(1) Hoonete energiatõhususe suurendamiseks ettenähtud rekonstrueerimise toetusmeetmed seotakse kavandatud või saavutatud energiasäästuga.
(2) Energiasäästu määramiseks võrreldakse rekonstrueerimise eelset olukorda kavandatud või teostatud lahendusega, kasutades vähemalt ühte järgmistest näitajatest:
1) tüüpilise kasutuse andmete alusel määratud energiatõhususarv;
2) tegelike tarbimisandmete alusel määratud kaalutud energiaerikasutuse väärtus;
3) energiaauditis esitatud prognoositav energiatarbe muutus.
(3) Kui rekonstrueerimise toetusmeetmes kasutatakse energiasäästu määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust erinevat näitajat, peab rekonstrueerimise toetusmeede sisaldama kavandatava näitaja kirjeldust ning selle näitajaga määratud energiasääst peab olema võrreldav ja kontrollitav.
(4) Kui seadme või materjali paigaldab kvalifikatsiooninõuetele vastav isik, võib energiasäästu määramiseks võrrelda olemasoleva seadme või materjali energiatõhususe näitajat paigaldatava seadme või materjali energiatõhususe näitajaga.
(1) Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.
(2) Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus.
(3) Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib kaks aastat hoone valmimisest arvates. Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib kümme aastat. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks.
(4) Kui hoones puudub ühine küttesüsteem, võib selle hoone eraldi kasutatava osa kohta anda eraldi energiamärgise.
(5) Energiamärgise annab selleks vastavat kutset omav pädev isik. Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. Projekteeritava ehitise kohta antud energiamärgise andmed kantakse ehitisregistrisse hiljemalt ehitise kasutamise teatise või kasutusloa taotluse esitamisel.
(6) Energiamärgisele ja selle andmisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=106052015002 määrusega.
§ 67. Energiamärgis hoone tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel
(1) Selleks et võimaldada hoone ostmisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikul teha teadlik valik, peab hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus sisaldama energiamärgise andmeid, sealhulgas energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi.
(2) Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris.
(1) Energiamärgis peab olema paigaldatud külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale hoones, milles:
1) on suletud netopind rohkem kui 500 ruutmeetrit ja mida külastavad rahvahulgad;
2) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või muu avalik-õigusliku asutuse valduses on rohkem kui 250 ruutmeetrit suletud netopinda ja mida isikud sageli külastavad.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=120052015004 võib kehtestada määrusega loetelu rahvahulkade kogunemisega seotud hooneliikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu.
(3) Energiamärgis tuleb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud loetelus olevate hooneliikidega hõlmatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale.
§ 69¹. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem
(1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem on:
1) küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem koos soojusallikaga;
2) jahutussüsteem;
3) automatiseerimis- ja juhtimissüsteem (edaspidi automaatikasüsteem);
4) ventilatsioonisüsteem;
5) valgustussüsteem;
6) lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev süsteem.
(2) Automaatikasüsteem on süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja teenuseid, mis toetavad hoone tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist. Automaatikasüsteem peab lihtsustama hoone tehnosüsteemide automaatset juhtimist, võimaldades ka nende juhtimist käsitsi.
§ 69². Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamine
(1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem, sealhulgas käsitsi ehitatud tahkeküttel töötav tehnosüsteem, tuleb paigaldada või ehitada nõuetekohaselt. Nõuetekohaseks peetakse paigaldust või ehitamist, milles on lähtutud valdkonna heast tavast, asjakohasest standardist või paigaldusjuhendist.
(2) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb seadistada teenindatava hoone või ruumi tüüpilist kasutust arvestades optimaalsele tasemele.
(3) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava automaatselt reguleeritava tehnosüsteemiga koos tuleb paigaldada tehnosüsteemide pidevat kontrolli ja monitooringut võimaldav keskne automaatikasüsteem.
(4) Kui soojusallika paigaldamisel asendatakse küttesüsteem ja tarbevee soojendamise süsteem või olemasolev soojusallikas, peab paigaldatava soojusallika sesoonne primaarenergiale taandatud kasutegur, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10‒35), nõuetele vastavalt, olema vähemalt 80 protsenti.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud sesoonse primaarenergiale taandatud kasuteguri piirväärtus ei kohaldu, kui paigaldatava soojusallika lihttasuvusaeg on pikem kui 20 aastat. Lihttasuvusaja määramisel võetakse arvesse paigaldatava või asendava seadme ning sellega seotud tehnosüsteemi paigalduskulud ning summaarsed energia-, hooldus- ja käituskulud 20 aasta pikkuse perioodi jooksul.
(6) Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem isereguleeriva seadmega, kui see on tehniliselt teostatav.
(7) Püstitatava hoone küttesüsteem varustatakse isereguleerivate seadmetega, mis juhivad temperatuuri igas köetavas ruumis või hoone iga osa köetaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.
§ 69³. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamine
(1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud, asendava või ümberehitatud tehnosüsteemi energiatõhusust. Tehnosüsteemi energiatõhususe hindaja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse.
(2) Olemasoleva hoone suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tehakse hoone tehnosüsteemi ülevaatus. Tehnosüsteemi ülevaatuse käigus hinnatakse kütteallika või jahutusseadme või kombineeritud süsteemi korral ka ventilatsiooniseadme tõhusust ja võimsust, lähtudes hoone kütte- või jahutusvajadusest. Tehnosüsteemi energiatõhususe hindaja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse.
(3) Kasutusloa taotluse või kasutusteatise esitamisel lisatakse suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hinnang kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele.
(4) Kui kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, ei ole muudetud või hoone kütte- või jahutusvajadus ei ole pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohast energiatõhususe hindamist muutunud, hindamist ei korrata.
(5) Kütte- või jahutussüsteemi energiatõhusust ei hinnata käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt, kui:
1) kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, energiatõhususe parandamiseks on sõlmitud energiatõhususe leping energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses;
2) hoonesse on paigaldatud käesoleva seaduse § 69⁴ lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav automaatikasüsteem.
(6) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=111082020001 määrusega.
§ 69⁴. Mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamine
(1) Mitteelamu suurema kui 290-kilovatise tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Andmed olemasoleva mitteelamu automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta esitatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse ning andmed projekteeritud mitteelamu kohta lisatakse kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks paigaldatud automaatikasüsteem peab võimaldama:
1) hoone energiatarbimist pidevalt juhtida ja jälgida ning hoone energiatõhususe tarbimisandmeid koguda ja analüüsida;
2) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastamaks hoone tehnosüsteemide energiatõhususe vähenemist, et teavitada hoone omanikku või hoone tehnosüsteemide haldajat energiatõhususe parandamise võimalustest;
3) andmevahetust automaatikasüsteemiga ühendatud hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi ja muu hoones asuva seadme vahel;
4) koostalitlust eri tootjatele kuuluvate tehniliste lahenduste, seadmete ja hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide vahel.
(1) Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
(2) Kaitsevööndis on keelatud:
1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;
2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;
3) takistada ehitisele juurdepääsu;
4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;
5) takistada kaitsevööndiga ehitisele taimestiku või pinnase tõttu tekkinud ohu likvideerimist;
6) muud seaduses sätestatud tegevused.
(3) Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.
(4) Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale.
(5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:
1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;
2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist;
3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.
(6) Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
(7) Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt.
(8) Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=128062015004;114092023002 määrusega.
(1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teealune ja teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
(2) Käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit. Muu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit.
(3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kaitsevööndi laiust võib tee omanik põhjendatud juhul vähendada.
(1) Tee kaitsevööndis on keelatud:
1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
3) kaevandada maavara ja maa-ainest;
4) ladustada metsamaterjale ja töödelda puitu;
5) teha veerežiimi muutust põhjustavat tööd;
6) püstitada müügipunkti või muud teeninduskohta, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maanteega.
(2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava ja liiklusele ohtliku taimestiku, objekti või ehitise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
(3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
(4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
(1) Raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.
(2) Raudtee kaitsevööndis on keelatud:
1) ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel;
2) rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara ja teha kaevetöid;
3) teha uuendusraiet ja muud looduskeskkonda muutvat tööd;
4) toota ning ladustada kergestisüttivaid aineid ja lõhkematerjali;
5) ladustada ning paigaldada seadmeid ja materjale, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis;
6) ehitada ehitisi.
(3) Kehtetu
(4) Enne käesoleva seadustiku § 70 lõikes 3 nimetatud nõusoleku andmist on raudtee omanikul õigus põhjendatud juhul nõuda nõusoleku taotlejalt riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.
(5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või rööpme teljestikust 10 meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ja kinnisasja omanik ei esita metsa raiumiseks metsateatist ega raiu metsa, või juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu allikaks muu taimestik, mis ei vasta metsamaa tunnustele, ja kinnisasja omanik ei raiu või ei niida seda taimestikku, siis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muul omanikul või valdajal õigus korraldada raudteekaitsevööndis raudteeliikluse ohutuse tagamiseks metsa või muu taimestiku raiumine või niitmine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja teavitab kinnisasja omanikku eelnevalt tööde tegemisest ning tööde tegemisel kasutatavatest meetmetest.
§ 74. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud:
1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid;
2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke;
3) istutada puid.
(1) Surveseadme kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat surveseadet ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud surveseadme ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Surveseadme kaitsevööndis on keelatud:
1) ladustada jäätmeid, kemikaale või väetisi;
2) teha lõhkamis-, puurimis- ja kaevetöid, samuti üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, ladustada ja teisaldada raskusi ning korraldada ülesõite või teha muid surveseadme ohutust mõjutada võivaid töid.
(1) Gaasipaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat gaasipaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha tuld ja kasvatada puid. Veekogus asuva gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega.
(1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:
1) ladustada jäätmeid, materjale, aineid ja esemeid, mis ohustavad elektripaigaldist või takistavad ligipääsu elektripaigaldisele, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;
3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;
4) ehitada traattarasid ja metallaedu, rajada loomade joogikohti ning korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;
5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
(1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud sideehitist.
(2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud:
1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni;
2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju;
3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis;
4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;
5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
§ 79. Kohaldamisala ja ühtne riiklik digitaalne kontaktpunkt
(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse paigaldisele ja sideehitisele, sealhulgas väga suure läbilaskevõimega sidevõrgule.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 12 lõikes 3 nimetatud ühtseks riiklikuks digitaalseks kontaktpunktiks on Justiits- ja Digiministeerium.
(1) Paigaldis käesoleva seaduse tähenduses on seade seadme ohutuse seaduse tähenduses, mis on statsionaarselt paigaldatud ehitisse või on iseseisev ehitis. Paigaldis on eelkõige:
1) elektripaigaldis;
2) mahuti ja torustik, sealhulgas gaasipaigaldis;
3) lift;
4) köistee.
(2) Sideehitis on liin ja liinirajatis, sealhulgas väga suure läbilaskevõimega sidevõrk elektroonilise side seaduse tähenduses.
(3) Lift on:
1) ehitisse püsivalt paigaldatud, eri tasapindade vahel liikuv tõsteseade, mille tõstekõrgus on üle 2,5 meetri ning mis on ette nähtud kas ainult inimese veoks, inimese ja asja veoks või ainult asja veoks, kui inimene pääseb kandurile takistuseta ning juhtimisseadmed on kanduris või kanduril oleva inimese käeulatuses;
2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud fikseeritud suunal liikuv tõsteseade ka siis, kui see ei liigu mööda jäiku juhikuid, näiteks käärlift.
(4) Kandur on lifti osa, mille abil sellel asuvaid inimesi või asju tõstetakse või langetatakse.
(5) Lifti paigaldaja on isik, kes vastutab lifti projekteerimise, tootmise, paigaldamise ja turule laskmise eest. Lifti paigaldaja on toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tootja.
(6) Päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergiasalvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste seadmete, pumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse, käsitatakse hoone tehnosüsteemina, kui need on hoone toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud.
§ 81. Liftile ja selle ehitamisele esitatavad nõuded
(1) Lift ja selle ohutusseadised peavad vastama toote nõuetele vastavuse seadusest tulenevatele nõuetele ning nende nõuetele vastavus peab enne nende turule laskmist ja kasutusele võtmist olema ettenähtud korras tõendatud.
(2) Juurdepääs lifti ja köistee ajamile ning sellega seotud seadmetele peab olema takistatud. Juurdepääs lifti ja köistee ajamile ning sellega seotud seadmetele peab olema võimalik vaid hooldus- ja remonditöödeks või ohuolukorras.
(3) Lifti šahtis ei tohi olla kaableid, torusid ja muid seadmeid, mis ei ole vajalikud lifti toimimiseks. Ruumi, kus asuvad lifti ajam ja sellega seotud seadmed, ei tohi olla paigaldatud lifti ekspluateerimiseks mittevajalikke seadmeid, kui need takistavad lifti hooldus- ja remonditöid.
(4) Lifti paigaldaja ja ehitises ehitustööde eest vastutav isik peavad teavitama teineteist lifti paigaldamisega seotud küsimustes ja rakendama vajalikke abinõusid, et tagada lifti nõuetele vastav paigaldamine ja lifti kasutamise ohutus.
(1) Projekteeritava ja ehitatava sideehitise asukoha märgistamine lahendatakse sideehitise ehitusprojektis ning selle kohta küsitakse kinnisasja omaniku arvamust.
(2) Kasutuses oleva sideehitise asukoht märgistatakse maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks.
(3) Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.
§ 82¹. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgule esitatavad nõuded
(1) Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=121012026003 määrusega.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata järgmistele hoonetele:
1) käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mille olemust või välisilmet muudaks väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude või nende elementide paigaldamine;
2) käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud hoone;
3) hoone ehitisaluse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit;
4) ühe korteriga elamu;
5) riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 3 lõikeid 1, 4 ja 5 ning artikli 4 lõikeid 1, 3 ja 5 ei kohaldata avaliku sektori asutuse järgmist liiki füüsilisele taristule ja selle andmetele:
1) käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mille olemust või välisilmet muudaks väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude või nende elementide paigaldamine;
2) käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktis 2 nimetatud hoone;
3) riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 5 lõikeid 2 ja 4 ning artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata juurdepääsu andmisel ehitamise kavandamise andmetele ja ehitisele, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega saada ehitusluba, ning riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ja riigipiiri taristule.
§ 82². Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele
(1) Sideettevõtjal on õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme, sealhulgas tugijaama ning sellega ühendatud antennide ja väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti paigaldamiseks.
(2) Riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme omanikult nõuda üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise, edasise kasutamise ja eemaldamisega kaasnevate kulude hüvitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:
1) sideettevõtja kontaktandmed;
2) mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise asukoht, sealhulgas koordinaadid;
3) mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise tehniline joonis.
(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus otsustab mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise õiguse andmise kahe kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Otsused tehakse taotluste esitamise järjekorras.
(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise õiguse andmisest, kui:
1) ehitis ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamiseks;
2) see ohustab inimese elu või tervist;
3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;
4) see ohustab riigi julgeolekut;
5) ehitisel puudub piisav ruum mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamiseks;
6) ehitis on seotud elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu terviklikkuse ja turvalisusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tehtud otsus esitatakse elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tehtud otsus, välja arvatud lõike 5 punktis 4 nimetatud alusel tehtud otsus, avalikustatakse ehitisregistris.
(1) Projekteerimistingimused on nõutavad:
1) sideehitise puhul, välja arvatud liin, uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks;
2) kahte või enamat kinnisasja läbiva uue ehitusloakohustusliku elektripaigaldise rajamiseks või
3) olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle.
(2) Projekteerimistingimusi ei anta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitise ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
(1) Sideehitisega seotud vaidluste lahendamisel juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet elektroonilise side seaduse §-s 149 sätestatust.
(2) Sideehitisega seotud vaidlused tuleb lahendada kuue kuu jooksul.
(3) Väga suure läbilaskevõimega sidevõrguga seotud vaidluste puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklik vaidluste lahendamise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 14 tähenduses.
(1) Kui rajatakse või ehitatakse ümber soojuselektrijaam, esitatakse koos ehitusloa taotlusega energiamajanduse korralduse seaduse § 10 nõuetele vastav soojuselektrijaama tõhusaks koostootmisjaamaks muutmise kulude ja tulude analüüs, kui see on energiamajanduse korralduse seaduse § 10 kohaselt nõutav.
(2) Soojuselektrijaama rajamiseks või ümberehitamiseks taotletud ehitusluba ei anta, kui rajatava või ümberehitatava soojuselektrijaama elektripaigaldise ehitusprojekt ei ole kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude ja tulude analüüsi positiivse tulemusega.
§ 84². Alla 100-kilovatise päikeseenergiaseadme ehitusteatis
Kui alla 100-kilovatise nimivõimsusega päikeseenergiaseadme ehitamisel rajatisena või hoone tehnosüsteemi osana ei ole pädev asutus andnud ehitusteatise menetluses käesoleva seadustiku § 36 lõike 5 alusel alustatud kontrolli tulemusel haldusakti § 36 lõikes 6 viidatud tähtaja jooksul, võib alustada ehitamist.
(1) Kui ehitise kasutusele võtmiseks tuleb esitada kasutusteatis või on nõutav kasutusluba ning kui ehitise või ehitises oleva paigaldise suhtes kehtib auditi või kontrolli tegemise kohustus, tuleb koos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelse auditi või kontrolli järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.
(2) Kehtetu
(1) Raudteerajatise projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku raudteerajatise ehitusprojekti koostamiseks, välja arvatud raudteerajatise lammutamiseks.
(2) Raudteerajatise projekteerimistingimused annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(3) Raudteerajatise projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada puudutatud kohaliku omavalitsuse üksusega.
Raudteerajatise ehitamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ehitusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa.
Raudteerajatise kasutamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kasutusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutusloa.
(1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Käesolevas peatükis sätestatud nõuetest kohalduvad metsateele vaid §-s 93 sätestatud nõuded.
(2) Tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele võib kohaldada ehitisregistri kohta sätestatut.
(1) Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised.
(2) Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.
(3) Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
(4) Tee võib koosneda mitmest tee liigist.
(5) Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
(9) Üleeuroopalise teedevõrgu teed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.06.2024), märgitud teed.
(10) Tee ehitamise ja korrashoiu terminid ning üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=128062015003;107082015002;122072026005 määrusega.
(1) Riigitee on riigiteeks määratud riigile kuuluv tee või riigi poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Riigiteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet.
(2) Tee määratakse riigiteeks, kui tee vastab riigitee põhitunnustele, mis on eelkõige rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja laiema avaliku huvi või majandusmõjuga sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine, arvestades tee ehitustehnilist lahendust, teenindatava liikluse iseloomu ning riigiteede ühtse liikluse ja teehoiukorralduse tagamise üldpõhimõtet.
(3) Tee määrab riigiteeks Transpordiamet haldusaktiga.
(4) Riigitee liigid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=122072026005 määrusega.
§ 92². Riigitee koosseisus elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine
Liiklusseaduse § 1¹ lõikes 1 nimetatud teehoiukavas nähakse ette kulutused tee toimimiseks ebavajalike elektroonilise side võrgu passiivsete elementide rajamiseks, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik teeohutusnõuetest tulenevalt ning tingimusel, et nende opereerimise ja haldamise korraldamiseks on sõlmitud elektroonilise side võrku haldava sihtasutuse või elektroonilise side ettevõtjaga sellekohane leping.
Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamiseks või muuks kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1–2¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalik tee või tema poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga. Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus.
(1) Metsatee on riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud.
(2) Riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel on õigus vajaduse korral sõlmida kokkuleppeid metsatee kasutamiseks ja korrashoiu korraldamiseks.
(3) Metsatee seisundinõuded kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=116062015003 määrusega.
(4) Metsatee peab olema tähistatud nime või tähisega.
(5) Riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus korraldab metsateede ehitamist ja korrashoidu.
(6) Riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus võib metsatee või selle osa sulgeda või teel liiklust piirata:
1) kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik;
2) tuleohutuse tagamiseks;
3) metsa ökosüsteemide kaitseks;
4) õigusrikkumise takistamiseks;
5) metsamajandamistöödel ohutuse tagamiseks või
6) kui teed ei vajata riigimetsa majandamiseks ja kohalikuks liiklemiseks.
(7) Metsatee sulgemiseks või liikluse piiramiseks peab riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus paigaldama nõutavad liikluskorraldusvahendid.
(8) Metsatee tähistamise nõuded ja teetähistussüsteemi korra võib vastava valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestada määrusega.