Law

Ehitusseadustik

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 5c0e92ddb9584768a2a185ca180e5bd7b75ba9774bd583be2319675fa6e343ad

Contents: 193 provisions
  1. § 1. Seadustiku eesmärk
  2. § 2. Seadustiku kohaldamisala
  3. § 3. Ehitis
  4. § 4. Ehitamine
  5. § 5. Ehitusprojekt
  6. § 6. Ehitise korrashoid
  7. § 6¹. Huvipiirkond
  8. § 7. Hea tava
  9. § 8. Ohutuse põhimõte
  10. § 9. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte
  11. § 10. Asjatundlikkuse põhimõte
  12. § 11. Ehitisele esitatavad nõuded
  13. § 12. Ehitamisele esitatavad nõuded
  14. § 13. Ehitusprojektile esitatavad nõuded
  15. § 14. Ehitusprojekti koostamine ja projekti kontrollimine
  16. § 15. Ehitamise dokumenteerimine
  17. § 16. Ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
  18. § 17. Hooldusjuhend
  19. § 18. Ehitise audit
  20. § 19. Omaniku kohustused
  21. § 20. Ehitise omanikujärelevalve
  22. § 21. Ettevõtja kohustused
  23. § 22. Ettevõtja pädevus
  24. § 23. Pädev isik
  25. § 24. Teatud tegevusala kvalifikatsiooninõuded
  26. § 25. Teatamiskohustus
  27. § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
  28. § 26¹. Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolul
  29. § 27. Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul
  30. § 28. Projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus
  31. § 29. Projekteerimistingimuste taotlus
  32. § 30. Projekteerimistingimuste taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine
  33. § 31. Projekteerimistingimuste menetlus
  34. § 32. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine
  35. § 33. Projekteerimistingimuste kehtivus
  36. § 34. Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine
  37. § 35. Ehitusteatis
  38. § 36. Ehitusteatise esitamine
  39. § 37. Ehitusteatise alusel ehitamise alustamine
  40. § 38. Ehitusluba
  41. § 39. Ehitusloa andmiseks pädev asutus
  42. § 40. Ehitusloa taotlus
  43. § 41. Ehitusloa taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine
  44. § 42. Ehitusloa menetlus
  45. § 43. Ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis
  46. § 44. Ehitusloa andmisest keeldumine
  47. § 45. Ehitusloa kehtivus
  48. § 46. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine
  49. § 47. Kasutusteatis
  50. § 48. Kasutusteatise esitamine
  51. § 49. Kasutusteatise alusel ehitise kasutamine
  52. § 50. Kasutusluba
  53. § 51. Kasutusloa andmiseks pädev asutus
  54. § 52. Kasutusloa taotlus
  55. § 53. Kasutusloa taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine
  56. § 54. Kasutusloa menetlus
  57. § 55. Kasutusloa andmisest keeldumine
  58. § 56. Kasutusloa kehtivus
  59. § 57. Kasutusloa kehtetuks tunnistamine
  60. § 58. Ehitisregister
  61. § 59. Ehitisregistri vastutav ja volitatud töötleja
  62. § 60. Ehitisregistri andmed
  63. § 61. Ehitisregistri andmete tähendus
  64. § 61¹. Kohaldamisala
  65. § 61². Terminid
  66. § 61³. Teabe vahetamine ja huvipiirkonna määramine
  67. § 61⁴. Juurdepääs füüsilise taristu andmetele
  68. § 61⁵. Juurdepääs füüsilisele taristule
  69. § 61⁶. Juurdepääs ehitamise kavandamise andmetele
  70. § 61⁷. Ehitamise ühine teostamine
  71. § 61⁸. Hoonesisene füüsiline taristu
  72. § 61⁹. Juurdepääs hoonesisesele füüsilisele taristule
  73. § 61¹⁰. Vaidluse lahendamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis
  74. § 61¹¹. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teabe andmise kohustus
  75. § 61¹². Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele
  76. § 62. Kohaldamisala
  77. § 63. Terminid
  78. § 64. Hoone energiatõhususele esitatavad nõuded
  79. § 65. Energiatõhususe miinimumnõuded
  80. § 65¹. Elektriauto laadimistaristu
  81. § 65². Rekonstrueerimise toetusmeede
  82. § 66. Energiamärgis
  83. § 67. Energiamärgis hoone tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel
  84. § 68. Energiamärgise esitlemine
  85. § 69. Kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhusus
  86. § 69¹. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem
  87. § 69². Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamine
  88. § 69³. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamine
  89. § 69⁴. Mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamine
  90. § 70. Ehitise kaitsevöönd
  91. § 71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
  92. § 72. Tegevus tee kaitsevööndis
  93. § 73. Raudtee kaitsevöönd
  94. § 74. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd
  95. § 75. Surveseadme kaitsevöönd
  96. § 76. Gaasipaigaldise kaitsevöönd
  97. § 77. Elektripaigaldise kaitsevöönd
  98. § 78. Sideehitise kaitsevöönd
  99. § 79. Kohaldamisala ja ühtne riiklik digitaalne kontaktpunkt
  100. § 80. Paigaldis ja sideehitis
  101. § 81. Liftile ja selle ehitamisele esitatavad nõuded
  102. § 82. Sideehitise märgistamisele esitatavad nõuded
  103. § 82¹. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgule esitatavad nõuded
  104. § 82². Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele
  105. § 83. Projekteerimistingimused
  106. § 84. Sideehitisega seotud vaidluste lahendamine
  107. § 84¹. Soojuselektrijaama ehitusluba
  108. § 84². Alla 100-kilovatise päikeseenergiaseadme ehitusteatis
  109. § 85. Kasutusteatis ja kasutusluba
  110. § 86. Kohaldamisala
  111. § 87. Kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
  112. § 88. Projekteerimistingimused
  113. § 89. Ehitusteatis ja ehitusluba
  114. § 90. Kasutusteatis ja kasutusluba
  115. § 91. Kohaldamisala
  116. § 92. Terminid
  117. § 92¹. Riigitee
  118. § 92². Riigitee koosseisus elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine
  119. § 92³. Kohalik tee
  120. § 93. Metsatee
  121. § 94. Eratee avalikes huvides omandamine ja avalikuks kasutamiseks määramine
  122. § 95. Ostueesõigus
  123. § 96. Tee ehitamisele esitatavad nõuded
  124. § 97. Tee korrashoid
  125. § 98. Omanikujärelevalve
  126. § 99. Ehitusprojekt ja projekteerimistingimused
  127. § 100. Tee ehitamise dokumenteerimine
  128. § 101. Ehitusteatis ja ehitusluba
  129. § 101¹. Kasutusteatis ja kasutusluba
  130. § 102. Audit
  131. § 103. Teeregister
  132. § 104. Kohaldamisala
  133. § 105. Projekteerimistingimused
  134. § 106. Ehitusteatis
  135. § 107. Ehitusloa andmiseks pädev asutus
  136. § 108. Ehitusloa taotlus
  137. § 109. Ehitusloa menetlus
  138. § 110. Kasutusteatis
  139. § 111. Kasutusloa andmiseks pädev asutus
  140. § 112. Kasutusloa taotlus
  141. § 113. Kasutusloa menetlus
  142. § 113¹. Hoonestusluba
  143. § 113². Riigi alustatud hoonestusloa menetlus
  144. § 113³. Hoonestusloa taotlemine
  145. § 113⁴. Hoonestusloa menetluse algatamine
  146. § 113⁵. Asjaomase asutuse arvamus
  147. § 113⁶. Hoonestusloa taotluse teade
  148. § 113⁷. Täiendav hoonestusloa taotlus
  149. § 113⁸. Hoonestusloa taotluse muutmine
  150. § 113⁹. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine
  151. § 113¹⁰. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine
  152. § 113¹¹. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
  153. § 113¹². Hoonestusloa andmine
  154. § 113¹³. Hoonestusloa andmisest keeldumine
  155. § 113¹⁴. Hoonestusloa kehtivus
  156. § 113¹⁵. Hoonestusloa tingimuste muutmine ja vee erikasutusega seotud tegevuste peatamine
  157. § 113¹⁶. Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele
  158. § 113¹⁷. Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel
  159. § 113¹⁸. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine
  160. § 113¹⁹. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega
  161. § 113²⁰. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel
  162. § 113²¹. Hoonestustasu
  163. § 113²². Hoonestustasu maksmise kord
  164. § 113²³. Meretuulepargi hoonestusloa vee erikasutuse aruande esitamine
  165. § 114. Kohaldamisala
  166. § 115. Terminid
  167. § 116. Ehitamise dokumenteerimine
  168. § 117. Projekteerimistingimused
  169. § 118. Ehitusteatis ja ehitusluba
  170. § 119. Kasutusteatis ja kasutusluba
  171. § 120. Piirangud seoses riigikaitselise ehitise ümbruses või seda mõjutada võivate ehitiste ehitamisel
  172. § 121. Piirangud ehitamisele julgeolekuasutuse ehitise ümbruses
  173. § 122. Kohaldamisala
  174. § 123. Mõisted
  175. § 124. Puurkaevu ja -augu asukoha kooskõlastamine
  176. § 125. Puurkaevu ja -augu ehitamise dokumenteerimine
  177. § 126. Puurkaevu ja -augu ehitusloa menetlus
  178. § 127. Puurkaevu ja -augu kasutusele võtmine
  179. § 128. Puurkaevu ja -augu lammutamine
  180. § 129. Puurkaevu ja -augu konserveerimine
  181. § 130. Riikliku järelevalve teostaja
  182. § 131. Riikliku järelevalve teostamiseks lubatud erimeetmed
  183. § 132. Riikliku järelevalve erisused
  184. § 133. Sunniraha määr
  185. § 134. Ehitisele esitatavate nõuete rikkumine
  186. § 135. Ehitamisele esitatavate nõuete rikkumine
  187. § 136. Nõuetele mittevastava ehitise projekteerimine
  188. § 137. Andmete säilitamise kohustuse rikkumine
  189. § 138. Ehitusloata ehitamine
  190. § 139. Kasutusloata kasutamine
  191. § 140. Ebaseaduslik tegevus ehitise kaitsevööndis
  192. § 141. Menetlus
  193. § 142. Seadustiku jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

193 provisions

§ 1. Seadustiku eesmärk

Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.

Propose a change

§ 2. Seadustiku kohaldamisala

(1) Käesolevat seadustikku kohaldatakse ehitisele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu seadusega, ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga või Euroopa Liidu õigusaktiga. Käesoleva seadustiku nõuded tegevusele avalikus veekogus kohalduvad samaväärselt ka tegevusele mereala majandusvööndis. (2) Käesolevat seadustikku ei kohaldata päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata tehtavale, vältimatu ja edasilükkamatu vajaduse tõttu ehitamisele. (3) Käesolevat seadustikku ei kohaldata maavara kaevandamisele, kui kaevandamist reguleeriv seadus ei sätesta teisiti. (3¹) Käesolevat seadustikku ei kohaldata maaparandussüsteemide ehitamisele, kui maaparandusseadus ei sätesta teisiti. (4) Käesolevas seadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seadustiku erisusi. (5) Käesolevat seadustikku kohaldatakse riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ning riigipiiri taristule, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadustikku ei kohaldata Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe käigus ajutise ehitise ehitamisele. (6) Ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele kohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid. Võimaluse korral ühitatakse keskkonnamõju hindamise menetlus käesolevas seadustikus sätestatud menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded.

Propose a change

§ 3. Ehitis

(1) Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. (2) Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. (3) Kehtetu (4) Ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. (5) Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, sealhulgas ehitisealuse pinna, ehitise kõrguse ja sügavuse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=110062015008 määrusega.

Propose a change

§ 4. Ehitamine

(1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. (2) Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. (3) Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksiku osa vahetamist samaväärse vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise välisilmet või muid omadusi; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis olemuslikult sarnasena. (4) Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle maht ja kasutusotstarve ei muutu ning arhitektuurilised lahendused ei muutu või muutuvad väga vähesel määral ajakohaste ehitusmaterjalide või tehnosüsteemide kasutuselevõtu või eluruumile esitatavate nõuete täitmise tõttu. (4¹) Tehnovõrgu või -rajatise ümberehitamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis. Tehnovõrku või -rajatist loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle asukoht ei muutu ja kaitsevöönd ei laiene, kõrgus või maht muutub kuni 33 protsenti ning selle kasutusotstarve ja mõju jäävad varasemaga sarnaseks. (5) Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega.

Propose a change

§ 5. Ehitusprojekt

Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud teabekogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet.

Propose a change

§ 6. Ehitise korrashoid

Ehitise korrashoid hõlmab toiminguid, mille eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.

Propose a change

§ 7. Hea tava

Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses.

Propose a change

§ 8. Ohutuse põhimõte

Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist.

Propose a change

§ 9. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte

(1) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad olema võimalikult keskkonnasäästlikud, seejuures tuleb uue ehitise ehitamisele eelistada ehitise ajakohastamist ning ehitamisel kasutada loodusvarasid säästlikult. Projekteerimisel tuleb arvestada teadaolevate kliimamuutuste mõjuga. (2) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad soodustama vastutustundlikku maakasutust, säästvaid liikumisviise ning ehitatud keskkonna mitmekesisust, kohandatavust ja taaskasutust.

Propose a change

§ 10. Asjatundlikkuse põhimõte

(1) Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. (2) Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. (3) Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine.

Propose a change

§ 11. Ehitisele esitatavad nõuded

(1) Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. (2) Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul: 1) struktuuri terviklikkust, sealhulgas vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust, kasutatavust ja stabiilsust; 2) tuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni- ja päästevajadusi; 2¹) varjendi rajamist; 3) hügieenitingimusi ja kaitset tervist kahjustava mõju eest; 4) kasutamise ohutust ja ligipääsetavust; 5) mürakaitset ja akustilisi omadusi; 6) energiasäästlikkust ja -tõhusust; 7) loodusvarade säästvat kasutamist; 8) 8¹) heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda seda kahjustamata; 9) ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust; 10) kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid; 11) ehitise ja selle asukoha märgistamist. (3) Ehitisele esitatavate nõuete puhul järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L, 2024/3110, 18.12.2024), I lisas sätestatud olulisi nõudeid. (4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=103072015034;107072015032;112012016019;104042017014;126052017012;126052017013;131052018055;105032019026;104042020003;103102025022;114112025014;114112025017;107072026012 võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2¹ sätestatud nõuete osas. (5) Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026033&id=113052026004 võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2¹ sätestatud nõuete osas.

Propose a change

§ 12. Ehitamisele esitatavad nõuded

(1) Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. (2) Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. (2¹) Pädev asutus võib põhjendatud juhul lubada ajutise ehitise ehitamist kinnisasjale, mille üldplaneeringujärgne juhtotstarve, detailplaneeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve või katastriüksuse sihtotstarve ei vasta ajutise ehitise kasutusotstarbele, tingimusel, et üldplaneeringust tulenev maa-ala juhtotstarve jääb valdavaks ning detailplaneeringu olemasolu korral on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviidavus. (3) Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. (4) Ehitamisel tuleb kasutada selliseid tooteid, mille omadused võimaldavad ehitisel mõistliku aja vältel vastata nõuetele, sealhulgas peab ehitise nõuetele vastavus olema tagatud ehitisse tööstuslikult töötlemata loodusliku ehitusmaterjali, traditsioonilisel teel valmistatud rahvusliku ehitustoote või taaskasutatud ehitustoote püsival paigaldamisel. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=107072015032 võib määrusega kehtestada ehitamisele esitatavad nõuded.

Propose a change

§ 13. Ehitusprojektile esitatavad nõuded

(1) Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. (1¹) Lähtudes ehitise olemusest, tuleb ehitise sobivuse hindamisel muu hulgas arvestada asukoha eripära ja konteksti ning funktsionaalset ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumi. (2) Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. (3) Ehitusprojekti esitamise, selle sisu ja vormi ning koostamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=103072015029;118072015007;118062019026;114012020004;123022021008 määrusega.

Propose a change

§ 14. Ehitusprojekti koostamine ja projekti kontrollimine

(1) Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta: 1) ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid; 2) asjakohaseid ehitusuuringuid ning riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid; 3) planeeringut või projekteerimistingimusi nende olemasolu või olemasolu kohustuse korral; 4) ehitise asukohaga seonduvaid avalik-õiguslikke kitsendusi; 5) ehitamisprotsessist lähtuvaid vajadusi. (2) Vajaduse korral tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha ehitusuuring. Ehitusuuring võib hõlmata ka teistele ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist. Ehitusuuringu tulemused tuleb esitada ehitisregistrile ning õigusaktis sätestatud juhul ka muule andmekogule või haldusorganile. Eelistada tuleb ehitusuuringu tulemuste elektroonilist üleandmist. (3) Enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui: 1) kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga või 2) ehitusjärelevalvet tegeval asutusel on põhjendatud kahtlus ehitusprojekti nõuetele vastavuses, näiteks kui ehitusprojekti ei ole koostanud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) ehitusprojekti ekspertiisile, selle esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded ./dyn=111072026033&id=109062015025 , sealhulgas täpsemad kriteeriumid nende ehitiste määratlemiseks, mille ehitusprojektile tuleb teha ekspertiis; 2) ehitusuuringutele, nende esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded ./dyn=111072026033&id=128042015012;119042016003 , sealhulgas nõuded uuringu andmekoosseisule ning tulemuste vormistamisele.

Propose a change

§ 15. Ehitamise dokumenteerimine

(1) Õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. (2) Ehitamist kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik. (3) Ehitusdokumendid on eelkõige: 1) teostusjoonised või teostusmudel; 2) ehituspäevik; 3) kaetud tööde akt; 4) töökoosolekute protokollid; 5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete ja tehnosüsteemi seadistus- ja katseprotokollid ning paigaldusjuhendid. (4) Ehitusdokumendid tuleb üle anda ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist. (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) ehitamise dokumenteerimisele ja ehitusdokumentidele esitatavad nõuded ./dyn=111072026033&id=109092015003;119042016003;118022020009 ; 2) ehitusdokumentidele, nende üleandmisele ja säilitamisele esitatavad nõuded ./dyn=111072026033&id=109092015003;119042016003;118022020009 , seejuures täpsustades, millised dokumendid tuleb üle anda.

Propose a change

§ 16. Ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded

(1) Ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. (2) Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. (3) Ehitise kasutamise ja korrashoiu nõuded tulenevad heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud hooldusjuhendist (edaspidi hooldusjuhend). (4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada nõuded ehitise korrashoiule.

Propose a change

§ 17. Hooldusjuhend

(1) Hooldusjuhend sisaldab ehitisse paigutatud tehnosüsteemi, seadme, toote või erihooldust vajava konstruktsiooni või materjali tootja määratud korrashoiunõudeid, arvestades ehitise kasutamise eripära. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise kasutamise kohta, ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet. (2) Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik. Kui ehitises tehakse muudatusi, tuleb vajaduse korral hooldusjuhendit muuta. (3) Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, ei ole hooldusjuhendi olemasolu kohustuslik. Hooldusjuhendi olemasolu või hooldusjuhendis sätestatud toimingute ja nõuete järgimine ei välista omaniku vastutust ehitisest tulenevate ohtude korral. (4) Hooldusjuhend tuleb esitada elektrooniliselt ehitisregistrile ning õigusaktis sätestatud juhul ka muule registrile või pädevale asutusele. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=109092015003;118062019026;118022020009 võib kehtestada määrusega hooldusjuhendile, selle esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded hooldusjuhendi ajakohastamiseks, ning määrata juhud, millal nõutakse hooldusjuhendit.

Propose a change

§ 18. Ehitise audit

(1) Ehitise auditi eesmärk on tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist ehitise auditit. (2) Kasutuseelne audit tuleb teha õigusaktis sätestatud juhul enne ehitise kasutusele võtmist ja korraline või erakorraline audit ettenähtud juhul ehitise kasutamisel. (3) Ehitise auditit tegev isik peab olema pädev ja sõltumatu ning tagama auditeerimise ühetaolisuse ja usaldusväärsuse. (4) Ehitise auditit tegev isik ei või olla auditeeritava ehitise omanikuga, kasutajaga, projekteerijaga, ehitajaga, ehitises kasutatava ehitustoote tootjaga, vastava toote importija või levitajaga ja paigaldajaga seotud määral, mis tekitaks kahtlusi auditi tegija sõltumatuses ja erapooletuses. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=120102020004 kehtestab määrusega ehitise auditile, selle meetoditele, auditi esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, samuti korralise ning erakorralise auditi juhud ja sageduse.

Propose a change

§ 19. Omaniku kohustused

(1) Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: 1) ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele; 2) ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise; 3) et vahetult tema korraldusel tehtavat ja käesoleva seadustikuga reguleeritud tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega (edaspidi kvalifikatsioon) isik; 4) ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse; 5) seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve. (2) Kui omanik koostab ehitusprojekti, ehitab või teeb omanikujärelevalvet või muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid ise, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima. (3) Kui juriidilisest isikust omanik ehitab ehitusloakohustuslikku ehitist või koostab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ise, siis kohalduvad talle samad nõuded nagu majandustegevuse korras tegutsevale isikule, sealhulgas peab tema kvalifikatsiooni tõendama haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.

Propose a change

§ 20. Ehitise omanikujärelevalve

(1) Omanikul on kohustus tagada ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). (2) Omanikujärelevalve tegija ei või olla majandustegevuse raames seotud sama ehitisega seonduva muu tegevusega ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. (3) Selliste toimingute üle järelevalve tegemiseks, milleks omanikujärelevalve tegijal puuduvad oskused või teadmised, kaasatakse pädev isik. Kaasatud isiku tegevuse eest vastutab teda kaasanud isik. (4) Omanikujärelevalve tegemine ei välista ega piira töövõtja vastutust töövõtulepingu alusel. (5) Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=103072015027 määrusega.

Propose a change

§ 21. Ettevõtja kohustused

(1) Isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames (edaspidi ettevõtja), peab oma tegevuses järgima seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas peab ettevõtja: 1) järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik; 2) tagama, et tema vastutusel toimuv ja käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud ning andma dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele; 3) täitma majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas teenuse osutajale esitatud nõudeid. (2) Ettevõtja vastutab tema heaks tegutsevate isikute tegevuse eest, kui ta kasutab neid oma kohustuste täitmisel ja tema heaks tegutsevate isikute tegevus seondub selle kohustuse täitmisega. (3) Käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtja kohustused ei mõjuta ettevõtja lepingulisi või muid võlaõiguslikke kohustusi. Lepingulise kohustuse ja käesolevast seadustikust tuleneva kohustuse vastuolu korral kehtib käesolevast seadustikust tulenev kohustus.

Propose a change

§ 22. Ettevõtja pädevus

(1) Ettevõtja peab olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks. Ettevõtja ei või anda eksitavat teavet oma pädevuse kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub pädevus. (2) Ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel ja tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonile. (3) Ettevõtja tagab, et pädeval isikul on võimalik oma tööd teha töö eripärale vastava nõuetekohase hoolsusega. (4) Ehitusluba andev pädev asutus või ehitusjärelevalvet tegev asutus võib keelata või peatada ehitamise või mitte anda ehitusluba enne, kui ehitamist juhendab või ehitusprojekti kontrollib piisava kvalifikatsiooniga isik, kui pädevuse puudumisel ei oleks tööd tehtud asjatundlikult ning selle tagajärjeks oleks ohu tekkimine.

Propose a change

§ 23. Pädev isik

(1) Pädev isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusega seonduval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd. (2) Isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Isik ei või anda eksitavat teavet oma kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub kvalifikatsioon. (3) Pädev isik täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale vastava nõutava hoolsusega, sealhulgas ei või pädev isik samal ajal tegutseda mitme ettevõtja pädeva isikuna või olla vastutav mitme objekti eest, kui sellega seonduv töökoormus ei võimaldaks tal oma ülesandeid nõuetekohaselt täita. (4) Kutse- või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutse- või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks. (5) Käesolevas seadustikus sätestatud juhul ja tegevusalal tegutsemisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud. (6) Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid, sealhulgas täpsustatud selle tõendamise viisi, hindab isiku kvalifikatsiooni sobivust eelkõige omanik või tellija ettevõtja puhul ja ettevõtja oma töötaja või töövõtja puhul. (7) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada ehitusala tegevusaladele vastavad soovituslikud kvalifikatsiooninõuded.

Propose a change

§ 24. Teatud tegevusala kvalifikatsiooninõuded

(1) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. (2) Pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud järgmistel tegevusaladel: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; 2) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; 3) omanikujärelevalve tegemine; 4) energiamärgise andmine; 5) energiaauditi tegemine; 6) ehitusuuringud; 7) ehitusprojekti ekspertiis; 8) ehitise audit; 9) tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine; 10) korstnapühkimine; 11) liiklusohutuse audit; 12) avalikult kasutatavate teede korrashoid; 13) liikluskorralduse projektide tegemine. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud liiklusohutuse auditi tegevusalal tegutsedes on pädeva isiku tõendatud kvalifikatsiooni eeldus käesoleva seadustiku § 102 lõike 2 punktis 5 nimetatud õppekava läbimine ning õppekava korduv läbimine iga seitsme aasta tagant. (3) Kui isik on omandanud töö eripärale vastava kvalifikatsiooni välisriigis, ei pea ta oma kvalifikatsiooni tõendama kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavust käesolevast seadustikust tulenevatele nõuetele hindab ja tõendab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt: 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 2) Transpordiamet teede ehituse valdkonnas ja liiklusohutuse auditi tegevusalal; 3) Päästeamet käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 9 ja 10 nimetatud tegevusaladel. (3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusalal on pädevaks isikuks ka arhitekt, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis omandanud arhitekti kutsekvalifikatsiooni, mida tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 23 lõigetes 3‒5, artiklis 49 ning V ja VI lisas nimetatud kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevusalade täpsema jagunemise kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=106072021006;101122017009 määrusega. (5) Kehtetu

Propose a change

§ 25. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevuse registrisse esitab majandustegevuse teate ettevõtja, kes tegutseb järgmistel tegevusaladel: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine, välja arvatud kui ettevõtja pädeva isiku töö ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist; 2) ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimine; 3) omanikujärelevalve tegemine; 4) ehitusuuringu tegemine; 5) ehitusprojekti ekspertiisi tegemine; 6) ehitise auditi tegemine, välja arvatud kui ettevõtja on ehitise auditi toiminguteks akrediteerinud akrediteerimisasutus, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47); 7) avalikult kasutatavate teede korrashoid; 8) liikluskorralduse projektide tegemine. (2) Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele käesoleva seadustiku § 24 lõike 4 alusel kehtestatud õigusakti kohane tegevusala alaliik ning ettevõtja pädeva isiku kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed. (3) Majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas pädeva isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. Pädev isik ei või samal ajal tegutseda rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. (4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see koos pädeva isiku kinnitusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab teates ja pädeva isiku kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse. (5) Kui pädev isik ei esita kinnitust või kinnitusest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnituse või sellest loobumise majandustegevuse registrisse. (6) Pädeva isiku ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemisel on pädeval isikul õigus kinnitusest loobuda. Kui pädev isik on kinnitusest loobunud, tuleb ettevõtjal esitada registripidajale majandustegevuse üldandmete muutumise teade majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud pädev isik on asjaomasel tegevusala alaliigil ettevõtja ainus pädev isik, loetakse, et ettevõtjal ei ole sellel tegevusala alaliigil teatamiskohustus täidetud.

Propose a change

§ 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

(1) Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, või muudel seaduses sätestatud juhtudel. (2) Pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise: 1) püstitamiseks või rajamiseks; 2) laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust. (2¹) Pädev asutus võib isiku taotluse alusel anda projekteerimistingimused ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhul. (3) Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse: 1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; 2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; 3) planeeringus määratud tingimusi; 4) muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt; 5) planeerimisseaduse §-s 8 sätestatud põhimõtet. (4) Projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise: 1) kasutamise otstarve; 2) suurim lubatud arv maa-alal; 3) asukoht; 4) lubatud suurim ehitisealune pind; 5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; 6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; 7) teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; 8) ehitusuuringu tegemise vajadus; 9) haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted; 10) lammutamise tähtaeg. (5) Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab pädev asutus kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.

Propose a change

§ 26¹. Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolul

(1) Projekteerimistingimused on vajalikud asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtutakse käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused.

Propose a change

§ 27. Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul

(1) Detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda detailplaneeringus käsitletud ehitise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. (2) Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse: 1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; 2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; 3) planeeringus määratud tingimusi; 4) detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täpsustamiseks üldplaneeringut muutvas osas, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks. (4) Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul detailplaneeringus käsitletud: 1) krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui need sihtotstarbed on sellele krundile detailplaneeringus kindlaks määratud; 2) hoonestusala ja ehitisealust pinda, kuid mitte rohkem kui 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 3) kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist alla 20 meetri kõrgustel ehitistel kuni kolm meetrit esialgsest lahendusest või üle 20 meetri kõrgustel ehitistel 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 3¹) ehitise korruste arvu; 4) arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi; 5) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta ja rajatise liiki; 5¹) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike hoonete arvu; 6) ehitusuuringu tegemise vajadust; 7) haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid; 8) planeeringuala krundijaotust tingimusel, et selle tulemusena ei muutu planeeringualale esialgu antud ehitusõigus. (5) Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab pädev asutus kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.

Propose a change

§ 28. Projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus

(1) Projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Propose a change

§ 29. Projekteerimistingimuste taotlus

(1) Projekteerimistingimuste taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui projekteerimistingimuste taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse. (2) Projekteerimistingimuste taotluses märgitakse eelkõige: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri; 2) projekteerimistingimuste kättetoimetamise viis; 3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 4) projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus või sellega seotud ehitamise liik ja võimalik asukoht kinnisasjal; 5) andmed riigilõivu tasumise kohta; 6) muud vajalikud andmed. (3) Projekteerimistingimuste taotluse ja projekteerimistingimuste vorminõuded ning nende andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=103072015033 määrusega.

Propose a change

§ 30. Projekteerimistingimuste taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine

Pädev asutus kontrollib projekteerimistingimuste taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Eelkõige tagastatakse taotlus läbi vaatamata, kui ei esine käesoleva seadustiku § 26 lõikes 1 või § 27 lõikes 1 sätestatud alust.

Propose a change

§ 31. Projekteerimistingimuste menetlus

(1) Pädev asutus võib otsustada projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul. (2) Pädev asutus koostab projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. (3) Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. (4) Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. (5) Kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatakse kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. (6) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Propose a change

§ 32. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine

1) Pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui: 1) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld; 2) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta planeeringule; 3) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 27 esitatud tingimustele; 4) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele; 5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi; 6) käesoleva seadustiku § 31 lõike 4 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata ja eelnõu muutmine ei ole võimalik; 7) projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 8) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise otsustamist, või 9) projekteerimistingimustega soovitakse täpsustada riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut.

Propose a change

§ 33. Projekteerimistingimuste kehtivus

(1) Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat. Põhjendatud juhul võib pädev asutus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. (2) Kui sama taotluse esemega on antud uued projekteerimistingimused, muutuvad varem antud projekteerimistingimused kehtetuks.

Propose a change

§ 34. Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine

1) Pädev asutus võib tunnistada projekteerimistingimused kehtetuks, kui: 1) kehtetuks tunnistamiseks on projekteerimistingimustes ette nähtud võimalus; 2) projekteerimistingimuste andmise aluseks olnud andmed, planeering või muud ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded on muutunud; 3) sama kinnisasja kohta on hiljem kehtestatud detailplaneering; 4) projekteerimistingimuste taotluse esemega hõlmatud kinnisasjale on kehtestatud ehituskeeld või 5) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid projekteerimistingimuste andmise otsustamist.

Propose a change

§ 35. Ehitusteatis

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tuleb pädevat asutust ehitamisest eelnevalt teavitada. (2) Ehitusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2¹) Ehitusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega. (3) Ehitusteatise esitamine on nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. (4) Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1. Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. (5) Kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, asendab ehitusloa taotluse esitamine ehitusteatise esitamist. (6) Ehitusteatise vorminõuded ja selle esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=126062015010;114072015001 määrusega.

Propose a change

§ 36. Ehitusteatise esitamine

(1) Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse ehitusteatis pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse. (2) Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. (3) Ehitusteatises märgitakse: 1) esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri; 2) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 3) ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve; 4) ajutise ehitise korral ehitise kasutamiseks kavandatav aeg; 5) energiamärgis, kui see on nõutav. (4) Käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt. (5) Vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. (6) Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.

Propose a change

§ 37. Ehitusteatise alusel ehitamise alustamine

Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada nelja aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või kontrolli tulemusel esitatud nõuete haldusaktina andmisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.

Propose a change

§ 38. Ehitusluba

(1) Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. (2) Ehitusluba on nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud juhul. (3) Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1. Ehitusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.

Propose a change

← Find another law