(1) Maastikusõidukijuht peab andma suunamärguannet käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
(2) Helisignaali võib anda vaid ohu tekkimisel liikleja tähelepanu äratamiseks.
(3) Hoiatusmärguande andmine ei anna maastikusõidukijuhile eesõigust.
(1) Maastikusõidukijuht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, maastikku, maastikusõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava mis tahes takistuse ees. Maastikusõidukijuht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
(2) Maastikusõidukijuht ei tohi sõita kiiremini maastikusõiduki valmistaja määratud kiirusest.
(3) Käesoleva seaduse § 154 lõikes 1 nimetatud juhul teel liikudes ei tohi maastikusõidukiga sõita kiiremini kui 50 kilomeetrit tunnis.
§ 166. Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemise ja neid teenindavate sõidukite parkimise korraldamine
Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.
§ 167. Liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart
(1) Liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
(2) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud parkimiskaart või 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse poolt väljaantud liikumispuudega inimese või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
(3) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vormi ja väljaandmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=120012011023 määrusega.
(4) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus.
(1) Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust.
(2) Kui häirekeskuse teavitamine liiklusõnnetuses kannatada saanud inimesest ei ole sündmuskohalt võimalik ja kannatanu juurde ei ole võimalik jätta abistajat, aga ka siis, kui liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese vigastused ei ole sellised, mis eeldaksid tema transportimist haiglasse kiirabiga, peab juht toimetama kannatanu võimalikult ohutul viisil lähimasse haiglasse.
(3) Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. Kui kannatanu toimetatakse haiglasse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras, peab liikleja või sõitja abistama juhi või kannatanu palvel juhti kannatanu haiglasse toimetamisel, sealhulgas olema saatjaks, kui see on ohutu.
(1) Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht:
1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9;
2) tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
3) esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.
(2) Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht:
1) kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
2) teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt;
3) andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires;
4) kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
(3) Kui juht on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuded, kuid häirekeskuse teavitamine sündmuskohalt ei ole võimalik ja tal ei õnnestu korraldada kannatanu toimetamist haiglasse kiirabiga, peab ta viima kannatanu haiglasse oma sõidukiga, tingimusel et transportimine pole kannatanule ohtlik. Kannatanut transportinud juht peab haiglas kannatanu vastuvõtnud isikule teatama kirjalikult oma nime, kontaktandmed ja sõiduki numbri ning naasma viivitamata liiklusõnnetuse kohale.
(4) Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
(5) Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.
(6) Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
(7) Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.
(8) Robotliikuriga toimunud liiklusõnnetuse korral peab robotliikuri juht või kasutaja võtma asjakohaseid meetmeid, et oleks tagatud robotliikuri seismajäämine ja et robotliikur ei kujutaks endast edasist ohtu. Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma ja robotliikuri juhil on võimalik sellest robotliikuri kaamera või muu taolise seadme kaudu vahetult aru saada, siis peab robotliikuri juht või kasutaja teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt.
(1) Liiklusõnnetuse sündmuskohal teostab päästetöid Päästeamet päästeseaduse kohaselt.
(2) Liiklusõnnetuse sündmuskohal annab meditsiinilist abi kiirabi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt.
(3) Liiklusõnnetuse kohal korraldab hukkunute äravedu politsei.
(4) Kui sõidukijuht sai liiklusõnnetuses surma või selliselt vigastada, et ta toimetati haiglasse, korraldab tema sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äraviimise ja tagab selle säilimise politsei.
§ 171. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine ja arvestus
(1) Liiklusõnnetusi registreerivad:
1) Politsei- ja Piirivalveamet;
2) kohustusliku liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja või liikluskindlustuse seaduse §-s 10 nimetatud liikluskindlustuse fond;
3) tegevusloa alusel tegutsev tervishoiuteenuse osutaja;
4) nimistu alusel tegutsev perearst.
(2) Liiklusõnnetusest teatamise ning liiklusõnnetuse registreerimise, vormistamise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=110072018009 määrusega.
(1) Liiklusõnnetuste andmekogu on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille pidamise eesmärk on tagada riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks vajaliku andmestiku olemasolu ja kättesaadavus.
(2) Liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
(3) Igal isikul on õigus tasuta juurde pääseda kõikidele temaga seotud andmetele.
(4) Igal isikul on õigus juurde pääseda liiklusõnnetuste andmekogus sisalduvatele statistiliselt töödeldud isikustamata andmetele.
(5) Liiklusõnnetuste andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
(6) Liiklusõnnetuste andmekogusse esitavad andmed liiklusõnnetuste asjaolude, liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi ning sõiduki kohta Politsei- ja Piirivalveamet ja Liikluskindlustuse fond. Lisaks esitab Politsei- ja Piirivalveamet liiklusõnnetuste andmekogusse andmeid liiklusõnnetuses osalenud liiklejate ning hukkunu või vigastatu kohta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud esitatavate andmete täpsem koosseis määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud määrusega.
(8) Liiklusõnnetuste andmekogus säilitatakse isikustatud andmed kuni isikustatud andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseni, pärast mida isikustatud andmed kodeeritakse.
(9) Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=110072018009 määrusega.
(1) Liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks, üldistamiseks ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamiseks võib valdkonna eest vastutav minister moodustada ekspertkomisjone.
(2) Ekspertkomisjonil on õigus tutvuda liiklusõnnetuse kohta koostatud materjalidega, selgitada välja liiklusõnnetuse asjaolusid, koostada üldistusi ja teha ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks, liiklusõnnetuste tekkepõhjuste kõrvaldamiseks ja liiklusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.
(1) Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite, väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse, registerpantide ja mootorsõiduki registreerimistasu tasumise üle.
(2) Liiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026045&id=121062011003 määrusega.
(3) Liiklusregistri vastutav töötleja on Transpordiamet (edaspidi registripidaja).
(4) Liiklusregistri vastutaval töötlejal on õigus kasutada isikute kontaktandmeid Transpordiameti poolt osutatud avalike teenustega seotud küsitluste korraldamiseks ja isikutele Transpordiameti tegevustega seotud teavituste, näiteks juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemine, sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaja saabumine ja muu selline, saatmiseks.
(1) Liiklusregister koosneb:
1) sõidukite andmebaasist;
2) väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasist;
3) juhilubade ning muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasist;
4) väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuste andmebaasist;
5) digitaalse sõidumeeriku kaartide andmebaasist;
6) juhtide ametikoolituse andmebaasist.
(2) Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite, haagiste ja käesoleva seaduse §-s 158 nimetatud maastikusõidukite ning nende omanike ja vastutavate kasutajate, samuti sõidukite ja erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli andmete, valmistaja parandusmeetmete ja nende rakendamise ning sõidukite kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute, kohtutäiturile üleandmise märgete ning registerpantide üle.
(2¹) Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust ka Eestis registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise üle, mis on ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud.
(2²) Sõidukite andmebaasi tehakse tulumaksuseaduse § 48 lõikes 8² sätestatud teavituse alusel sõiduauto kandesse vastav märge sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta.
(2³) Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust ka käesoleva seaduse 12³. peatükis sätestatud registreerimistasu üle.
(3) Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasis peetakse arvestust meresõiduohutuse seaduse nõuetele vastavate Eestis registreeritud väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, nende omanike ja vastutavate kasutajate ning kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute ning kohtutäiturile üleandmise märgete üle.
(4) Juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasis peetakse arvestust juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti Eestis väljaantud juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle.
(5) Väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuste andmebaasis peetakse arvestust juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti Eestis väljaantud juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle.
(6) Digitaalse sõidumeeriku kaartide andmebaasis peetakse arvestust juhikaartide ja töökojakaartide andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti kontrollikaartide ja ettevõttekaartide andmise ning kehtetuks tunnistamise üle.
(7) Juhtide ametikoolituse andmebaasis peetakse arvestust autoveoseaduse kohase juhtide ametikoolituse üle.
(1) Liiklusregistrisse esitavad andmeid:
1) sõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik või tema esindaja;
2) juhtimisõiguse või juhiloa taotleja;
3) ametiasutus või kohus juhtimisõiguse peatamisel või äravõtmisel ja kehtetuks tunnistamisel;
4) käsutamispiiranguid kohaldama õigustatud isik;
5) mootorsõidukijuhi koolitaja õpperühmade ja koolituse lõpetanute nimekirjade esitamisel;
6) mootorsõidukijuhi õpetaja koolitajad mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse lõpetanute nimekirjade esitamisel;
7) väikelaevajuhi või jetijuhi koolitus- ja eksamineerimisasutus;
7¹) jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise õigust omavad asutused;
8) sõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti tehnonõuetele vastavuse kontrollija;
8¹) asutused või ettevõtted sõiduki läbisõidunäitu käsitleva informatsiooni osas;
9) juhi terviseseisundi kontrollija;
10) digitaalse sõidumeeriku kaardi taotleja või tema esindaja;
11) ametikoolituse tunnistuse taotleja või tema esindaja;
12) väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse taotleja;
13) Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädev asutus;
14) liikluskindlustuse registri volitatud töötleja liikluskindlustuse registrisse kantud liikluskindlustuse ja sõidukikindlustuse kindlustusjuhtumite tõttu hävinud mootorsõidukite ning haagiste andmete kohta;
14¹) mootorsõiduki või selle haagise valmistaja, tema ametlik esindaja või sissetooja valmistaja parandusmeetmete ja nende rakendamise kohta;
15) muud asutused ja isikud seadusest tulenevatel alustel.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks on registripidajal õigus esitada päringuid ja saada andmeid karistusregistrist, rahvastikuregistrist, isikut tõendavate dokumentide andmekogust ja teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitajatel on kohustus esitada tõeseid andmeid õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Kui registripidajal tekib kahtlus lõikes 1 nimetatud andmete esitaja esitatud dokumentide õigsuses, on registripidajal õigus esitatud dokumendid ära võtta ning edastada need kontrollimiseks pädevale riigiasutusele.
(4) Registripidajal on õigus juhtimisõigust tõendava dokumendi taotlemise ja väljastamisega seonduvate menetluste käigus võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.
(5) Ametiasutus, kohtuväline menetleja või kohus, kes on teinud otsuse isikult sõiduki või trammi juhtimisõiguse äravõtmise kohta, saadab otsuse ärakirja või edastab andmed elektrooniliselt registripidajale hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.
(6) Juhi terviseseisundi kontrollija saadab juhi tervisetõendi andmed registripidajale hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.
§ 176. Registerpandi kohta registrisse kantavad andmed
1) Registerpandi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) registerpandi pidaja nimi ja sünniaeg, juriidilise isiku registrikood. Registrikoodi ei pea näitama, kui isik ei kuulu avalikku registrisse kandmisele;
2) registerpandi rahaline suurus;
3) registerpandi järjekoht;
4) muud seaduses ettenähtud andmed.
(1) Liiklusregistrisse tehakse kanne registerpandi kohta liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud isiku kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud kirjalik kokkulepe registerpandi seadmise kohta.
(2) Omanikuna liiklusregistrisse kantud isik võib avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada registripidajale avaldusega samas vormis avaldus, milles näidatakse ära avalduse tagasivõtmise põhjus.
(3) Registerpandi kohta kande tegemise, muutmise ja kustutamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 178. Registerpandi kohta kantud andmete õigsuse eeldamine
(1) Liiklusregistrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsust eeldatakse.
(2) Kui liiklusregistrisse registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse, siis eeldatakse, et pandiõigus on lõppenud.
(1) Avaldus registerpandi kohta lahendatakse kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne.
(2) Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab registripidaja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab registripidaja avalduse kandemäärusega rahuldamata.
(3) Kui kandeavaldus rahuldatakse täielikult, tehakse registrisse kanne kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.
(4) Kui registripidaja rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldatava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.
§ 181. Registerpandi kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
(1) Kandemäärus, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, saab puudutatud isik esitada määruskaebuse.
(2) Määruskaebus esitatakse registripidajale kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel kandemääruse tegemisest.
(1) Registripidaja otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Registripidaja kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
(2) Määruskaebus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse ringkonnakohtusse esitamise nõuetele.
(3) Registripidaja ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest eraldi teatama.
(4) Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
(5) Kui registripidaja leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui registripidaja leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda.
(6) Kui registripidaja ei rahulda määruskaebust viie päeva jooksul, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega läbivaatamiseks ja lahendamiseks maakohtule, kelle tööpiirkonnas registripidaja asub. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele.
(7) Maakohus vaatab registripidaja edastatud määruskaebuse läbi, kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustikus kandemääruse kohta sätestatut.
(1) Õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamise teeb registripidaja omal algatusel.
(2) Registripidaja parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud.
§ 184. Juurdepääs liiklusregistrisse kantud andmetele
(1) Liiklusregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise ulatus ja juurdepääsupiirangud sätestatakse seaduses.
(2) Igal isikul on õigus tasuta juurde pääseda kõikidele temaga seotud registriandmetele.
(3) Liiklusregistrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud:
1) füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed;
2) registreerimistunnistuse number;
3) registreerimismärk;
4) identifitseerimisnumber (VIN-, TIN-, HIN- ja CIN-kood);
5) tervisetõendi ja eksamitega seonduvad andmed.
(4) Põhjendatud õigustatud huvi korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet.
(5) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, notaril, kohtutäituril, abipolitseinikul ja samuti liikluskindlustuse seaduse §-s 10 nimetatud liikluskindlustuse fondil on õigus juurde pääseda seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Riigiga või kohaliku omavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel avalikku ülesannet täitval isikul on õigus juurde pääseda andmetele, mis on talle vajalikud avalike ülesannete täitmiseks.
(6) Liikluskindlustuse ja mootorsõidukite kindlustusega tegeleval kindlustusandjal on juurdepääs käesoleva seaduse § 174 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud liiklusregistri andmebaasides olevatele andmetele kindlustusteenuse osutamiseks. Kindlustusteenuse osutamiseks on kindlustusandjal õigus ilma andmesubjekti (kliendi) nõusolekuta töödelda tema isikuandmeid kindlustusriski hindamise, kindlustuslepingute sõlmimise ning kindlustuslepingu täitmise ja kindlustuslepingu täitmise tagamise eesmärgil.
(6¹) Välisriigi riigiasutusel on sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki registreerimismenetluse, juhtimisõiguse andmise menetluse, ametialale juurdepääsuõiguse andmise menetluse ja isikutele antud õiguse kehtivuse kontrolli menetluse käigus tõendite kogumiseks õigus juurde pääseda liiklusregistrisse kantud andmetele, sealhulgas isikuandmetele. Andmete väljastamise otsustab Transpordiamet.
(6²) Mootorsõiduki või selle haagise, maastikusõiduki ja veesõiduki tootjal on õigus juurde pääseda liiklusregistrisse kantud isikuandmetele oma seaduses või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige parandusmeetmete rakendamiseks või sõidukite tagasinõudmiseks.
(7) Eestis registreeritud mootorsõidukitele, haagistele, maastikusõidukitele, väikelaevadele, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadele ning jettidele seatud kasutamise ja käsutamise piirangute andmed on avalikud.
(8) Mootorsõiduki kohta liiklusregistrisse kantud registerpandi andmed on avalikud. Registerpandi andmetega tutvumiseks piisab sõiduki registreerimisnumbri või liiklusregistrisse omanikuna sisse kantud isiku nime teadmisest. Keegi ei või end vabandada liiklusregistrisse registerpandi kohta kantud andmete mitteteadmisega.
(9)
(9¹) Sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeval asutusel on õigus juurde pääseda sõidukiga seotud andmetele ja sõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kasutaja andmetele. Juurdepääsu võimaldamise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 200³ lõikes 2 nimetatud rikkumiste menetlemise ja piiriülese teabevahetuse hõlbustamine.
(9²) Igal isikul on õigus saada käesoleva seaduse § 200³ lõikes 3 nimetatud päringu korral teavet, millised tema isikuandmed edastati käesoleva paragrahvi lõike 9¹ alusel sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele. Teabe andmisel teatatakse isikule ka päringu kuupäev ja päringu esitaja andmed.
(10) Transpordiameti veebilehe kaudu saab esitada elektroonilise taotluse liiklusregistrisse kantud sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki elektroonsete andmete, tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse ja piirangute ning juhiloa kehtivuse või juhtimisõiguse olemasolu elektroonselt väljastamiseks.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud taotluse esitamise korral on avalikud ka käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 sätestatud liiklusregistri andmed.
(12) Liiklusregistri andmeid väljastatakse seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud taotluse, muu ühekordse taotluse või Transpordiameti ja asjaomase isiku vahel sõlmitud lepingu alusel. Liiklusregistrist dokumendi või muu ühekordse taotluse alusel andmete väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(13) Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=128062011015 määrusega.
§ 185. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite register
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevate mootorsõidukite ja nende haagiste, sealhulgas maastikusõidukite ja nende haagiste ning traktorite, liikurmasinate ja nende haagiste üle, mis ei ole kantud liiklusregistrisse, peetakse arvestust kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris.
(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite register on andmekogu, mille asutab ning mille pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=116122011002 .
(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(1) Parkimine peab olema korraldatud nii, et see ei häiri ega ohusta liiklust ega põhjusta elamupiirkonnas inimeste häirimist mootorsõidukite heitgaasi ja müraga.
(2) Liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki võib parkimist korraldav teeomanik või teehoiu eest vastutav isik lasta ümber paigutada valvega hoiukohta käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Parkimist korraldav teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kasutada sõiduki teisaldamist tähistavat liiklusmärki ala tähistamiseks turvalisuse kaalutlustel või üldisele huvile tekitatava ohu vältimiseks.
(4) Parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil.
(5) Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse avalikul parkimisalal korraldatakse käesoleva seaduse §-des 187–190 sätestatu kohaselt.
(1) Kohalik omavalitsus võib oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega:
1) tasulise parkimise ala;
2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad;
3) parkimistasu soodustused ja vabastused.
(3) Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 188 sätestatud viivistasu määramise, viivistasu otsuse kolmanda eksemplari edastamise ja viivistasu otsuse sundtäitmiseks esitamise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted.
(4) Mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.
(5) Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Haagise parkimisel peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud haagise tiislile, nii et oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatule.
(6) Parkimistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.
(1) Parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui:
1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi;
2) tasutud parkimisaega on ületatud;
3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või
4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud käesoleva seaduse § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.
(2) Viivistasu maksja on mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.
(3) Viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale või kinnitatakse mootorsõiduki ja selle haagise külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Kui viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul saatmisest arvates või ei ole teada tema elektronposti aadress, kohaldatakse viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatut pärast seda, kui viivistasu ei ole laekunud mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale esitatud või mootorsõiduki või selle haagise külge kinnitatud viivistasu otsuses märgitud tähtajaks.
(4) Viivistasu otsusesse märgitakse:
1) otsuse koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
2) selle asutuse nimetus, kelle nimel otsus tehakse, ja kontaktandmed;
3) kui otsuse on teinud eraõigusliku juriidilise isiku töötaja, siis eraõigusliku juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed;
4) otsuse tegemise koht, kuupäev ning kellaaeg;
5) mootorsõiduki või selle haagise tüüp, mark ja registreerimismärk;
6) otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus;
7) otsuse tegemise õiguslik alus;
8) määratud viivistasu;
9) viivistasu maksmise tähtaeg;
10) teade selle kohta, et otsus toimetatakse kätte mootorsõiduki omaniku või kasutaja aadressil;
11) sundtäitmise algatamise hoiatus otsuse täitmata jätmise korral;
12) otsuse vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord.
(5) Mootorsõiduki või selle haagise omanikule või kasutajale kättetoimetatavasse viivistasu otsusesse märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele lisaks mootorsõiduki või selle haagise omaniku või kasutaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress.
(6) Viivistasu otsusele lisatakse viivistasu maksekorraldus koos pangakonto numbri, millele tuleb viivistasu tasuda, ning viitenumbriga.
(7) Kui mootorsõidukit või selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus.
(8) Viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu määramise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 98 lõikes 2 sätestatut.
(9) Viivistasu maksmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 päeva mootorsõiduki või selle haagise omanikule või kasutajale viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates.
(10) Viivistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.
(1) Viivistasu loetakse õigeaegselt makstuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud viivistasu otsuses märgitud pangakontole.
(2) Kui käesoleva seaduse § 188 lõikes 2 nimetatud isik leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada kaebuse halduskohtule.
(3) Viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
(4) Viivistasu sundtäitmise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut. Täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.
(1) Erandolukorras, mis on tingitud kiiresti muutuvatest ilmastikuoludest, vajadusest täita operatiivülesandeid või muust liikluskorra muutmise vajadusest, võidakse muuta parkimise korraldust.
(2) Päästeametil on õigus paigutada ümber sõidukeid piirkonnast, kus on vajalik teostada pääste- või demineerimistöid.
(3) Erandolukorrast tingitud parkimiskorralduse muutmisel fikseerib parkimist korraldav ametnik seni õiguspäraselt pargitud sõidukid ning need paigutatakse ümber valvega hoiukohta käesoleva seaduse §-s 92 ettenähtud korras.
(4) Parkimist või ümberpaigutamist korraldav asutus peab teavitama esimesel võimalusel ümberpaigutatud sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat või politseid.
(5) Ümberpaigutamis- ja hoidmiskulud tasub parkimist või ümberpaigutamist korraldav asutus.
(1) Teekasutustasu on rahaline kohustus, mille tasumine annab isikule õiguse kasutada käesoleva seaduse §-s 190² nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul.
(2) Teekasutustasu kohustusega veoauto ja selle haagisega avalikult kasutatava tee kasutamise õiguse periood algab teekasutustasu tasumisest, kui teekasutustasu tasuja ei ole tasumisel määranud hilisemat kehtima hakkamist.
(1) Teekasutustasu määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassidest, telgede arvust ning veoauto heitgaasiklassist.
(1¹) Heitgaasiklassi EURO 0, EURO I, EURO II, EURO III, EURO IV, EURO V, EEV või EURO VI kuuluv veoauto on üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto, mille heitgaasiklass vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ sõidukite maksustamise kohta maanteetaristute kasutamise eest (EÜT L 187, 20.07.1999, lk 42–50) lisas 0 sätestatud heitgaasiklassile.
(2) Teekasutustasu arvutamisel lähtutakse liiklusregistri andmetest. Kui liiklusregistris puuduvad andmed, siis lähtutakse teekasutustasu määra arvutamisel teekasutustasu tasuja esitatud andmetest. Liiklusregistris andmete puudumisel peab juht teel tõendama teekasutustasu määra aluseks olevaid andmeid registreerimistunnistusega või valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja väljastatud andmetega. Kui veoauto heitgaasiklassi ei ole võimalik kindlaks teha, siis arvestatakse teekasutustasu vastavalt veoauto heitgaasiklassile EURO 0.
(3) Kui üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise täismasside summa ei ületa 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad iga heitgaasiklassi ja telgede arvu puhul järgmised:
1) 24 tunni määr on 13 eurot;
2) 7 päeva määr on 34 eurot;
3) 30 päeva määr on 68 eurot;
4) 90 päeva määr on 170 eurot;
5) 365 päeva määr on 680 eurot.
(3¹) Kui üle 3500-kilogrammise täismassiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.07.2019, lk 202–240), artikli 3 punktis 11 nimetatud heiteta raskeveoki (edaspidi heiteta veoauto) ja selle haagise täismasside summa ei ületa 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad olenemata telgede arvust järgmised:
1) 24 tunni määr on 4 eurot;
2) 7 päeva määr on 10 eurot;
3) 30 päeva määr on 20 eurot;
4) 90 päeva määr on 50 eurot;
5) 365 päeva määr on 200 eurot.
(4) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO 0, EURO I või EURO II, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 24 eurot;
2) 7 päeva määr on 60 eurot;
3) 30 päeva määr on 120 eurot;
4) 90 päeva määr on 300 eurot;
5) 365 päeva määr on 1200 eurot.
(5) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO 0, EURO I või EURO II, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 40 eurot;
2) 7 päeva määr on 100 eurot;
3) 30 päeva määr on 200 eurot;
4) 90 päeva määr on 500 eurot;
5) 365 päeva määr on 2000 eurot.
(6) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO III, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 18 eurot;
2) 7 päeva määr on 45 eurot;
3) 30 päeva määr on 90 eurot;
4) 90 päeva määr on 225 eurot;
5) 365 päeva määr on 900 eurot.
(7) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO III, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 30 eurot;
2) 7 päeva määr on 75 eurot;
3) 30 päeva määr on 150 eurot;
4) 90 päeva määr on 375 eurot;
5) 365 päeva määr on 1500 eurot.
(8) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO IV, EURO V või EEV, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 16 eurot;
2) 7 päeva määr on 40 eurot;
3) 30 päeva määr on 80 eurot;
4) 90 päeva määr on 200 eurot;
5) 365 päeva määr on 800 eurot.
(9) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO IV, EURO V või EEV, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 26 eurot;
2) 7 päeva määr on 65 eurot;
3) 30 päeva määr on 130 eurot;
4) 90 päeva määr on 325 eurot;
5) 365 päeva määr on 1300 eurot.
(10) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO VI või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 14 eurot;
2) 7 päeva määr on 35 eurot;
3) 30 päeva määr on 70 eurot;
4) 90 päeva määr on 175 eurot;
5) 365 päeva määr on 700 eurot.
(11) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO VI või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 22 eurot;
2) 7 päeva määr on 55 eurot;
3) 30 päeva määr on 110 eurot;
4) 90 päeva määr on 275 eurot;
5) 365 päeva määr on 1100 eurot.
(12) Kui heiteta veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt kolm telge ning heiteta veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 6 eurot;
2) 7 päeva määr on 15 eurot;
3) 30 päeva määr on 30 eurot;
4) 90 päeva määr on 75 eurot;
5) 365 päeva määr on 300 eurot.
(13) Kui heiteta veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge ning heiteta veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad järgmised:
1) 24 tunni määr on 10 eurot;
2) 7 päeva määr on 25 eurot;
3) 30 päeva määr on 50 eurot;
4) 90 päeva määr on 125 eurot;
5) 365 päeva määr on 500 eurot.
(1) Teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul. Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal.
(2) Kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud.
(3) Transpordiamet võimaldab teekasutustasu tasumise ööpäev läbi. Transpordiamet võib teekasutustasu tasumise korraldamise ülesande üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule Transpordiameti, Maksu- ja Tolliameti ning eraõigusliku juriidilise isiku vahel sõlmitud halduslepinguga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusülesande täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Transpordiamet. Transpordiamet rakendab viivitamata meetmeid haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist.
(5) Kui Transpordiamet on teekasutustasu tasumise võimaluste korraldamise ülesande üle andnud eraõiguslikule juriidilisele isikule, võib halduslepingus kokku leppida, et ülesande täitja lisab teekasutustasule ülesande täitmisega seotud põhjendatud kulud ja mõistliku ärikasumi (edaspidi teenustasu). Teenustasu suurus määratakse kindlaks halduslepingus.
(6) Teekasutustasu tasuja maksab teekasutustasu Maksu- ja Tolliametile või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes omakorda kannab kogutud teekasutustasu Maksu- ja Tolliametile.
(7) Teekasutustasu tasumise päevaks loetakse tasutava summa selleks määratud kontole või maksuhalduri kassasse sularahana või makse autoriseerimise andmete maksuhaldurile laekumise päev või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku poolt teekasutustasu andmekogus teekasutustasuga seotud andmete kinnitamise päev.
(8) Teenustasu laekub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule.
(9) Teekasutustasu ja teenustasu tasumise korra ning teekasutustasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teenustasu suurima lubatud määra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=101122017016 määrusega.
Teekasutustasust on vabastatud: 1 1) Teekasutustasust on vabastatud:
1) Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ning päästeasutuse veoauto ja selle haagis;
2) rahvusvahelise abi osutaja veoauto ja selle haagis;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja veoauto ja selle haagis, mida kasutatakse peamiselt päästetööl;
4) vanasõiduk käesoleva seaduse § 83 tähenduses.
(1) Teekasutustasu tasuma kohustatud isikul on võimalik taotleda Transpordiametilt teekasutustasu tagastamist kasutamata perioodi või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eesmärgil sõiduki kasutamise perioodi eest 90 päeva määra või 365 päeva määra tasumise korral.
(2) Teekasutustasu tagastamist on võimalik taotleda veoauto ja selle haagise eest järgmistel juhtudel:
1) veoauto on liiklusregistrist või teise riigi asjakohasest registrist kustutatud või ajutiselt kustutatud;
2) veoauto registrikanne on peatatud;
3) veoauto omaniku või vastutava kasutaja vahetumisel;
4) veoautoga on täidetud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiülesannet või kriisiülesande täitmiseks vajalikku kodanikukohustust.
(3) Teekasutustasu tagastamiseks võib esitada taotluse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluse tekkimisest arvates.
(4) Tagastatava teekasutustasu summa arvutamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel tehtud registrikande järel kasutamata jäänud päevade arv tee kasutamise õiguse päevade arvuga ja korrutatakse tasutud teekasutustasu summaga.
(1) Maksu- ja Tolliamet täidab teekasutustasuga seoses kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud Transpordiameti pädevusse.
(2) Transpordiamet arvutab veoauto ja selle haagise eest tasumisele ning tagastamisele kuuluva teekasutustasu summa.
(1) Teekasutustasu andmekogusse kogutakse teekasutustasuga seotud andmed, et pidada arvestust teekasutustasu tasumise üle ning lihtsustada teekasutustasu tasumist ja riiklikku järelevalvet selle üle.
(2) Teekasutustasu andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Teekasutustasu tasumise kohustuse täitmist tõendavatel andmetel on õiguslik tähendus.
(4) Teekasutustasu andmekogu andmed ei ole avalikud, välja arvatud järgmised andmed:
1) veoauto registreerimisnumber;
2) veoauto ja selle haagise täismasside summa;
3) veoauto heitgaasiklass;
4) veoauto ja selle haagise telgede arv;
5) periood, mille eest on teekasutustasu tasutud;
6) teekasutustasu kehtima hakkamise aeg.
(4¹) Andmekogu vastutav töötleja teeb oma veebilehel iga aasta 25. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ artikli 11 lõikes 2 nimetatud teabe teekasutustasu kohta.
(5) Teekasutustasu andmekogu asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026045&id=101122017015 määrusega.
§ 190¹⁰. Transpordiameti ning Maksu- ja Tolliameti andmevahetus
Transpordiamet edastab Maksu- ja Tolliametile andmed tasumisele kuuluva ja tagastatava teekasutustasu kohta, mis on Maksu- ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Maksu- ja Tolliamet edastab Transpordiametile teabe teekasutustasu tasumise ja tagastamise toimingute kohta.