(1) Käesolev seadus kehtib Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laevade ja ehitatavate laevade (kinnistatud laev) kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Asjaõiguste tekkimine, muutmine ja lõppemine kinnistatud laevale toimub vastavalt käesolevale seadusele.
(3) Merivõlgade tekkimine ja lõppemine toimub vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelisele merivõlgade ja pantide konventsioonile, sõltumata sellest, kas merivõlaga tagatud nõue on suunatud kinnistatud või kinnistamata laeva vastu.
(4) Nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva arestimine merinõude ja hagi tagamiseks toimub vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelisele laevade arestimise konventsioonile.
(1) Laev on sihtotstarbeliselt kasutatav piisava suurusega ujuvvahend, mis on mõeldud vees või vee peal liikumiseks ja seejuures inimeste või asjade kandmiseks või muuks otstarbeks ning on selleks võimeline.
(2) Laeva päraldis määratakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse päraldise sätetest lähtudes. Kahtluse korral loetakse asi päraldiseks, kui see on kantud laevainventari nimekirja.
(3) Laeva päraldiste hulka kuuluvad laeva tehniline dokumentatsioon ja muud laeva kasutamiseks vajalikud dokumendid.
(1) Laevakinnistusraamat koosneb laevade ja ehitatavate laevade registrist ning seda peetakse kinnistatud laevade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.
(2) Laevakinnistusraamatut peetakse vastavalt käesolevale seadusele ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusele (RT I 1998, 23, 321).
(1) Eeldatakse, et isikul, kelle kasuks on laevakinnistusraamatusse kantud asjaõigus või õigus asjaõigusele, on sellele õigus. Kui kinnistatud asjaõigus on kustutatud, siis eeldatakse, et seda ei ole enam olemas.
(2) Võlausaldaja ei saa nõuet tõendades tugineda sellele, et tema nimele on laevakinnistusraamatusse kantud laevahüpoteek.
(1) Isiku suhtes, kes on õigustoimingu kaudu heauskselt omandanud laeva, laevahüpoteegi, õiguse laevahüpoteegile või kasutusvalduse laevale, loetakse laevakinnistusraamatu sisu, niivõrd kui viimane puudutab neid õigusi, õigeks.
(2) Kui õigustatud isikule on laevakinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise piirang, on see piirang õiguse saaja suhtes siduv, kui ta tuleneb laevakinnistusraamatust või on saajale teada.
(3) Kui õiguse saamiseks on vaja teha kanne laevakinnistusraamatusse, siis loetakse õiguse saaja piirangust teada saanuks kande tegemise taotluse esitamise ajal või, kui kokkulepe saavutatakse hiljem, kokkuleppe saavutamise ajal.
(4) Käesoleva paragrahvi lõige 1 kehtib vastavalt sellele, kas isiku kasuks, kelle suhtes on laevakinnistusraamatusse tehtud kanne, tehakse sooritus või sõlmitakse tema ja kolmanda isiku vahel tehing, mis sisaldab käsutuse kinnistatud õiguse üle ja ei lange käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alla.
(1) Kui asjaõiguse tekkimiseks on vaja kannet laevakinnistusraamatus, kehtib õigus asjaõigusena tingimusel, et see on laevakinnistusraamatusse kantud.
(2) Kande piirides võib asjaõiguse sisu täpsemaks piiritlemiseks viidata kinnistamise aluseks olnud dokumentidele.
Omandi tekkimiseks laevale on vaja notariaalselt tõestatud kokkulepet omandi ülemineku kohta ja kannet laevakinnistusraamatus. Omandi ülemineku kokkulepe võib olla lihtkirjalik, kui laev kaotab omandi ülemineku tõttu õiguse kanda Eesti riigilippu.
(1) Laeva omandamisel muutub omandaja ka päraldise omanikuks, kui see kuulus võõrandajale. Võõrandamine ei laiene sellele laeva päraldisele, mille osas pooled on kokku leppinud teisiti.
(2) Kui laeva omandaja saab oma valdusse päraldise, mis ei kuulu võõrandajale, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 95. Heausksuse kindlakstegemisel on määrav aeg, millal omandaja sai valduse laevale.
§ 12. Laeva omandamine laevakinnistusraamatu kande igamisega
(1) Kui isik on kantud laevakinnistusraamatusse laeva omanikuna seadusliku aluseta, muutub ta omanikuks, kui ta on laeva endale kuuluva asjana katkematult ja heauskselt vallanud kümme aastat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja arvutamisel kohaldatakse vallasasja igamise sätteid.
(1) Kui isik on laeva katkematult ja heauskselt vallanud kümme aastat, võib ta kohtu kaudu nõuda enda kandmist laeva omanikuna laevakinnistusraamatusse.
(2) Kui laevakinnistusraamatusse on kantud omanik, siis on kande tegemine võimalik juhul, kui omanik on surnud või teadmata kadunud ning laevakinnistusraamatusse ei ole kümne aasta jooksul tehtud kandeid, milleks on vaja omaniku nõusolekut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja arvutamisel kohaldatakse vallasasja igamise sätteid.
(4) Pärast kande tegemise nõude esitamist määrab kohus üleskutsemenetluses tähtaja vastuväidete esitamiseks ning avaldab asjakohase kuulutuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui ettenähtud tähtajal vastuväiteid ei esitata või kui need lükatakse tagasi, teeb kohus määruse, mille alusel kantakse nõude esitaja omanikuna laevakinnistusraamatusse.
(1) Isik võib loobuda omandist laevale.
(2) Loobumiseks esitab omanik kohtule notariaalselt kinnitatud avalduse, mille alusel kantakse loobumine laevakinnistusraamatusse.
(3) Laev, mille omandist on loobutud, läheb riigi omandisse. Riik muutub omanikuks seeläbi, et ta kantakse omanikuna laevakinnistusraamatusse.
(4) Riik võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kande tegemise eeltingimuseks seada nõude, et laevaomandist loobuja peab enda kanda võtma loobutud laeva omandist tulenenud kohustused.
(1) Laeva võib laevahüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks laevahüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel.
(2) Osa laevast (laevaosa) võib koormata eraldi laevahüpoteegiga, kui see on kaasomaniku osa. Osa kaasomaniku osast ei või laevahüpoteegiga koormata.
(3) Laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet.
(1) Kui nõue on tagatud laevahüpoteegiga mitmel laeval või mitmel laevaosal, siis võib nõude rahuldada iga laeva või laeva iga osa arvel (ühishüpoteek).
(2) Hüpoteegipidaja võib jagada nõude summa üksikute laevade või laeva üksikute osade vahel nii, et iga laev või iga laevaosa vastutab ainult talle ettenähtud osas. Jagamiseks on vaja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud avaldust ja kannet laevakinnistusraamatus.
(3) Kui ühishüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega, siis on jagamiseks vaja tema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.
(1) Laevahüpoteegi võib jagada osadeks.
(2) Laevahüpoteegi jagamisel osadeks on vaja teha kanne laevakinnistusraamatusse. Kanne tehakse hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui laevahüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega, on laevahüpoteegi jagamiseks vaja tema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.
(4) Osahüpoteegid asuvad jagatud laevahüpoteegi järjekohal.
(5) Osahüpoteegid on omavahel võrdsed ja asuvad samal järjekohal, kui seadusest või kandest ei tulene teisiti.
(1) Laevahüpoteek tekib kande tegemisega laevakinnistusraamatusse.
(2) Hüpoteegi kandmiseks laevakinnistusraamatusse on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet hüpoteegi seadmise kohta.
Kui laev on koormatud mitme laevahüpoteegiga, määrab nende järjekoha kannete tegemise ajaline järgnevus põhimõttel, et varem sissekantud laevahüpoteek asub eespool.
(1) Järjekohta võib muuta tagasiastuva ja etteastuva laevahüpoteegi pidaja notariaalselt tõestatud kokkuleppel. Järjekoha muutmiseks tehakse sellekohane kanne laevakinnistusraamatusse.
(2) Kui tagasiastuv laevahüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega, siis on järjekoha muutmiseks vaja ka tema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.
(3) Järjekoha muutmine ei või kahjustada omaniku õigusi ega õigust, mille järjekoht on tagasiastuva ja etteastuva õiguse vahel.
Laevahüpoteegiga koormatud laeva omanikul on õigus koormatud laeva vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud laeva väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.
§ 24. Hüpoteegipidaja õigused laeva väärtuse vähenemise ärahoidmiseks
(1) Kui koormatud laeva väärtus väheneb omaniku tegevuse tagajärjel, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et laeva omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.
(2) Hüpoteegipidaja võib koormatud laeva väärtuse vähenemise ärahoidmiseks võtta kohtuotsuse alusel vajalikke meetmeid. Hüpoteegipidaja võib meetmeid võtta ka kohtuotsuseta, kui viivitamisega oluliselt väheneks koormatud laeva väärtus.
(3) Hüpoteegipidajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetega seotud kulutuste hüvitamist.
§ 25. Hüpoteegipidaja õigused laeva väärtuse vähenemisel
(1) Kui eeldatakse koormatud laeva väärtuse vähenemist või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja laeva omanikult nõuda endise olukorra taastamist või täiendavat tagatist.
(2) Kui laeva omanik hüpoteegipidaja nõudel endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib hüpoteegipidaja nõuda laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud laeva väärtus on vähenenud. Hüpoteegipidaja peab nõude täitmiseks andma vähemalt ühekuulise tähtaja.
(3) Kui omanik ei ole süüdi koormatud laeva väärtuse vähenemises, võib hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist ulatuses, milles laeva omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud.
Koormatud laeva päraldiste väärtuse vähendamine või korrapärase majandamise nõuete vastane eemaldamine laevast annab hüpoteegipidajale samad õigused nagu laeva väärtuse vähenemise korral.
§ 27. Hüpoteegipidaja õigus takistada kolmanda isiku tegevust
Kui kolmanda isiku laeva halvendava tegevuse tagajärjel tekib oht laevahüpoteegiga koormatud laevale, siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda kolmandalt isikult sellise tegevuse lõpetamist.
(1) Laeva omaniku loobumine õigusest laevahüpoteegiga koormatud laeva võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu.
(2) Kui pärast laevahüpoteegi seadmist on samale laevale seatud kasutusvaldus õigustatud hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse laevahüpoteeki hiljem seatud kasutusvaldusele. Kasutusvaldus kustutatakse ulatuses, milles see kahjustab laevahüpoteegi teostamist.
(1) Laevahüpoteek laieneb laeva päraldisele, välja arvatud juhul, kui päraldis ei ole laeva omaniku omandis.
(2) Laevahüpoteegi alt vabaneb päraldis, mis on päraldisele iseloomulikud omadused kaotanud korrapärase majandustegevuse käigus enne selle arestimist sundtäitmiseks.
(3) Asi ei lakka olemast laeva päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjaks olevast laevast.
(1) Kui laeva omanik või keegi teine kindlustusvõtja on laeva kindlustanud omaniku arvel, siis laieneb laevahüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele.
(2) Kindlustusandja võib kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja maksta hüpoteegipidajate kirjalikul nõusolekul.
(3) Kindlustusandja võib kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja maksta ka juhul, kui kindlustusvõtja või kindlustusandja on hüpoteegipidajale viivitamata teatanud kindlustusjuhtumist ja teatamisest on möödunud kaks nädalat ning hüpoteegipidaja ei ole avaldanud soovi kasutada oma laevahüpoteegist tulenevaid õigusi.
(4) Kindlustusandja ei või tugineda asjaolule, et ta ei olnud teadlik laevakinnistusraamatusse kantud laevahüpoteegist.
(5) Kindlustusandja vabaneb kohustustest hüpoteegipidaja ees, kui kindlustushüvitis on välja makstud käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid järgides.
(1) Hüpoteegipidaja ei saa takistada kindlustushüvitise väljamaksmist, kui kindlustusvõtja kohustub seda kasutama laeva taastamiseks ning tõendab laeva taastamise võimalikkust ja otstarbekust.
(2) Kindlustusandja kohustused loetakse täidetuks, kui laev on taastatud.
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib kindlustusandja kohta vaid juhul, kui hüpoteegipidaja on kindlustusandjale laevahüpoteegist teatanud.
(2) Kindlustusandja peab hüpoteegipidajale viivitamatult teatama kindlustusmakse tasumata jätmisest ja kindlustusvõtjale määratud täiendavast kindlustusmakse tasumise tähtajast.
(3) Kindlustuslepingu ennetähtaegne lõpetamine või mis tahes alusel muutmine ei jõustu hüpoteegipidaja suhtes enne kahe nädala möödumist sellest hüpoteegipidajale teatamisest, arvestades tavalist kirja kohaletoimetamise aega. Pooled võivad kokku leppida teisiti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei kehti kindlustussuhte lõpetamisel kindlustusmakse tasumata jätmise tõttu, kui kindlustusandja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustuse ja andnud sellega hüpoteegipidajale võimaluse tasuda kindlustusmakse kindlustusvõtja asemel.
(1) Kindlustusandja ja hüpoteegipidaja vahelised teated edastatakse tähitud kirjaga või antakse üle allkirja vastu.
(2) Kui hüpoteegipidaja asukoht või elukoht ei ole teada, loetakse kindlustusandjapoolne teatamiskohustus täidetuks tähitud kirja saatmisega hüpoteegipidaja poolt viimati näidatud aadressil.
(1) Kui kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest kindlustusvõtja ees viimase käitumise tõttu, säilib sellest sõltumata kindlustushüvitise maksmise kohustus hüpoteegipidaja ees. Kindlustushüvitise maksmise kohustus hüpoteegipidaja ees säilib ka juhul, kui kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumit loobub kindlustuslepingust.
(2) Kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest täielikult, kui:
1) kindlustusmakse ei ole tasutud määratud tähtajal;
2) laev on alustanud reisi mittemerekõlblikus olukorras või adekvaatselt varustamata või mehitamata;
3) laev on kõrvale kaldunud kindlaksmääratud sõidupiirkonnast.
(1) Kindlustusandjal on õigus nõuda laevahüpoteegi kandmist tema nimele niivõrd, kuivõrd ta rahuldab hüpoteegipidaja nõude.
(2) Kindlustusandjal on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumente laevahüpoteegi kandmiseks enda nimele.
(3) Kindlustusandja ei tohi kasutada temale üleläinud laevahüpoteegist tulenevaid õigusi nii, et see kahjustaks hüpoteegipidaja huve, kelle nõue on osaliselt rahuldatud, või nende hüpoteegipidajate huve, kelle suhtes kindlustusandja kohustus on säilinud.
§ 36. Kindlustusmakse tasumine hüpoteegipidaja poolt
Kindlustusandja on kohustatud hüpoteegipidajalt vastu võtma tasumisele kuuluvaid kindlustusmakseid ja teisi kindlustuslepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid.
Laevahüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, sellelt nõudelt kolme aasta jooksul enne laeva müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt laeva eest tasutud kindlustuspreemia ning kindlustuslepingust tulenev muu tasutud summa ja muud kõrvalnõuded.
(1) Hüpoteegipidaja võib nõuda laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ja koormatud laeva omanik võib võla tasuda pärast nõude tähtpäeva saabumist.
(2) Laevahüpoteegiga tagatud tähtajatu nõude rahuldamise korral võib hüpoteegipidaja nõuda võla tasumist ja omanik võib võla tasuda pärast seda, kui laeva omanikule või hüpoteegipidajale etteteatamisest on möödunud seaduses sätestatud tähtaeg. Ette teatada võib nii laeva omanik kui ka hüpoteegipidaja. Pooled võivad etteteatamistähtaja suhtes kokku leppida teisiti. Kokkulepe tuleb kanda laevakinnistusraamatusse.
§ 39. Omaniku õigused hüpoteegipidaja nõude rahuldamisel
(1) Omanik võib hüpoteegipidaja nõude vastu kasutada vastuväiteid, mis on võlgnikul.
(2) Omanik võib keelduda hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest seni, kuni võlgnikul on õigus vaidlustada võlasuhete aluseks olev tehing. Samasugune õigus on omanikul ka seni, kuni hüpoteegipidajal on õigus tasaarvelduse kaudu rahuldada oma nõue võlgniku vastu.
(3) Omaniku õigus vastu väita ei kao seetõttu, et võlgnik on vastuväidetest loobunud.
(1) Kui laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud laeva igakordne omanik nõuda laevahüpoteegi kustutamist või kandmist enda nimele.
(2) Kui laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud laeva igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses laevahüpoteegi kustutamist või kandmist enda nimele. Üleläinud laevahüpoteegist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada esialgse hüpoteegipidaja huve.
(3) Kui omanik on rahuldanud hüpoteegipidaja nõude võlgniku asemel, läheb nõue rahuldatud ulatuses temale üle, kui omaniku ja võlgniku vahelisest õigussuhtest ei tulene teisiti.
(4) Omanik võib hüpoteegipidaja nõude rahuldamise korral nõuda hüpoteegipidajalt dokumente, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks tema nimele.