Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 5c0e92ddb9584768a2a185ca180e5bd7b75ba9774bd583be2319675fa6e343ad
No one has proposed a change to this act yet.
Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.
Propose a change(1) Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu. (2) Hoonestustasu suurus on kolm protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja see arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. (3) Kehtetu (3¹) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on 1,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga; 2) vastava aasta Nord Pooli keskmine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind. (4) Hoonestustasu määramiseks arvutab Maa- ja Ruumiamet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse.
Propose a change(1) Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa või käesoleva seadustiku § 113¹ lõike 1² alusel antud meretuulepargi hoonestusloa andmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni. (1¹) Juhul kui ehitise ehitamiseks ei ole lisaks hoonestusloale vaja taotleda ehitusluba, algab hoonestustasu arvestamine ehitusteatise esitamisele, keskkonnaloa andmisele või veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisele järgnevast päevast olenevalt sellest, milline neist on varasem, ja hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku § 113²¹ lõike 2 kohaselt. (2) Hoonestusloa omaja maksab hoonestustasu riigile üks kord aastas eelmise kalendriaasta eest veeseaduse § 216 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks. (2¹) Meretuulepargi hoonestusloa omaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ nimetatud andmed kalendriaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks. Pädev asutus võrdleb esitatud andmeid põhivõrguettevõtja andmetega. (3) Pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 2 või 3 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest. (3¹) Meretuulepargi puhul tuleb ehitusloa või käesoleva seadustiku § 113¹ lõikes 1² sätestatud hoonestusloa andmisest kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni hoonestustasu maksta 0,15 protsenti käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ sätestatud minimaalsest hoonestustasust. Hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ sätestatud määras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse meretuulepargi puhul hetke, kui meretuulepark alustab elektrienergia tootmist. (4) Hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud korra kohaselt.
Propose a change(1) Meretuulepargi hoonestusloa omaja on kohustatud esitama kord aastas veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu veekasutuse aruande järgmiste tegevuste kohta: 1) veekogu süvendamine või veekogu põhja süvenduspinnase paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist; 2) veekogusse tahkete ainete paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist; 3) kaadamine mahuga alates 100 kuupmeetrist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud aruande esitamisele kohaldatakse sõltuvalt lubatud tegevusest veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud aruandluskohustus lõppeb, kui on lõppenud vee erikasutusega seonduvad tegevused ja nende kohta on esitatud veekasutuse aruanne.
Propose a changeKäesoleva peatüki sätteid kohaldatakse riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ning riigipiiri taristule. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse riigikaitselisele teele.
Propose a change(1) Riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. (1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või kriisiolukorra lahendamine. (2) Julgeolekuasutuse ehitis käesoleva seadustiku tähenduses on julgeolekuasutuse valduses olev ehitis. (3) Riigipiiri taristu käesoleva seadustiku tähenduses on riigipiiri valvamiseks vajalik ehitis.
Propose a changeNõuded riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu dokumenteerimisele kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026033&id=104122015011 määrusega.
Propose a changeRiigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusprojekti koostamiseks ei ole projekteerimistingimused nõutavad, välja arvatud juhul, kui viidatud ehitisi soovitakse ehitada alale, millel kehtiv riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku alusel.
Propose a change(1) Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Riigikaitselise tee ehitamiseks ei ole ehitusteatis nõutav. (2) Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Riigikaitselise tee ehitamiseks ei ole ehitusluba nõutav. (3) Seaduses sätestatud juhul peab riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba vastama riigi eriplaneeringule. (4) Ajutise riigikaitselise ehitise lammutamiseks ei pea taotlema ehitusluba. Ajutine riigikaitseline ehitis lammutatakse ühe aasta jooksul pärast selle kasutamise lõpetamist.
Propose a change(1) Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu kasutamiseks ei pea esitama kasutusteatist ega taotlema kasutusluba. (2) Omanik teavitab ehitise kasutusele võtmisest kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, kes kannab muudatuse ehitisregistrisse.
Propose a change(1) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva lõike punktis 1¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumise korral hoonestusloa eelnõu, ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele, kui: 1) kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi; 1¹) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki; 2) kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis; 3) kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. (2) Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest: 1) kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele; 2) kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet; 3) kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. (3) Kaitseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutus võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa ja kasutusloa taotluse täiendavaks kooskõlastamiseks. (4) Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026033&id=105052015008 või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=128062015014 määrusega. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigipiiri taristule.
Propose a changeJulgeolekuasutuse ehitise piirdeaiast, selle puudumisel hoone välisseinast või rajatise välispiirjoonest 50 meetri ulatuses ehitamine tuleb kooskõlastada julgeolekuasutusega. Julgeolekuasutus võib keelata hoone või rajatise ehitamise, kui hoone või rajatise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju julgeolekuasutuse ehitise turvakeskkonnale.
Propose a change(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse puurkaevu ja -augu ning salvkaevu projekteerimisele, rajamisele, kasutusele võtmisele, konserveerimisele ja lammutamisele. (2) Puurkaevu ja -augu ümberehitamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-e 123, 125 ja 126.
Propose a change(1) Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurkaev. (2) Puurauk on põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurauk. (3) Puurkaevu või -augu ümberehitamine on puurkaevule või -augule osade lisamine või asendamine puurkaevu või -augu seisukorra parandamiseks, rikke kõrvaldamiseks või kasutusaja pikendamiseks.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Puurkaevu või -augu puurimistöid teostav isik (edaspidi puurija) peab puurimistööde ajal pidama puurimispäevikut, kuhu kantakse: 1) puurkaevu või -augu asukoht; 2) töö tegemise aeg; 3) tehtud tööde kirjeldus, sealhulgas puurimismeetodi ja isolatsiooni tegemise kirjeldus; 4) vastavalt puurimissügavusele puuri ja manteltoru läbimõõt ning geoloogilise läbilõike kirjeldus; 5) kasutatud setete eemaldamise meetod; 6) puurkaevu või -augu hüdrogeoloogilised andmed. (2) Puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed käesoleva seadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi.
Propose a change(1) Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise Keskkonnaametiga, kui: 1) rajatakse või ehitatakse ümber puurkaev, millest kavatsetakse võtta põhjavett rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas või rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 50 inimese jaoks; 2) rajatakse või ehitatakse ümber avatud maasoojussüsteemi puurkaev; 3) rajatakse maasoojussüsteemi puurkaev või -auk, mis on sügavam kui 100 meetrit, või maasoojussüsteem, mille projektvõimsus on alates 25 kilovatist; 4) rajatakse puurkaev kambriumi-vendi või ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi või kehtestatud põhjaveevaruga alale või põhjaveemaardlasse või ehitatakse ümber puurkaev, mis asub nimetatud aladel; 5) rajatakse puurkaev looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud loodusobjektile või ehitatakse ümber puurkaev, mis asub nimetatud objektil. (1¹) Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise või keeldub taotluse või teatise kooskõlastamisest kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. (2) Kooskõlastamisel lisatakse ehitusloa eelnõule lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule: 1) 2) veehaarde sanitaarkaitseala projekt, kui selle koostamine on õigusaktide kohaselt nõutav; 3) puurkaevu või -augu ehitusprojekt. (3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasest kooskõlastamisest, kui: 1) ehitusprojekti on koostanud isik, kellel ei ole puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba; 2) puurkaevu või -augu asukoha valikul ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega või piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja -aukude mõjuraadiustega; 3) puurkaevu ehitusprojektikohane sügavus ja konstruktsioon ei taga ehitusprojektikohast vee tootlikkust või vee kvaliteeti; 4) puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist; 5) puurkaevuga või -auguga ehitusprojektikohaselt avatava põhjaveekihi valik ei ole lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud; 6) puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus ületab piirkonnas kinnitatud vaba põhjaveevaru koguse; 7) 8) taotleja ei ole esitanud kõiki nõuetekohaseid dokumente või on teadvalt esitanud valeandmeid. (4) Puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise kooskõlastamiseks on Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt veeuuringute või hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist. (4¹) Lisaks käesoleva seadustiku §-s 44 sätestatud alustele keeldub pädev asutus puurkaevu või -augu ehitusloa andmisest, kui: 1) puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ületatakse piirkonnas vaba põhjaveevaru kogust; 2) puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ei ole põhjaveekihi valik lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud; 3) puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist. (5) Kui ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude ehitusprojektikohane tootlikkus kokku on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, on ehitusloa taotluse kooskõlastamisel Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt põhjaveeseire puuraukude rajamist ühisveevärgi puurkaevuga või puurkaevudega avatava põhjaveekihi vee seisundi jälgimiseks põhjaveehaarde mõjupiirkonnas. (6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026033&id=125032026019 kehtestab määrusega: 1) salvkaevu konstruktsiooni, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded; 2) puurkaevu ja -augu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded ning nõuded ehitusprojektile, konstruktsioonile ja puurimismeetodile; 3) puurkaevu ja -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra; 4) puurkaevu või -augu ehitus- ja kasutusloa taotluste ning ehitus- ja kasutusteatise täpsustatud andmekoosseisud ja puurimispäeviku vormi; 5) puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja esitatavate andmete koosseisu.
Propose a change(1) Kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse selle kasutusloa taotluses lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule: 1) Eesti looduse infosüsteemi väljavõte või viide Eesti looduse infosüsteemis olevatele puurkaevu andmetele, millele kasutusluba taotletakse; 2) omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; 3) puurkaevu hooldusjuhend. (2) Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlus kooskõlastatakse Terviseametiga. Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude kasutusloa taotlust juhul, kui puurkaevust võetav vesi avaldab pärast nõuetekohast töötlemist inimese tervisele otseselt või kaudselt negatiivset mõju. (3) Kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse selle puurkaevu ja puuraugu kasutusteatises lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule: 1) Eesti looduse infosüsteemi väljavõte või viide Eesti looduse infosüsteemis olevatele puurkaevu või -augu andmetele; 2) omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; 3) puurkaevu või -augu hooldusjuhend.
Propose a change(1) Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või -augu. (2) Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti Keskkonnaametiga. (3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti kooskõlastamisest, kui: 1) puurkaev või -auk on riikliku keskkonnaseire jaam; 2) kohaliku omavalitsuse üksus on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna; 3) ehitusprojekt ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist. (4) Kehtetu
Propose a changePuurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaagentuuri.
Propose a change(1) Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet käesolevas paragrahvis nimetatud asutused. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine; 6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise ning kohaliku tee kaitsevööndi nõuete järgimise kontrollimine. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded raudteerajatise, survetorustiku ja -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, lifti, köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse kontrollimiseks; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded eelkõige ehitise kasutusele võtmise järgse ohutuse kontrollimiseks; 3) riigi eriplaneeringu alusel ehitatud ehitise riigi eriplaneeringule ja muudele nõuetele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmise kontrollimine; 5) hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning käesoleva seadustiku § 69⁴ lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimine; 5¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine; 5²) mobiiltelefonivõrgu aktiivseadmele juurdepääsu õiguse andmise nõuete kontrollimine; 6) ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise kontrollimine; 7) kasutuses oleva ehitise või selle osa ligipääsetavuse nõuetele vastavuse kontrollimine; 8) tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimine. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvaliku alusel aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollitud energiamärgiste hulk peab olema piisavalt suur, et aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. (4¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti läbi viidav energiamärgiste kontroll hõlmab: 1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli; 2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse kontrolli; 3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida märgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust. (5) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis meretuulepargi hoonestusloa alusel ehitatava meretuulepargi vee erikasutuse nõuete täitmise ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle. (6) Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet: 1) avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse tee seisundinõuete täitmise, riigitee kaitsevööndi nõuete, kasutamisnõuete ja kaitsenõuete täitmise ning tee-ehitamisega seotud ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle; 2) lennundusseaduses sätestatud ulatuses lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses oleva või muul juhul lennuohutusega seonduva ehitise üle; 3) meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutusega seonduvate nõuete täitmise üle. (7) Kehtetu (8) Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet riigitee ja kohalik tee kasutamise ja kaitsmise ning seisundinõuete üle, kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus. (9) Muinsuskaitseamet teostab järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. (10) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete ja varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. (11) Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise terviseohutust puudutavate nõuete täitmise üle, kui nimetatud nõuete üle järelevalve teostamise pädevus on seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt Terviseametil. (12) Kehtetu (13) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet loomade pidamiseks kasutatavate ehitiste üle. (14) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 8¹ sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.
Propose a changeKorrakaitseorgan võib käesolevas seadustikus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Propose a change(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kohustada omanikku teavitama avalikkust ehitisega seotud ohtudest või omaniku kulul teavitama ise avalikkust ehitisega seotud ohtudest. (2) Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel ehitisse või selle osasse, pärast ehitustoote turule laskmist sisenemisel selle ladustamis-, paigaldus- või müügikohta või ehitustoote kasutuskohta. (3) Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada; 3) ehitise lammutamiseks kehtestatud tähtaeg on saabunud ning uut tähtaega ei ole võimalik määrata. (4) Korrakaitseorganil on õigus korrarikkumise väljaselgitamiseks peatada ehitise ehitamine või selle kasutamine ka ohukahtluse korral.
Propose a changeEttekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot.
Propose a change(1) Ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Propose a change(1) Ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitise ohtlikkuse varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Propose a change(1) Ehitusprojekti koostamise eest, kui selle järgi ehitatud või ehitamisel olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Propose a change(1) Ehitusdokumentide või tehtud ehitusuuringute andmete, ehitusprojekti kontrollimise andmete, auditi dokumentatsiooni, hoonete energiamärgiste andmisega seonduvate andmete või nende koopiate täies mahus vähemalt seitsmeks aastaks säilitamata jätmise eest, kui see takistab olulisel määral ehitise ohutuse hindamist, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Propose a change(1) Ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Propose a change(1) Kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Propose a change(1) Nõuetele mittevastava tegevuse korral ehitise kaitsevööndis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Propose a change1) Käesoleva seadustiku §-des 134–140 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele: 1) linna- või vallavalitsus; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 3) Keskkonnaamet; 4) Transpordiamet; 5) Muinsuskaitseamet; 6) Päästeamet; 7) 8) Terviseamet; 9) Põllumajandus- ja Toiduamet. 10)
Propose a changeKäesolev seadustik jõustub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ajal.
Propose a change