõige: 1) pakkumist, mis ei kata alghinda; 2) selle isiku pakkumist, kes ei tohi enampakkumises osaleda; 3) tingimuslikku pakkumist. (2) Kohtutäitur võib tagasi lükata enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumise. (3) Kui pakkumise kehtivus sõltub pakkujat esindava isiku esindusõiguse ulatusest või muu isiku nõusolekust, lükkab kohtutäitur pakkumise tagasi, kui esindusõigust või nõusolekut ei tõendata viivitamata.

Propose a change

§ 90. Suulise enampakkumise kestus

(1) Suulist enampakkumist jätkatakse kuni kohtutäituri pakkumiste esitamise ettepaneku peale ei esitata enam ühtegi ülepakkumist. (2) Kehtetu

Propose a change

§ 91. Pakkumise parimaks tunnistamine

(1) Suulisel enampakkumisel teeb kohtutäitur viimase ülepakkumise ja enampakkumise lõpu enampakkumisel teatavaks. Suulisel enampakkumisel tehtud viimane ülepakkumine tunnistatakse parimaks pärast kolmekordset väljakuulutamist. (2) Elektroonilisel enampakkumisel tunnistatakse parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine. (3) Kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile ostuhinna tasumise tähtaja jooksul. (4) Kohtutäitur ei tunnista pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus. (5) Pakkumise parimaks tunnistamine tehakse suulisel enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise päeval enampakkumise kohas ja elektroonilisel enampakkumisel enampakkumise päevale järgneval tööpäeval oksjonikeskkonnas. Kui pakkuja osales pakkumiste avamisel, loetakse ta enampakkumise tulemustest informeerituks. Kohtutäitur võib erandjuhtudel teatavakstegemise kuni seitsmeks päevaks edasi lükata. Edasilükkamisest annab kohtutäitur enampakkumisel osalejatele viivitamata teada. (6) Pakkumise parimaks tunnistamine kehtib teatavakstegemise ajast alates.

Propose a change

§ 92. Suulisel enampakkumisel viibivate isikute vastuväited

(1) Pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist võivad kohalviibivad isikud esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta. Kohtutäitur teatab neile sellest õigusest. (2) Kohtutäitur kannab vastuväited enampakkumise akti. (3) Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda.

Propose a change

§ 92¹. Elektroonilisel enampakkumisel osalevate isikute vastuväited

Elektroonilisel enampakkumisel osalevad isikud võivad esitada vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva tööpäeva jooksul. Esitatud vastuväidetele ja vastuväidete esitamata jätmise tagajärgedele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

Propose a change

§ 93. Ostuhinna kohese tasumise kohustus

(1) Suulise enampakkumise võitja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. (2) Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna. (2¹) Elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval. (3) Koheseks tasumiseks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 tähenduses loetakse ostuhinna tasumist sularahas või kohtutäituri määratud kontole. Kui ostuhind tasutakse kohtutäituri määratud kontole, loetakse ostuhind kohtutäiturile tasutuks kohtutäituri konto krediteerimisest ostuhinna ulatuses. Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid. (4) Kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (5) Asi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist. (5¹) Kui ostuhind tasutakse oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu, loetakse ostuhind kohtutäiturile tasutuks koja tsentraalkonto krediteerimisest ostuhinna ulatuses. Ostja kannab nimetatud viisil tagatisraha tasumisega kaasnevad kulud. (5²) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab määrusega täpsema korra ja nõuded ostuhinna tasumisele oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu. (6) Ostja taotlusel pikendab kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise vormistab kohtutäitur otsusena. Otsus edastatakse võlgnikule, sissenõudjale, parima pakkumise teinud isikule ja isikutele, kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada.

Propose a change

§ 93¹. Ostuhinna tasumine laenuga

(1) Kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. Koheseks teatamiseks loetakse kohtutäiturile teatamist parimaks pakkumiseks tunnistamise päeval. (2) Ostuhinna tasumisel laenuga ei kohaldata ostjale käesoleva seadustiku §-s 93 sätestatud ostuhinnast ühe kümnendiku ega ostuhinna kohese tasumise kohustust. Ostja kohustub tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. (3) Ostuhinna tasumist laenuga ei saa taotleda võlgnik.

Propose a change

§ 94. Makstava summa suurendamine

(1) Kui pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud, peab ostja, kes teadis või pidi teadma, et õigus ei kehti või on lõppenud, tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka juhul, kui õigus on tingimuslik ja edasilükkav tingimus ei saabu või saabub äramuutev tingimus ja ostja teadis sellest või pidi seda teadma pakkumise tegemisel.

Propose a change

§ 95. Enampakkumise tulemi vastuvõtmine

(1) Enampakkumise tulem on parimale hinnapakkumisele vastav rahasumma. Enampakkumise tulemi võtab vastu kohtutäitur. Tulemi vastuvõtmise ja sissenõudjale üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=131122010061 määrusega. (2) Täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule.

Propose a change

§ 96. Enampakkumise akt

(1) Enampakkumise kohta koostab kohtutäitur akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja manukad. Akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026097&id=131122010061 määrusega. (2) Enampakkumise aktis märgitakse muu hulgas järgmised andmed: 1) müüdava asja andmed; 2) ostja nimi, isiku- või registrikood; 3) parima pakkumise hind ning tasumise viis ja tähtaeg; 4) asja üleandmise tingimused. (3) Kui asi tuleb registris vormistada ostja nimele, toimub see enampakkumise akti ärakirja alusel. (4) Kohtutäitur toimetab enampakkumise akti kätte sissenõudjale, võlgnikule, parima pakkumise esitanud isikule ning isikutele, kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada.

Propose a change

§ 97. Enampakkumise lõpetamine enne asjade müümist

(1) Suuline enampakkumine lõpetatakse, kui võlgnik või kolmas isik, kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada, maksab pärast suulise enampakkumise algust, kuid enne viimase pakkumise parimaks tunnistamist kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. (1¹) Kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval. (2) Ülejäänud asjade müük enampakkumisel lõpetatakse, kui raha, mis on saadud osa asjade müügist, on küllaldane sissenõudja nõude ja täitekulude katmiseks.

Propose a change

§ 98. Enampakkumise õiguslikud tagajärjed

(1) Omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. (2) Omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest. (3) Omandi tekkimiseks ei pea olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused, eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule. See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist. (4) Kui omandaja on tasunud enampakkumise hinna ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjustel omandit ei tekkinud, võib ta esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. (5) Enampakkumisel ei saa kasutada ostueesõigust.

Propose a change

§ 99. Enampakkumise nurjumine

(1) Kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui: 1) enampakkumisele ei ilmu ühtegi osavõtjat või ei esitata ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist; 2) ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses; 3) parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks; 4) kõik pakkumised lükatakse tagasi. (2) Enampakkumise nurjumise korral jääb sissenõudja pandiõigus arestitud asjadele püsima.

Propose a change

§ 99¹. Enampakkumise peatumine katkestuse tõttu oksjonikeskkonnas

Kui enampakkumise lõpu ajal esineb oksjonikeskkonnas katkestus, peatub enampakkumine katkestuse ajaks ja jätkub pärast katkestuse lõppemist. Enampakkumise lõpu aeg lükkub katkestuse aja võrra edasi.

Propose a change

§ 100. Kordusenampakkumine

(1) Enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist. (1¹) Kordusenampakkumise korraldamisel valib kohtutäitur elektroonilise või suulise enampakkumise. (2) Kordusenampakkumine ei toimu varem kui kümme päeva pärast esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamist, välja arvatud käesoleva seadustiku § 84 lõikes 4 sätestatud juhul. (3) Kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele. Suulise enampakkumise läbiviimisel teavitab kohtutäitur enampakkumisest osavõtjaid kordusenampakkumise võimalusest enampakkumise lõpetamisel. Sel juhul ei ole kohtutäituril kordusenampakkumisel õigust asja alla hinnata. (4) Esialgne ostja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel toimuval kordusenampakkumisel osaleda. Tema makstud tagatisraha ei tagastata ja see kantakse koja eelarve ühisossa. Samuti peab ta tasuma tema pakutud hinna ning kordusenampakkumisel pakutud hinna vahe, kui kordusenampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam. Võlgnikul on õigus nimetatud hinna vahe esialgselt ostjalt sisse nõuda. (5) Kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja, käesoleva seaduse § 51¹ lõikes 1 sätestatud juhul võlgniku asemel pankrotihalduri seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.

Propose a change

← Find another law