(1) Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.
(2) Sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik käesoleva seaduse § 130 lõikes 13 nimetatud sõitjateveol, kui kahe ööpäevase puhkeperioodi vahel teostab juht sellel perioodil ka sõitjatevedu, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik.
(2¹) Sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik sõidukitel, mis on esmaregistreeritud alates 2006. aasta 1. maist ning mida kasutatakse käesoleva seaduse § 130 lõikes 13 nimetatud sõitjateveol, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud juhul.
(3) Kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt.
(4) Sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil:
1) mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel;
2) mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel;
3) linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses.
(5) Kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, võib juht kasutada ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti.
§ 131¹. Sõidumeeriku paigaldamine, remont ja kontroll
(1) Sõidumeerikuid võib paigaldada, remontida või kontrollida ainult äriregistrisse kantud ettevõtja, kes on mõõteseaduse alusel pädevaks mõõtjaks tunnistatud ja registreeritud Transpordiametis.
(2) Digitaalse sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegelevale ettevõtjale peab lisaks lõikes 1 nimetatule olema väljastatud töökojakaart.
§ 132. Sõidumeeriku kaardi taotlemine, valmistamine ja väljastamine
(1) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhil, digitaalse sõidumeerikuga mootorsõidukit kasutaval veoettevõtjal, riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul ja digitaalse sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegeleval ettevõtjal (edaspidi töökoda) peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 2 punkti f, i, j või k kohane juhikaart, ettevõttekaart, töökojakaart või kontrollikaart (edaspidi koos ka kaart), mis võimaldab sõltuvalt kaardi otstarbest selle kasutajat kindlaks teha ning andmeid salvestada ja säilitada.
(2) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaarti võib taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 lõike 2 kohaselt alalist elukohta omav isik, kui:
1) talle on väljastatud kehtiv juhiluba selle kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, millel on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik;
2) talle ei ole varem väljastatud kehtivat juhikaarti ega digitaalse sõidumeeriku paigaldajana tegutsemiseks vajalikku töökojakaarti.
(3) Ettevõttekaarti võib oma nimele taotleda veoettevõtja, kes kasutab või kavatseb kasutama hakata mootorsõidukit, millel on digitaalne sõidumeerik.
(4) Töökojakaarti võib taotleda ettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse § 131¹ lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(4¹) Töökojakaarti saab taotleda ettevõtjaga töölepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel töösuhtes oleva füüsilise isiku nimele. Ettevõtja ei saa taotleda töökojakaarti isikule, kellel on kehtiv juhikaart.
(5) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku kontrollikaarti võib taotleda käesoleva seaduse §-des 139 ja 139¹ nimetatud korrakaitseorgan. Kontrollikaart väljastatakse korrakaitseorgani nimele.
(6) Kaardi valmistamist korraldab, kaardi taotleja nõuetele vastavust hindab ning kaardi väljastab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.
(7) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi, ettevõttekaardi, töökojakaardi ja kontrollikaardi taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=129112017011 määrusega.
(8) Kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Juhikaart, ettevõttekaart ja kontrollikaart antakse viieks aastaks ning töökojakaart üheks aastaks.
(2) Transpordiamet väljastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 lõikes 4 nimetatud juhul ka kuni 185 päeva kehtiva juhikaardi.
(1) Kaardi väljastamisest keeldutakse, kui kaardi saamiseks ei ole esitatud vajalikke dokumente või andmeid või on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad kaardi väljastamise otsustamist.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule keeldutakse juhikaardi väljastamisest, kui taotleja:
1) ei vasta käesoleva seaduse § 132 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) eelmine juhikaart on tunnistatud vähem kui ühe kuu eest kehtetuks käesoleva seaduse § 135 lõikes 2 nimetatud juhul;
3) eelmine juhikaart on tunnistatud vähem kui kuue kuu eest kehtetuks käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule keeldutakse töökojakaardi väljastamisest, kui taotleja:
1) ei vasta käesoleva seaduse § 131¹ lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) taotleb töökojakaarti isikule, kellel on kehtiv juhikaart;
3) on karistatud käesoleva seaduse § 216 alusel, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu.
(1) Juhikaart, töökojakaart, ettevõttekaart ja kontrollikaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) kaardi taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid kaardi väljaandmist;
2) kaart on võltsitud;
3) kaart on hävinud, kadunud, varastatud või defektne.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse juhikaart kehtetuks, kui seda kasutab isik, kellele see ei kuulu.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse töökojakaart kehtetuks, kui töökoda on jätnud sõidukist või sõidumeerikust kõrvaldamata selle tööd häirida võimaldava seadme või ettevõtja ei ole käesoleva seaduse § 139¹ lõikes 3 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud.
(4) Isik on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul kaardi Transpordiametile tagastama viie tööpäeva jooksul kaardi kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast arvates.
(5) Kui isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aja jooksul tagastanud kehtetuks tunnistatud kaarti, teeb Transpordiamet isikule ettekirjutuse kaardi tagastamiseks, andes isikule kaardi tagastamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva.
(6) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
(1) Vedude korraldamisel mootorsõidukiga, millel on digitaalne sõidumeerik, peab veoettevõtja:
1) andma tööülesandeid juhile, kellel on juhikaart;
2) regulaarselt kontrollima sõidumeeriku kasutamist juhi poolt ning sõidu- ja puhkeaja vastavust nõuetele.
(2) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juht:
1) peab hoidma kaarti viisil, mis välistab kaardi sattumise teise isiku kätte;
2) ei tohi anda oma kaarti kasutamiseks teisele isikule ja peab tagama andmete tegelikkusele vastavuse;
3) peab täitma juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid;
4) peab võimaldama veoettevõtjale ja järelevalvega seotud toiminguteks käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 nimetatud ametiisikutele juurdepääsu digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi andmetele;
5)
6)
(3) Töökoda peab:
1) kasutama oma kaarti ja salvestatud andmeid sihipäraselt;
2) tagama digitaalse sõidumeeriku remondi korral andmete kopeerimise, kopeeritud andmete kinnitamise digitaalallkirjaga ja elektroonsel kujul säilitamise vähemalt 12 kuud pärast sõidumeeriku töökotta saabumist;
3) tagama korrakaitseorgani ametiisikutele nende andmete kättesaadavuse;
4) andma veoettevõtjale tõendi, kui digitaalse sõidumeeriku parandamiseks vastuvõtmisel ilmneb, et salvestatud andmed on hävinud;
5) kõrvaldama sõidukist või sõidumeerikust selle töö häirimiseks ettenähtud või tööd häirida võiva seadme ning selle hävitama.
(1) Veo korraldamisel mootorsõidukiga, millel on analoogsõidumeerik või digitaalne sõidumeerik, peab veoettevõtja:
1) säilitama vähemalt 12 kuud juhi sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid muutmata kujul elektroonselt või salvestuslehtedel, juhi allkirjastatud väljatrükina või ajutiselt analoogsõidumeeriku kasutamise korral salvestuslehtedel;
2) täitma juhi tööaja arvestuse dokumentide alalhoidmisel raamatupidamise seaduse § 12 nõudeid;
3) tagama andmete regulaarse kopeerimise juhikaardilt vähemalt 28 päeva ja sõidukist vähemalt 90 päeva järel ning analoogsõidumeeriku kasutamise korral koguma 28 päeva järel salvestuslehed;
4) juhi töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu lõppemisel või sõiduki võõrandamisel või digitaalse sõidumeeriku saatmisel töökotta parandamiseks kopeerima ja koguma käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmed ja salvestuslehed kuni lepingu lõppemise, sõiduki võõrandamise või sõidumeeriku töökotta saatmise päevani;
5) tagama, et käesoleva lõike punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja ning nende üle arvestuse pidamise nõuete täitmiseks;
6) võimaldama järelevalvega seotud toiminguteks käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganitele viivitamatut juurdepääsu veoettevõtja kogutud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja andmetele.
(2) Veoettevõtja võib juhi sõidu- ja puhkeaega käsitlevate elektroonsel kujul salvestatud andmete arhiveerimisel kasutada teise ettevõtja või isiku teenust, kellel on selleks sobivad tehnilised võimalused. Veoettevõtja tagab andmete nõuetekohase säilitamise ja käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 nimetatud korrakaitseorgani ametiisikutele andmete kättesaadavuse.
Sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegeleva ettevõtja töötajad ja riiklikku järelevalvet teostavad Transpordiameti, Tööinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud tohivad mootorsõidukijuhi isikuandmeid töödelda üksnes seoses andmete säilitamisega või mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning selle üle arvestuse pidamise nõuete täitmise kontrollimisega.
§ 138. Maanteeveo mootorsõiduki juhi töötasu arvutamise ja maksmise eritingimused
Mootorsõidukijuhi töötasu arvestamisel ja maksmisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14), artikli 10 nõuetest.
§ 139. Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning sõidukijuhi tasustamise nõuete täitmise riiklik järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130 ja 131, § 136 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 137 nimetatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete, sõidumeeriku ning kaardi kasutamise ja andmete säilitamise nõuete täitmise üle teostab ettevõtja juures Tööinspektsioon ning teel Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130, 131 ja 137 nimetatud nõuete ning §-s 138 nimetatud juhi tasustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Teel tuvastatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumise järelkontrolli võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud teha mootorsõidukit kasutava ettevõtja juures.
(3¹) Järelevalvet teostav ametiisik võib käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(4) Tööinspektsioonil on õigus mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja, sõidumeeriku kasutamise, andmete säilitamise ning juhi tasustamise nõuete rikkumise korral teha ettekirjutus veoettevõtjale või temaga seotud isikule. Ettekirjutus kantakse majandustegevuse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ettekirjutus tehakse ning ettekirjutusele esitatud vaie lahendatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ettenähtud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud sunniraha ülemmäär on füüsilisel isikul 640 eurot ja juriidilisel isikul 3200 eurot.
(8) Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja riikliku järelevalve korralduslikud nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=129122010123 määrusega.
§ 139¹. Riiklik järelevalve sõidumeeriku paigaldamise, remondi ja kontrolli üle
(1) Riiklikku järelevalvet sõidumeeriku paigaldamise, remondi ja kontrolli nõuete täitmise üle teostab Transpordiamet.
(2) Riikliku järelevalve teostamisel on seda läbiviival ametnikul õigus nõuda ettevõtja õigustatud isikult ja töid vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist ning viibida sõidumeeriku paigaldamise, remontimise ja kontrollimise juures.
(3) Kui sõidumeeriku paigaldamine, remontimine või kontrollimine ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.
(5) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 140. Tehnonõuded trammile ja selle haagisele, nõuded nende varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Tramm ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Tramm ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud.
(2) Tramm ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
(3) Tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse trammi ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ja määratakse sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse.
(4) Trammi ja selle haagiste tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Transpordiamet.
(5) Tehnonõuded trammile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=129122010114 määrusega.
(6) Trammi ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrollimise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise liigid, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tähtajad, tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel esitatavate dokumentide loetelu, nõuded tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohale ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostajale kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=129122010114 määrusega.
(1) Tramme ja nende haagiseid registreerib ja nende üle peab arvestust nende omanik.
(2) Enne registreerimist peab tramm ja selle haagis läbima tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi teeb Transpordiamet. Ekspertiisi tegemisele võib Transpordiamet kaasata eksperte. Ekspertiis ja selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.
(3) Trammi ja selle haagise registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=129122010114 määrusega.
(1) Trammi võib juhtida isik, kes on vähemalt 21-aastane ja kellel on B-kategooria mootorsõiduki ja trammi juhtimisõigus. Trammi juhtimist võib õppida isik, kes on vähemalt 20,5-aastane ja kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
(2) Trammi võib juhtida ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet.
§ 143. Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll
(1) Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tervisenõuetele.
(2) Trammi juhtimisõiguse taotleja läbib mitte varem kui kuus kuud enne trammijuhi koolituse algust ja trammijuht läbib perioodiliselt tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus mootorsõiduki juhtimiseks.
(3) Trammijuht läbib tervisekontrolli iga kümne aasta järel.
(4) Üle 50-aastane trammijuht läbib tervisekontrolli iga viie aasta järel.
(5) Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse § 101 lõikeid 5–9 ja § 102 lõikeid 2–4.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tervisekontrolli eest tasub trammijuht või trammi juhtimisõiguse taotleja. Tervisekontrolli eest võib tasuda tööandja.
(7) Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra, tervisetõendite vormid ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul trammi juhtimine ei ole lubatud, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=121062011008 määrusega.
(8) Haldusjärelevalvet trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli üle teostab Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.
Trammijuhte valmistavad ette käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad ja B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtide koolitamise õigusega koolitajad.
(1) Trammi juhtimisõiguse annab Transpordiamet.
(2) Trammi juhtimisel peab trammijuhil kaasas olema juhiluba ja trammi registreerimistunnistus.
(3) Trammi juhtimisõigus võetakse ära, tunnistatakse kehtetuks ja taastatakse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise kohta sätestatu kohaselt.
(4) Trammijuhi kvalifikatsiooninõuded, trammijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ja temale trammi juhtimisõiguse andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=104052011001 määrusega.
(1) Trammi ei tohi juhtida isik:
1) kellel ei ole B-kategooria mootorsõiduki ja trammi juhtimisõigust;
2) kes ei täida trammijuhile ja trammile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või
3) kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt käesoleva seaduse § 91 kohaselt.
(2) Trammi omanik, valdaja või juht ei tohi lubada trammi juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub B-kategooria mootorsõiduki ja trammi juhtimisõigus, kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.
(3) Trammijuht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega liiklusohtlikus terviseseisundis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seisund tuvastatakse käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatud korras.
(5) Trammijuhi liiklusohtlike terviseseisundite tuvastamise ekspertiisiakti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Trammijuht kõrvaldatakse trammi juhtimiselt, kui:
1) on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
2) on alust arvata, et ta on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis;
3) tal puudub trammi juhtimisõigus;
4) tal puudub trammi kasutamise õigus;
5) trammi rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud;
6) tema juhiluba saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega või
7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele.
(2) Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress;
3) otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4) trammijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;
5) trammijuhi elukoht;
6) trammi tüüp, mark ja registreerimismärk;
7) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus;
8) otsuse koostaja allkiri.
(3) Juhtimiselt kõrvaldamise otsus jõustub selle tegemisest.
(4) Juhtimiselt kõrvaldamise otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse trammijuhile. Otsuse teisel eksemplaril kinnitab trammijuht otsuse kättesaamist allkirjaga ja märgib otsuse kättesaamise kuupäeva. Kui trammijuht keeldub allkirja andmast või on sellises joobe või haigusseisundis, milles ta ei ole võimeline allkirja andma, tehakse juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse selle kohta kanne.
§ 148. Jalgratturile ja pisimopeedijuhile esitatavad nõuded
(1) Jalgratast tohib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt kümneaastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmiseks olema jalgratta juhtimisõigus. Jalgratta juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on jalgrattajuhiluba või tõendatakse jalgratta juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt kaheksa-aastane isik. Käesoleva lõike nõuded ei laiene õuealal liiklevale jalgratturile.
(2) Pisimopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik. 14- ja 15-aastasel pisimopeedijuhil peab olema jalgratta juhtimisõigus.
(2¹) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud jalgrattajuhiloa kaasaskandmine kohustuslik, kui jalgratturi või pisimopeedijuhi andmed on kantud liiklusregistrisse. Kui jalgratturi või pisimopeedijuhi andmeid ei ole kantud liiklusregistrisse, peab tal olema kaasas jalgrattajuhiluba ning ta peab selle käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud juhtimisõiguse tõendamiseks esitama politseiametniku või teise isiku nõudel, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest.
(3) Pisimopeedijuhi kvalifikatsioon peab vastama jalgratturi kvalifikatsioonile.
(4) Jalgratturi kvalifikatsiooni nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=116062011009 määrusega.
§ 149. Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitajale esitatavad nõuded
(1) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omavad koolitajad ning organisatsioonid, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub jalgratturi koolitus.
(2) Üksikkorras võib jalgratturit ja pisimopeedijuhti koolitada lapsevanem.
(3) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi õpetaja peab olema vähemalt 21-aastane ja omama mis tahes mootorsõiduki juhiluba.
§ 150. Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimine
(1) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise õigus on põhikoolil, gümnaasiumil, huvikoolil, Politsei- ja Piirivalveametil, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omaval koolitajal ja Transpordiametil.
(2) Jalgratta juhtimisõiguse taotleja peab edukalt sooritama teooria- ja sõidueksami.
(3) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=116062011009 määrusega.
§ 151. Jalgratta ja pisimopeedi juhtimisõigus, juhtimisõiguse andmine ning juhiloa väljaandmise tingimused
(1) Jalgratta juhtimisõiguse annavad ning juhilube väljastavad ja nende kohta peavad arvestust käesoleva seaduse § 150 lõikes 1 nimetatud asutused. Jalgratta juhtimisõigus annab 14- ja 15-aastasele isikule õiguse pisimopeedi juhtimiseks.
(2) Transpordiamet korraldab jalgrattajuhilubade blankettide trükkimist ja väljastamist käesoleva seaduse § 150 lõikes 1 nimetatud asutustele.
(3) Jalgratta juhtimisõigust võib taotleda isik, kes vastab käesoleva seaduse § 148 lõike 4 alusel kehtestatud jalgratturi kvalifikatsiooni nõuetele.
(4) Kuni 15-aastasel juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek jalgratta juhtimisõiguse saamiseks.
(5) Jalgratta juhtimisõiguse andmise ja jalgrattajuhiloa väljaandmise korra ning jalgrattajuhiloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=105042016009 määrusega.
(1) Robotliikuri seadmed, varustus ja tehnoloogia peavad tagama robotliikuri ohutu juhtimise ja liiklemise selliselt, et see ei takistaks liiklust, ohustaks või kahjustaks inimesi, vara või keskkonda.
(2) Teel liikuva robotliikuri mõõtmed veosega ja veoseta peavad olema sellised, et need ei ohustaks ega takistaks teist liiklejat.
(3) Robotliikur peab olema varustatud helkurite ja tuledega, mis tagavad selle ohutu kasutamise ja nähtavuse teistele liiklejatele pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
(4) Robotliikur peab olema varustatud selgelt loetava identifitseerimisnumbri, kasutaja telefoninumbri ja kasutaja nimega.
(5) Nõuded robotliikuri seadmetele, varustusele, tehnoloogiale, tehnilisele seisundile, valmistajakiirusele, robotliikuri helkurite ja tulede kasutamisele ning robotliikuri maksimaalsed mõõtmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 151². Robotliikuri kasutaja ja juhi üldkohustused
(1) Robotliikuri füüsilisest isikust kasutaja ja juht peab olema vähemalt 18-aastane. Robotliikuri kasutaja peab olema Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.
(2) Robotliikuriga on keelatud vedada inimest ja looma.
(3) Robotliikuri kasutaja peab robotliikuri kasutamisel ja robotliikuri juht peab robotliikuri juhtimisel olema hoolikas, ettevaatlik ja tähelepanelik, vältima teiste liiklejate ohustamist ja kahju tekitamist, järgima robotliikurile ja selle liiklemisele kehtestatud nõudeid ning tundma robotliikuri kasutamisega seonduvaid õigusakte.
(4) Robotliikuri kasutaja on kohustatud:
1) enne robotliikuri kasutamist tagama robotliikuri korrasoleku ja nõuetele vastavuse ning veenduma, et robotliikuri tehniline seisund võimaldab robotliikurit ohutult kasutada;
2) mitte lubama robotliikurit juhtima või mitte andma selle juhtimist üle joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis isikule, samuti isikule, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised robotliikuri ohutuks kasutamiseks, samuti isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
3) pidama arvestust enda kasutuses olevate robotliikurite üle ja varustama robotliikurid identifitseerimisnumbritega, kasutaja nime ja telefoninumbriga;
4) veenduma robotliikuri valgustusseadmete ja helkurite korrasolekus ning identifitseerimistunnuste loetavuses;
5) tagama, et robotliikuri kasutamisel oleks välistatud robotliikuri juhtimise ülevõtmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikute poolt;
6) enne robotliikuri kasutamist tagama, et veose vedamisel on see paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust;
7) olema robotliikuri kasutamise ajal käesoleva seaduse § 151¹ lõike 6 kohasel telefoninumbril kättesaadav ning korrakaitseorgani nõudel ja määratud tähtajaks esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed.
(5) Robotliikuri juht on kohustatud temale võimalikus ulatuses enne robotliikuri kasutamist ja kasutamise ajal veenduma:
1) robotliikuri korrasolekus ja selles, et robotliikuri tehniline seisund ning robotliikuri liikumiseks ja juhtimiseks kasutatavad seadmed lubavad robotliikurit ohutult kasutada;
2) robotliikuri valgustusseadmete ja helkurite korrasolekus ning identifitseerimistunnuste loetavuses.
(6) Robotliikuri juhil on keelatud:
1) joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida robotliikurit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule;
2) anda robotliikuri juhtimist üle isikule, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised robotliikuri ohutuks kasutamiseks või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(7) Robotliikuri kasutaja on kohustatud säilitama ja esitama kuue kuu jooksul arvates robotliikuri kasutamise päevast liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks järgmised andmed:
1) robotliikuri liikumisteekonna andmed, sealhulgas kasutamise kuupäev, algus- ja lõppkellaaeg ühesekundilise täpsusega, asukoht ning sõidukiirus;
2) kronoloogiliselt jäädvustatud robotliikuri juhi juhtimiskäskluste ja juhi sekkumiseta liikumise andmestik ning juhi tuvastamiseks vajalikud andmed;
3) andmed robotliikuri andurite poolt tuvastatud häirete kohta, mis tingisid juhi sekkumise robotliikuri juhtimisse;
4) andmed robotliikuri omaniku ja kindlustuse kohta.
(8) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud andmete täpsema loetelu ja nõuded andmete säilitamise ning salvestamise vormile.
(1) Robotliikuriga võib sõita kõnniteel, jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel jalakäijale ettenähtud teeosal, mille laius on robotliikurile liikumiseks piisav, väljumata selle tee või tee osade piiridest.
(2) Robotliikuriga ei tohi kõnniteel, jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel sõites ning ülekäigurajal sõiduteed ületades jalakäijat ohustada ega tema liikumist takistada. Vajadusel peab robotliikuriga seisma jääma või vabastama tee või sõiduteed ületades liikuma lähimasse ohutusse kohta väljaspool sõiduteed.
(3) Robotliikuriga võib asulas sõita kõnnitee, jalgtee ning jalgratta- ja jalgtee puudumisel parempoolsel teepeenral või selle puudumisel sõidutee parema ääre lähedal tingimusel, et sellega ei ohustata ega takistata teisi liiklejaid. Vasakpoolsel teepeenral või selle puudumisel sõidutee vasaku ääre lähedal võib robotliikuriga liikuda üksnes vahetult enne sihtkohta jõudmist, kui selline tee on lühem ja ohutum.
(4) Õuealal võib robotliikuriga kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ning teepeenra puudumisel sõita sõiduteel liikudes sõidutee ääre lähedal. Õuealal liikudes ei tohi robotliikuriga ohustada ega takistada teisi teel liiklejaid.
(5) Kui robotliikuriga liikumiseks ettenähtud teeosal on ajutine takistus, mis ei võimalda seal liikumist jätkata, siis võib robotliikuriga takistusest möödumiseks kasutada sõiduteed, kui see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid.
(6) Liikudes või paiknedes robotliikuriga sõiduteel, peab kasutama käesoleva seaduse § 151¹ lõikes 5 nimetatud valgustusseadmeid kollase valgusega vilkuvas režiimis.
(1) Robotliikuriga tohib sõiduteed ületada kohas, mis on lubatud sõidutee ületamiseks jalakäijale. Robotliikuriga sõiduteed ületades ei ole robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui robotliikur ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
(2) Enne sõidutee ületamist peab robotliikur või selle juht analüüsima sõidutee ületamise ohutust ja tagama, et sõidutee ületamine on võimalik ohutult lõpetada, jäämata seisma sõiduteele.
(3) Sõidutee ületamisel robotliikuriga ei tohi takistada ega ohustada sõiduteed ületavaid teisi liiklejaid.
Robotliikuriga peab andma teed teistele teel liiklejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 17 lõike 5 punktides 1 ja 2 ning § 35 lõikes 11 sätestatud juhtudel. Vajaduse korral peab robotliikuriga seisma jääma ja liikuma lähimasse ohutusse kohta väljaspool sõiduteed.
§ 152. Maastikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärk
Maastikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärgiks on maastikusõiduki kasutamisega keskkonnale ja maavaldajale kahju tekitamise vältimine ning liiklusohutuse tagamine.
(1) Maastikul, välja arvatud ranna ja kalda piiranguvööndis, võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal. Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras.
(2) Kaitsealal ja püsielupaigas reguleerib maastikusõidukiga sõitmist kaitse-eeskiri.
(3) Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil täiendavaid nõudeid maastikusõidukite liiklemisele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba ei nõuta:
1) politsei- ja tollitöötajatelt ametiülesannete täitmisel;
2) haige toimetamisel haiglasse;
3) päästetööde tegijatelt;
4) muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused).
(1) Maastikusõidukiga ei tohi sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend.
(2) Maastikusõidukiga võib teed ületada tingimustel, et tee on mõlemale poole piisavalt nähtav, sellega ei tekitata ohtu teel liiklejatele ja sõidutee ületatakse kõige lühemat teed mööda. Teel sõites peab maastikusõidukijuht andma teed teistele liiklejatele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud liiklemise keeld ei kehti käesoleva seaduse § 153 lõikes 4 loetletud juhtudel.
§ 155. Maastikusõidukite liikluskord ja teeandmise kohustus
(1) Maastikusõidukite liiklus on parempoolne.
(2) Kui maastikusõidukite liikumisteed lõikuvad, peab maastikusõidukijuht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale maastikusõidukijuhile.
(3) Maastikusõidukijuht ei tohi liikumise alustamisel ega mis tahes manöövri sooritamisel sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Maastikusõidukijuht, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuvalt seismajäämisega.
Maastikusõidukijuht ja sõitja peavad järgima käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud keskkonnakaitsenõudeid ega tohi kahjustada, risustada või muul viisil saastata liiklemiseks kasutatavat maa-ala.
§ 157. Tehnonõuded maastikusõidukile ja nõuded selle varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Maastikusõiduk ja selle varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Maastikusõiduk peab olema nõuetekohaselt varustatud.
(2) Maastikusõiduki registreerimise eelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Transpordiamet.
(3) Tehnonõuded maastikusõidukile ja nõuded selle varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011019 määrusega.
(4) Maastikusõiduki tehnonõuete vastavuse kontrollimise tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrollimise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise liigid ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011019 määrusega.
(1) Maastikusõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peab olema riiklik registreerimismärk.
(2) Maastikusõiduk tuleb Eestis registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.
(3) Kui maastikusõiduki omanik on füüsiline isik, kes ei ole Eesti kodanik ega seaduses ettenähtud korras Eestis registreeritud juriidiline isik, kantakse liiklusregistrisse vastutava kasutajana maastikusõiduki omaniku Eestis registreeritud juriidilisest isikust või Eestis alaliselt elavast Eesti kodakondsusega või elamisluba omavast füüsilisest isikust esindaja.
(4) Enne maastikusõiduki registreerimist tuleb maastikusõidukile teostada registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi teeb Transpordiamet. Ekspertiisi tegemisele võib Transpordiamet kaasata eksperte. Ekspertiis ja selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.
(5) Maastikusõidukeid registreerib ning nende registreerimismärke ja -tunnistusi väljastab Transpordiamet.
(6) Registreerimisele kuuluvate maastikusõidukite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=109032011014 määrusega.
(7) Maastikusõiduki registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu ning nõuded riiklikele registreerimismärkidele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011017;128062011029 määrusega.
(8) Maastikusõiduki registreerimisega seonduvate registrikannete tegemise eest liiklusregistris tuleb tasuda riigilõivu.
§ 159. Maastikusõiduki registreerimisest keeldumine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine
(1) Maastikusõiduki registreerimisest või registritoimingu teostamisest keeldutakse, kui:
1) esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
2) maastikusõiduk ei vasta kehtivatele nõuetele või
3) maastikusõiduk on koostatud varuosadest.
(2) Registriandmete muutmiseks peab maastikusõiduki omanik, tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Transpordiametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul arvates andmete muutumisest.
(3) Kui muutuvad sõiduki andmed, peab registriandmete muutmiseks esitama maastikusõiduki kontrollimiseks Transpordiametile.
(4) Maastikusõiduk kustutatakse registrist:
1) omaniku või tema esindaja taotluse alusel;
2) muudel seadusega sätestatud juhtudel.
(5) Registrist ei kustutata maastikusõidukit, mis on arestitud, koormatud pandiga, võõrandamiskeelu all või mille politsei on tagaotsitavaks kuulutanud.
(6) Käsutuspiiranguga koormatud maastikusõiduki registriandmete muutmiseks sõiduki võõrandamisel, kasutaja vahetumisel või registrist kustutamisel peab esitama piirangu kehtestaja kirjaliku nõusoleku.
(1) Maastikusõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(2) Maastikusõiduki juhtimisel peab juhil olema kaasas juhiluba ja maastikusõiduki registreerimistunnistus.
(1) Maastikusõidukijuht on kohustatud:
1) enne sõidu alustamist veenduma maastikusõiduki korrasolekus ja jälgima seda sõidu ajal;
2) hoidma sõidu ajal juhtimisseadmest (juhtrauast, roolirattast või muust sellisest) kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal;
3) kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kellel pole peas kinnirihmatud motokiivrit.
(2) Maastikusõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või teise isiku nõudel, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest:
1) juhtimisõigust tõendava dokumendi;
2) maastikusõiduki registreerimistunnistuse.
(3) Maastikusõidukijuhil on õigus nõuda riiklikku järelevalvet teostavalt ametiisikult ametitunnistust või muud tema pädevust tõendavat dokumenti ja teha sellest märkmeid.
(4) Maastikusõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada maastikusõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub maastikusõiduki juhtimisõigus või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõuetele.
(5) Maastikusõidukijuht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud seisund või joobeseisund tuvastatakse käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatud korras.