Law

Pärimisseadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2025-01-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 2cd3c35048640c81afa5d414f569873cd790069e8ef6565ac170deb4e9bbe75a

Contents: 193 provisions
  1. § 1. Pärimine ja pärandaja
  2. § 2. Pärand
  3. § 3. Pärandi avanemine
  4. § 4. Pärandi üleminek pärijale
  5. § 5. Pärimisvõime
  6. § 6. Pärimiskõlbmatus
  7. § 7. Pärimiskõlbmatuse tagajärjed
  8. § 8. Pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagemine
  9. § 9. Pärimise alused
  10. § 10. Seadusjärgse pärimise kohaldamine
  11. § 11. Seadusjärgsed pärijad
  12. § 12. Sugulased seadusjärgsete pärijatena
  13. § 13. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad
  14. § 14. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad
  15. § 15. Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad
  16. § 16. Abikaasa ja registreeritud elukaaslane seadusjärgse pärijana
  17. § 17. Abikaasa ja registreeritud elukaaslase õigus eelosale
  18. § 18. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus
  19. § 19. Testamendi mõiste
  20. § 20. Testamendi liigid
  21. § 21. Notariaalselt tõestatud testament
  22. § 22. Notari hoiule antud testament
  23. § 23. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament
  24. § 24. Omakäeliselt kirjutatud testament
  25. § 25. Koduse testamendi kehtivuse aeg
  26. § 26. Koduse testamendi hoidmine
  27. § 27. Testeerimisiga
  28. § 28. Testamendi tõlgendamine
  29. § 29. Isikute ja asjade nimetamine testamendis
  30. § 30. Testament teatud isikute ringi kasuks
  31. § 31. Testament alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist sureb
  32. § 32. Abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks tehtud testamendi kehtetuse eeldused
  33. § 33. Korraldus kasutada pärandit heategevuseks
  34. § 34. Isiku kirjeldamine testamendis
  35. § 35. Tingimusega korraldus
  36. § 36. Tingimus annakut saavale pärijale
  37. § 37. Edasilükkava tingimusega korraldus
  38. § 38. Täiendav korraldus
  39. § 39. Pärija nimetamine
  40. § 40. Pärijate nimetamine pärandiosi määramata
  41. § 41. Ühe pärandiosa pärijad
  42. § 42. Asepärija nimetamine
  43. § 43. Asepärija pärijaks saamine
  44. § 44. Järelpärija asepärijana
  45. § 45. Järelpärija nimetamine
  46. § 46. Järelpärija nimetamine tähtpäeva ja tingimust määramata
  47. § 47. Järelpärija surm
  48. § 48. Eelpärija käsutusõigus
  49. § 49. Kulutuste hüvitamine eelpärijale
  50. § 50. Pärandvara nimekiri
  51. § 51. Järelpärija õiguste tagamine
  52. § 52. Järelpärijale üleminev pärand
  53. § 53. Eelpärija vastutus pärandvara väärtuse vähenemise eest
  54. § 54. Eelpärija vabastamine kitsendustest ja kohustustest
  55. § 55. Õigussuhted järelpärimisel
  56. § 56. Annaku mõiste
  57. § 57. Annakutäitja
  58. § 58. Annaku täitmise ulatus
  59. § 59. Annakuosade määramine teise isiku poolt
  60. § 60. Aseannakusaaja määramine
  61. § 61. Annaku määramine pärijale
  62. § 62. Annaku täitmise nõude tekkimine
  63. § 63. Edasilükkava tingimusega ja tähtpäevaga määratud annak
  64. § 64. Annaku vastuvõtmine ja annakust loobumine
  65. § 65. Annaku osalise vastuvõtmise keeld
  66. § 66. Annakusaaja annaku täitmisest keeldumise õigus
  67. § 67. Annaku täitmine
  68. § 68. Liigitunnusega ese annakuna
  69. § 69. Nõue annakuna
  70. § 70. Elatis annakuna
  71. § 71. Annakuks määratud eset koormavad õigused
  72. § 72. Annakutäitja vastutus
  73. § 73. Sihtkäsundi mõiste
  74. § 74. Sihtkäsundi täitmise nõudmine
  75. § 75. Sihtkäsundi täitmata jätmine
  76. § 76. Sihtmäärangu mõiste
  77. § 77. Sihtmäärangu täitmata jätmine
  78. § 78. Testamenditäitja määramine
  79. § 79. Pärija käsutusõiguse piirang
  80. § 80. Testamenditäitja ülesande vastuvõtmine
  81. § 81. Testamenditäitja õigused ja kohustused
  82. § 82. Pärandi üleandmine pärijale
  83. § 83. Testamenditäitja vastutus
  84. § 84. Testamendi täitmise kulutused ja testamenditäitja tasu
  85. § 85. Testamenditäitja aruanne
  86. § 86. Testamenditäitja ülesandest vabastamine
  87. § 87. Testamenditäitja tunnistus
  88. § 88. Testamendi tühistamise õigus
  89. § 89. Abikaasade vastastikuse testamendi mõiste
  90. § 90. Abikaasade vastastikune testament kolmanda isiku kasuks
  91. § 91. Ühine annak abikaasade vastastikuses testamendis
  92. § 92. Iseseisev annak abikaasade vastastikuses testamendis
  93. § 93. Abikaasade vastastikuse testamendi tühistamine
  94. § 94. Abikaasade vastastikuse testamendi kehtetus
  95. § 95. Pärimislepingu mõiste
  96. § 96. Pärimislepingu poolte õigused
  97. § 97. Annak pärimislepingus
  98. § 98. Pärimisleping pärimisest loobumise kohta
  99. § 99. Lepinguga pärimisest loobunu alanejate sugulaste pärimisõigus
  100. § 100. Pärimislepingu vorm
  101. § 101. Kolmas isik pärimislepingus
  102. § 102. Pärimislepingu tühistamine
  103. § 103. Pärimislepingust taganemine
  104. § 104. Sundosa pärimine
  105. § 105. Sundosa suurus
  106. § 106. Pärandi väärtus
  107. § 107. Sundosa koormatised
  108. § 108. Sundosast ilmajätmine
  109. § 109. Sundosa nõude aegumine
  110. § 110. Hoiumeetmed
  111. § 111. Hoiumeetmete rakendamine
  112. § 112. Pärandvara valitsemine
  113. § 113. Kohustuste täitmine pärandi hooldaja poolt
  114. § 114. Pärandvara hooldamise tasu
  115. § 115. Pärandvara hoiumeetmete lõpetamine
  116. § 116. Vastuvõtmise ja loobumise pöördumatus
  117. § 117. Vastuvõtmine ja loobumine testamendi ja lepingu järgi
  118. § 118. Vastuvõtmise ja loobumise kord
  119. § 119. Loobumise tähtaeg
  120. § 120. Vastuvõtmise ja loobumise õiguse päritavus
  121. § 121. Andmed pärandi kohta
  122. § 122. Tingimusliku vastuvõtmise ja loobumise lubamatus
  123. § 123. Pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kehtetuks tunnistamine
  124. § 124. Pärimine pärandist loobumise korral
  125. § 125. Kohalik omavalitsusüksus ja riik
  126. § 126. Võlausaldaja õigus pärandist loobumise korral
  127. § 127. Pärandiosa suurenemine juurdekasvuõiguse alusel
  128. § 128. Juurdekasvuõigus testamendi- ja lepingujärgsel pärimisel
  129. § 129. Juurdekasvuõiguse kohaldamatus
  130. § 130. Pärandaja õiguste ja kohustuste üleminek
  131. § 131. Pärandaja matuse kulud
  132. § 132. Pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise kulud
  133. § 133. Kohustused testamendi ja pärimislepingu järgi
  134. § 134. Kohustuste täitmisest keeldumise õigus
  135. § 135. Pärija vastutus pärandi inventuuri ajal
  136. § 136. Kohustuslik inventuur
  137. § 137. Inventuuri nõude ja pärandvara pankrotiavalduse esitamine
  138. § 138. Inventuuri tegija määramine
  139. § 139. Inventuuri kord ja tähtajad
  140. § 140. Üleskutsemenetlus pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
  141. § 141. Pärandvara nimekirja koostamine ja notarile esitamine
  142. § 142. Kohustuste täitmise järjekord
  143. § 143. Pärija vastutus pärast inventuuri tegemist ja pärandvara pankrotiavalduse esitamist
  144. § 144. Pärija pahatahtlikkus pärandi nimekirja koostamisel
  145. § 145. Inventuuri tegija vastutus
  146. § 146. Pärandi väljaandmine
  147. § 147. Kaaspärijate õigussuhted
  148. § 148. Kaaspärija mõttelise osa käsutusõigus
  149. § 149. Kaaspärija ostueesõigus
  150. § 150. Tasaarvestamiskeeld
  151. § 151. Kohustuste ja kulude jaotamine
  152. § 152. Pärandvara jagamise mõiste ja viis
  153. § 153.
  154. § 154. Pärandvara osaline jagamine
  155. § 155. Pärandvara jagamise piirangud
  156. § 156. Jagatav vara
  157. § 157. Pärandaja nõue pärija vastu
  158. § 158. Tasu pärandaja abistamise eest
  159. § 159. Pärandvara hulka kuuluvate esemete jaotamine
  160. § 160. Erilise mälestusväärtusega asjad
  161. § 161. Pärandvara täiendav jagamine
  162. § 162. Eelpärandi mõiste
  163. § 163. Eelpärandi üleminek
  164. § 164. Eelpärandi arvestamine
  165. § 165. Notari pädevus
  166. § 165¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine
  167. § 166. Pärimismenetluse algatamine
  168. § 167. Pärimismenetluse läbiviimine
  169. § 168. Teade pärimismenetluse algatamise kohta
  170. § 169. Pärija väljaselgitamise üleskutsemenetlus
  171. § 170. Info avaldamine pärimismenetluse ajal
  172. § 171. Pärimistunnistus
  173. § 172. Annakusaaja tunnistus
  174. § 173. Sundosa saaja tunnistus
  175. § 174. Tunnistuse kavandi koostamine
  176. § 175. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine
  177. § 176. Pärimisregistri pidamine
  178. § 176¹. Pärimisregistri koosseis
  179. § 176². Pärimisregistrisse kantavad andmed
  180. § 176³. Pärimisregistrisse kantud andmete säilitustähtaeg
  181. § 177. Pärimisregistri kande alus
  182. § 177¹. Pärimisregistri kanded
  183. § 178. Andmete saladuses hoidmine
  184. § 179. Pärimisregistrist teabe andmine
  185. § 180. Pärimisseaduse kohaldamine
  186. § 181. Testament
  187. § 182. Annak
  188. § 183. Kohustuste täitmise järjekord
  189. § 184. Kaaspärijate õigussuhted
  190. § 184¹. Pärimisregistri pidamine
  191. § 185.
  192. § 189.
  193. § 190. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

193 provisions

§ 1. Pärimine ja pärandaja

(1) Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. (2) Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb.

Propose a change

§ 2. Pärand

Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Propose a change

§ 3. Pärandi avanemine

(1) Pärand avaneb isiku surma korral. (2) Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. (3) Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht.

Propose a change

§ 4. Pärandi üleminek pärijale

(1) Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. (2) Pärija võib pärandist käesolevas seaduses sätestatud korras loobuda.

Propose a change

§ 5. Pärimisvõime

(1) Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas. (4) Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal pärimisvõimeliseks, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist. (5) Sihtasutus, mis luuakse testamendi või pärimislepingu alusel, loetakse pärandi avanemise ajal olemasolevaks, kui ta hiljem omandab juriidilise isiku õigused.

Propose a change

§ 6. Pärimiskõlbmatus

(1) Pärimiskõlbmatu on isik, kes: 1) tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha; 2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; 4) tahtlikult ja õigusvastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal ei olnud enam võimalik seda uuendada; 5) võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa. (2) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on hooldusõiguse täielikult ära võtnud. (3) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu.

Propose a change

§ 7. Pärimiskõlbmatuse tagajärjed

Kui pärija on pärimiskõlbmatu, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärimiskõlbmatu isik oleks surnud enne pärandi avanemist.

Propose a change

§ 8. Pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagemine

(1) Vaidluse korral võib kohus tunnistada isiku pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg on kuus kuud pärimiskõlbmatuse põhjustest teadasaamisest arvates, kuid mitte pikem kui kümme aastat pärandi avanemise päevast arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude võib esitada pärast pärandi avanemist. Järelpärija suhtes võib lõikes 1 nimetatud nõude esitada niipea, kui pärand läheb üle eelpärijale.

Propose a change

§ 9. Pärimise alused

(1) Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). (2) Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi, neid mõlemaid aga pärimisõigusele seaduse järgi.

Propose a change

§ 10. Seadusjärgse pärimise kohaldamine

(1) Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. (2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.

Propose a change

§ 11. Seadusjärgsed pärijad

(1) Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa, registreeritud elukaaslane ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. (2) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik.

Propose a change

§ 12. Sugulased seadusjärgsete pärijatena

(1) Sugulased pärivad kolmes järjekorras. (2) Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. (3) Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. (4) Sugulaste seadusjärgse pärimise kohta käivaid sätteid kohaldatakse, arvestades käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase õigust pärandile.

Propose a change

§ 13. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad

(1) Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. (2) Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu. (3) Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. (4) Kui pärandaja ja pärija surid samal päeval ning ei ole võimalik kindlaks teha, kumb neist suri varem, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. Sel juhul ei päri nad teineteise järel ja kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. (5) Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Propose a change

§ 14. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad

(1) Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. (2) Kui pärandi avanemise ajal on pärandaja mõlemad vanemad elus, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. (3) Kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. (4) Kui surnud vanemal alanejaid sugulasi ei ole, pärib kogu pärandi pärandaja teine vanem. Kui ka teine vanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi.

Propose a change

§ 15. Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad

(1) Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. (2) Kui pärandi avanemise ajal on elus kõik vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. (3) Kui pärandi avanemise ajaks on isa- või emapoolne vanavanem surnud, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased. Kui tal neid ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased. (4) Kui pärandi avanemise ajaks on surnud mõlemad isa- või emapoolsed vanavanemad ning neil ei ole alanejaid sugulasi, pärivad teise poole vanavanemad või nende alanejad sugulased. (5) Alanejate sugulaste astumisel oma vanemate asemele kohaldatakse esimese järjekorra pärijate kohta käivaid sätteid.

Propose a change

§ 16. Abikaasa ja registreeritud elukaaslane seadusjärgse pärijana

(1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane kogu pärandi. (3) Pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslase elujärg pärimise tõttu halveneks. (4) Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude. (5) Üleelanud registreeritud elukaaslasel ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma teinud kooselulepingu lõpetamiseks notariaalselt tõestatud tahteavalduse või esitanud selleks kohtule hagi, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma kooselulepingu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud selleks kohtule hagi.

Propose a change

§ 17. Abikaasa ja registreeritud elukaaslase õigus eelosale

(1) Kui pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib koos teise järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. (2) Eelosale kohaldatakse annaku kohta käivaid sätteid.

Propose a change

§ 18. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus

(1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. (2) Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik.

Propose a change

§ 19. Testamendi mõiste

(1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult.

Propose a change

§ 20. Testamendi liigid

(1) Testament võib olla notariaalne või kodune. (2) Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. (3) Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.

Propose a change

§ 21. Notariaalselt tõestatud testament

(1) Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. (2) Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul.

Propose a change

§ 22. Notari hoiule antud testament

(1) Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament. Notar koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. (2) Testaator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar.

Propose a change

§ 23. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament

(1) Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. (2) Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. (3) Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. (4) Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase, abikaasa või registreeritud elukaaslase või abikaasa või registreeritud elukaaslase üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. (5) Kui testamendi tegemisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes.

Propose a change

§ 24. Omakäeliselt kirjutatud testament

(1) Testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. (2) Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina. (3) Kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

Propose a change

§ 25. Koduse testamendi kehtivuse aeg

(1) Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. (2) Kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine.

Propose a change

§ 26. Koduse testamendi hoidmine

(1) Testaator võib kodust testamenti hoida ise või anda selle hoidmiseks teisele isikule. (2) Saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik on süüliselt testamendi kõrvaldanud või seda varjanud, on pärandist huvitatud isikul õigus nõuda süüdlaselt pärandi selle osa hüvitamist, mis tal jäi teistelt pärijatelt saamata.

Propose a change

§ 27. Testeerimisiga

Vähemalt 15 aasta vanune alaealine võib teha testamendi notariaalselt tõestatud vormis. Alaealine ei vaja testamendi tegemiseks oma seadusliku esindaja nõusolekut.

Propose a change

§ 28. Testamendi tõlgendamine

Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest.

Propose a change

§ 29. Isikute ja asjade nimetamine testamendis

(1) Isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. (2) Kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud.

Propose a change

§ 30. Testament teatud isikute ringi kasuks

Kui testaator on testamendis teinud korralduse teatud isikute ringi kasuks isikuid täpselt määramata, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende kasuks, kes pärandi avanemise ajal kuulusid testamendis näidatud isikute ringi, kui testamendist ei tulene teisiti.

Propose a change

§ 31. Testament alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist sureb

Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased, eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti.

Propose a change

§ 32. Abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks tehtud testamendi kehtetuse eeldused

(1) Testament või selle osa, mille pärandaja on teinud oma abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks, on tühine, kui: 1) abielu on lõppenud enne pärandaja surma; 1¹) kooseluleping on lõpetatud enne pärandaja surma; 2) pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku; 2¹) pärandaja oli enne oma surma teinud kooselulepingu lõpetamiseks notariaalselt tõestatud tahteavalduse või esitanud selleks kohtule hagi; 3) pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude; 4) pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma kooselulepingu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud selleks kohtule hagi. (2) Testament ei ole tühine juhul, kui saab eeldada, et pärandaja oleks selle teinud ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul.

Propose a change

§ 33. Korraldus kasutada pärandit heategevuseks

Kui testaator on testamendis teinud korralduse kasutada pärandit või selle osa heategevuseks, täpsustamata korraldust, eeldatakse, et korraldus on tehtud testaatori viimase elukoha kohaliku omavalitsusüksuse kasuks kohustusega kasutada pärandit või selle osa heategevuseks.

Propose a change

§ 34. Isiku kirjeldamine testamendis

Kui testaator on testamendis teinud korralduse isiku kasuks, keda ta on kirjeldanud mitme isiku kohta käival viisil, ning ei ole selge, keda on silmas peetud, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende isikute kasuks võrdsetes osades.

Propose a change

§ 35. Tingimusega korraldus

(1) Testaator võib testamendis pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega. (2) Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldusi.

Propose a change

§ 36. Tingimus annakut saavale pärijale

(1) Kui pärija on nimetatud tingimusega (§ 35 lõige 1) ning pärijale on testamendis määratud ka annak, kehtib tingimus ka annaku kohta, kui testamendist ei tulene teisiti. (2) Kui annak on pärijale määratud tingimusega (§ 35 lõige 1), ei sõltu annakusaaja pärijaks olek sellest tingimusest, kui testamendist ei tulene teisiti.

Propose a change

§ 37. Edasilükkava tingimusega korraldus

Kui testaator on testamendis teinud edasilükkava tingimusega korralduse, kehtib korraldus ainult siis, kui isik, kelle kasuks korraldus on tehtud, on tingimuse saabumisel elus, kui testamendist ei tulene teisiti.

Propose a change

§ 38. Täiendav korraldus

Kui testaator on testamendis väljendanud tahet teha edaspidi täiendavaid korraldusi, kuid ei ole neid teinud, on testament kehtiv, kui testaator ei ole testamendi kehtivust teinud sõltuvaks nendest korraldustest.

Propose a change

§ 39. Pärija nimetamine

(1) Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. (2) Kui testament käib pärandi osa kohta, päritakse pärandi ülejäänud osa seaduse järgi, kui selle osa kohta ei ole sõlmitud pärimislepingut. (3) Kui testaator on testamendis nimetanud oma ainukesed pärijad, kuid neile jäetud pärandiosad kokku ei moodusta kogu pärandit, suurendatakse igaühe pärandiosa võrdeliselt testamendis määratud osa suurusega. (4) Kui testamendis nimetatud pärijatele jäetud pärandiosad kokku on suuremad kogu pärandist, vähendatakse igaühe pärandiosa võrdeliselt testamendis määratud osa suurusega.

Propose a change

§ 40. Pärijate nimetamine pärandiosi määramata

(1) Kui testamendis nimetatud pärijate pärandiosad on määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. (2) Kui testamendis on nimetatud mitu pärijat, kellest mõne pärandiosa on määratud, pärivad need pärijad, kelle osa on määramata, pärandiosadega hõlmamata osa pärandist võrdsetes osades. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pärandiosad kokku moodustavad terviku või ületavad selle, vähendatakse võrdeliselt kõiki pärandiosi sel määral, et pärija, kelle osa ei ole määratud, saaks pärandist sama suure osa kui pärija, kes saab kõige väiksema osa. (4) Kui testamendis on nimetatud pärijateks sugulased nende isikuid ja pärandiosi määramata, toimub pärimine samas korras nagu seadusjärgne pärimine.

Propose a change

← Find another law