(1) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.
(2) Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui:
1) on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid;
2) on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis;
3) tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;
4) tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus;
5) sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud;
6) tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega;
7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele;
8) sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid;
9) mootorsõiduki, autorongi või masinrongi massi mõõtmisel tuvastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), IV lisa punktis 7 nimetatud rikkumine.
(2¹) Juhi võib juhtimiselt kõrvaldada, kui veoauto või selle haagise eest ei ole teekasutustasu tasutud.
(3) Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress;
3) otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4) sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;
5) sõidukijuhi elukoht;
6) sõiduki tüüp, mark ja registreerimismärk;
7) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus. Registreerimismärkide kinnipidamise korral tehakse sellekohane märge, näidates ära registreerimismärkide tagastamise koht;
8) otsuse koostaja allkiri.
(4) Otsus jõustub selle tegemisest.
(5) Juhtimiselt kõrvaldamise otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse juhile. Otsuse teisel eksemplaril kinnitab juht otsuse kättesaamist allkirjaga ning märgib otsuse kättesaamise kuupäeva. Kui juht keeldub allkirja andmast või on sellises joobe- või haigusseisundis, milles ta ei ole võimeline allkirja andma, tehakse juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse selle kohta kanne.
(6) Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(1) Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale.
(2) Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale;
9) avalikult kasutataval teel ja sõidukil puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või sõiduk ei ole komplektne jäätmeseaduse § 26³ lõike 5 tähenduses.
(2¹) Robotliikuri võib teisaldada valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui:
1) robotliikur on pargitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1, 2, 3, 6, 7 või 8 sätestatud viisil;
2) robotliikuril puudub identifitseerimisnumber, kasutaja telefoninumber ja nimi;
3) robotliikurile kantud telefoninumbril ei saa kasutajaga ühendust;
4) robotliikurile kantud kasutaja andmed ei vasta tegelikule kasutajale;
5) käesoleva seaduse § 151² lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav kasutaja või juht ei ole tuvastatav.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatu ei kehti jalgratta, kergliikuri ega pisimopeedi suhtes.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valvega hoiukoha asukoha kehtestab kohalik omavalitsus.
(5) Sõiduki teisaldamise õigus on:
1) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud juhtudel politseiasutusel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel kohaliku omavalitsuse üksusel ja riigiteel Transpordiametil.
(5¹) Eratee omanikul on õigus nõuda sõiduki teisaldamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt ning lõikes 2¹ sätestatud juhtudel politseiasutuselt.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõidukit võib teisaldada ainult siis, kui sõiduki juures ei ole juhti või sõiduki omanikku, valdajat või tema esindajat või sõidukis ei viibi sõitjat või kui asjaosalised ei ole võimelised või keelduvad valesti pargitud sõidukiga tekitatud takistuse või ohu kõrvaldamisest.
(7) Sõiduki teisaldamise ja valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüp, mark, riiklik registreerimismärk ja eritunnus, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu;
2) teisaldamisotsuse teinud ja teisaldamist korraldanud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
3) sõiduki valvega hoiukohta paigutanud isiku nimi, aadress ja telefoninumber ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanimi;
4) hoiukoha aadress, kuhu sõiduk paigutati;
5) akti koostamise kuupäev ja kellaaeg;
6) hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu;
7) sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkiri.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb sõiduki hoiukohta paigutamise otsuse teinud ametiisikule, teine sõiduki paigutamist korraldanud ettevõtjale ning kolmas sõiduki hoiukohta.
(9) Sõiduk tagastatakse omanikule või tema esindajale viivitamata pärast puksiirauto kohaletuleku, sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist. Teisaldamiseks loetakse ka sõiduki paigaldamist puksiirautole.
(10) Sõiduki teisaldamisel või hoidmisel sõidukile tekitatud vigastuste eest vastutab sõiduki teisaldanud või seda hoidnud ettevõtja.
(11) Käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktis 5 märgitud juhtudel võidakse sõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega.
(12) Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel määrade kehtestamisel tuleb arvestada, et teisaldaja või sõiduki valvega hoiukohas hoidmise ja valvamise korraldaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit. Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politseile ja kirjalikult sõiduki omanikule, valdajale või nende esindajale.
(13) Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.
(14) Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=113012015024 määrusega.
(1) Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad vastavalt juhtimisõigusele põhikategooriatesse ja alamkategooriatesse.
(2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
1) AM – mopeed;
2) A – mootorratas;
3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
4) BE – autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
5) C – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega või sama alarmsõiduk koos haagisega, mille täismass on kuni 3500 kilogrammi;
6) CE – autorong, mis koosneb C-kategooria autost ja selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi;
7) D – auto, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile rohkem kui kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega;
8) DE – autorong, mis koosneb D-kategooria autost ja selle haagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi;
9) T – traktor, liikurmasin ja masinrong.
(3) Mootorsõidukite ja autorongide alamkategooriad on järgmised:
1) A1 – mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kilovatti kilogrammi kohta. A1-alamkategooria mootorsõiduk on ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori võimsus ei ületa 15 kilovatti;
2) A2 – mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur;
3) B1 – neljarattaline sõiduk, mis ei ole mopeed ning mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi või kaubaveoks mõeldud sõidukitel 550 kilogrammi ja mille mootori netovõimsus ei ületa 15 kilovatti. Elektrisõidukitel ei arvestata tühimassi hulka akude massi;
4) C1 – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille lubatud täismass on üle 3500 kilogrammi, kuid mitte üle 7500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega;
5) C1E – autorong, mis koosneb C1-alamkategooria autost ning selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, tingimusel et veduki ja haagise või poolhaagise lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kilogrammi; autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, tingimusel et veduki ja haagise või poolhaagise lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kilogrammi;
6) D1 – auto, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni 16 sõitjat ning mille pikkus ei ületa kaheksat meetrit; sama auto koos kerghaagisega;
7) D1E – autorong, mis koosneb D1-alamkategooria autost ja selle haagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi.
(1) Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
(2) AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.
(3) A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida nii A1- kui ka A2-alamkategooria mootorsõidukit.
(4) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka:
1) A1-alamkategooria mootorsõidukit;
2) B1-alamkategooria mootorsõidukit;
3) A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimiseks peab isik olema omanud B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt kaks aastat ja olema läbinud käesoleva seaduse § 100 lõike 6 alusel kehtestatud korras ettevalmistuse ning andmed ettevalmistuse läbimise kohta peavad olema kantud liiklusregistrisse. Välisriigis A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimiseks peab isik olema omandanud käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 kehtestatud nõuete kohaselt mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni.
(4²) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalise mootorsõiduki mootori võimsus ületab 15 kilovatti, peab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik olema vähemalt 21-aastane.
(4³) Käesoleva paragrahvi lõike 4¹ esimeses lauses nimetatud juhul ei arvestata B-kategooria mootorsõiduki juhiloa omamise aja hulka piiratud juhtimisõiguse ja esmase juhiloa omamise aega.
(5) C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka C1-alamkategooria mootorsõidukit.
(6) D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka D1-alamkategooria mootorsõidukit.
(7) CE-, DE-kategooria, C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka BE-kategooria autorongi. CE-kategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka DE-kategooria autorongi, kui isikul on D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(8) C1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka D1E-alamkategooria autorongi, kui isikul on D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(9) DE-kategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka C1E-alamkategooria autorongi, kui isikul on C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(10) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(11) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on BE-kategooria autorongi, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, või isik, kellele on antud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus enne käesoleva seaduse jõustumist.
(12) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, võib juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.
(1) Piiratud juhtimisõigus on noorema kui käesoleva seaduse § 103 lõikes 1 sätestatud isiku õigus juhtida mootorsõidukit käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ja korras.
(2) Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 16- ja 17-aastasele isikule. Piiratud juhtimisõigusega isik võib autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
(3) Piiratud juhtimisõiguse võib T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 15-aastasele isikule, kui sõiduki täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi. Piiratud juhtimisõigusega isik võib T-kategooria mootorsõidukit juhtida tingimusel, et ta ei vea veost teedel ja juhtimine toimub seadusliku esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isiku järelevalve all, kellel peab olema T-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
(4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud seaduslikul esindajal või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isikul ei arvestata sellekohase juhiloa omamise aja hulka piiratud juhtimisõigusega juhiloa ja esmase juhiloa omamise aega.
(1) Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.
(2) Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.
(3) Käies juhitava mootorsõiduki juhtimiseks ei ole juhiluba vaja. Käies juhtimiseks ei loeta sellise mootorsõiduki juhtimist, millel on juhi istekoht.
(4) Mootorsõidukijuhi nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse õpingukaart koos märkega teeliiklusesse lubamise kohta tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit õppesõidul käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud tingimustel ning koolituskursuse õpingukaart või tunnistus tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal lõikes 2 nimetatud tingimustel.
(5) Eksamineeritava õigust juhtida mootorsõidukit eksamisõidul tõendatakse liiklusregistri andmete või sõidueksamikaardi alusel.
(6)
(7) Esmase juhiloa ja juhiloa vormistamise ajal, kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva alates sellekohase eksami sooritamisest või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates, võib isik kehtiva juhtimisõiguse olemasolul juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ainult Eestis. Õigust juhtida mootorsõidukit tõendatakse liiklusregistri andmete alusel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhiloa, rahvusvahelise juhiloa, ajutise juhiloa, piiratud juhtimisõigusega juhiloa, esmase juhiloa, lõigetes 4–6 nimetatud juhtimisõigust tõendavate dokumentide vormid ja tehnilise kirjelduse ning nendele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011018 määrusega.
(9) Juhiloa väljastamise ja vahetamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) Esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat.
(3) Piiratud juhtimisõigusega juhiluba B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 18-aastaseks saamiseni.
(4) Piiratud juhtimisõigusega juhiluba T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, mille täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi, antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 16-aastaseks saamiseni.
(5) Ajutine juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks kuud.
(6) Rahvusvaheline juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kolm aastat.
(7) AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria autorongi juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat.
(8) C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba antakse välja kehtivusega viis aastat.
(9) Kui isik omab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud mis tahes kategooriale C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigust, on Transpordiametil õigus väljastada juhiluba kümneks aastaks tingimusel, et käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kategooria ja alamkategooria märgitakse juhiloale kehtivusajaga viis aastat.
§ 98. Esmase juhiloa ja juhiloa väljaandmine, vahetamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Esmase juhiloa ja juhiloa väljastab, vahetab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.
(1¹) Esmane juhiluba ja juhiluba väljastatakse isikule või vahetatakse isikul, kelle alaline elukoht on Eestis. Käesoleva seaduse § 99 lõikes 5 nimetatud juhiluba omavale isikule juhiloa väljastamisel ei rakendata Eesti alalise elukoha nõuet.
(2) Esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja kümne tööpäeva jooksul sellekohase eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.
(3) Esmast juhiluba ja juhiluba ei väljastata isikule, kellele ei ole antud juhtimisõigust või kelle juhtimisõigus on peatatud või käesoleva seaduse § 125 kohaselt ära võetud või kelle juhtimisõiguse on ära võtnud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädev asutus ning selle kohta jõustunud otsus on edastatud Transpordiametile. Esmast juhiluba ei väljastata ka isikule, kellele ei anta juhtimisõigust käesoleva seaduse § 106 lõike 1 kohaselt.
(4) Kui esmase juhiloa taotleja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse alguse kuupäevast esmast juhiluba välja võtnud, antakse uus esmane juhiluba välja vaid siis, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami.
(5) Kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest saanud vastava kategooria mootorsõiduki või autorongi juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami.
(6) Esmane juhiluba ja juhiluba tunnistatakse kehtetuks:
1) juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamisel;
2) juhiloa kaotuse, hävimise või varguse korral;
3) kui isik on esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud esmase juhiloa või juhiloa pettuse teel;
4) kui isikule on väljastatud uus juhiluba;
5) kui isikule on väljastatud hilisemalt välisriigi juhiluba;
6) kui isik ei ole loovutanud juhiluba ning käesoleva seaduse § 128 lõike 2 alusel on tekkinud alus tunnistada juhiluba kehtetuks või
7) kui isik ei ole seda välja võtnud 12 kuu jooksul, arvates päevast, mil tekkis esmase juhiloa või juhiloa väljastamise alus.
(1) Eestis kehtivad Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni juhiload ning muu riigi ning käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuste ja territoriaalvalitsuste käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavad juhiload.
(2) Eestis kehtib juhiluba, mille kanded on tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus on piisav, kui see sisaldab sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele mittevastav juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või ametlikult kinnitatud tõlkega, kui juhiloale on kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus on piisav, kui see sisaldab sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid. Kui juhiloale ei ole kantud sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid, siis kehtib juhiluba koos juhiloa väljastanud asutuse või asjaomase riigi välisesinduse antud tõendi ametlikult kinnitatud tõlkega, mis selgitab mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on.
(4) Eestis kehtib traktori, liikurmasina ja masinrongi juhiluba, kui juhiloa andnud riigis on traktori, liikurmasina või masinrongi juhtimisõiguse andmisele kehtestatud vähemalt samaväärsed nõuded kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele vastavatele lubadele kehtivad Eestis järgmised juhiload järgmistel tingimustel:
1) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse 16. peatüki alusel Eestis viibiva isiku juhiluba koos dokumendiga, mis tõendab Eesti Vabariigi territooriumil viibimise õigust rahvusvahelise sõjalise koostöö tõttu;
2) Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja, diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse haldustöötaja, abiteenistuja, koduteenija või tema perekonnaliikme, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega Eestis elamisluba või elamisõigust omav isik, juhiluba koos Välisministeeriumi antud diplomaatilise isikutunnistusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud juhiluba kehtib tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa esmakordse saamise või täiendava juhtimisõiguse kategooria saamise ajal elas alaliselt Eestis. Nimetatud juhiloa saab Eestisse alaliselt elama asunud isik vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
(8) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni juhiluba ei kehti, kui eelnimetatud riigi pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis. Nimetatud juhiloa saab Eestisse alaliselt elama asunud isik vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
(9) Eestisse alaliselt elama asunud isiku Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni juhiluba kehtib sellele märgitud kehtivusajani. Kui juhiloa kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat, tuleb see välja vahetada Eesti juhiloa vastu hiljemalt 2033. aasta 18. jaanuariks. Alates 2033. aasta 19. jaanuarist tuleb käesolevas lõikes nimetatud juhiluba, mille kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat, välja vahetada Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul pärast elamisõiguse saamist või Eestisse elama asumist. Käesolevas lõikes nimetatud juhiloa omaniku Eestisse alaliselt elama asumisel kohaldatakse tema suhtes juhtimisõiguse peatamist, äravõtmist või kehtetuks tunnistamist käsitlevaid käesoleva seaduse sätteid ja vajaduse korral võib Transpordiamet juhiloa välja vahetada Eesti juhiloa vastu. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile.
(10) Eestisse alaliselt elama asunud isiku Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Konventsiooni nõuetele mittevastav juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist, välja arvatud juhul, kui lisaks juhiloale esitatakse konventsiooni nõuetele vastav rahvusvaheline juhiluba. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.
(11) Eestisse alaliselt elama asunud isiku Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Muu kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Konventsiooni nõuetele mittevastav A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist, välja arvatud juhul, kui lisaks juhiloale esitatakse konventsiooni nõuetele vastav rahvusvaheline juhiluba. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.
(12) Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 9–11 nimetamata juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.
(13) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise välislepingu sõlminud välisriigi juhiloa vahetus toimub välislepingus nimetatud tingimustel.
(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud juhiluba vahetatakse vaid tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksuste ja territoriaalvalitsuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=114012025011 määrusega, kooskõlastades selle eelnevalt Välisministeeriumiga.
(16) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab määrusega nende riikide loetelu, mille traktori, liikurmasina ja masinrongi juhiloa andmise tingimused on piisavad, et juhiloa kehtivust tunnustada.
(1) Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Käesoleva seaduse § 99 lõikes 5 nimetatud isikutele juhtimisõiguse andmisel ei rakendata alalise elukoha nõuet.
(2) Alaline elukoht käesoleva seaduse tähenduses on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.
(3) Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning lõike 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt lõike 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooria eksamit ei ole vaja sooritada käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, kus üleminekul madalama kategooria mootorratta juhtimiselt kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele antakse juhtimisõigus pärast edukat sõidueksami sooritamist.
(4) Liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimist korraldab ja kinnitab eksamitulemused ning annab mootorsõiduki juhtimisõiguse Transpordiamet.
(5) Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011036;128062011037 määrusega.
(6) Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja korra, sealhulgas õppekavad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011036;128062011039 määrusega.
(7) Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011018;128062011036 määrusega.
(8) Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse ja teadmiste kontrolli ning esmaabikoolituse õppevahendite ja -kava nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=131122010037 määrusega.
(9) Mootorsõidukijuhi eksamineerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 101. Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll
(1) Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend.
(2) Juhtimisõiguse taotleja läbib mitte varem kui kuus kuud enne mootorsõidukijuhi koolituse algust ja mootorsõidukijuht läbib perioodiliselt tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tervisekontrolli läbija terviseseisund ja sobivus mootorsõidukit juhtida.
(3) Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli käesoleva seaduse § 97 lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või käesoleva seaduse § 97 lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel.
(4) Tervisekontrolli läbivad iga viie aasta järel:
1) üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht;
2) T-kategooria traktori ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.
(5) Mootorsõidukijuhi terviseseisundist lähtuva tervisekontrolli tegija otsuse alusel läbib juht tervisekontrolli käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sagedamini.
(6) Muul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatud juhul läbib mootorsõidukijuht tervisekontrolli:
1) kui tal on käesoleva seaduse § 70 alusel tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund ja ta on § 91 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud;
2) arsti korraldusel juhul, kui arstliku läbivaatuse käigus selgub, et juhi terviseseisund ei vasta kehtestatud tervisenõuetele.
(7) Tervisekontrolli teostaja võib määrata vajaduse korral juhtimisõiguse eritingimuse, lähtudes mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisundist. Juhtimisõiguse eritingimus on terviseseisundist lähtuv mootorsõiduki juhtimise lubamine määratud erinõude või piiranguga.
(8) Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut kehtivat tervisetõendit.
(9) 30 päeva enne järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumist saadab Transpordiamet mootorsõidukijuhi esitatud mobiiltelefoni numbril või e-posti aadressil teate selle kohta, et tema juhtimisõigus peatub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut tervisetõendit vastavalt käesoleva seaduse § 102 lõikes 4 nimetatud korrale.
(9¹) Käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 3 ja § 33 lõike 6 punktis 3 nimetatud arsti otsuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=115092015023 määrusega
(10) Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=121062011008 määrusega.
(11) Mootorsõidukijuht on kohustatud läbima täiendava tervisekontrolli, kui tal on kehtiva tervisetõendi kohaselt, mis on väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4² lõike 3 alusel sätestatud tingimustel ja korras, diagnoositud absoluutne meditsiiniline vastunäidustus, mille puhul mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud.
(1) A-, B-, BE-, C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki, T-kategooria traktori ja liikurmasina, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja ning mootorsõidukijuhi õpetaja tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (edaspidi liiklusmeditsiini komisjon). Kaitseväes võib tervisekontrolli teha eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst.
(2)
(3) Liiklusmeditsiini komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm arsti – silmaarst, neuroloog ja sisearst. Sisearsti võib komisjonis asendada perearst või töötervishoiuarst.
(4) Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed edastab tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Transpordiametile elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras või esitab tervisetõendi taotleja tervisetõendi Transpordiametile paberil.
(5) Käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud tervisekontrolli eest tasub juhtimisõiguse taotleja või mootorsõidukijuht. Tervisekontrolli eest võib tasuda tööandja.
(6) Haldusjärelevalvet juhtimisõiguse taotleja ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli üle teostab Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.
(1) Vastavalt isiku vanusele võib talle anda järgmise kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud piiratud juhtimisõiguse juhtudel:
1) 14-aastane – AM-kategooria mootorsõiduk;
2) 16-aastane – A1- ja B1-alamkategooria mootorsõiduk ja T-kategooria mootorsõiduk, mille täismass üksi või koos haagisega ei ületa 18 000 kilogrammi;
3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
4) 20-aastane – A-kategooria mootorsõiduk, kui isikul on eelnevalt A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus vähemalt kaks aastat;
5) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
6) 24-aastane – A-kategooria mootorsõiduk, välja arvatud punktis 4 nimetatud juhul, ja D-kategooria mootorsõiduk;
7) 18-aastane – B-kategooria mootorsõiduk; A2- ja C1-alamkategooria mootorsõiduk ja T-kategooria mootorsõiduk, mille täismass üksi või koos haagisega ületab 18 000 kilogrammi;
8) 21-aastane – A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille mootori võimsus ületab 15 kW; C-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduk.
(2) Käesoleva seaduse § 109 lõigetega 1 ja 2 nimetatud õppesõit või sõidupraktika on lubatud alates järgmistest vanustest ja mootorsõiduki kategooriatest:
1) 14,5-aastane – T-kategooria mootorsõidukiga, mille täismass üksi või koos haagisega ei ületa 18 000 kilogrammi;
2) 15,5-aastane – B-kategooria ja A1- ja B1-alamkategooria mootorsõidukiga;
3) 17-aastane – C1-alamkategooria mootorsõidukiga;
4) 17,5-aastane – T-kategooria mootorsõidukiga, mille täismass üksi või koos haagisega ületab 18 000 kilogrammi.
(3) Käesoleva seaduse § 104 lõikes 3 nimetatud juhul võib isik juhtimisõiguse saamisega seotud õppesõitu teha, kui ta on vähemalt 17 aastat ja kuus kuud vana.
(1) Rahvusvahelises Autoliidus Eestit esindava ühingu juhatuse ettepanekul võib anda B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse 17-aastasele rahvusvahelist sõitjalitsentsi omavale autosportlasele, kelle osalemine rahvusvahelistel võistlustel eeldab juhiloa olemasolu ja kellel on B-kategooria mootorsõiduki piiratud juhtimisõigus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav isik tohib kuni 18-aastaseks saamiseni juhtida autot käesoleva seaduse § 95 lõikes 2 sätestatud tingimustel.
(3) Erandkorras võib anda vähemalt 18-aastasele isikule, kellel on vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 280-tunnise kursuse või kes juba omab autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on täiendava kategooria pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 70-tunnise kursuse:
1) C-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimisõiguse;
2) D1-alamkategooria mootorsõiduki ja D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse;
3) ühistranspordiseaduse tähenduses liinivedu teostava D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõiguse alla 50 kilomeetri pikkuste liinide teenindamiseks.
(3¹) Erandkorras võib D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõiguse anda vähemalt 21-aastasele isikule, kes:
1) omab vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 280-tunnise kursuse või
2) omab autoveoseaduse kohast autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on D-kategooria või DE-kategooria autojuhi pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 70-tunnise kursuse.
(3²) Erandkorras võib D1-alamkategooria mootorsõiduki ja D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse ning ühistranspordiseaduse tähenduses liinivedu teostava D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõiguse alla 50 kilomeetri pikkuste liinide teenindamiseks anda vähemalt 21-aastasele isikule, kes:
1) omab vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 140-tunnise kursuse või
2) omab autoveoseaduse kohast autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on D-kategooria või DE-kategooria autojuhi pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 35-tunnise kursuse.
(3³) Erandkorras võib D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõiguse anda vähemalt 23-aastasele isikule, kes:
1) omab vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 140-tunnise kursuse või
2) omab autoveoseaduse kohast autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on D-kategooria või DE-kategooria autojuhi pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 35-tunnise kursuse.
(4) Üksnes ajateenistuse ülesannete täitmiseks võib anda C-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimisõiguse vähemalt 18-aastasele ajateenijale, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ning D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vähemalt 18-aastasele ajateenijale, kellel on C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(1) Kuni 15-aastasel mopeedi juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek juhtimisõiguse saamiseks.
(2) Mopeedi juhtimisõigus antakse ning juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
1) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
2) ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või
3) ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumised.
(3) Mopeedi juhtimisõiguse saamiseks peavad isikud, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, sooritama üksnes teooriaeksami.
(1) Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
1) varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust või
2) on mootorratta või traktori juhtimisõigus ja kes soovib omandada täiendavalt auto juhtimisõigust ning
3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
4) ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või
5) ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud rikkumised.
(1¹) Auto ja mootorratta juhtimise õigust ei anta ning esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellele nimetatud õiguse või loa andmisest keeldumist lubab halduskohus kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 nimetatud taotluse alusel. Transpordiamet lõpetab nimetatud keelu, kui keeldumise asjaolud on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Transpordiametit teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
(2) Pärast eksamitulemuste vormistamist ja kuni esmase juhiloa saamiseni, kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva pärast sellekohase eksami sooritamist, tõendatakse juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit liiklusregistri andmete alusel.
(3) Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
(4) Kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba ilma eksamite sooritamiseta.
(5) Kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist.
(6) Kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
(7) Isikule, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja juhiluba ning kes soovib omandada täiendavalt mõne muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, antakse juhtimisõigus käesoleva seaduse §-s 107 sätestatud korras ja talle väljastatakse juhiluba.
(8) Ametikoolituse käigus autojuhtide ettevalmistamine, eksamineerimine ja juhtimisõiguse andmine toimub ühes etapis ning eksamite eduka sooritamise järel antakse isikule käesoleva seaduse § 100 lõike 7 alusel kehtestatud korra järgi juhiluba.
§ 107. A-kategooria, A1- ja A2-alamkategooria, B-kategooria ja B1-alamkategooria ning B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse üheaegsel taotlemisel juhtimisõiguse andmine
(1) A1- või A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse esmakordsel andmisel väljastatakse isikule esmane juhiluba ka juhul, kui talle on eelnevalt antud esmane juhiluba B-kategooria või B-kategooria koos C1-alamkategooria mootorsõidukite juhtimiseks. Esmane juhiluba väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud eelmisel esmasel juhiloal.
(2) A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kellel on juhiluba mis tahes kategooria auto juhtimiseks või kellel on olnud A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus vähemalt kaks aastat.
(3) A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse võib anda ka isikule, kellel on esmane juhiluba või juhiluba mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimiseks või kellel on A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(4) B-kategooria või B1-alamkategooria mootorsõiduki või üheaegselt B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki esmakordsel juhtimisõiguse andmisel väljastatakse isikule esmane juhiluba, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(5) Kui B-kategooria või üheaegselt B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejale on eelnevalt väljastatud C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis väljastatakse talle juhiluba.
§ 108. C-, D- ja T-kategooria ning C1- ja D1-alamkategooria mootorsõiduki ning autorongi ja masinrongi juhtimisõiguse andmine
(1) C-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse võib anda isikule, kellel on olnud B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt üks aasta.
(2) D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse võib anda isikule, kellel on olnud B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt kaks aastat.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhiloa omamise aja hulka ei arvestata B-kategooria mootorsõiduki esmase juhiloa ja piiratud juhtimisõigusega juhiloa omamise aega.
(4) C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse võib anda isikule koos B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse andmisega või isikule, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(5) BE-, CE- või DE-kategooria ja C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse võib anda isikule, kellel on vastava kategooria veduki juhtimisõigus.
(6) C-, D-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimisõiguse võib anda isikule koos B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse andmisega või isikule, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhtimisõigus on vajalik seoses autoveoseadusest tuleneva ametikoolituse kursuse läbimisega. Kui autoveoseadusest tulenevalt on vajalik ametikoolituse kursuse läbimine, võib isik selle koolituse lõpueksami sooritamise järel koos B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega või selle olemasolu korral kohe taotleda C- ja D-kategooria mootorsõiduki ning CE-kategooria autorongi juhtimisõigust.
(7) Käesolevas paragrahvis loetletud mootorsõiduki ja autorongide kategooriate juhtimisõigust ei tohi anda isikule, kellel on B-kategooria mootorsõiduki esmane juhiluba.
(8) T-kategooria mootorsõiduki ja masinrongi juhtimisõiguse saamiseks peab isik, kellel on C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, sooritama üksnes sõidueksami.
§ 109. Mootorsõiduki juhtimine õppesõidul ja sõidupraktikal
(1) Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud või taastab juhtimisõigust, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul.
(2) Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) juhendaja on saanud Transpordiametilt õiguse juhendamiseks, vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel;
4) juhendaja võib juhendada sõidupraktikat üksnes isikul, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetaja ja lõikes 2 nimetatud juhendaja ei tohi õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise ajal olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Käesolevas lõikes nimetatud joobeseisund või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
(3) Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik.
(3¹) Juhendajal peab olema kehtiv juhendaja tunnistus. Juhendaja tunnistuse väljastab Transpordiamet kehtivusega 12 kuud.
(4) Juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja.
(6) Õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
(7) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise korra ja tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011034 määrusega.
(8) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Mootorsõiduki juhtimise aluseks eksamisõidul on Transpordiameti poolt eksamineeritava nimele vormistatud sõidueksami kaart.
(2) Sõidueksami kaart vormistatakse pärast liiklusteooriaeksami sooritamist, kuid enne sõidueksamit. Sõidueksami kaart võib olla paberil või elektrooniline.
(3) Esmase juhiloa taotleja ei tohi sooritada sõidueksamit varem kui kolm kuud enne käesoleva seaduse § 103 lõikes 1 nimetatud vanuse alammäära täitumist.
(1) Mootorsõidukijuhi koolituseks peab olema tegevusluba.
(2) Käesolevas seaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tegevusloa taotlemist, taotluse lahendamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, andmete muutmisest teatamist ning majandustegevusest loobumist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka mootorsõidukijuhi koolitust korraldavale isikule ja asutusele, kes ei ole ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 tähenduses, niivõrd kui selle eripärast ei tulene teisiti.
(1) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
2) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
4) käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad ja §-s 119 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajad;
5) käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuetele vastavad õpetatava kategooria õppekavad ja õppedokumentatsioon;
6) õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;
7) õppekavades ettenähtud esmaabikoolituse õppevahendid.
(2) Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=105082014016 määrusega.
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–7 nimetatud dokumentide alusel Transpordiamet eelhaldusaktiga.
(1¹) Tegevusloa taotluse esitab taotleja Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu.
(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) koolitusloa taotlus;
2) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite olemasolu või kasutamisõigust tõendavad dokumendid;
3) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppedokumentatsioon;
4) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;
5) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;
6) mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 118 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks;
7) mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 119 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.
(2¹) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tähtaja kulgemine peatub, kui Transpordiamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.
(3) Tegevusloa andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.
Üksikkorras võib mootorsõidukijuhti ette valmistada käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud tegevusluba omava mootorsõidukijuhi koolitaja juhendamisel § 100 lõike 6 alusel kehtestatud korra järgi.
§ 116. Riiklik ja haldusjärelevalve mootorsõidukijuhi koolituse üle
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet mootorsõidukijuhi koolituse üle teostavad:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Transpordiamet käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 ning §-s 112 sätestatud nõuete täitmise üle, õigusega kaasata mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamisele vajaduse korral Terviseameti ametnikke.
(2) Riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel on seda läbiviival ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega ning viibida koolituse läbiviimise juures.
(3) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Mootorsõidukijuhi õpetaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) olema vähemalt 21-aastane;
2) vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses;
3) omama kehtivat õpetatava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust vähemalt kolm aastat, välja arvatud AM-kategooria mootorsõiduki juhi õpetaja, kellel peab olema A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;
4) vastama mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele;
5) ei tohi olla kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
6) ei tohi olla karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtimisõiguse omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg. Mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
(3) A-, C- ja D-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust võib taotleda isik, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigus.
(4) AM-kategooria mootorsõiduki juhti võib õpetada mootorsõidukijuhi õpetaja, kellel on A-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigus.
(5) Mootorsõidukijuhi õpetaja, kelle terviseseisund ei võimalda enam juhtida õpetatava kategooria mootorsõidukit, kuid kellel on nimetatud mootorsõiduki juhtimisõigus ja kogemus olnud vähemalt kolm aastat, võib jätkata selle kategooria mootorsõiduki juhtide õpetamist liiklusteooria õpetajana.
(6) Mootorsõidukijuhi õpetaja, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, mootorsõidukijuhi õpetamise õigus peatub kuni peatumise aluse äralangemiseni.
(7) Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetaja ettevalmistamise ja õpetajakoolituse korralduse nõuded ning riikliku õppekava nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=109102015001 määrusega.
(8) Mootorsõidukijuhi õpetajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet.
§ 120. Mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendav tunnistus
(1) Mootorsõidukijuhi õpetamise õiguse andmise kohta väljastab Transpordiamet tunnistuse viieks aastaks isikule, kes taotleb tunnistuse väljastamist ja vastab käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud nõuetele.
(2) Mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendav tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) käesoleva seaduse § 126 alusel on juhtimisõigus tunnistatud kehtetuks;
2) tunnistus on saadud pettuse teel;
3) tunnistus on võltsitud;
4) mootorsõidukijuhi õpetajat on karistatud käesoleva seaduse § 118 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud rikkumiste eest;
5) tunnistuse taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
6) tunnistus on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks;
7) tunnistuse omanik on surnud või
8) väljastatakse uus tunnistus.
(3) Kaotatud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse asemele väljastatakse uus tunnistus, kui tunnistuse taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud nõuetele.
(4) Mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=109102015001 määrusega.
(5) Mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava dokumendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 121. Riiklik ja haldusjärelevalve mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse üle
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse üle teostavad:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Transpordiamet käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle.
(2) Riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel on ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega, aga samuti viibida koolituse läbiviimise juures.
(3) Kui mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus teha koolitajale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppetegevuse parandamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni on riikliku järelevalve teostajal õigus peatada koolitaja õppetegevus ja keelata õppegruppide registreerimine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.
(5) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 122. Mootorsõidukijuhi eksamineerijale esitatavad nõuded ja mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistus
(1) Mootorsõidukijuhi eksamineerija peab vastama järgmistele nõuetele:
1) olema vähemalt 25-aastane;
2) vastama kvalifikatsiooniraamistiku 5. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses;
3) omama kehtivat eksamineeritava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust vähemalt viis aastat koos B-kategooria juhiloaga või omama eksamineeritava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olema töötanud B-kategooria autojuhi eksamineerijana vähemalt kolm aastat;
4) ei tohi olla kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
5) ei tohi olla karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
6) olema läbinud Transpordiameti poolt korraldatava eksamineerijakoolituse;
7) omama Transpordiameti väljastatud kehtivat mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistust.
(2) Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg. Eksamineerija tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
(2¹) Mootorsõidukijuhi eksamineerija ei tohi mootorsõidukijuhi koolitaja juures viia läbi sõiduõpet.
(3) Mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) tunnistus on saadud pettuse või muu sellise teel;
2) eksamineerijat on karistatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud rikkumiste eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) tunnistuse taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
4) tunnistus on kadunud, hävinud, varastatud või muutunud kasutuskõlbmatuks;
5) tunnistuse omanik on surnud või
6) väljastatakse uus tunnistus.
(4) Eksamineerimise õigus peatub, kui eksamineerija ei vasta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
(5) Mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsiooni nõuded ning koolituse ja mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistuse väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=108032011002 määrusega.
(6) Mootorsõidukijuhi eksamineerijana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet.
§ 123. Haldusjärelevalve eksamineerijakoolituse üle
(1) Haldusjärelevalvet eksamineerijakoolituse üle teostab Transpordiamet. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01
(2) Haldusjärelevalve teostamisel on ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega, aga samuti viibida koolituse läbiviimise juures.
§ 124. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja peatumine
(1) Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine.
(2)
(3) Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui:
1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud;
2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.
(3¹) Kui kümneaastase kehtivusajaga juhiloale on kantud C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus kehtivusajaga viis aastat, peatub C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus juhiloale märgitud kehtivusaja lõppedes.
(4) Transpordiamet peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.
(4¹) Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 2 alusel. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
(4²) Transpordiamet peatab mootorsõiduki juhtimise õiguse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa mootorsõiduki juhtimise õigus peatada. Transpordiamet lähtub otsuse tegemisel Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või halduskohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.
(5) Juhtimisõiguse peatamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3) mootorsõidukijuhi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4) juhtimisõiguse peatamise alus ja tähtaeg;
5) otsuse koostaja allkiri.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul vormistab Transpordiamet juhtimisõiguse peatamise otsuse kahes eksemplaris, millest üks antakse kohe pärast otsuse allkirjastamist isikule kätte allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril või saadetakse tähtkirjaga rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile või muule teada olevale elukoha aadressile. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub otsuse isikule kättetoimetamise hetkel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4² nimetatud otsuse toimetab Transpordiamet kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil, muul Transpordiametile teadaoleval aadressil või isiku elektronposti aadressil või annab isikule kätte allkirja vastu teatisel. Transpordiamet võib otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist.
(1) Juhtimisõiguse äravõtmine on käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.
(2) Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
(1) Mootorsõiduki juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Transpordiamet.
(2) Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3) mootorsõidukijuhi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4) juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise alus;
5) otsuse koostaja allkiri.
(3) Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine jõustub pärast isikule otsuse teatavaks tegemist.
(4) Transpordiamet vormistab juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse kahes eksemplaris, millest üks antakse kohe pärast otsuse allkirjastamist isikule kätte allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril või saadetakse tähtkirjaga rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile või muule teada olevale elukoha aadressile.
Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
§ 128. Juhiloa mitteesitamine või loovutamata jätmine
(1) Kui isik ei ole käesoleva seaduse §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva. Ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest.
(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
(3) Kui isiku juhtimisõigus on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Transpordiametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada.
(1) Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.
(2) Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist.
(3) Kui isiku mootorsõiduki juhtimisõigus on terviseseisundi halvenemise tõttu tervishoiuteenuse osutaja otsuse alusel peatatud, muutub tema tervisetõend kehtetuks ning ta saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui tõendi väljastaja otsuse aluseks olev asjaolu on ära langenud. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb isikul läbida käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud tervisekontroll, mille alusel talle väljastatakse uus tervisetõend.
(4) Kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.
(5) Kui isikul on peatatud või ära võetud välisriigis antud juhtimisõigus, siis juhtimisõigus taastub pärast peatamise või äravõtmise tähtaja möödumist.
(6) Kui isiku mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 2 alusel tehtud kohtumäärusega, lõpeb isiku juhtimisõiguse peatatus, kui tema suhtes jõustub täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.
(7) Kui mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel antud halduskohtu loal, taastab Transpordiamet juhtimisõiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest ja halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
§ 130. Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale
(1) Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõikes 4 nimetatud isikud peavad järgima juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Nimetatud määruse nõuetest kõrvalekalduv võlaõigusliku lepingu tingimus on tühine.
(3) Juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama.
(4) Juhi tööaja hulka ei loeta liikuvas sõidukis juhi kõrval viibiva teise meeskonnaliikme valveaega, kui sellega ei kaasne tööalaseid tegevusi või kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(5) Juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei tohi ületada 48 tundi.
(6) Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.
(7) Iganädalase tööaja pikendamisel 60 tunnini võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud neljakuulise arvestusperioodi asemel arvestada ka kuuekuulise keskmise tööaja arvestusperioodiga, kui täidetud on järgmised tingimused:
1) selline kuuekuuline keskmise tööaja arvestusperiood on sätestatud kollektiivlepingus;
2) teostataval tööl on ettenähtavalt ajutine või perioodiline ja aastate lõikes korduv laad;
3) tööprotsessi tehnoloogilised ja korralduslikud iseärasused peavad olema osalejatele teada ja arusaadavad enne kuuekuulise keskmise tööaja arvestusperioodi algust.
(8) Kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.
(9) Kui reisi jooksul muutub käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud igapäevase tööaja nõude järgimine võimatuks põhjustel, mis ei allu juhi tahtele ega olnud teada enne reisi algust, siis sobiva peatuskoha leidmise eesmärgil või muu tööprotsessi lõpetamise vältimatu vajaduse korral võib juht tööaja piirangust kõrvale kalduda, tagades liiklus- ja tööohutusnõuete täitmise.
(10) Tööaja jooksul ei tohi juht töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks katkematuks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks katkematuks vaheajaks. Käesolev lõige kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel töötavale juhile määrusega reguleerimata ulatuses.
(11) Käesoleva paragrahvi nõudeid peavad täitma lisaks töölepingu alusel töötavatele juhtidele ka muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavad juhid. Lõike 7 kohase nädalase tööaja arvestusperioodi kasutamine muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavate juhtide korral on lubatud ainult juhul, kui teostataval tööl on täidetud lõike 7 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui:
1) sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast;
2) sõidukit kasutatakse inimtoiduks mittemõeldud loomsete jäätmete või korjuste veol;
3) sõidukit kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi või turult kuni 50 kilomeetri kaugusel asuvasse tapamajja;
4)
5) survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuvat sõidukit kasutatakse veoseveol ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses ning sõiduki lubatud suurim täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 7500 kilogrammi;
6) sõidukit kasutatakse õppesõidul, sõidueksamil või ameti- või täienduskoolituse sõiduõppeks või ameti- või täienduskoolitusest tuleneva eksami sooritamiseks;
7) sõidukiks on põllu- või metsamajanduslik traktor, mida kasutatakse põllu- ja metsamajandustöödeks ettevõtte asukohast kuni 100 kilomeetri raadiuses;
8) sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega;
9) erisõiduk veab tsirkuse või lõbustuspargi varustust;
10) sõidukit kasutatakse lautadest piima kogumiseks, lautadesse piimamahutite tagastamiseks või söödaks mõeldud piimatoodete kohaletoimetamiseks;
11) 10 kuni 17 istekohaga bussi omanik või vastutav kasutaja on rahvastikuregistri andmetel nelja või enama lapse vanem, sellekohane märge on sõiduki registreerimistunnistusel ja bussi kasutatakse mitteäriliseks sõitjateveoks.
(13) Sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi ööpäevane sõiduaeg ületada üheksat tundi ja ööpäevane katkematu puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhtudel peab veoettevõtja juhti teavitama veo laadist, kusjuures ei tohi halveneda juhi töötingimused ega väheneda liiklusohutus.
(15) Käesoleva paragrahviga määratlemata juhtudel kohaldatakse juhi töö- ja puhkeajale töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatut.