Law

Avaliku teenistuse seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 6f97fbdcd2012e301cb4ded5093f11ffd7d56002ea9cbd1b95bb9328648666b4

Contents: 147 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Seaduse kohaldamisala
  3. § 3. Töösuhteid reguleerivate seaduste kohaldamine
  4. § 4. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
  5. § 5. Avalik teenistus
  6. § 6. Ametiasutus
  7. § 7. Ametnik ja töötaja
  8. § 8. Teenistuskoht ja teenistusgrupp
  9. § 9. Avaliku teenistuse arendamine
  10. § 10. Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamine
  11. § 11. Ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja liigitamine teenistusgruppideks
  12. § 12. Ametnikueetika nõukogu
  13. § 13. Võrdse kohtlemise põhimõte
  14. § 13¹. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest
  15. § 14. Teenistusse võtmiseks esitatavad nõuded
  16. § 15. Isikud, keda ei või võtta teenistusse
  17. § 16. Konkursi korraldamise kohustus
  18. § 17. Konkursi väljakuulutamine
  19. § 18. Konkursi korraldamine
  20. § 19. Konkursi luhtumine
  21. § 20. Konkursi tulemustest teavitamine
  22. § 21. Ametniku teenistusse võtmine
  23. § 22. Ametikohale nimetamise õigus
  24. § 23. Teenistustähtaeg
  25. § 24. Katseaeg
  26. § 25. Ametikohale asumiseks esitatavad dokumendid
  27. § 26. Ametikohale nimetamine
  28. § 27. Ametivanne
  29. § 28. Teenistuse algus
  30. § 29. Ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamine
  31. § 30. Arengu- ja hindamisvestluse korraldamise põhimõtted
  32. § 31. Koolitus ja koolituskulude hüvitamine
  33. § 32. Ressursimahukas koolitus
  34. § 33. Ametniku tähtajaline üleviimine
  35. § 34. Palk
  36. § 35. Tööaeg
  37. § 36. Töö tegemise aja piirang
  38. § 37. Tööaja korraldus
  39. § 38. Valveaeg
  40. § 39. Ületunnitöö
  41. § 40. Ööajal ja riigipühal tehtav töö
  42. § 41. Puhkeaeg
  43. § 42. Tööaja lühendamine
  44. § 43. Puhkus
  45. § 44. Teenistuslähetusse saatmine ja lähetuskulude hüvitamine
  46. § 45. Pikaajaline välislähetus ja lähetuskulude hüvitamine
  47. § 46. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu
  48. § 47. Teenistusülesannete täitmiseks vajalike kulude hüvitamine
  49. § 48. Raseda ja emapuhkuse õigusega ametniku teenistustingimused
  50. § 49. Ametniku sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral
  51. § 49¹. Teenistusülesande ja õnnetusjuhtumi seose tuvastamine
  52. § 50. Ametniku tegevuse seaduslikkus
  53. § 51. Üldised kohustused
  54. § 52. Ametijuhend
  55. § 53. Täiendavate teenistusülesannete täitmise kohustus
  56. § 54. Korralduse täitmisest keeldumise alused
  57. § 55. Avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmine
  58. § 56. Asjaajamise ja vara üleandmise kohustus
  59. § 57. Puuduva ametniku ülesannete täitmine
  60. § 58. Etteteatamise kohustus ja teavitamise kohustus
  61. § 59. Ametniku streigikeeld
  62. § 60. Ametniku tegevuspiirangud
  63. § 61. Palgakomponendid ja palga vähendamise alused
  64. § 62. Palga maksmise aeg ja viis
  65. § 63. Palgajuhend
  66. § 64. Palga maksmine teenistusülesannete täitmise takistuse korral
  67. § 65. Palga avalikustamine
  68. § 66. Aruandlus
  69. § 67. Ametiasutuse töökorraldus
  70. § 68. Ametiasutuse töökorralduse tutvustamine ja ametnike informeerimine
  71. § 69. Distsiplinaarsüütegu
  72. § 70. Distsiplinaarkaristuse liigid
  73. § 71. Distsiplinaarmenetluse eesmärk
  74. § 72. Distsiplinaarmenetluse algatamine
  75. § 73. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine
  76. § 74. Süü hindamine
  77. § 75. Distsiplinaarkaristuse määramine
  78. § 76. Distsiplinaarkaristuse määramise pädevus
  79. § 77. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad
  80. § 78. Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks
  81. § 79. Distsiplinaarkaristuse kandmine riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse
  82. § 80. Vastutus
  83. § 81. Kahju hüvitamise kord
  84. § 82. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine
  85. § 83. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alused
  86. § 84. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise korral
  87. § 85. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise vormistamine
  88. § 86. Teenistusest vabastamise õigus
  89. § 87. Teenistusest vabastamine ametniku soovil
  90. § 88. Teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu
  91. § 89. Teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohale nimetamise ja valimise korral
  92. § 90. Teenistusest vabastamine koondamise tõttu
  93. § 91. Teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu
  94. § 92. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu
  95. § 93. Teenistusest vabastamine töövõime vähenemise tõttu
  96. § 94. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest
  97. § 95. Teenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise
  98. § 96. Ministeeriumi kantsleri vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu
  99. § 97. Maavanema teenistusest vabastamine valdkonna eest vastutava ministri ja maavanema koostöö mittelaabumise tõttu
  100. § 98. Ametniku tähtajatu üleviimine
  101. § 99. Teenistussuhte lõppemine surma korral
  102. § 100. Teenistusest vabastamise piirangud
  103. § 101. Teenistusest vabastamisest etteteatamine
  104. § 102. Hüvitis teenistusest vabastamise korral
  105. § 103. Teenistusest või ametikohalt vabastamise vormistamine
  106. § 104. Lõpparve maksmine
  107. § 105. Nõudeõigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral
  108. § 106. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu
  109. § 106¹. Andmete säilitamine
  110. § 107. Teenistusstaaži arvutamine
  111. § 108. Käesoleva seaduse §-de 7 ja 63 rakendamine
  112. § 109. Ametniku teavitamine ametikoha muutumisest töökohaks
  113. § 110. Soodustingimustega tööleping ja soodustingimuste säilimise kord
  114. § 111. Ametniku soodustingimused ja soodustingimuste säilimise kord
  115. § 112. Määratud ajaks teenistusse võetud isiku ülemineku erisused käesoleva seaduse jõustumisel
  116. § 113. Riikliku vanaduspensioni suurendamine teenistusstaaži alusel
  117. § 114. Kohalike omavalitsuste liitude büroo ja Kaitseliidu ametniku kohta kehtiv soodustingimuste rakendamise erisus
  118. § 115. Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikute soodustingimuste rakendamise erisus
  119. § 116. Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 rakendamise erisus
  120. § 116¹. Käesoleva seaduse § 49 rakendamise erisused
  121. § 116². Käesoleva seaduse § 48 rakendamise erisus
  122. § 117. Käesoleva seaduse § 60 lõike 3 rakendamise erisus
  123. § 118. Katseajal oleva isiku üleminek
  124. § 119. Käesoleva seaduse § 65 rakendamise erisused
  125. § 120. Käesoleva seaduse § 92 rakendamise erisused
  126. § 121. Käesoleva seaduse § 106 rakendamise erisused
  127. § 122. Atesteerimislehe lõpetamine ja säilitamine
  128. § 123. Avaliku konkursi lõpuleviimine
  129. § 124. Teenistusleht
  130. § 125. Varalise kahju hüvitamine
  131. § 126. Varasema ametivande kehtivus
  132. § 127. Varasema distsiplinaarkaristuse kehtivus
  133. § 128. Varasema distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine
  134. § 129. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaldamine
  135. § 130. Tööandja eluruumi kasutamine
  136. § 131. Lisapuhkuse aegumine ja hüvitamine
  137. § 132. Varasema eetikakoodeksi kehtivus
  138. § 133. Määramata ajaks teenistusse võetud riigisekretäri, ministeeriumi asekantsleri, Riigikantselei direktori ning ameti ja inspektsiooni peadirektori teenistustähtaja arvestamine ja käesoleva seaduse § 18 lõike 5 rakendamise erisus
  139. § 134. Avaliku konkursi korraldamine ministeeriumi asekantsleri ning ameti ja inspektsiooni peadirektori ametikohale, millele on nimetatud kohusetäitja
  140. § 134¹. Käesoleva jao rakendamine
  141. § 134². Käesoleva seaduse § 16 rakendamise erisus
  142. § 134³. Käesoleva seaduse § 36 rakendamise erisus
  143. § 134⁴. Käesoleva seaduse § 61 lõike 5 rakendamise erisus
  144. § 134⁵. Lisapuhkuse andmine
  145. § 135.
  146. § 176.
  147. § 177. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

147 provisions

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi.

Propose a change

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele. (2) Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse käesolevat seadust eriseadustes sätestatud erisustega. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat seadust: 1) Riigikogu liikmele; 2) Euroopa Parlamendi liikmele; 3) Vabariigi Presidendile; 4) Vabariigi Valitsuse liikmele; 5) kohtunikule; 6) õiguskantslerile; 7) riigikontrolörile; 8) riiklikule lepitajale; 9) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmele; 10) valla- või linnavalitsuse liikmele; 11) osavalla- või linnaosavanemale.

Propose a change

§ 3. Töösuhteid reguleerivate seaduste kohaldamine

(1) Ametnikele ei kohaldata töölepingu seadust, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. (2) Töötajate töösuhteid ametiasutuses reguleerivad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused. (3) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 6 nimetatud abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitvatele isikutele ei kohaldata töölepingu seaduse § 10.

Propose a change

§ 4. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Propose a change

§ 5. Avalik teenistus

1) Avalik teenistus on: 1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine; 2) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö.

Propose a change

§ 6. Ametiasutus

(1) Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Riigi ametiasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on: 1) valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses; 2) Riigikogu Kantselei; 3) Vabariigi Presidendi Kantselei; 4) Riigikontroll; 5) Õiguskantsleri Kantselei; 6) kohus; 7) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on: 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnakantselei; 3) valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; 4) osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 5) valla- ja linnavalitsuse amet; 6) valla või linna ühisamet.

Propose a change

§ 7. Ametnik ja töötaja

(1) Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. (2) Ametnik nimetatakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. (3) Avaliku võimu teostamine käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine: 1) ametiasutuse juhtimine; 2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, samuti siseauditi läbiviimine; 2¹) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine; 3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine; 4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks; 5) süütegude menetlemine; 6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises; 7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine; 8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine; 9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse. (4) Töötaja võetakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel. (5) Töötamine käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on eelkõige: 1) raamatupidamine; 2) personalitöö; 3) asjaajamistöö; 4) hankespetsialistide tegevus; 5) haldustöötajate tegevus; 6) infotehnoloogide tegevus; 7) muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd. (6) Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.

Propose a change

§ 8. Teenistuskoht ja teenistusgrupp

(1) Teenistuskoht on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. (2) Teenistusgrupp käesoleva seaduse tähenduses on valdavas osas sarnaste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohtade grupp, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt täidetavate ülesannete iseloomule.

Propose a change

§ 9. Avaliku teenistuse arendamine

(1) Rahandusministeerium juhib avaliku teenistuse arendamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks Rahandusministeerium: 1) analüüsib avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide rakendamise praktikat, nõustab neis küsimustes ametiasutusi ning vastab märgukirjadele ja selgitustaotlustele; 2) koondab, vahendab ja analüüsib teavet avaliku teenistuse arendamise ja juhtimise kohta, annab sellealaseid selgitusi, kujundab sellekohaseid seisukohti ning koostab soovituslikke juhendeid; 3) korraldab riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu haldamist. (3) Rahandusministeerium haldab avaliku teenistuse keskset veebilehte.

Propose a change

§ 10. Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamine

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1) ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks ./dyn=111072026154&id=121122012037 ; 2) ametnike värbamise ja valiku korra ./dyn=111072026154&id=121122012036 ; 3) ametnike koolituse korra ./dyn=111072026154&id=113112012010 ; 4) riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra ./dyn=111072026154&id=113112012012 ; 5) palgajuhendi koostamise ja palgakomponentide määramise korra ./../vaheleht.html ; 6) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise korra ./dyn=111072026154&id=121052013007 . (2) Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026154&id=128062013036 kehtestab ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning teiste samas määruses nimetatud valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise korra määrusega. (3) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib kehtestada riigi ametiasutuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametiasutuse töötajate töölepingu tingimused määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrused on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, kohtutele ja kohaliku omavalitsuse üksustele soovituslikud. Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, kohtutes ja kohaliku omavalitsuse üksuses lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud kordade kehtestamisel käesolevast seadusest.

Propose a change

§ 11. Ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja liigitamine teenistusgruppideks

(1) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus määratakse kindlaks vähemalt ametiasutuse teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus. (2) Ministeeriumi ja Riigikantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab vastavalt minister või tema volitatud kantsler või riigisekretär. (3) Ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister või tema volitatud ametiasutuse juht ./dyn=111072026154&id=128052014002;103062014003;128062014173;123092014002 . (4) Ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ja Riigikantselei teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isik või tema volitatud isik ./dyn=111072026154&id=128052014002;103062014003;128062014173;123092014002 . Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või tema volitatud isik. (6) Riigikogu Kantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada Riigikogu juhatus, riigi valimisteenistuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra võib kehtestada kohtute nõukogu. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata ametiasutuse teenistuskohtade koosseisude kehtestamisel ja teenistuskohtade teenistusgruppideks liigitamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrast.

Propose a change

§ 12. Ametnikueetika nõukogu

(1) Vabariigi Valitsus moodustab Rahandusministeeriumi juurde ametnikueetika nõukogu (edaspidi eetikanõukogu), mille tegevuse eesmärk on ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine. (2) Eetikanõukogu on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. (3) Eetikanõukogu koosseisu kehtestab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni kolmeks aastaks. (4) Eetikanõukogu kinnitab ametnike eetikakoodeksi ja toetab selle ühetaolist rakendamist. (5) Eetikanõukogu ülesanded on: 1) anda selgitusi ametnike eetikakoodeksi rakendamiseks; 2) nõustada ametnikke ja ametiasutusi ametnikueetika küsimustes; 3) anda ametniku pöördumisel seisukoht tema teo või käitumise vastavuse kohta ametniku eetikanõuetele; 4) analüüsida ametnike eetikakoodeksi rakendamist ja eetikakoodeksi muutmise vajadust; 5) osaleda ametnikueetika strateegilisi arengusuundi määravate arengukavade ja õigusaktide koostamisel. (6) Eetikanõukogul on õigus: 1) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuselt oma tööks vajalikku informatsiooni, dokumente ja selgitusi; 2) kaasata küsimuste lahendamisse eksperte ja teisi isikuid ning moodustada töörühmi. (7) Ametnikul on õigus pöörduda selgitustaotlusega eetikanõukogu poole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud küsimustes. (8) Eetikanõukogul on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud ülesande osas ametniku pöördumisel seisukoha andmisest, kui: 1) samas asjas on ametniku suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus; 2) ametnik ei ole püüdnud küsimust lahendada ametiasutuse siseselt; 3) ametnik on pöördunud eetikanõukogu poole teda mitte puudutavas asjas. (9) Eetikanõukogu täpsemad ülesanded ja töökorralduse alused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026154&id=121122012034 määrusega.

Propose a change

§ 13. Võrdse kohtlemise põhimõte

Ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Ametiasutus peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise.

Propose a change

§ 13¹. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Ametiasutus ei tohi kohelda ametnikku ebasoodsalt seetõttu, et ametnik toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist ametnikku tema õiguste kaitsel.

Propose a change

§ 14. Teenistusse võtmiseks esitatavad nõuded

(1) Ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. (2) Ametnikuna võib teenistusse võtta ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametiasutuse juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse ja kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või Eesti Vabariigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku. (3) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohtute nõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või tema volitusel kantsler võib kehtestada ./dyn=111072026154&id=129052013045 käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõudeid täpsustavaid nõudeid ning lisanõudeid isiku teadmistele ja oskustele, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku puhul omab eelnimetatud õigust ametisse nimetamise õigust omav isik.

Propose a change

§ 15. Isikud, keda ei või võtta teenistusse

1) Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus – niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane (edaspidi elukaaslane) või ametniku vanavanem, ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel; 5) muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel.

Propose a change

§ 16. Konkursi korraldamise kohustus

(1) Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (1¹) Kriisiolukorra ajal võib vaba ametikoha tähtajaliselt täita ilma konkursita, kui konkursi korraldamine ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. (2) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama ametiasutuse sees. (3) Sisekonkursi korraldamise otstarbekust eeldatakse, kui sisekonkursiga hõlmatud ametiasutuse teenistuses olevate ametnike haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. (4) Konkursi võib jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita ametniku tähtajalise üleviimise teel vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1. Tähtajalise üleviimise otstarbekust eeldatakse, kui see on vajalik üleviidava ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamiseks ning ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks ning üleviidava ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab tal täita teenistusülesandeid vabal ametikohal. (4¹) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ajutiselt äraolev ametnik on teatanud, et ta ei naase oma ametisse, ning on põhjendatud alus arvata, et vabanevale ametikohale on otstarbekas tähtajatult nimetada ametnik, kes seni on täitnud ametikoha ülesandeid asendajana ja asendaja on andnud oma nõusoleku tähtajatult ametisse nimetamiseks. Otstarbekust eeldatakse, kui asendaja oskused ja senised töötulemused ametikohal vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldavad tal sellel ametikohal täita teenistusülesandeid eeldatavalt paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. (5) Konkurssi ei korraldata, kui ametnik viiakse üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1–3. (5¹) Ministeeriumi asekantsleri ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmiseks ei korraldata konkurssi, kui asekantsler või Riigikantselei direktor viiakse teisele ametikohale üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktile 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 9 sätestatu ei laiene riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ega teiste käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuste juhtide vaba ametikoha täitmisele. (7) Konkurssi ei korraldata, kui puuduva ametniku ülesanded antakse üle teisele ametnikule vastavalt käesoleva seaduse §-le 57. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduva ametniku asendamine käesoleva seaduse § 57 kohaselt ei tohi kesta üle kuue kuu aastas. (8) Konkursita võib teenistusse võtta riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori ja Vabariigi Presidendi nõuniku. (9) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on võimalik ametikoht täita isikuga, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased ning nõuded ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul. Konkursi väljakuulutamisest ametikohale, millele isik kandideeris, ei tohi sellisel juhul olla möödunud üle 150 kalendripäeva ja konkursil osalenud isikutest peab olema koostatud paremusjärjestus. Isik, keda ametiasutus soovib ilma konkurssi korraldamata ametisse nimetada, peab olema nimetatud paremusjärjestuses esimese kolme kandidaadi hulgas, kellele ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks.

Propose a change

§ 17. Konkursi väljakuulutamine

(1) Avaliku konkursi korraldamisel tuleb vabast või vabanevast ametikohast teatada ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva avaliku teenistuse kesksel veebilehel konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates. (2) Sisekonkursi korraldamisel tuleb vabast või vabanevast ametikohast teatada ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu. Kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates. (3) Konkursikuulutus peab sisaldama vähemalt teenistusülesannete lühikirjeldust, kandidaadile esitatavaid nõudeid ja määratud ajaks ametikohale nimetamise korral teenistustähtaega.

Propose a change

§ 18. Konkursi korraldamine

(1) Värbamine ja valik peavad põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ning kandidaatide võrdsel kohtlemisel. (1¹) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil, enne värbamisvestlust. (2) Väljakuulutatud konkursist võib loobuda või konkursi avalikustatud tingimusi muuta ainult põhjendatud juhul, teatades sellest kandidaatidele esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning avaliku konkursi korral ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel ning sisekonkursi korral ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu. (3) Ametikohale asumise ettepanek tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. (4) Avaliku konkursi ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon (edaspidi tippjuhtide valikukomisjon). (5) Avalik konkurss ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi ametikohale kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne ametisoleva kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi teenistustähtaja möödumist. (6) Tippjuhtide valikukomisjoni esimees on riigisekretär ja selle koosseisu määrab Vabariigi Valitsus. (7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra võib kehtestada kohtute nõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab valla- või linnavalitsus. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku täpsema korra kehtestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest. (9) Konkursil osalenud isikute hulgast võib koostada paremusjärjestuse mitme kandidaadi kohta, kellele ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks. (10) Paremuselt järgmise kandidaadi võib ametikohale nimetada juhul, kui konkursi võitnud isik loobub ametikohale asumisest, ametikohale nimetatud isiku ametikohale nimetamise haldusakt tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud juhtudel või kui ametnik vabastatakse teenistusest katseaja jooksul. Ametisse nimetamise õigust omav isik võib 150 kalendripäeva jooksul konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest arvates teha ilma uut konkurssi välja kuulutamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku ametikohale asumiseks konkursi paremuselt järgmisele kandidaadile.

Propose a change

§ 19. Konkursi luhtumine

(1) Konkurss loetakse luhtunuks, kui: 1) sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust; 2) ametisse nimetamise õigust omav isik loobus ametikohale asumise ettepaneku tegemisest põhjusel, et ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldanuks tal teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil. (2) Konkursi luhtumine otsustatakse kirjalikult 120 kalendripäeva jooksul pärast konkursil osalemiseks määratud tähtaja möödumist. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole konkursi alusel ühtegi isikut ametikohale nimetatud, loetakse konkurss automaatselt luhtunuks. (2¹) Konkursi luhtumise tähtaja kulgemine peatub seaduses sätestatud ametikohale nimetamise eeltingimuseks oleva asjaolu väljaselgitamise ajaks. (3) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib 120 kalendripäeva jooksul avaliku konkursi luhtumise kohta otsuse tegemise kuupäevast arvates nimetada ametikohale teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastava isiku ilma konkurssi korraldamata. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel ametikohale nimetatud isik osutub katseaja jooksul ebasobivaks, tuleb ametikoha täitmiseks korraldada uus konkurss. (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei laiene riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi vaba ametikoha täitmisele.

Propose a change

§ 20. Konkursi tulemustest teavitamine

Konkursi lõpptulemustest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul.

Propose a change

§ 21. Ametniku teenistusse võtmine

(1) Ametnik võetakse teenistusse ametikohale nimetamisega. (2) Ametnik nimetatakse ametiasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale käesolevas seaduses sätestatud korras.

Propose a change

§ 22. Ametikohale nimetamise õigus

(1) Ametikohale nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul, samuti organil või tema volitatud isikul (edaspidi ametisse nimetamise õigust omav isik). (2) Ministeeriumi kantsleri nimetab ametikohale Vabariigi Valitsus, kuulanud ära tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse. (3) Tippjuhtide valikukomisjoni lõppotsus kandidaadi sobivuse kohta avaldatakse Riigikantselei veebilehel.

Propose a change

§ 23. Teenistustähtaeg

(1) Ametnik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Määratud ajaks nimetatakse ametikohale järgmiselt: 1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja – asendatava ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni; 2) ajutise iseloomuga teenistusülesandeid, eelkõige ajaliselt piiritletud ülesandeid ja töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ülesandeid täitev ametnik – ülesande täitmise ajaks või töömahu suurenemise ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks või Riigikogu uurimis- või probleemkomisjoni tegevuse lõppemiseni; 3) riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht – viieks aastaks; 4) Vabariigi Presidendi nõunik – Vabariigi Presidendi volituste ajaks; 5) riigi julgeoleku volitatud esindaja juht – viieks aastaks; 6) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik – viieks aastaks; 7) Konkurentsiameti peadirektor – viieks aastaks; 8) Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja – viieks aastaks. (2¹) Kriisiolukorra ajal on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus määratud ajaks ametisse nimetatud isiku nõusolekul tema teenistustähtaja lõppemisel pikendada teenistustähtaega, kui kriisiolukorrast tingituna ei ole võimalik ametikohta täita ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tähtaega võib pikendada kuni 90 kalendripäeva kriisiolukorra lõppemisest arvates. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik nimetatakse samale ametikohale määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse ametnik ametikohale nimetatuks määramata ajaks. Isiku nimetamist samale ametikohale loetakse järjestikuseks, kui ametikohalt vabastamise ja ametikohale nimetamise vaheline aeg ei ületa 60 kalendripäeva. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui ametnik viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. (5) Ametnikku ei nimetata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 nimetatud ametikohale rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.

Propose a change

§ 24. Katseaeg

(1) Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt käesoleva seadusega või käesoleva seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele (edaspidi teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded). (2) Ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametniku katseaja kestus ei tohi olla pikem kui pool tema teenistustähtajast. (3) Katseaega ei kohaldata, kui ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale. Kui ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest, võib kohaldada ametnikule katseaega. (4) Katseaega ei kohaldata: 1) kui ametnik viiakse tähtajaliselt üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1; 2) kui ametnik viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1–3; 3) kui määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik nimetatakse samale ametikohale uueks tähtajaks; 4) Vabariigi Valitsuse või peaministri poolt ametikohale nimetatavale ametnikule; 5) asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile; 6) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. (5) Kui katseajal olev ametnik viiakse vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõikele 1 üle teisele ametikohale, siis tema senine katseaeg jätkub. Kui katseajal olev ametnik viiakse vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõikele 1 üle teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest, võib ametisse nimetamise õigust omav isik määrata ametnikule uue katseaja kestusega kuni neli kuud. Võimaluse korral võetakse uue katseaja tulemuste hindamisel arvesse ka varasema katseaja tulemused. (6) Katseaja hulka ei arvata aega, kui avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud alusel või kui ametnik on teenistuses haiguslehe alusel vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 12⁴ või 12⁵. (7) Enne katseaja lõppu tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses, mille käigus käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse esitamiseks.

Propose a change

§ 25. Ametikohale asumiseks esitatavad dokumendid

(1) Isik, kes soovib ametikohale asuda, esitab isikule, kellel on tema ametisse nimetamise õigus, järgmised dokumendid: 1) allkirjastatud taotlus koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise; 2) elulookirjeldus; 3) tunnistus või diplom vajaliku hariduse kohta; 4) isikut tõendav dokument; 5) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid. (2) Kui ametnik nimetatakse sama ametiasutuse teisele ametikohale, ei pea ta esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud dokumente. (3) Konkursi lõppvooru jõudnud kandidaadilt võib küsida tema majanduslike ja muude huvide kohta korruptsioonivastase seaduse tähenduses, kui ametikohal, millele ta kandideerib, on deklaratsiooni esitamine korruptsioonivastase seaduse alusel nõutav.

Propose a change

§ 26. Ametikohale nimetamine

(1) Haldusakt, millega isik nimetatakse ametikohale, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametikohale nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) selle ametiasutuse nimetus, kuhu isik ametikohale nimetatakse; 3) ametikoha nimetus; 4) avaliku võimu teostamise volitus viitega selle aluseks olevale sättele või käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud avaliku võimu teostamise ülesandele; 5) ametniku põhipalk; 6) ametikoha asukoht, milleks loetakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub; 7) ametikohale asumise kuupäev; 8) teenistussuhte kestus avalikus teenistuses (edaspidi teenistusstaaž) või selle puudumine ametikohale asumise päevale eelneva kuupäeva seisuga; 9) määratud ajaks ametikohale nimetamise korral – teenistustähtaeg; 10) katseaja määramisel selle kestus; 11) osalise tööajaga töötamisel – koormus; 12) vaidlustamisviide. (2) Kui isik nimetatakse ametikohale määratud ajaks käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul, siis peab ametikohale nimetamise haldusaktis sisalduma sellekohane põhjendus.

Propose a change

§ 27. Ametivanne

(1) Isik annab esmakordsel teenistusse asumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande:„Mina, (ametniku nimi), tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pidada mulle usaldatud ametit ausalt.” (2) Vande andja allkirjastab vandeteksti ja märgib vande andmise kuupäeva.

Propose a change

§ 28. Teenistuse algus

(1) Ametnik on teenistuses ametikohale asumise kuupäevast arvates. (2) Ametikohale asumise kuupäev ei või olla varasem kui ametikohale nimetamise haldusakti ja ametivande andmise kuupäev. (3) Ametniku ametikohale asumise alguse võib ametisse nimetamise õigust omav isik ametniku taotluse alusel mõjuval põhjusel edasi lükata. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on eelkõige isiku haigus või ootamatult tekkinud isiklik või perekondlik takistus. (5) Enne ametniku ametikohale asumist kehtestab ametiasutus ametijuhendi ning tutvustab seda ametnikule. Nimetatud kohustus kehtib ainult juhul, kui ametnik asub ametikohale, kus on ametijuhendi kehtestamine kohustuslik.

Propose a change

§ 29. Ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamine

(1) Ametisse nimetamise õigust omav isik tunnistab kehtetuks ametikohale nimetamise haldusakti, kui: 1) ametikohale nimetatud isik esitab enne ametikohale asumiseks määratud kuupäeva sellekohase taotluse; 2) enne ametikohale asumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad ametikohale nimetamise; 3) isik ei ole mõjuva põhjuseta määratud kuupäevaks ametikohale asunud; 4) isik keeldub ametivande andmisest. (2) Isik, kelle suhtes ametikohale nimetamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud, on kohustatud tagastama kõik ametikohale nimetamise tõttu saadu.

Propose a change

§ 30. Arengu- ja hindamisvestluse korraldamise põhimõtted

(1) Vähemalt kord aastas peab vahetu juht temale alluva ametnikuga vestluse, mille käigus hinnatakse ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise kohta (edaspidi arengu- ja hindamisvestlus). Ametniku töötulemuste hindamine ja järgmise perioodi tööalaste eesmärkide läbirääkimine võib toimuda ka eraldi arutelu vormis. (2) Arengu- ja hindamisvestluse võib edasi lükata järgmisesse aastasse, kui: 1) ametniku avaliku võimu teostamise õigus on arengu- ja hindamisvestlusele eelneva aasta jooksul olnud peatatud kokku üle kuue kuu; 2) ametniku teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui kuus kuud; 3) ametniku vahetu juhi teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui neli kuud. (3) Arengu- ja hindamisvestluse tulemused vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Ametnike arengu- ja hindamisvestluse pidamise korra kehtestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik. (5) Ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi arendamist ja hindamist korraldab Riigikantselei.

Propose a change

§ 31. Koolitus ja koolituskulude hüvitamine

(1) Ametiasutus peab rakendama abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sealhulgas kavandama ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud vahendid. (2) Ametnik peab teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks oma ametialaseid teadmisi ja oskusi täiendama. (3) Ametniku koolitusel osalemise vajaduse otsustab vahetu juht või kõrgemalseisev juht. (4) Ametnikku ei või kohustada osalema ressursimahukal koolitusel, kui ressursimahuka koolituse kohta soovib ametiasutus sõlmida halduslepingu, ja rahalist omaosalust nõudval koolitusel. Samuti ei või ametnikku kohustada osalema koolitusel, mis toimub väljaspool tööaega. (5) Koolitusele saatmisel peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik arvestama olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul koolitusel viibida. (6) Kui ametniku on koolitusele saatnud ametiasutus, hüvitab ametiasutus koolituskulud. (7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu koolituse korra kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra võib kehtestada kohtute nõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike koolituse korra kehtestab valla- või linnavalitsus. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse koolituse täpsema korra kehtestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest. (9) Koolituse puhul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud koolituse korras ette näha ametniku rahalise omaosaluse võimaluse. (10) Koolituse ajal säilitatakse ametnikule palk.

Propose a change

§ 32. Ressursimahukas koolitus

(1) Ressursimahukas koolitus on teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära. (2) Ressursimahukal koolitusel osalemiseks võib sõlmida halduslepingu, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametiasutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat. (3) Ametiasutus sõlmib ametnikuga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu, kui ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud ületavad sada korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega täistööajaga töötamise puhuks kehtestatud kuutöötasu alammäära. (4) Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026154&id=113112012010 võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud koolitusega seonduvate muude kulude loetelu määrusega. (5) Kui ressursimahukal koolitusel osalemiseks on ametnikuga sõlmitud haldusleping, peab ametnik koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse §-s 87, 94 või 95 sätestatud juhul. (6) Ressursimahuka koolituse kulud peab ametnik hüvitama kogu ulatuses, kui ta ei osale mõjuva põhjuseta koolitusel või katkestab selle mõjuva põhjuseta. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on isiku haigus või ootamatult tekkinud isiklik või perekondlik takistus või ametiasutusest tulenev põhjus. (8) Kui ametnikuga sõlmitakse ressursimahukal koolitusel osalemiseks haldusleping ja ta saadetakse koolitusele katseajal, ei teki tal kohustust hüvitada koolituskulusid, kui ta vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud juhul. (9) Käesoleva seaduse § 33 alusel tähtajalist üleviimist ei käsitata ametiasutusest lahkumisena enne määratud kohustusliku töötamise tähtaja lõppu. (10) Kui isikul on tekkinud kohustus hüvitada ametiasutusele koolituskulud ning ta ei ole kohustust täitnud, pöördub ametiasutus vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule halduskohtusse.

Propose a change

§ 33. Ametniku tähtajaline üleviimine

(1) Ametniku võib tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võib ametniku üle viia ka osaliselt. (2) Ametniku teise ametiasutusse üleviimise korral on ametiasutus, millest ametnik üle viiakse, saatev ametiasutus ning ametiasutus, kuhu ametnik üle viiakse, vastuvõttev ametiasutus. (3) Ametniku võib tähtajaliselt üle viia, kui: 1) ametnik on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku; 2) samas ametiasutuses teisele ametikohale üleviimise korral on ametisse nimetamise õigust omav isik andnud nõusoleku või teise ametiasutuse ametikohale üleviimise korral on saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavad isikud andnud nõusoleku. (4) Tähtajalise üleviimise korral nimetatakse ametnik teisele ametikohale määratud ajaks. Nimetatud tähtaega võib kõigi osapoolte nõusolekul üks kord pikendada. (5) Ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal, millelt ametnik üle viidi, välja arvatud ametniku osalise tähtajalise üleviimise korral. (6) Kui tähtaeg, milleks ametnik üle viidi, lõpeb, tagab saatev ametiasutus ametnikule vähemalt senise ametikoha ja põhipalga, mida maksti sellel ametikohal saatvas ametiasutuses tema tähtajalise üleviimiseni, või kui põhipalk on tõusnud, siis sellise põhipalga. (7) Kui saatvas ametiasutuses on ajal, kui ametnik oli üle viidud, toimunud struktuurilised ümberkorraldused, mis puudutavad üleviidud ametniku ametikohta, tagab saatev ametiasutus üleviimise tähtaja lõppedes ametnikule vähemalt samaväärse ametikoha ja põhipalga, mida maksti senisel ametikohal saatvas ametiasutuses tema tähtajalise üleviimiseni, või kui põhipalk on tõusnud, siis sellise põhipalga. (8) Tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui ametnik viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. (9) Vastuvõtva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametniku tähtajalise üleviimise korral: 1) ametikohale nimetamisel käesoleva seaduse § 26; 2) ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 29; 3) tähtajalise üleviimise tähtaja saabumisel ametniku ametikohalt vabastamise korral käesoleva seaduse § 88, 103 ja 104. (10) Tähtajalise üleviimise võib kõigi osapoolte nõusolekul enne tähtaja lõppu lõpetada. (11) Kui ametnik tuleks teenistusest vabastada ajal, kui ta on üle viidud vastuvõtvasse ametiasutusse, siis lõpetatakse tähtajaline üleviimine vastuvõtva ametiasutuse otsusega enne tähtaja lõppu ning pädevus ametniku vabastamise üle on saatval ametiasutusel. (12) Ametniku asendajale teatatakse tähtajalise üleviimise ennetähtaegsest lõpetamisest ette vähemalt 14 kalendripäeva. (13) Kui ametnik viiakse üle, siis tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ei maksta ning puhkuse arvestus jätkub ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise õigus. Sellisel juhul on ametnikul õigus saada puhkust alates üleviimise päevast.

Propose a change

§ 34. Palk

(1) Ametnikul on õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. (2) Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ei maksta ametnikule palka ega muud hüvitist, kui seaduses ei sätestata teisiti.

Propose a change

§ 35. Tööaeg

(1) Ametniku tööaeg on aeg, millal ta täidab teenistusülesandeid. (2) Ametniku tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (edaspidi täistööaeg). Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas. (3) Ametniku nõusolekul võib kohaldada osalise tööajaga töötamist. (4) Tulenevalt teenistushuvidest võib ette näha summeeritud tööaja arvestuse. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse ametniku tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. (5) Summeeritud tööaja kohaldamisel võib ametnikku rakendada ajal, mis ei ole tööajakavas tööajana märgitud, üksnes ametniku nõusolekul. (6) Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostab ametiasutus tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta. Tööajakava tehakse ametnikule teatavaks hiljemalt kümme kalendripäeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.

Propose a change

§ 36. Töö tegemise aja piirang

Tööaeg koos ületunnitööga ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

Propose a change

§ 37. Tööaja korraldus

(1) Ametnik täidab oma teenistusülesandeid ametiasutuse töökorraldusega ettenähtud ajal. (2) Pikema kui kuuetunnise töötamise kohta nähakse ette vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui teenistusülesannete iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning ametiasutus loob ametnikule võimaluse puhata ja einestada tööajal. (3) Teenistushuvides võib ametiasutuse juht või tema volitatud isik ametiasutuse tööaja korraldust muuta, teatades sellest ette mõistliku aja jooksul.

Propose a change

§ 38. Valveaeg

(1) Ametnik peab tulenevalt teenistushuvist olema ametiasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (edaspidi valveaeg), kui nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei sisaldu ametniku ametijuhendis, siis võib valveaega kohaldada ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. (3) Valveaja eest tuleb ametnikule maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema põhipalgast, või hüvitada see tema taotlusel täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 valveaja kestusest. (4) See osa valveajast, kui ametnik täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. (5) Ametiasutus peab arvestama olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada valveaja kohaldamist, sealhulgas asjaolu, et ametnik on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. (6) Valveaja kohaldamisel peab ametnikule olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus. (7) Valveaja eest lisatasu maksmisel ei kehti käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.

Propose a change

§ 39. Ületunnitöö

(1) Ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul võib ületunnitööd kohaldada ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. (3) Ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb ametnikust endast. (4) Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö arvestusperioodi tööaega ületav teenistusülesannete täitmine. (5) Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda ametnikult, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele. Ületunnitöö nõudmisel peab ametiasutus arvestama muid olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada ületunnitöö tegemist, sealhulgas asjaolu, et ametnik kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. (6) Ametiasutus hüvitab ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5-kordset põhipalka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. (7) Ületunnitöö hüvitamisel ei kehti käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.

Propose a change

← Find another law