Law

Pärimisseadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2025-01-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 2cd3c35048640c81afa5d414f569873cd790069e8ef6565ac170deb4e9bbe75a

Contents: 193 provisions
  1. § 1. Pärimine ja pärandaja
  2. § 2. Pärand
  3. § 3. Pärandi avanemine
  4. § 4. Pärandi üleminek pärijale
  5. § 5. Pärimisvõime
  6. § 6. Pärimiskõlbmatus
  7. § 7. Pärimiskõlbmatuse tagajärjed
  8. § 8. Pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagemine
  9. § 9. Pärimise alused
  10. § 10. Seadusjärgse pärimise kohaldamine
  11. § 11. Seadusjärgsed pärijad
  12. § 12. Sugulased seadusjärgsete pärijatena
  13. § 13. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad
  14. § 14. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad
  15. § 15. Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad
  16. § 16. Abikaasa ja registreeritud elukaaslane seadusjärgse pärijana
  17. § 17. Abikaasa ja registreeritud elukaaslase õigus eelosale
  18. § 18. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus
  19. § 19. Testamendi mõiste
  20. § 20. Testamendi liigid
  21. § 21. Notariaalselt tõestatud testament
  22. § 22. Notari hoiule antud testament
  23. § 23. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament
  24. § 24. Omakäeliselt kirjutatud testament
  25. § 25. Koduse testamendi kehtivuse aeg
  26. § 26. Koduse testamendi hoidmine
  27. § 27. Testeerimisiga
  28. § 28. Testamendi tõlgendamine
  29. § 29. Isikute ja asjade nimetamine testamendis
  30. § 30. Testament teatud isikute ringi kasuks
  31. § 31. Testament alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist sureb
  32. § 32. Abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks tehtud testamendi kehtetuse eeldused
  33. § 33. Korraldus kasutada pärandit heategevuseks
  34. § 34. Isiku kirjeldamine testamendis
  35. § 35. Tingimusega korraldus
  36. § 36. Tingimus annakut saavale pärijale
  37. § 37. Edasilükkava tingimusega korraldus
  38. § 38. Täiendav korraldus
  39. § 39. Pärija nimetamine
  40. § 40. Pärijate nimetamine pärandiosi määramata
  41. § 41. Ühe pärandiosa pärijad
  42. § 42. Asepärija nimetamine
  43. § 43. Asepärija pärijaks saamine
  44. § 44. Järelpärija asepärijana
  45. § 45. Järelpärija nimetamine
  46. § 46. Järelpärija nimetamine tähtpäeva ja tingimust määramata
  47. § 47. Järelpärija surm
  48. § 48. Eelpärija käsutusõigus
  49. § 49. Kulutuste hüvitamine eelpärijale
  50. § 50. Pärandvara nimekiri
  51. § 51. Järelpärija õiguste tagamine
  52. § 52. Järelpärijale üleminev pärand
  53. § 53. Eelpärija vastutus pärandvara väärtuse vähenemise eest
  54. § 54. Eelpärija vabastamine kitsendustest ja kohustustest
  55. § 55. Õigussuhted järelpärimisel
  56. § 56. Annaku mõiste
  57. § 57. Annakutäitja
  58. § 58. Annaku täitmise ulatus
  59. § 59. Annakuosade määramine teise isiku poolt
  60. § 60. Aseannakusaaja määramine
  61. § 61. Annaku määramine pärijale
  62. § 62. Annaku täitmise nõude tekkimine
  63. § 63. Edasilükkava tingimusega ja tähtpäevaga määratud annak
  64. § 64. Annaku vastuvõtmine ja annakust loobumine
  65. § 65. Annaku osalise vastuvõtmise keeld
  66. § 66. Annakusaaja annaku täitmisest keeldumise õigus
  67. § 67. Annaku täitmine
  68. § 68. Liigitunnusega ese annakuna
  69. § 69. Nõue annakuna
  70. § 70. Elatis annakuna
  71. § 71. Annakuks määratud eset koormavad õigused
  72. § 72. Annakutäitja vastutus
  73. § 73. Sihtkäsundi mõiste
  74. § 74. Sihtkäsundi täitmise nõudmine
  75. § 75. Sihtkäsundi täitmata jätmine
  76. § 76. Sihtmäärangu mõiste
  77. § 77. Sihtmäärangu täitmata jätmine
  78. § 78. Testamenditäitja määramine
  79. § 79. Pärija käsutusõiguse piirang
  80. § 80. Testamenditäitja ülesande vastuvõtmine
  81. § 81. Testamenditäitja õigused ja kohustused
  82. § 82. Pärandi üleandmine pärijale
  83. § 83. Testamenditäitja vastutus
  84. § 84. Testamendi täitmise kulutused ja testamenditäitja tasu
  85. § 85. Testamenditäitja aruanne
  86. § 86. Testamenditäitja ülesandest vabastamine
  87. § 87. Testamenditäitja tunnistus
  88. § 88. Testamendi tühistamise õigus
  89. § 89. Abikaasade vastastikuse testamendi mõiste
  90. § 90. Abikaasade vastastikune testament kolmanda isiku kasuks
  91. § 91. Ühine annak abikaasade vastastikuses testamendis
  92. § 92. Iseseisev annak abikaasade vastastikuses testamendis
  93. § 93. Abikaasade vastastikuse testamendi tühistamine
  94. § 94. Abikaasade vastastikuse testamendi kehtetus
  95. § 95. Pärimislepingu mõiste
  96. § 96. Pärimislepingu poolte õigused
  97. § 97. Annak pärimislepingus
  98. § 98. Pärimisleping pärimisest loobumise kohta
  99. § 99. Lepinguga pärimisest loobunu alanejate sugulaste pärimisõigus
  100. § 100. Pärimislepingu vorm
  101. § 101. Kolmas isik pärimislepingus
  102. § 102. Pärimislepingu tühistamine
  103. § 103. Pärimislepingust taganemine
  104. § 104. Sundosa pärimine
  105. § 105. Sundosa suurus
  106. § 106. Pärandi väärtus
  107. § 107. Sundosa koormatised
  108. § 108. Sundosast ilmajätmine
  109. § 109. Sundosa nõude aegumine
  110. § 110. Hoiumeetmed
  111. § 111. Hoiumeetmete rakendamine
  112. § 112. Pärandvara valitsemine
  113. § 113. Kohustuste täitmine pärandi hooldaja poolt
  114. § 114. Pärandvara hooldamise tasu
  115. § 115. Pärandvara hoiumeetmete lõpetamine
  116. § 116. Vastuvõtmise ja loobumise pöördumatus
  117. § 117. Vastuvõtmine ja loobumine testamendi ja lepingu järgi
  118. § 118. Vastuvõtmise ja loobumise kord
  119. § 119. Loobumise tähtaeg
  120. § 120. Vastuvõtmise ja loobumise õiguse päritavus
  121. § 121. Andmed pärandi kohta
  122. § 122. Tingimusliku vastuvõtmise ja loobumise lubamatus
  123. § 123. Pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kehtetuks tunnistamine
  124. § 124. Pärimine pärandist loobumise korral
  125. § 125. Kohalik omavalitsusüksus ja riik
  126. § 126. Võlausaldaja õigus pärandist loobumise korral
  127. § 127. Pärandiosa suurenemine juurdekasvuõiguse alusel
  128. § 128. Juurdekasvuõigus testamendi- ja lepingujärgsel pärimisel
  129. § 129. Juurdekasvuõiguse kohaldamatus
  130. § 130. Pärandaja õiguste ja kohustuste üleminek
  131. § 131. Pärandaja matuse kulud
  132. § 132. Pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise kulud
  133. § 133. Kohustused testamendi ja pärimislepingu järgi
  134. § 134. Kohustuste täitmisest keeldumise õigus
  135. § 135. Pärija vastutus pärandi inventuuri ajal
  136. § 136. Kohustuslik inventuur
  137. § 137. Inventuuri nõude ja pärandvara pankrotiavalduse esitamine
  138. § 138. Inventuuri tegija määramine
  139. § 139. Inventuuri kord ja tähtajad
  140. § 140. Üleskutsemenetlus pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
  141. § 141. Pärandvara nimekirja koostamine ja notarile esitamine
  142. § 142. Kohustuste täitmise järjekord
  143. § 143. Pärija vastutus pärast inventuuri tegemist ja pärandvara pankrotiavalduse esitamist
  144. § 144. Pärija pahatahtlikkus pärandi nimekirja koostamisel
  145. § 145. Inventuuri tegija vastutus
  146. § 146. Pärandi väljaandmine
  147. § 147. Kaaspärijate õigussuhted
  148. § 148. Kaaspärija mõttelise osa käsutusõigus
  149. § 149. Kaaspärija ostueesõigus
  150. § 150. Tasaarvestamiskeeld
  151. § 151. Kohustuste ja kulude jaotamine
  152. § 152. Pärandvara jagamise mõiste ja viis
  153. § 153.
  154. § 154. Pärandvara osaline jagamine
  155. § 155. Pärandvara jagamise piirangud
  156. § 156. Jagatav vara
  157. § 157. Pärandaja nõue pärija vastu
  158. § 158. Tasu pärandaja abistamise eest
  159. § 159. Pärandvara hulka kuuluvate esemete jaotamine
  160. § 160. Erilise mälestusväärtusega asjad
  161. § 161. Pärandvara täiendav jagamine
  162. § 162. Eelpärandi mõiste
  163. § 163. Eelpärandi üleminek
  164. § 164. Eelpärandi arvestamine
  165. § 165. Notari pädevus
  166. § 165¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine
  167. § 166. Pärimismenetluse algatamine
  168. § 167. Pärimismenetluse läbiviimine
  169. § 168. Teade pärimismenetluse algatamise kohta
  170. § 169. Pärija väljaselgitamise üleskutsemenetlus
  171. § 170. Info avaldamine pärimismenetluse ajal
  172. § 171. Pärimistunnistus
  173. § 172. Annakusaaja tunnistus
  174. § 173. Sundosa saaja tunnistus
  175. § 174. Tunnistuse kavandi koostamine
  176. § 175. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine
  177. § 176. Pärimisregistri pidamine
  178. § 176¹. Pärimisregistri koosseis
  179. § 176². Pärimisregistrisse kantavad andmed
  180. § 176³. Pärimisregistrisse kantud andmete säilitustähtaeg
  181. § 177. Pärimisregistri kande alus
  182. § 177¹. Pärimisregistri kanded
  183. § 178. Andmete saladuses hoidmine
  184. § 179. Pärimisregistrist teabe andmine
  185. § 180. Pärimisseaduse kohaldamine
  186. § 181. Testament
  187. § 182. Annak
  188. § 183. Kohustuste täitmise järjekord
  189. § 184. Kaaspärijate õigussuhted
  190. § 184¹. Pärimisregistri pidamine
  191. § 185.
  192. § 189.
  193. § 190. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

193 provisions

§ 161. Pärandvara täiendav jagamine

Kui pärandvara jagamise järel ilmneb, et osa varast on jäänud arvestamata, jagatakse täiendavalt ka see osa.

Propose a change

§ 162. Eelpärandi mõiste

(1) Eelpärand on vara, mille pärandaja on kinkinud oma alanejale sugulasele, kes pärandi avanemisel oleks tema seadusjärgne pärija. (2) Kingitud vara on eelpärand, kui pärandaja on kinkimisel nii määranud. (3) Eelpärandi kohta sätestatut kohaldatakse üksnes seadusjärgsel pärimisel. Kui testamendis või pärimislepingus ei erine pärandiosade suurus seadusjärgsete pärandiosade suurusest, kohaldatakse käesoleva seaduse § 162–164 ka testamendijärgse pärimise korral.

Propose a change

§ 163. Eelpärandi üleminek

Kui eelpärandi saanud alaneja sugulane suri pärast pärandi avanemist, on pärandist loobunud või ei ole pärandit vastu võtnud, loetakse, et eelpärandi on saanud selle alaneja sugulase asemele astunud pärija.

Propose a change

§ 164. Eelpärandi arvestamine

(1) Jagatava pärandi suuruse määramisel arvestatakse eelpärandi väärtust. Pärandvara hulka kuuluvate esemete jaotamisel arvestatakse, et eelpärandi saanud pärija on eelpärandile vastava osa pärandist kätte saanud. (2) Kui eelpärand on suurem selle saanud pärija pärandiosast, ei ole pärija kohustatud pärandiosa ületavat eelpärandi osa teistele pärijatele hüvitama. Selle võrra väheneb pärandvara jagamisel teiste pärijate saadav osa. (3) Eelpärandi saanud pärijal on õigus anda eelpärand jagatava pärandvara hulka, kui eelpärandi väärtus ei ole pärast selle saamist oluliselt vähenenud. Sel juhul ei loeta kinki eelpärandiks. (4) Pärandi jagamisel ei arvestata eelpärandina saadud vara, kui seda ei ole alles ning eelpärija ei ole sellest varast kasu saanud ega ole selle hävimises süüdi.

Propose a change

§ 165. Notari pädevus

(1) Käesolevas peatükis nimetatud notariaaltoiminguid teeb notar, kelle juures on algatatud pärimismenetlus. (2) Pärimismenetluse viib läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis. (3) Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi üksnes Eestis asuva vara suhtes tingimusel, et välisriigis ei ole võimalik pärimismenetlust läbi viia või välisriigis läbiviidav menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara või Eestis ei tunnustata välisriigis koostatud pärimistunnistust. (3¹) Pärimismenetluse viib läbi Eesti notar, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), kohaselt tuleb pärimismenetlus läbi viia Eestis, kohaldades nimetatud määruse artikleid 4–15 ja 17. Kui läbiviidav pärimismenetlus ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaldamisalasse, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. (4) Välisriigis koostatud pärimistunnistust tunnustatakse Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt. Kui nimetatud määrus ei kohaldu, siis tunnustatakse välisriigis koostatud pärimistunnistust Eestis, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Sellisel juhul kohaldatakse tunnustamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus. (4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka muude pärimisõiguslike dokumentide tunnustamisele. (5) Pärandist loobumise avalduse võib tõestada iga notar. Pärast pärandist loobumise avalduse tõestamist edastab notar avalduse pärimismenetlust läbiviivale notarile. (6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025019&id=13096644 kehtestab käesoleva seaduse alusel notari ametitoimingute tegemise korra.

Propose a change

§ 165¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine

(1) Eesti notar loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405, 02.12.2020, lk 1–39), artikli 2 punkti 1 tähenduses kohtuks pärimisasja menetlemisel. (2) Eesti notari taotlusel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tõendite kogumiseks abi osutamisele tema menetluses olevas pärimisasjas kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatust ei tulene teisiti. (3) Tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatud korras teise riigi kohtu abil või vahetult.

Propose a change

§ 166. Pärimismenetluse algatamine

(1) Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse. (2) Pärimismenetluse algataja teatab, millal pärija sai oma pärimisõigusest teada ja kas ta on pärandi vastu võtnud. (3) Pärimismenetluse algatamise avalduses esitab menetluse algataja andmed pärandi avanemise kohta, talle teada olevate pärijate ning võimalike sundosasaajate kohta, talle teada olevate testamentide ja pärimislepingute kohta ja talle teada olevate pärandaja kohustuste kohta. (4) Enne pärimismenetluse algatamise avalduse vastuvõtmist kontrollib notar pärimisregistrist, kas samas pärimisasjas on pärimismenetlus algatatud. (4¹) Pärimismenetluse algatamise kohta teeb notar viivitamata pärast pärimismenetluse algatamise avalduse vastuvõtmist pärimisregistrisse kande. (5) Pärimismenetluse viib läbi notar, kes on kantud pärimismenetluse läbiviijana pärimisregistrisse. Kui pärimisregistri andmetel on pärimismenetlus juba algatatud teisele notarile esitatud avaldusega, edastab hilisema avalduse vastu võtnud notar selle pärimismenetlust läbiviivale notarile.

Propose a change

§ 167. Pärimismenetluse läbiviimine

(1) Notar kontrollib pärimisregistrist andmeid pärandaja testamentide ja pärimislepingute kohta ning saadab juhul, kui nimetatud dokumente ei ole pärimisregistri arhiivis, nende andmete alusel nimetatud dokumentide hoidjatele teate pärandi avanemise kohta ja palub dokumendid endale saata. (1¹) Pärimismenetluse algatamiseks õigustatud isiku taotluse alusel või põhjendatud vajaduse korral teeb notar pärandaja testamendi ja pärimislepingu väljaselgitamiseks päringu välisriigi vastavasse registrisse. (2) Notar teeb päringud pärandaja õiguste ja kohustuste kohta registritesse, mille loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025019&id=13096644 määrusega. (3) Notar esitab pärandaja õiguste ja kohustuste kohta elektroonilises vormis järelepärimise Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele, mille loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025019&id=107022014013 määrusega. Järelepärimise saanud krediidiasutus, kellel on andmeid pärandaja õiguste ja kohustuste kohta, on kohustatud esitama need andmed notarile tasuta elektroonilises vormis kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates. (4) Pärimismenetluse algataja või muu pärandvara suhtes õigusi omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel võib notar lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 sätestatule teha järelepärimisi ka muudele isikutele. (4¹) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või registreeritud kooselus ja abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhte liik oli varaühisus, esitab notar käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud päringud ja järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase õiguste ja kohustuste kohta. (5) Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi õigsuse väljaselgitamiseks on notaril õigus kuulata ära käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud tunnistajad.

Propose a change

§ 168. Teade pärimismenetluse algatamise kohta

(1) Notar avaldab hiljemalt kaks tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Notar saadab talle teada olevatele pärijatele teate pärimismenetluse algatamise kohta. Notar teavitab ka muid isikuid, kellele on testamendi või pärimislepinguga antud õigusi või pandud kohustusi. (3) Viimse tahte alusel toimuva pärimise puhul teavitab notar ka isikuid, kes oleksid pärinud seadusjärgse pärimise korral. Kui selline isik või tema elukoht ei ole teada, kohaldatakse käesoleva seaduse § 169. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teadetes sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025019&id=107022014013 määrusega. (5) Kehtetu

Propose a change

§ 169. Pärija väljaselgitamise üleskutsemenetlus

(1) Kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse. (2) Notar avaldab üleskutse pärija väljaselgitamiseks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Notar võib üleskutse avaldada lisaks ka muus väljaandes. (3) Kui notar ei ole enne pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse läbiviimist avaldanud teadet pärimismenetluse algatamise kohta, avaldab ta üleskutse koos pärimismenetluse algatamise teatega. (4) Kehtetu (5) Kehtetu

Propose a change

§ 170. Info avaldamine pärimismenetluse ajal

(1) Pärimismenetluse algatamiseks õigustatud isikul on pärimismenetluse läbiviimise ajal õigus saada notarilt infot selle kohta, kes on pärandi vastu võtnud ja kes on pärandist loobunud. Sama õigus on ka viimse tahte alusel toimuva pärimise puhul isikul, kes oleks pärinud seadusjärgse pärimise korral. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus tutvuda ka käesoleva seaduse §-s 167 sätestatud päringute ja järelepärimiste tulemustega. (3) Viimse tahte alusel toimuva pärimise puhul on isikul, kes oleks pärinud seadusjärgse pärimise korral, testamendiga ja pärimislepinguga tutvumise õigus. See õigus on nimetatud isikul ka pärast pärimistunnistuse tõestamist.

Propose a change

§ 171. Pärimistunnistus

(1) Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist käesoleva seaduse § 168 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest. (1¹) Notar tõestab Euroopa pärimistunnistuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt. (2) Mitme pärija korral märgib notar pärimistunnistuses iga pärija pärandiosa suuruse. (3) Kui pärimistunnistus tõestatakse eelpärija kohta, tuleb pärimistunnistuses märkida, et pärija on eelpärija, ning nimetada järelpärija ja tingimused, millal pärand läheb järelpärijale üle. Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud juhtudel tuleb pärimistunnistuses märkida, et eelpärija on vabastatud piirangutest pärandvara käsutamisel ning on õigustatud pärandvara vabalt käsutama. (4) Kui testaator on määranud testamenditäitja, märgib notar pärimistunnistuses testamenditäitja nime ja isikukoodi. (5) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või registreeritud kooselus, märgib notar pärimistunnistusele pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu või kooselulepingu sõlmimise aja ning andmed abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhte kohta. Kui pärandaja abielu või kooseluleping oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara oli jäänud jagamata, märgib notar pärimistunnistusele ka selle asjaolu ning pärandajaga abielus või registreeritud kooselus olnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu või kooselulepingu sõlmimise ja lõppemise aja, samuti andmed abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhte kohta. (6) Kui mõistliku aja jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates ei ole pärija pärimisõigus või selle ulatus pärimistunnistuse tõestamiseks piisavalt tõendatud, tõestab notar pärimistunnistuse, milles märgib talle pärimismenetluses teatavaks saanud andmed isikute kohta, kes on pärandi vastu võtnud, samuti võimaluse korral andmed isikute kohta, kellel võib selleks õigus olla. (7) Kui isiku pärimisõigus tuvastatakse kohtulahendis, mis asendab pärimistunnistust, märgitakse kohtulahendi resolutsioonis ka kõik need andmed, mis seaduse kohaselt märgitakse pärimistunnistusele.

Propose a change

§ 172. Annakusaaja tunnistus

(1) Notar tõestab pärija, testamenditäitja või annakusaaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel tunnistuse annakust tuleneva nõude kohta (edaspidi annakusaaja tunnistus). (2) Annakusaaja tunnistuses märgitakse annakusaaja ja annakuks määratud ese.

Propose a change

§ 173. Sundosa saaja tunnistus

(1) Notar tõestab pärija, testamenditäitja või sundosa saamiseks õigustatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel tunnistuse sundosast tuleneva nõude kohta (edaspidi sundosa saaja tunnistus). (2) Kehtetu (3) Sundosa saaja tunnistuses märgitakse sundosa saaja ja sundosa suurus mõttelise osana pärandist. (4) Kehtetu

Propose a change

§ 174. Tunnistuse kavandi koostamine

(1) Notar võib kõigepealt koostada pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse kavandi ning määrata tunnistuse tõestamiseks hilisema tähtpäeva. (2) Notar tõestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul eelneva kavandi kohase tunnistuse, kui talle ei ole tunnistuse tõestamise tähtpäevaks laekunud tunnistuse tõestamist keelavat kohtumäärust.

Propose a change

§ 175. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine

(1) Kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. (2) Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks. (3) Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist. (4) Kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt. (5) Huvitatud isiku taotlusel võib notar või kohus ennistada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut.

Propose a change

§ 176. Pärimisregistri pidamine

(1) Kehtetu (2) Pärimisregistrit peab Notarite Koda (edaspidi registripidaja). (2¹) Pärimisregister on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on aidata kaasa pärimismenetluse korrektsele läbiviimisele ning pärija ja pärandaja õiguste kaitse tagamisele, võimaldada dokumentide ja andmete elektroonilist säilimist, edastamist ning avalikkuse informeerimist. (2²) Pärimisregistri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium ning volitatud töötlejad on notarid, erikutsega konsulaarametnikud ja kohtud. (3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025019&id=106122013004 kehtestab määrusega pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra. (4) Pärimisregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (5) Kehtetu

Propose a change

§ 176¹. Pärimisregistri koosseis

(1) Pärimisregister koosneb registrisse kantavatest andmetest ja arhiivist. Pärimisregistrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. (2) Pärimisregistrisse kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste, Euroopa pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamiste ning menetlustoimingute tegijate, pärijate ja pärandajate kohta, samuti muud pärimismenetluste läbiviimist ja üleandmist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel läbiviidavate pärimismenetluste peatamist, jätkamist ja lõpetamist puudutavad andmed. (3) Pärimisregistri arhiivis säilitatakse testamentide, välja arvatud kodused testamendid, ja pärimislepingute digitaalseid ärakirju. Digitaalne ärakiri testamendi või pärimislepingu originaalist loetakse võrdseks originaaliga, kui pärimisregistrisse ei ole kantud märget selle kohta, et digitaalne ärakiri on tehtud testamendi või pärimislepingu ärakirjast.

Propose a change

§ 176³. Pärimisregistrisse kantud andmete säilitustähtaeg

(1) Andmeid testamentide ja pärimislepingute kohta säilitatakse alaliselt. (2) Andmeid pärandvara hoiumeetmete rakendamise ja muutmise kohta säilitatakse 30 aastat alates pärimisregistri kande tegemisest. (3) Andmeid pärimistunnistuse tõestamise ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta säilitatakse 30 aastat alates pärimisregistri kande tegemisest.

Propose a change

§ 177¹. Pärimisregistri kanded

(1) Ametitoimingutega seotud pärimisregistri kanded teeb notar. (2) Pärimisregistri kande võib teha ka kohus või konsulaarametnik. (3) Testaator või isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud, võib teatada koduse testamendi tegemisest ning selle muutmisest ja tühistamisest: 1) vastava veebiteenuse kaudu või 2) esitades registripidajale vastavasisulise teatise. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul ning olukorras, kui kande tegemiseks puudub muu pädev asutus, teeb pärimisregistri kande registripidaja. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kande tegemise eest tasutakse teenustasu viis eurot.

Propose a change

§ 178. Andmete saladuses hoidmine

Registrisse testamendi ja pärimislepingu kohta kantud andmeid hoitakse kuni pärandi avanemiseni saladuses.

Propose a change

§ 179. Pärimisregistrist teabe andmine

(1) Pärimisregistri andmetega võib igaüks tutvuda pärast seda, kui pärandaja surm on tõendatud. Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. (2) Pärimisregistrisse kantud andmetega tutvumiseks piisab pärandaja ees- ja perekonnanimest ning isikukoodist. (2¹) Pärimisregistri andmetega on võimalik tutvuda notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. (2²) Välisriigi testamendiregistri päringutele, välisriigi pädeva asutuse päringutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel ja teistele päringutele, mille puhul esineb õiguslik alus andmete saamiseks, kuid puudub pädev asutus andmete väljastamiseks, vastab registripidaja. (2³) Pärimisregistri andmetega tutvumise eest notaribüroos tasutakse notari tasu notari tasu seaduse järgi, kui notari tasu seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2⁴) Pärimisregistrisse kantud andmed avalikustatakse ajakohasena ning viisil ja vormis, mis võimaldab üksikpäringuna saadud teabe allalaadimist masinloetaval kujul. Automatiseeritud päringuid avatakse üksnes seadusest tuleneva avalik-õigusliku ülesande täitmiseks. (3) Isiku soovil kinnitab notar pärimisregistri andmete väljatrüki. (4) Kehtetu (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud juhul tasub välisriigi testamendiregistri pidaja registripidajale päringule vastamise eest teenustasu kolm eurot.

Propose a change

§ 180. Pärimisseaduse kohaldamine

Pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärimisele kohaldatava õiguse ulatus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 26 järgi.

Propose a change

§ 181. Testament

(1) Testament või pärimisleping on kehtiv, kui see on tehtud kooskõlas testamendi tegemise või pärimislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusega. (2) Enne 2009. aasta 1. jaanuari tehtud testamendi teksti tõlgendamiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 28–34 sätteid.

Propose a change

§ 182. Annak

Kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja annak täidetakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse annaku täitmisel käesoleva seaduse §-de 67–69 sätteid.

Propose a change

§ 183. Kohustuste täitmise järjekord

Kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja kohustus täidetakse pärandi arvel pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse kohustuste täitmise järjekorda määrates käesolevas seaduses sätestatut.

Propose a change

§ 184. Kaaspärijate õigussuhted

Kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja kaaspärijate õigusi teostatakse, kohustusi täidetakse või pärandvara jagatakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 147–157 ja 159–161 sätteid.

Propose a change

§ 184¹. Pärimisregistri pidamine

(1) Kuni 2015. aasta 1. jaanuarini peab pärimisregistrit Harju Maakohus. (2) Alates 2013. aasta 1. septembrist kuni pärimisregistri pidamise üleandmiseni Notarite Kojale võivad notar, kohus ja konsulaarametnik pärimisregistrisse kande tegemise asemel esitada Harju Maakohtule vastavasisulise teatise. (3) Kuni pärimisregistri pidamise üleandmiseni Notarite Kojale saab pärimisregistrisse kantud andmetega tutvuda ka Harju Maakohtu pärimisregistris.

Propose a change

§ 190. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.

Propose a change

← Find another law