§ 94. Eratee avalikes huvides omandamine ja avalikuks kasutamiseks määramine
(1) Eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.
(2) Eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras.
(3) Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule.
(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus esitab seitsme päeva jooksul eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsuse jõustumisest arvates nimetatud otsuse ja masinloetaval kujul tee ruumilise ulatuse andmed maakatastri pidajale.
(1) Kui müüakse kinnisasi, mida läbib detailplaneeringu kohaselt avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee, on selle asukoha järgsel kohalikul omavalitsusel ostueesõigus.
(2) Kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi müüakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele või Eesti Vabariigile, samuti juhul, kui müüakse korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus.
(3) Detailplaneeringu, millega nähakse ette olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramine, kehtestanud kohaliku omavalitsuse avalduse alusel kantakse kinnistusraamatu kinnistusregistriosa kolmandasse jakku märkus selle kohta, et kinnisasi on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ostueesõigusega. Märkuse kinnistusraamatusse kandmisel ei ole vaja kinnisasja omaniku nõusolekut. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale seadusele ja paragrahvile ning detailplaneeringule, millega nähakse ette olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramine.
(4) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar viie tööpäeva jooksul pärast müügilepingu või muu lepingu tõestamist, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, lepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja elektrooniliselt müüdava kinnisasja või ehitise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ostueesõiguse teostamise otsustamiseks.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud ostueesõigust ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui kinnisasi omandatakse avalikes huvides, sealhulgas sundvõõrandatakse. Kui enampakkumisel on kinnisasi, mille kohta kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab kohtutäitur või pankrotihaldur vähemalt kümme päeva enne enampakkumist teate kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil kinnisasi asub.
(1) Üle 500 meetri pikkuste tunnelite ehitamisel ja projekteerimisel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91).
(2) Üle 500 meetri pikkuste tunnelite ehitamisel ja projekteerimisel esitatavad nõuded ning tunneli ohutuse eest vastutava asutuse määramise võib valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestada määrusega.
(3) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=107082015001 määrusega.
(1) Teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks.
(2) Tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=115072015013 määrusega.
(3) Raudteeületuskohal teeb lõikumiskoha ehitamist, korrashoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee omanik või valdaja nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustöödel, mida on raudteeülesõidukoha terves ulatuses kohustatud tegema tee omanik. Tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad.
(3¹) Kui riigitee põhitunnustele mittevastava tee osaks olev sild või viadukt on rajatud 1435-millimeetrise rööpmelaiusega avaliku raudtee ületamiseks, täidab silla või viadukti omaniku ülesandeid Transpordiamet. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teeosal tagab tee seisundinõuetele vastavuse kohaliku omavalitsuse üksus, kui Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitava kokkuleppe alusel ei ole teeosa seisundinõuetele vastavuse tagamise kohustused poolte vahel jaotatud.
(4) Eri omanikele kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses.
(5) Teel paikneva teise isiku omandis oleva teevälise rajatise, sealhulgas melioratsiooni- ja hüdrotehnilise rajatise, korrashoiu tagab teevälise rajatise omanik, mis ei välista tee omaniku vastutust isiku ees, kellel tekkis kahju tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu. Teevälise rajatise omanik vastutab tee omaniku ees võlaõigusseaduses sätestatud korras.
(6) Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.
(7) Riigiteid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.
(8¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(9) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(1) Projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee rajamise ja laiendamise ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht kinnistu täpsusega määratud.
(2) Tee, välja arvatud riigitee projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega annab kohaliku omavalitsuse üksus. Riigitee projekteerimistingimused annab Transpordiamet.
(2¹) Kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, millele projekteerimistingimuste andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, siis annab projekteerimistingimused asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.
(3) Olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel tee piirides tuleb ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga, kes võib määrata eelkõige nõuded:
1) materjalidele;
2) mõõtudele;
3) konstruktsioonile;
4) tehnoloogiale;
5) asukohale, kui see ei ole määratud planeeringu või projekteerimistingimustega.
(4) Tee projekteerimise normid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=122112023009 määrusega.
(1) Tee ehitamiseks esitatakse ehitusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele või annab kohaliku omavalitsuse üksus ehitusloa.
(2) Riigitee või planeeringutes kavandatud riigitee ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Transpordiametile või annab Transpordiamet ehitusloa.
(2¹) Kui riigi eriplaneering on koostatud riigitee ehitamiseks, annab riigitee või selle tee ehitamisega seotud ehitiste ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet või tuleb esitada ehitusteatis Transpordiametile.
(2²) Kui tee ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab ehitusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.
(3) Kui tee ehitatakse koos teiste teega funktsionaalselt koos toimivate ehitistega, siis võib tee ehitusloa andja ühitada antavate ehituslubade menetlused.
(1) Kui riigi eriplaneering on koostatud peamiselt riigitee ehitamiseks, annab riigitee ehitamisega seotud ehitiste kasutamiseks kasutusloa Transpordiamet või tuleb esitada kasutusteatis Transpordiametile.
(2) Kui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kasutusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab kasutusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab ehitusprojektis enamuse.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid täidab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel kohaliku omavalitsuse üksus.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete raames korraldab pädev asutus liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse auditeerimist, teedevõrgu liiklusohutuse hindamist ja tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimist:
1) üleeuroopalise teedevõrgu teel;
2) kiirteel ja põhimaanteel;
3) Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutataval maanteel, välja arvatud kinnistu juurdepääsuteel, kõnniteel, jalgteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel.
(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded ./dyn=111072026033&id=122052015002 ;
2) liiklusohutuse auditeerimise nõuded ./dyn=111072026033&id=103072015032 ;
3) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded ./dyn=111072026033&id=102092016001 ;
4) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded ./dyn=111072026033&id=110022017007 ;
5) liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava ./dyn=111072026033&id=103072015028 .
(1) Teeregistri eesmärk on tagada avalikult kasutatavate teede terviklik ja ajakohane andmestik teehoiu korraldamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks.
(2) Teeregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=122072026002 määrusega, millega sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmekogu ülesehitus;
2) andmete täpsem koosseis;
3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
4) andmete esitamise kord;
5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
7) vastutava töötleja ülesanded;
8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
(3) Teeregistri vastutav töötleja on Transpordiamet.
(4) Teeregistri andmed on:
1) tee tehnilised andmed;
2) tee toimimiseks vajalike rajatiste andmed;
3) tee ruumiandmed;
4) tee omaniku soovil tee korrashoidu teostava ettevõtja andmed.
(5) Teeregister koosneb:
1) riigiteede andmetest;
2) kohalike teede andmetest;
3) tee omaniku soovil muude teede andmetest.
(6) Kehtetu
(7) Tee omanik on kohustatud esitama andmed tee kohta 30 päeva jooksul tee vastuvõtmisest või kasutusloa andmisest arvates.
(8) Põhimäärusega võib sätestada, et teeregistrisse võib kanda ka need teed, mida ei ole reguleeritud käesolevas eriosas või käesolevas seadustikus.
(9) Teeregistri andmed avalikustatakse teeregistri veebilehel.
(10) Teeregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Teeregistri põhimääruses võib sätestada lühemad säilitamise tähtajad.
(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse avalikus veekogus ehitise ehitamisele ja avaliku veekogu koormamisele kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.
(2) Kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks ei loeta kaldaga ühendatud veekaabelliine, torujuhtmeid ega muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide, torujuhtmete või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu.
(3) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata veekogu süvendamisele, navigatsioonimärgile ja tee koosseisus oleva silla ehitamisele.
(4) Mälestisele avalikus veekogus kohaldatakse muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.
(5) Kui ehitise ehitamiseks on antud käesoleva seadustiku § 113¹ lõikes 1² sätestatud meretuulepargi hoonestusluba, siis ei ole ehitamiseks ehitusluba nõutav.
(6) Käesoleva seadustiku § 113¹ lõikes 1² sätestatud meretuulepargi hoonestusloa alusel ehitatud ehitisele antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja samas lõikes sätestatud meretuulepargi hoonestusloale.
(7) Käesolevas peatükis ettenähtud meretuulepargi hoonestusloale kohaldatakse hoonestusloa menetluse sätteid, arvestades käesolevas seadustikus sätestatud erisusi.
(1) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitise projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil asub ehitise ehitamise aluseks olev kaldakinnisasi.
(2) Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusprojekti koostamiseks ei ole projekteerimistingimused nõutavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kohalik omavalitsus annab vajaduse korral projekteerimistingimused järgmistele kaldaga püsivalt ühendamata ehitistele (edaspidi kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis):
1) veesõidukite teenindamiseks vajalikule sadamarajatisele, sealhulgas kaile, kaitsemuulile ja lainemurdjale;
2) sadamaga funktsionaalselt seotud veeliiklusrajatisele;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise teenindamiseks vajalikule tehnovõrgule ja -rajatisele;
4) kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalikule avalikus veekogus asuvale rajatisele, välja arvatud riigipiiri ületavale või maakondadevahelisele tehnovõrgule või -rajatisele;
5) supelranda teenindavale kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatisele;
6) ehitisele, nagu ujuvhotell, -saun, -restoran ja muu kaldalt tulijaid teenindav ehitis.
(1) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamiseks esitatakse ehitusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele.
(2) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(3) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks esitatakse koos ehitusteatisega hoonestusluba.
(1) Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitusloa andmiseks on kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa andmiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(1) Kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitise ehitusloa taotluses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule ehitise või ehitamisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus.
(2) Kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seadustiku § 105 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud ehitise puhul tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist taotleda hoonestusluba käesoleva seadustiku § 113³ alusel.
(3) Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotluse esitamisel lähtutakse käesoleva seadustiku üldosas ja § 113³ lõikes 2 hoonestusloa taotlusele esitatavatest nõuetest.
(4) Pädev asutus võib ehitusloa taotluse tagastada läbi vaatamata, kui taotletaval alal on algatatud teine ehitus- või hoonestusloa menetlus, mille alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole vastavale alale võimalik anda teist hoonestusluba.
(1) Pädev asutus võib avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitise ehitusloa kõrvaltingimusena lisaks käesoleva seadustiku üldosas sisalduvatele tingimustele sätestada:
1) ehitise avalikust veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused või
2) ehitise kasutamise ja töörežiimiga seonduvad tingimused.
(2) Pädev asutus keeldub avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitisele ehitusloa andmisest lisaks käesoleva seadustiku üldosas sisalduvatele tingimustele §-s 113¹³ sätestatud tingimustel.
(3) Kehtetu
(1) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise kasutamiseks esitatakse kasutusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele.
(2) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutamiseks esitatakse kasutusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(3) Kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja pindala, võib kasutusteatise esitada üksnes pärast seda, kui kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse.
(1) Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise kasutusloa andmiseks on kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutusloa andmiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(1) Pädev asutus võib avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitise kasutusloa kõrvaltingimusena lisaks käesoleva seadustiku üldosas sisalduvatele tingimustele sätestada:
1) ehitise avalikust veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused või
2) ehitise kasutamise ja töörežiimiga seonduvad tingimused.
(2) Pädev asutus keeldub avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitisele kasutusloa andmisest lisaks käesoleva seadustiku üldosas sisalduvatele tingimustele, kui ehitis:
1) on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
2) võib häirida lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
3) on vastuolus hoonestusloas sätestatud tingimustega või
4) on vastuolus muu avaliku huviga.
(3) Kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja pindala, antakse kasutusluba üksnes pärast seda, kui kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.
(4) Pädev asutus võib avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitisele kasutusloa andmisest keelduda, kui taotleja ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi isik.
(5) Kasutusluba avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutamiseks kehtib selle ehitamise aluseks oleva hoonestusloa kehtivuse lõpuni, kui kasutusloas ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu ja majandusvööndi ehitisega koormamiseks taotlema hoonestusluba.
(1¹) Hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga võib esitada minimaalselt 75 ruutkilomeetri suurusele alale.
(1²) Meretuulepargi hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata sisemere, territoriaalmere või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud, ent kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ja see annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel.
(1³) Meretuulepargi hoonestusloa andmisel ei anta ehitusluba ega vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) meretuulepargi ehitamiseks.
(2) Ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa oluline osa ning kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale. Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga ning millel puudub hoonestusluba või hoonestusloa kehtivus on lõppenud või hoonestusluba on kehtetuks tunnistatud, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile.
(3) Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti.
(4) Avaliku veekogu koormatava ala moodustab ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariidist lähtuvalt. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitise alune pind.
(5) Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile.
(1) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu:
1) meretuulepargiga;
2) vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega.
(2) Riik korraldab hoonestusloa võõrandamiseks enampakkumise või valikpakkumise 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates.
(3) Hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisel juhindub riigivara valitseja või tema volitatud isik riigivaraseadusest, arvestades käesoleva seadustikuga kehtestatud erisusi.
(4) Pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused tagastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus) läbi vaatamata.
(5) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 113⁶.
(6) Avaliku veekogu hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele.
(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ehitise kasutamise otstarve;
2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed;
3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala;
4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;
5) avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja;
6) esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha;
7) hoonestusloa taotletav kestus;
8) äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed;
9) teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist;
10) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid;
11) teave innovatsioonialadele kavandatava tehnoloogia uudsuse kohta.
(3) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
(3¹) Meretuulepargi hoonestusloa taotleja esitab pädevale asutusele 180 päeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsust:
1) nõuetele vastava ehitusprojekti ja ehitise tehnilised andmed ehitusõiguse andmiseks vajalikus mahus ning ehitusprojekti ekspertiisi olemasolu korral ka ekspertiisiakti;
2) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 1 punktides 5–8 ja 10–12 sätestatud andmed, kui neid andmeid ei ole keskkonnamõju hindamise aruandes piisavalt käsitletud;
3) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 alusel kehtestatud määruses veekogu süvendamise või veekogusse tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise kohta sätestatud andmed.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele.
(1) Hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsustab pädev asutus.
(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse käesoleva seadustiku § 113⁷ lõikes 3, § 113⁹ lõikes 3 või § 113¹¹ lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(2¹) Hoonestusloa menetlus algatatakse ehitisregistris. Esitatud taotluse andmed ja dokumendid kannab ehitisregistrisse pädev asutus.
(3) Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus:
1) isiku, kelle taotlust hakatakse menetlema;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise;
3) vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja;
4) vajaduse korral tingimused, mida peab arvestama, kui taotlusaluse ala kohta on algatatud rohkem kui üks hoonestusloa menetlus või taotlusaluse veekogu piiritletud ala koormamiseks kehtib teine hoonestusluba;
5) muud vajalikud tingimused.
(3¹) Kui hoonestusloa menetlusega seoses tehakse veeseaduse § 236 lõikes 2 nimetatud veeuuring, järgitakse selle tegemisel veeseaduse §-des 236, 237 ja 243 sätestatud nõudeid. Kui kasutatakse olemasolevaid seire- või uuringuandmeid, peavad need vastama veeseaduse § 53 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.
(4) Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemise ja muude tingimuste täitmise tähtaegu.
(5) Hoonestusloa riigilõiv tasutakse 30 päeva jooksul pärast hoonestusloa menetluse algatamise otsust.
(1) Pädev asutus esitab hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 30 päeva. Kui asjaomane asutus ei ole arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada asjaomase asutuse arvamuseta.
(2) Asjaomane asutus annab arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele.
(3) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks vajalikke dokumente ja lisateavet.
(4) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest, kui:
1) asjaomase asutuse hinnangul esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
2) asjaomase asutuse ohuhinnangul tekib hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitise puhul oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
3) hoonestusloa taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente ja lisateavet ega taotlenud nende esitamise tähtaja pikendamist;
4) hoonestusloa taotleja poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud dokumendid või lisateave on ebaõiged ja hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul asjaomase asutuse esitatud puuduste kõrvaldamise nõudest arvates puudusi kõrvaldanud.
(1) Kui asjaomane asutus ei tee käesoleva seadustiku § 113⁵ lõike 4 alusel ettepanekut keelduda hoonestusloa algatamisest ega esine § 113¹¹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(2) Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed ning käesoleva seadustiku §-s 113⁷ sätestatud täiendavate hoonestusloa taotluste esitamise kord ja tähtaeg.
(3) Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut juhul, kui:
1) hoonestusloa taotluse on esitanud taotleja, kes on võitnud planeerimisseaduse §-s 28¹ nimetatud konkursi või kandnud sama ala riigi eriplaneeringu koostamise kulud;
2) taotluses toodud veekogu piiritletud ala on kooskõlas kehtestatud riigi eriplaneeringus määratud tuuleelektrijaama rajamiseks sobivaima asukohaga ja
3) taotluse aluseks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamisest ei ole möödas üle viie aasta.
(4) Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut, kui taotlus on esitatud avaliku veekogu koormamiseks veekaabelliini, torujuhtme või muu samaväärse kaldaga ühendatud tehnovõrgu või -rajatisega.
(1) Käesoleva seadustiku § 113⁶ lõikes 1 sätestatud teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on huvitatud isikul õigus esitada veekogu sama piiritletud ala ehitisega koormamiseks omapoolne käesoleva seadustiku §-s 113³ sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus.
(2) Pädeval asutusel on õigus lühendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega täiendava hoonestusloa taotluse esitamiseks, kuid mitte alla 30 päeva, kui taotletud hoonestusloa läbivaatamisel on ettenähtav, et puudub teiste isikute huvi omapoolsete hoonestusloa taotluste esitamiseks.
(3) Kui käesoleva seadustiku § 113⁶ lõikes 1 sätestatud teates märgitud tähtaja jooksul ei esitata täiendavat hoonestusloa taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud tähtaja lõppemisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(4) Kui käesoleva seadustiku § 113⁶ lõike 2 kohaselt avaldatud teates märgitud tähtaja jooksul esitatakse täiendav hoonestusloa taotlus ja ehitis, millega avaliku veekogu piiritletud ala soovitakse koormata, erineb oluliselt esimeses hoonestusloa taotluses kirjeldatud ehitisest, esitab pädev asutus täiendava hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele käesoleva seadustiku §-s 113⁵ sätestatud korras.
(1) Kui hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala muudetakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust käesoleva seadustiku §-s 113⁵ sätestatud korras. Avaliku veekogu koormatava ala vähendamise korral võib pädev asutus jätta asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimata.
(2) Hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala võib põhjendatud juhul muuta pärast käesoleva seadustiku § 113⁶ kohaselt teate avaldamist ja § 113⁹ kohast menetlust. Kui ala nihutatakse või suurendatakse pärast nimetatud teate avaldamist või menetlust üle 33 protsendi, avaldab pädev asutus käesoleva seadustiku § 113⁶ kohaselt uue teate ning täiendavate taotluste esitamise korral menetleb taotlusi § 113⁷ lõike 4 ja § 113⁹ kohaselt.
(1) Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus (edaspidi konkureeriv taotlus), mille puhul puuduvad käesoleva seadustiku §-s 113¹¹ sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aspektidele. Kui nendele aspektidele vastab mitu konkureerivat taotlust, viiakse läbi käesoleva seadustiku § 113¹⁰ lõikes 1 sätestatud konkurss. Teiste taotluste kohta teeb pädev asutus keelduva otsuse.
(2) Pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi, lähtudes:
1) asjaomase asutuse arvamusest;
2) planeeringutes toodud suunistest ja tingimustest;
3) keskkonnakaalutlustest;
4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust;
5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest;
6) riigi majanduslikust kasust;
7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast;
8) projekti sotsiaalsest kasust;
9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest;
10) vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele;
11) riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel;
12) planeeringus määratletud innovatsioonialale kavandatava tehnoloogia uudsusest.
(3) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(4) Kehtetu
§ 113¹⁰. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine
(1) Kui taotluse kohta ei ole käesoleva seadustiku § 113⁹ lõike 1 alusel tehtud keelduvat otsust, korraldab pädev asutus 60 päeva jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates konkureerivate taotluste esitajate vahel konkursi enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).
(2) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus:
1) enampakkumise alghinnaks avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, mis ei ole meretuulepark – 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta ja avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga – 15 000 eurot ruutkilomeetri kohta;
2) tagatisraha suuruse, mis on meretuuleparkide puhul kaks protsenti ja muude ehitiste puhul kümme protsenti enampakkumise alghinnast;
3) konkursi korraldamise suulise, kirjaliku või elektroonilise enampakkumise teel;
4) pakkumisele esitatavad nõuded.
(3) Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumise korral tagatisraha tagastatakse. Konkursi võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 või 3 alusel konkursi nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata.
(5) Pädev asutus ei kvalifitseeri konkureeriva taotluse esitajat konkursil osalejaks, kui ta ei ole tähtaja jooksul tasunud tagatisraha.
(6) Pädev asutus lükkab konkursil osaleja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele.
(7) Pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks, kui:
1) on rikutud konkursi läbiviimise korda;
2) pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil võitnud osaleja on esitanud valeandmeid;
3) jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi;
4) enampakkumisel osalejana ei registreeritud ühtegi isikut;
5) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist;
6) enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust;
7) ilmnevad muud korraldaja poolt enampakkumise tingimustes või teates nimetatud asjaolud.
(8) Konkursi nurjunuks tunnistamise korral võib pädev asutus korraldada 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates uue konkursi. Uue konkursi nurjumise korral lõpeb konkurss tulemuseta.
(9) Konkureeriva taotluse esitajal, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks tunnistamise, ei ole lubatud osaleda käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel korraldataval uuel konkursil ja pädev asutus teeb tema taotluse puhul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse.
(10) Hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul.
(11) Kehtetu
(12) Pädev asutus selgitab käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel välja taotleja, kelle suhtes algatatakse hoonestusloa menetlus, ja teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud taotleja väljaselgitamisest arvates. Teiste konkureerivate taotluste kohta teeb pädev asutus sama tähtaja jooksul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(13) Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 113¹¹ sätestatud asjaolud.
(14) Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=116032023005 määrusega.
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu.
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui:
1) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba;
2) taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringuga;
3) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud;
4) kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering;
5) esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
6) hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitisega kaasneb oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitse objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
7) hoonestusloa taotleja suhtes esinevad käesoleva seadustiku § 113⁵ lõike 4 punktides 3 ja 4 või § 113⁹ lõike 1 kolmandas lauses või § 113¹⁰ lõikes 9 ja lõike 12 teises lauses või § 113¹³ lõike 1 punktis 2, 4 ja 6 või lõikes 3 sätestatud asjaolu;
8) käesoleva seadustiku § 113¹⁰ alusel korraldatud konkurss on lõppenud tulemuseta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seadustiku § 104 lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse § 113¹⁴ lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga.
(4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu teatavaks saamisest arvates, kui käesolevas seadustikus pole sätestatud teisiti. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(1) Hoonestusloa annab pädev asutus ehitisregistris elektrooniliselt.
(2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused:
1) hoonestusloa omaja;
2) avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites;
3) ehitise asukoht koormataval alal;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindala;
7) hoonestusloa kehtivusaeg;
8) hoonestusloa kasutamise piirangud;
9) muud vajalikud tingimused.
(2¹) Meretuulepargi hoonestusloale võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele määrata käesoleva seadustiku § 42 lõike 3 punktides 5 ja 6, § 109 lõike 1 punktis 2 ning veeseaduse § 193 lõike 1 punktides 5–10, 12 ja 15 sätestatud tingimusi.
(2²) Pädev asutus esitab käesoleva seadustiku § 113³ lõikes 3¹ sätestatud andmed ja dokumendid Keskkonnaametile vee erikasutuse tingimuste seadmiseks. Keskkonnaamet esitab kirjalikult tingimused vee erikasutuseks 30 päeva jooksul andmete ja dokumentide saamisest arvates.
(2³) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatud tingimuste saamist esitab pädev asutus meretuulepargi hoonestusloa eelnõu:
1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitus- või veeloa esemega;
2) vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.
(2⁴) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul meretuulepargi hoonestusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse hoonestusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi hoonestusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2⁵) Meretuulepargi hoonestusluba antakse 90 päeva jooksul käesoleva seadustiku § 113³ lõikes 3¹ nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.
(3) Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus, ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.
(3¹) Hoonestusloa menetluses, kus keskkonnamõju ei hinnata ega tehta uuringuid, on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud muudatuste tegemine lubatud muul põhjendatud juhul.
(4) Avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise kohta üle 33 protsendi küsib pädev asutus asjaomaselt asutuselt arvamust käesoleva seadustiku §-s 113⁵ sätestatud korras.
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui:
1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks;
2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga;
3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga;
4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
5) inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
7) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega.
(1¹) Meretuulepargi hoonestusloa andmisel kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud alustele käesoleva seadustiku § 44 punktides 1–3 ja 5 sätestatud keeldumise aluseid.
(1²) Meretuulepargi hoonestusloa andmisel võib kohaldada veeseaduse § 192 lõike 3 punktides 8–10 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.
(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja, temaga seotud isiku või kavandatava ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et see võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, alaliselt või ajutiselt kaitstavat olulise tähtsusega objekti või majandust või kui meretuulepargi hoonestusloa taotleja ei ole täitnud käesoleva seadustiku § 113³ lõikest 3¹ tulenevat kohustust ega ole tähtaja pikendamiseks esitanud mõjuvat põhjendust.
(3) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle taotletav hoonestusluba ei lähtu riigi olulistest huvidest.
(1) Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus arvestab hoonestusloa kehtivusaja määramisel ehitise liiki ja otstarvet.
(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu.
(3) Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 113¹⁵ sätteid.
(4) Kui hoonestusloa taotlus esitatakse ala kohta, kus on algatatud planeering ning planeerimismenetlus ei ole lõppenud, võib pädev asutus anda ajutise hoonestusloa. Ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul planeeringu kehtestamisest arvates. Kui ajutise hoonestusloa ja kehtestatud planeeringu vahel vastuolu ei esine, annab pädev asutus ajutise hoonestusloaga samadel tingimustel käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud tähtajaga hoonestusloa. Planeeringuga vastuolu korral hoonestusluba ei anta ja ajutine hoonestusluba kaotab kehtivuse.
§ 113¹⁵. Hoonestusloa tingimuste muutmine ja vee erikasutusega seotud tegevuste peatamine
(1) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi.
(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule.
(3) Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
(4) Pädev asutus võib meretuulepargi hoonestusloa vee erikasutusega seotud tingimusi muuta lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 1 punkti 2 alusel.
(5) Keskkonnaamet võib vee erikasutusega seotud tegevused peatada täielikult või osaliselt kuni kolmeks kuuks, kui esinevad järgmised tingimused:
1) meretuulepargi rajamisel kaasneb vee erikasutusõiguse kasutamisega oluline keskkonnahäiring, mida ei olnud võimalik loa andmisel ette näha, või kui loaga ette nähtud leevendusmeetmed ei ole olnud piisavad;
2) põhjuslik seos vee erikasutuse ja olulise keskkonnahäiringu vahel on tõendatud ning
3) huvi vee erikasutusega seotud tegevuste peatamata jätmiseks ei ole ülekaalukas.
(1) Kui hoonestusluba on läinud teisele isikule üle üldõigusjärgluse korras, muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmeid üldõigusjärglase taotluse alusel või omal algatusel.
(2) Hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks.
§ 113¹⁷. Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel
(1) Hoonestusluba või hoonestusluba omavas äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulist osalust omandada sooviv isik (edaspidi käesolevas paragrahvis omandaja) esitab enne hoonestusloa või äriühingu olulise osa omandamist pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) omandaja nimi, asukoht, registrikood või isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg, andmed osaluse kohta teises juriidilises isikus või varakogumis ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandajal on kontroll;
2) juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride nimekiri, andmed igale osanikule või aktsionärile juriidilises isikus või varakogumis kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kellel on kontroll juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride üle;
3) juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu iga liikme ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilisest isikust omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.
(2) Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega (apostilliga).
(3) Pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.
(4) Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloa või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse teisele isikule võõrandamise kohta.
(5) Pädev asutus teeb hoonestusloa ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise otsuse, võttes omandaja puhul arvesse käesoleva seadustiku §-s 113¹³ sätestatut. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamisest keeldumise otsuse, siis on hoonestusloa võõrandamine ja omandamine keelatud ja keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.
(6) Pärast hoonestusloa üleminekut teisele isikule muudab pädev asutus hoonestusloal omaja andmed. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut kohaldatakse ka hoonestusloa menetluses menetlusosalisena osalevas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel või talle kuuluva ettevõtte olulise osa üleminekul.
(1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotluse alusel.
(2) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui:
1) hoonestusloa omaja seda taotleb;
2) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi;
3) hoonestusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga koormatud alale ehitusluba ja ta ei ole taotlenud tähtaja pikendamist;
4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks;
5) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele;
6) hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisega;
7) hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist.
(2¹) Pädev asutus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule tunnistada meretuulepargi hoonestusloa kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõike 2 punkti 1 või veeseaduse § 194 lõike 2 punkti 4 alusel.
(3) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb käesoleva seadustiku § 113¹³ lõikes 2 sätestatud alus.
(3¹) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui meretuulepargi hoonestusloa omaja ei ole seitsme aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist saanud kasutusluba meretuulepargile, mille rajamiseks hoonestusluba taotleti, ega ole esitanud põhjendatud taotlust tähtaja pikendamiseks.
(4) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud.
(1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.
(2) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev asutus.