Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e4e7339f9d2e39d3547c5c21d802fc876a8d227bd4f9277b1357af758700462a
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud teekasutustasu tasumise kohustuse täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 45 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Propose a change(1) Korrakaitseorgan suunab lähimasse teekasutustasu müügipunkti üle välispiiri Eestisse sisenenud teekasutustasu kohustusega veoauto, kui selle eest ei ole teekasutustasu tasutud. (2) Kui avalikult kasutatavat teed kasutav teekasutustasu kohustusega veoauto ja selle haagise eest ei ole teekasutustasu tasutud, on korrakaitseorganil õigus juht juhtimiselt kõrvaldada käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud alusel ja korras kuni teekasutustasu tasumiseni.
Propose a changeKohaliku omavalitsuse üksus võib määrusega kehtestada nõude, et kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmisega tegelev ettevõtja on kohustatud renditava või üüritava sõiduki varustama selgelt loetava identifitseerimisnumbri ning rendile või üürile andva ettevõtja telefoninumbri ja ärinimega.
Propose a change(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ettevõtja kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmise majandustegevusele määrusega kehtestada: 1) rendile või üürile antava sõiduki tehnilised nõuded, mille abil on võimalik seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid; 2) piirkonnad, kus ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki parkimise võimalusi; 3) piirkonnad, kus, ning päevad ja kellaajad, mil ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki kiirust; 4) nõuded parkimiskohtade kasutamisele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamisel arvestab kohaliku omavalitsuse üksus piirkonna liikluskorraldust ja -olusid, et tagada inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Nõuete täitmise kohustuse võib seada sõltuvusse sõiduki liigist, ettevõtja välja renditavate või üüritavate sõidukite arvust, üüri- või rendiperioodi pikkusest või muust üüri- või renditeenusele iseloomulikust asjaolust. (3) Ettevõtja peab teavitama kohaliku omavalitsuse üksust viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude muutumisest, millest sõltub lõikes 1 nimetatud nõuete kohaldamine. Teada antavate asjaolude loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul võib kohaliku omavalitsuse üksus sõidukiirust piirata kuni 10 kilomeetrini tunnis.
Propose a change(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 190¹³ ja 190¹⁴ alusel kehtestatud majandustegevuse nõuete täitmise üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesolevas peatükis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
Propose a changeRegistreerimistasu tasutakse käesoleva seaduse § 190¹⁷ lõikes 1 nimetatud kategooriasse kuuluva mootorsõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise või selle omanikuvahetuse eest.
Propose a change(1) Registreerimistasu objekt on järgmistesse kategooriatesse kuuluv mootorsõiduk: 1) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk); 2) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad.
Propose a change(1) Registreerimistasu tasub isik, kelle huvides või kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registrikande toiming tehakse. (2) Registreerimistasu tasumise kohustus tekib: 1) sõiduki liiklusregistris registreerimisel või 2) sõiduki esmakordsel omanikuvahetusel, kui sõiduki eest ei ole tasutud registreerimistasu käesoleva lõike punkti 1 kohaselt. (3) Tasumisele kuuluva registreerimistasu summa määrab Transpordiamet pärast liiklusseaduse § 76 lõikes 9 sätestatud sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamist ja enne sõiduki omanikuvahetuse registrikande toimingut. (4) Eestis registreeritud sõiduki omanikuvahetust ei loeta esmakordseks ja maksukohustust ei teki, kui: 1) sõiduki omanikuks saab liisingulepingu lõppemisel liisinguandja asemel isik, kes oli liisingulepingu kehtivuse ajal kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse, või 2) sõiduk on omandatud pärimise teel. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõiduk võõrandatakse, siis loetakse see esmakordseks omanikuvahetuseks. (6) Tähtajalisel registreerimisel tasutakse registreerimistasu ainult tähtajalise registreerimisega määratud perioodi eest.
Propose a changeRegistreerimistasu tasutakse enne sõiduki esmakordset Eesti liiklusregistris registreerimist või Eestis registreeritud sõiduki esmakordset omanikuvahetust, arvestades käesoleva seaduse § 190¹⁸ lõikes 4 sätestatut.
Propose a changeRegistreerimistasu haldur on Transpordiamet.
Propose a changeRegistreerimistasu laekub riigieelarvesse.
Propose a change(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) baasosa 150 eurot mootorsõiduki kohta; 2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 10 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 50 euroga; 3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes uue Euroopa sõidutsükli järgi (edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa; 3) CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni: 1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga; 2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga; 3) mootorsõiduki vanus aastates registreerimistasu määramise ajal alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse: 1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta; 2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 52 CO2 grammi kilomeetri kohta; 3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 39 CO2 grammi kilomeetri kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa; 3) CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa; 3) CO2 eriheite osa, mis on 46 CO2 grammi kilomeetri kohta. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) baasosa 150 eurot mootorsõiduki kohta; 2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2200 eurot. (9) M1-kategooria mootorsõiduki, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu”, registreerimistasu arvutatakse N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel. (10) M1-kategooria mootorsõiduki, millel on rohkem kui seitse istekohta, registreerimistasu arvutatakse N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel.
Propose a change(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta; 2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni: 1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga; 2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga; 3) mootorsõiduki vanus aastates registreerimistasu määramise ajal alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22 CO2 grammi kilomeetri kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 20 CO2 grammi kilomeetri kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) CO2 eriheite osa, mis on 69 CO2 grammi kilomeetri kohta. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr koosneb baasosast, mis on 200 eurot mootorsõiduki kohta. (10) N1-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab liiklusregistri andmetel 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta, registreerimistasu tasutakse lähtuvalt M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määrast.
Propose a change(1) M1-kategooria ja N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga, mis on: 1) 0,87, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 1 aasta; 2) 0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 2 aastat; 3) 0,65, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 3 aastat; 4) 0,56, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 4 aastat; 5) 0,48, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat; 6) 0,42, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat; 7) 0,36, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat; 8) 0,31, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat; 9) 0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat; 10) 0,22, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat; 11) 0,19, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat; 12) 0,16, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat; 13) 0,14, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat; 14) 0,12, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat; 15) 0,10, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat; 16) 0,09, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 16 aastat; 17) 0,08, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 17 aastat; 18) 0,07, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 18 aastat; 19) 0,06, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 19 aastat; 20) 0,05, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat. (2) Registreerimistasu kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on lahutatud baasosa. (3) Registreerimistasu kordaja rakendamisel saadav summa ümardatakse sendi täpsusega.
Propose a change1) Registreerimistasu ei tasuta: 1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritava mootorsõiduki eest; 2) Välisministeeriumi taotluse alusel mootorsõidukite eest, mis kuuluvad välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale; 3) Kaitseministeeriumi taotluse alusel mootorsõidukite eest, mis kuuluvad välislepingus sätestatud maksusoodustuse rakendamisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (edaspidi NATO) ja selle allorganitele, sõjalisele peakorterile ning ühises kaitsetegevuses osalevale NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele, välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmetele ning nende ülalpeetavatele, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajatele, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmetele ja nende ülalpeetavatele ning peakorteri lepingupartneri töötajatele ja nende ülalpeetavatele ning välisriigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele.
Propose a change(1) Registreerimistasu ei pea maksma sellise sõiduki registreerimisel, mida teises Euroopa Liidu liikmesriigis alalist elukohta omav õpilane kasutab Eesti territooriumil, kus õpilane elab ajutiselt üksnes seoses oma õpingutega. (2) Registreerimistasuvabastust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kui: 1) isik omab alalist elukohta Euroopa Liidu liikmesriigis, mis ei ole Eesti; 2) isik ei kasuta sõidukit Eestis ärilisel eesmärgil; 3) seda mootorsõidukit Eestis ei võõrandata, rendita välja ega laenutata ja 4) isik taotleb sellise sõiduki registreerimist, mis on isiku alalises elukohariigis registreeritud ja tema omanduses. (3) Registreerimistasuvabastuse taotlemiseks esitab isik sõiduki registreerimisel Transpordiametile õppeasutuse tõendi õppimise kohta, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud asjaolusid kinnitavad legaliseeritud dokumendid ning kinnituse lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku sõiduki registreerimisel registreerimistasuvabastuse kasutamisel kannab Transpordiamet lõike 2 punktis 3 nimetatud nõude tagamiseks liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärke. (5) Kui registreerimistasuvabastuse saanud isik arvatakse õppeasutusest välja, peab ta sõiduki Eesti liiklusregistrist kustutama 30 päeva jooksul pärast õppeasutusest väljaarvamist. (6) Kui Transpordiamet tuvastab, et registreerimistasuvabastusega isik on õppeasutusest välja arvatud ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõue on täitmata, kustutab Transpordiamet sõiduki 30 päeva pärast olukorra tuvastamist ajutiselt registrist. (7) Kui sõiduk on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel olnud ajutiselt kustutatud üks aasta, kustutab Transpordiamet sõiduki registrist.
Propose a change(1) Isik võib taotleda registreerimistasu tagastamist 60 päeva jooksul arvates temale kuulunud sõiduki liiklusregistrist kustutamisest, kui sõiduk kustutati eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestit. (1¹) Kui isik on tasunud registreerimistasu ettenähtust rohkem, tagastatakse enam tasutud osa isiku taotluse alusel. (2) Sõidukite puhul, mis kustutatakse liiklusregistrist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil enne ühe aasta möödumist sõiduki esmase registreerimise kuupäevast, ei tagastata sõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise hetkel kehtinud registreerimistasu baasosa. (3) Registreerimistasu tagastatakse, kui sõiduki esmakordsest registreerimisest on möödas vähem kui kümme aastat. Tagastatava registreerimistasu summa on võrdne sõiduki liiklusregistrist kustutamise päeval arvestatud registreerimistasu suurusega nende registreerimistasu määrade järgi, mis kehtisid selle tasumise ajal. (4) Väiksemat kui 300-eurost registreerimistasu ei tagastata. (5) Registreerimistasu tagastamise taotluse esitamise ja registreerimistasu tagastamise korra sätestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128052026008 määrusega.
Propose a change(1) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=129122010114 võib volitada Transpordiametit sõlmima äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks. Lepingu kohustuslike tingimustena määratakse lepingus äriühingu kohustused ja vastutus tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisel, tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest võetav tasu, Transpordiametile tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise kohta esitatava aruandluse tingimused ja tähtajad ning lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja alused. (1¹) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib volitada Transpordiametit sõlmima Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutusega koostöölepingu liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tunnustamiseks. Transpordiamet võib sõlmida koostöölepingu, kui asjaomases liikmesriigis on tehnonõuetele vastavust kontrollivale isikule ja tehnonõuetele vastavuse kontrollile sätestatud vähemalt samaväärsed nõuded kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides. RT I 2019-03-15 1 115032019001 2019-03-25 (2) Mootorsõidukite, nende haagiste ja maastikusõidukite registreerimismärke võib valmistada eri- või ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses. Valdkonna eest vastutav minister võib volitada Transpordiametit korraldama eri- või ainuõiguse andmiseks avalikku konkurssi ja andma eri- või ainuõigust. (3) Transpordiamet võib juhtimisõiguse saamiseks nõutavate liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu territooriumil ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise ruumis tehnonõuetele vastavuse kontrolli jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Salvestisi on õigus kasutada riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel ning vaiete ja kaebuste lahendamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tehniliste vahendite paigaldamise ja kasutamise ning andmete töötlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=126052015002 määrusega.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing peab vastama järgmistele nõuetele: 1) äriühing peab olema usaldusväärne; 2) äriühingu juhatuse või nõukogu liikmeid ei ole karistatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu; 3) äriühing ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks sõlmitud halduslepinguid ja tema suhtes ei ole pankrotti välja kuulutatud ega ole algatatud likvideerimismenetlust ja puuduvad muud asjaolud, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise; 4) äriühingul ei ole ajatamata võlgnevusi riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete osas; 5) äriühingul on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastavad ruumid ja territoorium; 6) äriühingul on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastav inventar; 7) äriühingul on käesoleva seaduse § 74 alusel kehtestatud nõuetele vastavad töötajad; 8) äriühingul on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastavad tehnonõuetele vastavuse kontrolli kvaliteedi tagamise võimalused. 9) (1¹) Käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing peab tagama tehnonõuetele vastavuse kontrolli objektiivsuse, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja kõrge kvaliteedi. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 5–9 nõudeid ei kohaldata registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostavale äriühingule. (3) Lepingut ei sõlmita või ei pikendata äriühinguga, kes ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹ nimetatud nõudeid või kellega on lepingu sõlmimisele eelneva kahe aasta jooksul katkestatud käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud leping äriühingu toimepandud lepingurikkumise tõttu. (4) Kvaliteetse, ohutu ja keskkonnasäästliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli eesmärgil kehtestab nõuded käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühingu ruumile, territooriumile, inventarile ja kvaliteedi tagamise võimalustele valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=101092017007 määrusega.
Propose a change(1) Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. (2) (3)
Propose a change(1) Valla- või linnavalitsus võib osaleda liiklusjärelevalve ülesande teostamisel, paigaldades oma haldusterritooriumile automaatse liiklusjärelevalve süsteemi eesmärgiga tuvastada käesoleva seaduse §-des 221 ja 227 sätestatud rikkumisi. Liiklusjärelevalve teostamisel osalemisel on valla- või linnavalitsuse ülesandeks automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamine, taatlemine ja hooldamine. (2) Valla- või linnavalitsuse osalemise otsustab ja automaatse liiklusjärelevalve süsteemi asukoha kinnitab Politsei- ja Piirivalveamet valla- või linnavalitsuse taotluse alusel. Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi asukoha Transpordiametiga. (3) Valla- või linnavalitsus võib automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldada kohta: 1) kus on tuvastatud liiklusoht, mille ennetamiseks ja vähendamiseks järelevalvesüsteemi rakendama hakatakse; 2) mida ei ole võimalik liikluskorralduslike, tee-ehituslike või mõne muu meetmega ohutumaks muuta, selliste meetmete rakendamine pole avaldanud soovitavat mõju või on meetmete või muude sobivate lahenduste kulud ebamõistlikult suured võrreldes järelevalvesüsteemi kasutuselevõtu ja käitamise kuludega. (4) Paigaldatav automaatne liiklusjärelevalve süsteem peab tehniliselt ühilduma politsei andmekoguga. (5) Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele ning nõuded valla- või linnavalitsuse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=109042022001 määrusega. (6) Valla- või linnavalitsuse paigaldatud automaatse liiklusjärelevalve süsteemi abil tuvastatud liiklusalase õigusrikkumise eest eraldatakse 50 protsenti riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldanud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse trahvi määramise kalendriaastale järgneva aasta 20. jaanuariks. Raha kasutusotstarbe otsustab kohaliku omavalitsuse üksus, kasutades eraldatud raha eelkõige liiklusohutuse edendamiseks. (7) Valla- või linnavalitsus võib loobuda liiklusjärelevalve ülesande teostamisel osalemisest, teatades sellest Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt kaks kuud ette. (8) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda valla- või linnavalitsuse osalemisest liiklusjärelevalve ülesande teostamisel, kui valla- või linnavalitsus ei ole täitnud käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele või kui Politsei- ja Piirivalveametil puudub võimekus viia läbi väärteomenetlusi täiendavalt paigaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi abil tuvastatud liiklusalaste õigusrikkumiste suhtes. (9) Kui valla- või linnavalitsus ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele ning seetõttu ei vasta automaatne liiklusjärelevalve süsteem nõuetele või kui linna- või vallavalitsus ei esita süsteemi nõuetekohasust tõendavat dokumentatsiooni, peatatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi käitamine. (10) Kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi käitamine peatatakse käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt, määrab Politsei- ja Piirivalveamet valla- või linnavalitsusele käitamise peatamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puuduseid ettenähtud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, lõpetab Politsei- ja Piirivalveamet valla- või linnavalituse osalemise liiklusjärelevalve ülesande teostamisel. (11) Haldusjärelevalvet käesolevas paragrahvis sätestatud ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamise ja käitamise nõuete täitmise üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.
Propose a change(1) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme. (2) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks. (3) Liiklusjärelevalve teostajale ei laiene käesoleva seaduse §-s 74 kehtestatud nõuded.
Propose a change1) Liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud: 1) tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse; 2) kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õigusrikkujad; 3) võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja -ohu kõrvaldamiseks, liiklustakistuse kohese kõrvaldamise võimatuse korral rakendama meetmeid selle tähistamiseks või piirde paigaldamiseks ning informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut; 4) hoiatama liiklejaid võimalike takistuste ja ohtude eest teel; 5) vajaduse korral reguleerima liiklust; 6) kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav, välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral, ja tegutsema liiklejate jaoks arusaadavalt.
Propose a change(1) Politseiametnik või abipolitseinik võib liiklusjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 44, 45 ja 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Politsei- ja Piirivalveamet võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet käesolevas seaduses ning korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Valla- või linnavalitsus võib liiklusjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Valla- või linnavalitsus võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet käesolevas seaduses ning korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Propose a change(1) Politseiametnikul või abipolitseinikul on õigus: 1) liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetada isik tervishoiuteenuse osutaja juurde käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud alusel; 2) kõrvaldada isik sõiduki juhtimiselt käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud alusel ja korras; 3) teisaldada sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud alusel ja korras; 4) kontrollida mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajanõuete täitmist; 4¹) suunata mootorsõiduk, mille sõidumeeriku salvestatud andmete kontrollimise käigus on leitud piisavalt tõendeid sõidumeeriku tööd häirida võiva seadme olemasolu kohta, erikatsetuse korraldamiseks käesoleva seaduse § 131¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja juurde; 4²) eemaldada mootorsõidukilt sõidumeeriku paigaldustahvel, kui paigaldustahvlil olevad andmed ei vasta tegelikkusele, sõidumeerik või selle osad ei vasta nõuetele või on ilmne sõidumeeriku andmete manipuleerimine või rikkumine; 5) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda; 6) kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses; 7) paigutada sõidukeid ümber käesoleva seaduse §-s 190 sätestatud alusel ja korras; 8) kontrollida sõidukite vastavust käesoleva seaduse §-des 86 ja 87 sätestatud nõuetele, mootorsõidukite ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavust; 9) suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 7¹ nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada; 10) teostada mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega. (2) Valla- või linnavalitsusel on õigus: 1) teisaldada sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud alusel ja korras; 2) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel ja valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel teisaldatud sõiduki müüa või hävitada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud korras. Politsei- ja Piirivalveametil ning valla- või linnavalitsusel on õigus saada liiklusregistrist ja rahvastikuregistrist valvega hoiukohta või politseiasutusse paigutatud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja teavitamiseks isiku elu- või asukoha aadress, elektronposti aadress ja telefoninumber. Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus teavitab isikut korrakaitseseaduse §-s 53 ettenähtud juhtudel tähtkirjaga või teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Propose a changeLiiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga.
Propose a change(1) Liiklusjärelevalvet võib teostada: 1) avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga; 2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 3) politseiametnikud varjatult, eritunnusteta sõidukiga ja riietuses liiklus- ja muude õigusrikkumiste tõkestamiseks; 4) teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga; 5) kombineeritult, kasutades punktides 1–3 nimetatud meetodeid või 6) liiklusalase politseioperatsiooniga. (1¹) Liiklusjärelevalve teostamisel võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), artikli 2 punktis 4 nimetatud ettevõtja kasutatav buss või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto või haagis kontrolliks välja valida käesoleva seaduse § 200² punktides 1–3 kogutud andmete alusel. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatu ei takista sõidukit kontrolliks välja valida ka juhuvaliku alusel või kui on põhjust arvata, et sõidukil võib esineda käesoleva seaduse § 73 lõikes 7¹ nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus. (1³) Teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks paigaldab liiklusjärelevalve teostaja enne sõidukiiruse mõõtmist kiirusmõõturi asukohta automaatkontrolli osutusmärgi: 1) väljaspool asulat 300 kuni 500 meetri kaugusele; 2) asulas 150 kuni 300 meetri kaugusele. (1⁴) Kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 1³ sätestatud nõudeid, on sõidukiiruse mõõtmise tulemus kehtetu. (1⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud osutusmärgi paigaldamise täpsemad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=122082026009 määrusega. (2) Automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga kogutud liiklusalaste õigusrikkumiste andmeid töödeldakse politsei andmekogus. (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kehtetu (6) Mõõtevahendi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. (7) Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=122042015035 määrusega. (8) Nõuded sõiduki massi mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega. (9) Nõuded liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister ./../vaheleht.html määrusega.
Propose a change(1) Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja: 1) käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega); 2) politseivärvides alarmsõidukist käesoleva lõike punktis 1 loetletud märguannetega või valjuhääldi kaudu; 3) ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga; 4) tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega, andes vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks. (2) Kui liiklusjärelevalve teostaja on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab juht kohe peatuma osutatud kohal. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. (3) (4) (5) Sõiduk tuleb peatada selliselt, et juhil oleks võimalik seisma jääda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, nii et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. (6) Sõiduki peatamine peab olema võimalikult lühiajaline. (7) Sõidukit ei tohi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, peatada: 1) piiratud nähtavusega teelõigul; 2) kurvis; 3) tee tõusu lõpul ja vahetult pärast tõusu; 4) ristmikul ja vahetult enne ristmikku; 5) jalakäijate ülekäigukohal ja vahetult enne seda; 6) raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda; 7) kohas, kus seisev sõiduk teeks võimatuks teiste sõidukite liikluse või takistaks jalakäijaid või 8) muus ohtlikus kohas. (8) Kindlal liinil sõitvat ühissõidukit ei peatata. Kindlal liinil olevat ühissõidukit tohib peatada kontrollimiseks kuni kolmeks minutiks. Rahvaürituste läbiviimise tagamiseks ja tähtsate riiklike külaliste saatmise ajal võib kindlal liinil sõitva ühissõiduki vajaduse korral peatada kauemaks kui kolmeks minutiks. (9) Sisselülitatud erisignaalseadmega alarmsõidukit võib peatada juhul, kui on alust arvata, et sõiduk on ärandatud, seda kasutatakse kuritegelikul eesmärgil, seda juhib joobeseisundis isik või kui sellega tekitati liiklusõnnetus. (10) Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011019;122122011006 määrusega.
Propose a change(1) Liiklusjärelevalve infosüsteem on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille eesmärk on käesoleva seaduse §-s 200² nimetatud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ning aruannete ja analüüside koostamine. (2) Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. (3) Liiklusjärelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Kliimaministeerium. (4) Liiklusjärelevalve infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=102042013007 määrusega.
Propose a changeLiiklusjärelevalve infosüsteemi kantakse: 1 1) Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantakse: 1) teedel liiklusjärelevalve teostamisel kogutud andmed mootorsõidukite ja haagiste tehnoseisundi, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise, massi, teljekoormuse ja mõõtmete, teekasutustasu tasumise, autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise, seaduse või välislepingu alusel veo teostamiseks nõutavate dokumentide ning ohtliku veose autoveo kontrollimise kohta, samuti kontrollimise käigus tuvastatud süüteo kvalifikatsioon ja karistuse liik, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste andmed; 2) ettevõttes autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollimisel kogutud andmed; 3) välislepingu alusel välisriigist Kliimaministeeriumile saadetud andmed Eesti vedaja kontrollimisel avastatud autoveo- või liiklusalase õigusrikkumise ja selle osas kohaldatud karistuste kohta, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste andmed; 4) autoveoseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmed hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldusjuhi kohta.
Propose a change(1) Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumisega ja teemaksu tasumata jätmisega seotud sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetuse pädevaks asutuseks Transpordiamet. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud andmevahetust kohaldatakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukiga toimepandud järgmiste rikkumiste korral vastavalt õigusrikkumise toimumise Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktides sätestatule: 1) lubatud sõidukiiruse ületamine; 2) turvavöö kinnitamise või lapse turvasüsteemi kasutamise nõude rikkumine; 3) foori punase tule või muu peatumissignaali eiramine; 4) sõiduki juhtimine joobeseisundis või lubatud alkoholi piirmäära ületades; 5) sõiduki juhtimine narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine mõju all; 6) kiivri mittekasutamine; 7) keelatud sõiduraja kasutamine; 8) mobiiltelefoni või muu sidevahendi keelatud kasutamine juhtimise ajal; 9) teemaksu tasumata jätmine. (3) Transpordiametil on õigus teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädeva asutuse poolt esitatud päringu töötlemiseks edastada päringu esitanud pädevale asutusele üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ulatuses ja korras sõiduki andmeid, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja või kasutaja rahvastikuregistrisse kantud andmeid või juriidilise isiku äriregistrisse kantud andmeid. (4) Transpordiametil on õigus saada andmeid teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõiduki, selle omaniku või vastutava kasutaja või kasutaja kohta selle liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädevalt asutuselt. (5) Transpordiameti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädeva asutuse esitatud päringu vastust säilitatakse üks aasta päringu esitamise kuupäevast arvates, pärast mida päringu andmed kustutatakse. (6) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumistega ning teemaksu tasumata jätmisega seotud andmete vahetamise korra ja andmete vahetamiseks vajalike andmete loetelu ning aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=120022014018 määrusega.
Propose a change(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Propose a change(1) Vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubatud isikul on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Propose a changeKehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Propose a change(1) Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Propose a changeRiikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Propose a changeNõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
Propose a change(1) Tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui see pandi toime bussiga, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või bussist või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongiga, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Propose a change