(1) Ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) või riigipühal, kui nimetatud kohustus sisaldub ametniku ametijuhendis või kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul võib öötööd ja riigipühal tehtavat tööd kohaldada ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
(3) Kui ametniku tööaeg langeb ööajale, maksab ametiasutus ametnikule ööajal töötamise eest 1,25-kordset põhipalka, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema põhipalga määramisel.
(4) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab ametiasutus riigipühal töötamise eest 2-kordset põhipalka.
(5) Ametiasutus peab arvestama olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada öötöö ja riigipühal tehtava töö kohaldamist, sealhulgas asjaolu, et ametnik on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.
(6) Ametiasutus võib erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust hüvitada ametniku taotlusel ööajal või riigipühal tehtava töö täiendava vaba aja andmisega. Ööajal töötamise korral peab täiendav vaba aeg moodustama vähemalt poole ööajal töötamise kestusest. Riigipühal töötamise korral hüvitatakse töötamine täiendava vaba ajaga riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses.
(7) Ametnik, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, ei tohi töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. Keskmise tööaja arvutamisel arvatakse seitsmepäevasest arvestusperioodist välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või teenistusülesannete iseloom, ei tohi töötada ühegi 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui kaheksa tundi.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud öötöö piirangut ei kohaldata tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud piirangut tegevuste korral, mis nõuavad pidevat riiklikku järelevalvet.
(10) Ööajal või riigipühal tehtava töö eest lisatasu maksmisel ei kehti käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.
(1) Ametnikul on 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega (edaspidi igapäevane puhkeaeg).
(2) Ametnikul on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega (edaspidi iganädalane puhkeaeg).
(3) Summeeritud tööaja arvestuse korral on ametnikul seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
(4) Kui ametnik töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, antakse talle vahetult pärast tööpäeva lõppu käesoleva paragrahvi lõikele 1 täiendavalt vaba aega võrdselt 13 töötundi ületatud tundide arvuga.
(5) Üldjuhul antakse iganädalane puhkeaeg laupäeval ja pühapäeval.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud järjestikune puhkeaeg hõlmab igapäevast ja iganädalast puhkeaega.
(1) Ametnikule kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Ametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
(3) Puhkuse andmise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik.
(4) Puhkusetasu maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
§ 44. Teenistuslähetusse saatmine ja lähetuskulude hüvitamine
(1) Teenistuslähetus on ametniku saatmine ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikus täitma teenistusülesannet väljaspool alalise ametikoha asukohta või koolitusele väljaspool alalise ametikoha asukohta.
(2) Teenistuslähetusse saatmisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul lähetuses viibida. Ametnikku, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last, võib teenistuslähetusse saata üksnes tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
(3) Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse ametnikule ametikoht ja palk.
(4) Ametiasutus ei tohi teenistuslähetusse saadetud ametnikule anda teenistusülesandeid ajal, kui ametnik täidab Euroopa Liidu institutsioonide juures riikliku eksperdi ülesandeid. Riikliku eksperdi ülesannete täitmise ajaks säilitatakse ametnikule põhipalk ja õigus asuda pärast teenistuslähetuse lõppemist teenistusse endisele või samaväärsele ametikohale.
(5) Ametniku teenistuslähetusse saatmise ja lähetuskulude hüvitamise, sealhulgas päevaraha määra ning päevaraha maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026154&id=121122012035 määrusega.
§ 45. Pikaajaline välislähetus ja lähetuskulude hüvitamine
(1) Pikaajaline välislähetus on üle kuue kuu kestev teenistuslähetus välisriiki.
(2) Välislähetustasu maksmine ja lähetuskulude hüvitamine pikaajalises välislähetuses olevale ametnikule toimub välisteenistuse seaduse §-des 63–66, 68, 69 ja 73 sätestatud tingimustel ja korras.
§ 46. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu
Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele makstakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse §-s 67 sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Ametnikule hüvitatakse teenistusülesannete täitmiseks otseselt vajalikud kulud põhjendatud ulatuses.
(2) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude loetelu ning kulude hüvitamise täpsustatud tingimused ja korra määrusega.
§ 48. Raseda ja emapuhkuse õigusega ametniku teenistustingimused
(1) Ametnikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 12⁵ sätestatut.
(2) Emapuhkuse lõppemisel on ametnikul õigus kasutada paranenud teenistustingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus töölt äraoleku ajal.
§ 49. Ametniku sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral
(1) Kui ametnik hukkub või sureb seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele ja registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses.
(2) Kui ametnik hukkub või sureb seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele ja registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud ametniku 20 aasta keskmise palga ulatuses.
(3) Ametnikul on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või füüsilised isikud. Kui ametnikul puuduvad lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud, makstakse kogu hüvitise summa välja ametniku poolt nimetatud füüsilisele isikule või füüsilistele isikutele.
(4) Kui ametnik hukkub või sureb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaoludel, kannab riik tema matuse korraldamise kulud. Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ja leinatalituse kulud.
(4¹) Kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus.
(5) Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026154&id=107042016006 kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitist saama õigustatud isikute ning neile makstava hüvitise osakaalu määramise korra ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute määramise avalduse vormi.
(6) Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt:
1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta keskmise palga ulatuses;
2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta keskmise palga ulatuses.
(7) Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt:
1) osalise töövõime korral – tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses;
2) puuduva töövõime korral – tema 13 aasta keskmise palga ulatuses.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud hüvitis makstakse välja kahes osas. Hüvitise esimese osa suurus sõltub Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud osalise töövõime kestusest, kuid see ei või olla väiksem kui nelja aasta keskmine palk.
(9) Kui Eesti Töötukassa tuvastab käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud hüvitist saaval isikul töövõime kordushindamisel osalise või puuduva töövõime, makstakse talle esmakordse hindamise järel makstud ühekordse hüvitise ja hüvitise maksimummäära vahe.
(10) Ametnikule, kellel seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel tuvastati ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab riik ühekordset hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses.
(11) Käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmisel võetakse ametniku keskmise palga arvutamise aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord.
(12) Kui ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- ja ravimikulud riik.
(13) Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026154&id=107042016001 kehtestab määrusega käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitiste ja kulude arvutamise ja väljamaksmise korra.
(14) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui ametnik käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 6–8 või 10 nimetatud juhul:
1) pani toime süüteo;
2) pani toime enesetapu või enesetapukatse;
3) pani toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest;
4) oli enda põhjustatud joobeseisundis.
(15) Otsuse hüvitise maksmise ja kulude katmise kohta teeb ametiasutuse juht või tema volitatud isik.
(16) Käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitisi makstakse ning kulud kaetakse riigieelarvest selle ametiasutuse eelarve kaudu, kus isik oli teenistuses.
(17) Ametiasutus võib pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist esitada sellest temale tulenenud kahju hüvitamiseks nõude kahju tekitanud isiku vastu võlaõigusseaduses sätestatud alusel.
§ 49¹. Teenistusülesande ja õnnetusjuhtumi seose tuvastamine
(1) Käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isiku.
(2) Sotsiaalkindlustusametil on isiku nõusolekul käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose tuvastamiseks juurdepääs tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimele.
(3) Arstiõppe läbinud isikul on isiku nõusolekul õigus saada käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose tuvastamiseks tervise infosüsteemist järgmisi terviseandmeid:
1) andmed andmete esitaja kohta;
2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta;
3) andmed ravimite kohta.
(4) Tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026154&id=126022016007 määrusega.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad, edastab arst need tervise infosüsteemi või arstiõppe läbinud isikule kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(1) Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt.
(2) Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse.
(3) Ametnik peab juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Kõrgemalseisva juhi juhistest ja korraldustest peab ametnik teavitama vahetut juhti.
(4) Ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.
(5) Ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt.
(6) Ametnik peab teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele.
(7) Ametiasutus peab teenistus- ja usaldussuhte raames seisma hea ametniku teenistusalaste huvide eest, sealhulgas tagama teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused.
(1) Ametijuhendis määratakse:
1) ametikoha teenistusülesanded;
2) ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuded;
3) summeeritud tööaja, valveaja või öötöö kohaldamise korral sellekohane märge.
(2) Ametijuhendi kehtestab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik kõikidele ametiasutuse ametikohtadele. Ametijuhendit ei pea kehtestama Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri, ministri või riigisekretäri poolt ametisse nimetatava ametniku ametikohale.
(3) Ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta, kui:
1) muutuvad oluliselt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded;
2) muutuvad oluliselt ametijuhendis määratud teenistusülesanded;
3) ametniku tööaja korraldus muutub seetõttu, et ametijuhendis muudetakse summeeritud tööaja, valveaja või öötöö kohaldamist;
4) suureneb oluliselt teenistusülesannete maht;
5) teenistusülesannete muutmise tõttu väheneb põhipalk.
(1) Ametnik on kohustatud täitma vahetu juhi antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist ega õigusaktidest.
(2) Täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid võib vahetu juht anda juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel ametiasutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.
(1) Ametnik keeldub korralduse täitmisest, kui korraldus:
1) on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse või muude õigusaktidega;
2) tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses.
(2) Ametnik võib korralduse täitmisest keelduda, kui selle täitmine:
1) on talle tervise tõttu vastunäidustatud;
2) eeldab sellist haridust ja töökogemust, teadmisi ja oskusi, mida ei ole ametnikult seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist või ametijuhendist tulenevalt nõutud.
(3) Kui ametnik keeldub korralduse täitmisest, teavitab ta korralduse andjat ja tema vahetut juhti viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolust.
(4) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolust, on ta kohustatud korralduse täitma, kui seda korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ametnik jätkuvalt kahtleb korralduse seaduslikkuses, koostab ta enne korralduse täitmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma eriarvamuse ja vabaneb sellega vastutusest korralduse täitmise eest.
(5) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolust, ei ole ta kohustatud korraldust täitma, kui see tähendaks kuriteo või väärteo toimepanemist.
(6) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolust, ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka juhul, kui seda korratakse.
(7) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud asjaolust, ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka juhul, kui seda korratakse. Korralduse andja või vahetu juhi nõudmisel esitab ametnik arsti või ämmaemanda tõendi.
(8) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud asjaolust, on ta kohustatud korralduse täitma, kui seda korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ametnik täidab korralduse nõuetele mittevastavalt, ei vastuta ta puuduste eest, mis on tingitud korralduse täitmiseks vajaliku hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste puudumisest, mida ei ole enne ülesande täitmist võimalik mõistliku pingutusega omandada.
Ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
Ametikohalt vabastamisel on ametnik kohustatud asjaajamise ja ametiasutuse poolt talle kasutamiseks antud vara üle andma ametiasutuses selleks kehtestatud korras.
(1) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib puuduva ametniku asendamiseks juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametikohale nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas:
1) anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt ühele ametnikule või jagada puuduva ametniku ülesanded täielikult teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;
2) anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele ametnikule, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest.
(2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel puuduva ametniku ülesandeid täita üle 60 kalendripäeva kalendriaastas ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
(3) Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda ametnik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.
(4) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema oma palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava ametniku põhipalgast proportsionaalselt asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahuga.
(5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel asendab puuduvat ametnikku, säilitatakse tema senine palk. Kui asendatava ametniku põhipalk on suurem, siis makstakse asendavale ametnikule suuremat põhipalka, võttes arvesse asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahtu.
(6) Puuduva ametniku asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.
§ 58. Etteteatamise kohustus ja teavitamise kohustus
(1) Ametnik on kohustatud teavitama ametiasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 kalendripäeva ette oma soovist naasta teenistusse, kui tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud käesoleva seaduse § 83 punkti 1 alusel või kui ta viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.
(2) Ametnik on kohustatud viivitamata ametiasutust teavitama, kui tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või §-st 15.
(3) Ametiasutus võib nõuda ametnikult hüvitist kahju eest, mis tekkis ametnikule palga maksmise tõttu ulatuses, mis vastab perioodile, kui ametnik jättis käesoleva seaduse § 15 punktides 1–3 nimetatud teenistussuhet välistavast asjaolust vähemalt hooletusest käesoleva seaduse tähenduses teatamata, kuid mitte rohkem kui ametniku kuue kuu põhipalga ulatuses.
(4) Kahju hüvitamine toimub käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud korras.
(1) Ametnik ei tohi streikida.
(2) Ametnik ei tohi osaleda muudes kollektiivsetes teenistusalastes surveaktsioonides, mis häirivad ametniku teenistusse võtnud ametiasutuse või muu ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Surveaktsioon on kollektiivne, kui selles osalevad vähemalt pooled ametiasutuse ametnikest.
(1) Kui see ei ole seadusega keelatud, võib ametnik kõrvaltegevusena tegutseda ka:
1) töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel;
2) valitaval või nimetataval ametikohal;
3) ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus;
4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(2) Ametisse nimetamise õigust omav isik keelab haldusaktiga täielikult või osaliselt ametnikul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(3) Ametnik peab viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigust omavat isikut kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kõrvaltegevusega.
(4) Ametnikul on keelatud:
1) teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle käesoleva seaduse § 15 punkti 4 või korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses;
2) saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka. Keeldu ei kohaldata haridusasutuses toimuva teadusliku ja pedagoogilise tegevuse suhtes, kui ametnik on teavitanud oma kõrvaltegevusest käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.
(5) Teenistusest vabastatud ametnik ei või ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keelatud tegevuseks võib kohaliku omavalitsuse üksuse suurust, ametikohtade eripära või esitatavatele nõuetele vastavate isikute vähesust arvestades anda erandliku loa ametisse nimetamise õigust omav isik. Erandlik luba antakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(7) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis ei loeta kõrvaltegevuseks käesoleva seaduse tähenduses.
§ 61. Palgakomponendid ja palga vähendamise alused
(1) Ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 3, § 39 lõikes 6, § 40 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 57 sätestatud lisatasudest.
(2) Põhipalk on fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.
(3) Ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral:
1) kui esineb üldine majanduslangus ning ametiasutuse eelarve vähendamine on vajalik majanduskeskkonna vastu usalduse säilitamiseks;
2) kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra ametiasutuse eelarve väheneb.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud alus on ära langenud ja ametiasutuse palgafondi suurendatakse tulenevalt ametiasutuse eelarve suurendamisest, tuleb ametiasutusel leida võimalus põhipalga taastamiseks.
(5) Muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.
(6) Ametiasutus ei maksa ametnikule sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest.
(7) Kantsleri põhipalk on 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast.
(1) Ametiasutus maksab ametnikule palka vähemalt üks kord kuus.
(2) Keskmise palga maksmisel võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord.
(3) Ametiasutus kannab ametniku palga ja muu tasu ametniku määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Ametiasutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Ametiasutus peab ametniku palgast kinnipidamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut.
(5) Palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
(1) Palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord. Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord, palga maksmise aeg ja viis ning palgalt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta.
(2) Riigikogu Kantselei palgajuhendi kehtestab Riigikogu juhatus, riigi valimisteenistuse palgajuhendi kehtestab Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab kohtute nõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata ametiasutuse palgajuhendi koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
(4) Minister või tema volituse alusel ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse juht ja riigisekretär kehtestavad käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud määrusest lähtudes ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga vastavalt ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ja Riigikantselei palgajuhendi. Minister võib ministeeriumi palgajuhendi kehtestamise volitada kantslerile. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.
§ 64. Palga maksmine teenistusülesannete täitmise takistuse korral
Ametnikule säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui ametnikult ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral.
(1) Ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.
(2) Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.
(3) Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel.
(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 6 nimetatud isikute töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamisel.
(1) Valdkonna eest vastutav minister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa.
(2) Ametiasutused esitavad kord aastas Rahandusministeeriumile vajalikud andmed või annavad loa neile ligipääsuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaate koostamiseks. Andmeid ei pea esitama julgeolekuasutused.
(1) Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistusalaseid akte.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktides määratakse:
1) tööaja algus ja lõpp;
2) tööpäevasisesed vaheajad;
3) töö- ja puhkeaja korraldus, sealhulgas viide ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale;
4) puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord;
5) teenistusalaste korralduste teatavakstegemise kord;
6) töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised;
7) teenistusest puudumisest teatamise kord;
8) muu ametiasutuse töökorraldust puudutav.
(3) Tööaega reguleerivates aktides võib ette näha paindliku tööaja võimaluse, sealhulgas teenistusülesannete täitmise väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö niivõrd, kuivõrd teenistushuvid seda võimaldavad.
§ 68. Ametiasutuse töökorralduse tutvustamine ja ametnike informeerimine
(1) Ametiasutus esitab käesoleva seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud valdkondi reguleerivate aktide kavandid ametnikele ning neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks vähemalt 14 kalendripäeva enne nende kehtestamist.
(2) Ametiasutus peab teenistusse võtmisel tutvustama ametnikule ametiasutuse töökorraldust ning tagama võimaluse igal ajal tutvuda käesoleva seaduse §-s 67 nimetatud aktidega.
(3) Ametiasutuse juht või tema volitatud isik tagab ametnike informeerimise muudest ulatuslikest ja olulistest ametiasutuse ametnikke puudutavatest otsustest.
(4) Enne käesoleva seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud valdkondi reguleerivate aktide kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuste vastuvõtmist antakse ametnikele võimalus arvamuse avaldamiseks. Ametnike ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide esitatud ettepanekud on ametiasutusele soovituslikud.
Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine.
(1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirjaga või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatab ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ja kui on põhjendatud alus arvata, et distsiplinaarsüüteo aluseks olev teenistuskohustuse rikkumine on oluline.
(3) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg, kirjeldatakse teadaolevaid asjaolusid ning nimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav ametnik.
(4) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte distsiplinaarmenetluse algatamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul.
(5) Kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatava ametniku tuvastamise aluseks olevad asjaolud ei ole piisavad, võib sellise ametniku distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses jätta ajutiselt nimetamata. Sellisel juhul toimetatakse distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte nimetatud ametniku tuvastamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul.
(1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatajal või tema poolt selleks volitatud isikul.
(2) Distsiplinaarmenetluse läbiviija kogub distsiplinaarsüüteo kohta tõendeid.
(3) Ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates.
(4) Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib nõuda sama ametiasutuse ametnikult või töötajalt, kes viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise juures või kellele on teada distsiplinaarsüüteo asjaolud (edaspidi tunnistaja), kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seletust distsiplinaarsüüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud niisuguse seletuse andma. Seletuse andmisest keeldumine on kohustuse rikkumine, välja arvatud juhul, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavalt isikult nõutakse teda kahjustavat seletust või tunnistajalt nõutakse seletust tema abikaasa, registreeritud elukaaslase, elukaaslase või vanavanema kohta või tunnistaja või tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanema või vanema alaneja sugulase kohta. Vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps.
(5) Distsiplinaarmenetluse läbiviija koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, allkirjastab selle ja esitab distsiplinaarkaristuse määramise õigust omavale isikule otsustamiseks.
(6) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) distsiplinaarsüüteo toimepannud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
2) distsiplinaarsüüteo aluseks olev rikutud teenistuskohustus;
3) asjas kogutud tõendid;
4) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
5) ettepanek karistamise, sealhulgas karistuse liigi kohta, või karistamata jätmise kohta koos põhjendusega.
(7) Enne distsiplinaarkaristuse määramise otsustamist peab distsiplinaarmenetluse läbiviija või distsiplinaarkaristuse määraja andma distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule kätte allkirja vastu või kui see ei ole võimalik, siis toimetama kokkuvõtte kätte posti teel tähtkirjaga ametniku elukoha aadressil või ametniku nõusolekul elektrooniliselt ning andma ametnikule võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta.
(8) Kui distsiplinaarkaristuse määraja ei olnud distsiplinaarmenetluse läbiviija, siis on tal õigus ametnikku enne karistuse määramist isiklikult küsitleda. Selline vestlus protokollitakse.
(9) Ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi.
(1) Ametnik vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral.
(2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
(3) Hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine.
(4) Raske hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
(5) Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine.
(6) Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi.
(1) Distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega.
(2) Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse:
1) süü vormi;
2) süüteo tagajärgede raskust;
3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus;
4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist;
5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel.
(3) Distsiplinaarkaristus on välistatud sellise teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime:
1) ametniku vahetu või kõrgemalseisva juhi korraldusel juhul, kui ametnik on jätnud täitmata korralduse, mida ta ei pidanud käesoleva seaduse § 54 kohaselt täitma või on sõltumata täitmisest vastutusest vabastatud;
2) selliste tagajärgede saabumise vältimiseks, mis on raskemad kui teenistuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud tagajärjed;
3) hädakaitse- või hädaabiseisundis.
(4) Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline.
(5) Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olulisust eeldatakse järgmistel juhtudel:
1) rikkumine on toime pandud tahtlikult;
2) ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv;
3) rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju;
4) rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet;
5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju, sealhulgas juhul, kui toime on pandud karistusseadustiku §-s 232 sätestatud süütegu.
(7) Käesoleva seaduse § 70 punktis 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisel märgitakse ka karistuse kestus ja ulatus.
(8) Teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud.
(9) Kui teenistuskohustuse rikkumine pannakse toime teoga, mille eest ametnikule võidakse määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse mõista ametnikult välja kahjuhüvitis, ei välista see ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.
(10) Ametiasutuse vahetumine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime teises ametiasutuses. Sellisel juhul võib distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametiasutus küsida selle ametiasutuse arvamust, kelle juures distsiplinaarsüütegu toime pandi, et arvestada arvamust süülisuse ja distsiplinaarkaristuse määramisel. Nimetatud arvamuses tuleb esitada vähemalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 loetletud andmed.
(1) Distsiplinaarkaristuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga, hinnates kõiki distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina.
(2) Kui distsiplinaarkaristuse määraja otsustab ametnikku mitte karistada, lõpetatakse distsiplinaarmenetlus distsiplinaarkaristuse määraja haldusaktiga.
(1) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli käesoleva seaduse § 83 alusel peatunud või kui samas asjas, kuid teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel.
§ 78. Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks
(1) Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine.
(2) Teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga.
(3) Ajal, kui ametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
(4) Ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud.