(1) Käesolev seadus määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra.
(2) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses või maksualase teabevahetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui tollialastes õigusaktides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), tähenduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Kui käesoleva seaduse või maksuseaduse regulatsioon erineb välislepingus sätestatust, kohaldatakse välislepingu sätteid.
(6) Käesoleva seaduse 9. peatüki esimeses jaos sätestatud korda kohaldatakse järgmiste rahaliste kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele:
1) kohtumenetlusest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sealhulgas kassatsioonikautsjon ja riigilõiv;
2) prokuratuuri lahenditest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused;
3) riigile üleläinud elatisnõude ja alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi makstud tasu;
4) Kaitseressursside Ameti otsustest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused.
(6¹) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 5, 6, 8 ja 9 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades vastavale järelevalvele kohaldatavaid erisusi.
(6²) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud rahaliste kohustuste tasumisel tekkinud enammakse tagastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud korda juhul, kui rahaline kohustus tasuti § 105 lõikes 1 nimetatud kontole.
(7) Käesoleva seaduse alusel teostatavale riiklikule järelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
(1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
(2) Riiklikud maksud on:
1) tulumaks;
2) sotsiaalmaks;
3) maamaks;
4) hasartmängumaks;
5) käibemaks;
6) tollimaks;
7) aktsiisid;
8) raskeveokimaks;
9) ettevõtlustulu maks;
10) mootorsõidukimaks.
(3) Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.
(4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka:
1) kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti;
2) saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule, keskkonnahäiringu hüvitamise tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule, kui keskkonnatasude seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3) teekasutustasule, kui liiklusseaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks.
(2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.
(3) Maksuseaduses sätestatakse:
1) maksu nimetus;
2) maksu objekt;
3) maksumäär;
4) maksumaksja;
5) maksu saaja või laekumise koht;
6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood;
7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused;
8) võimalikud maksusoodustused.
(1) Maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral.
(2) Pensioniregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 4¹ sätestatud sotsiaalmaksu osa määra vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt viis aastat.
(1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. RT I 2003 88 591 690845 2004-01-01
(2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
(3)
(4) Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele.
(5) Vald ja linn võivad vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga halduslepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliametile.
(1) Maksukohustuslane on:
1) maksumaksja;
2) maksu kinnipidaja;
3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
(2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
(3) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
(4) Seadusega võib sätestada juhud, mil:
1) juriidilise isiku staatust mitteomavat isikuteühendust või varakogumit käsitatakse maksumaksja või maksu kinnipidajana;
2) mitut juriidilist isikut käsitatakse ühe maksukohustuslasena;
3) juriidilise isiku struktuuriüksust või temale kuuluvat ettevõtet käsitatakse iseseisva maksukohustuslasena.
(5) Riiki, valda või linna ei loeta maksumaksjaks ega maksu kinnipidajaks, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Maksumaksja ja maksu kinnipidaja võib olla ka välisriigi riigi- või omavalitsusasutus, muu avalik-õiguslik institutsioon, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või koostööprogrammi esindus.
(7) Riigi-, valla- või linnaasutuse, samuti käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud maksukohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses juriidilise isiku kohta sätestatut, kui nende kohta ei ole sätestatud teisiti.
(1) Maksukohustuslase õigusvõime, teovõime ja seadusjärgse esinduse suhtes kohaldatakse maksustamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavaid sätteid, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti.
(2) Alaealise või muu piiratud teovõimega füüsilise isiku nimel täidab käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi tema seaduslik esindaja. 15–18-aastane alaealine, kelle teovõimet on laiendatud, täidab käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud kohustusi iseseisvalt, kui need tulenevad tehingutest, mida alaealine võib isiklikult teha.
(3) Riigi-, valla- või linnaasutuse või käesoleva seaduse § 6 lõigetes 4 ja 6 nimetatud maksukohustuslase õigusi ja kohustusi maksumaksjana või maksu kinnipidajana teostab asutuse juht või muu volitatud isik vastavalt asutuse põhimääruses, ühingulepingus või muus maksukohustuslase tegevust reguleerivas õigusaktis antud pädevusele.
§ 8. Seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustused
(1) Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
(2) Seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse juht või õigusvõimetu varakogumi valitseja on kohustatud korraldama ühenduse varaga või hallatava varakogumiga seotud käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse hallatava vara arvel.
(3) Kui juriidilise isiku staatust mitteomaval isikuteühendusel ei ole tegevjuhti, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi täitma ühenduse liikmed. Maksuhaldur võib kohustuse täitmise nõudega pöörduda iga ühenduse liikme poole. Kui juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse vara haldab ühenduse liikmete või tegevjuhi asemel mõni teine isik, täidab tema hallatava varaga seotud maksukohustusi.
(4) Kui õigusvõimetul varakogumil ei ole valitsejat, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi täitma varakogumi kaasomanikud. Maksuhaldur võib kohustuse täitmise nõudega pöörduda iga kaasomaniku poole. Kui õigusvõimetu varakogumiga seotud majanduslikud hüved (§ 94 lõige 3) ei ole valitseja või kaasomanike valduses või kaasomanikke ei ole võimalik kindlaks teha, täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi isik, kellel on varakogumiga seotud asjade ja õiguste üle tegelik võim.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused laienevad testamenditäitjale, pärandi hooldajale, kohtutäiturile, kinnisasja sundvalitsejale ja muudele isikutele, kellele on seadusest tulenevalt pandud maksukohustuslase vara valitsemise kohustus.
(1) Mitteresidendi maksuesindaja (edaspidi maksuesindaja) on riiklike maksude maksuhaldurilt vastava tegevusloa saanud isik, keda mitteresident võib volitada ennast esindama Eestis tekkivate maksuseadustest või käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Maksuesindajana võib tegutseda Eestis asutatud juriidiline isik või välismaa juriidilise isiku Eestis äriregistrisse kantud filiaal.
(2) Maksuesindajale laienevad kõik registreeritud mitteresidendist maksukohustuslase õigused ja kohustused. Maksuesindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
(3) Maksuesindaja esitab riiklike maksude maksuhaldurile maksuesindaja tegevusloa saamiseks taotluse, kuhu on märgitud tema:
1) nimi ja aadress;
2) registreerimise number;
3) tegevusala ja tegevuskoht.
(4) Maksuesindaja peab olema maksevõimeline ja laitmatu reputatsiooniga. Maksuesindajal ei või olla maksuvõlga. Maksuesindaja peab maksuhalduri nõudmisel esitama tagatise.
(5) Maksuhaldur otsustab maksuesindaja tegevusloa andmise 20 kalendripäeva jooksul, arvates taotluse saamisest. Tegevusloa andmise otsustamisel kontrollitakse isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur võib arvesse võtta ka isiku varasemate maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist. Maksuhaldur võib maksevõimelisuse kontrollimiseks nõuda taotlejalt tõendeid tema varalise seisundi kohta.
(6) Maksuhaldur võib tegevusloa peatada või kehtetuks tunnistada, kui maksuesindaja suhtes on alustatud pankroti- või likvideerimismenetlust, maksuesindaja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi või ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele.
(7) Maksuhaldur avaldab maksuesindajate nimekirja oma veebilehel.
§ 9. Elukoht, asukoht, tegevuskoht ja püsiv tegevuskoht
(1) Mõisteid elukoht ja asukoht kasutatakse käesolevas seaduses tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(2) Tegevuskoht on isiku või juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse või õigusvõimetu varakogumi püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht.
(3) Püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatule volitatud esindaja kaudu.
(1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.
(2) Maksuhalduri ülesanded on:
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras;
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad;
3) nõuda sisse maksuvõlad;
4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi;
5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle;
6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle;
7)
8) teostada riiklikku järelevalvet ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle;
9) teostada riiklikku järelevalvet käibemaksuseaduses sätestatud makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle;
10) teostada riiklikku järelevalvet käibemaksuseaduses sätestatud väikeettevõtete erikorra rakendaja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle.
(3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.
Riiklike maksude maksuhaldur võib käesoleva seaduse, maksuseaduse või selle alusel antud õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, töödelda käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel.
(1) Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.
(2) Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.
(1) Maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited.
(2) Maksukohustuslasele ei tule tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust, kui:
1) viivitusest tuleneva kahju ennetamise või avalike huvide kaitse eesmärgil on vaja viivitamata tegutseda või
2) maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või
3) asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks või
4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti eesmärki või
5) muudel seadusega sätestatud juhtudel.
(1) Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet ja selgitusi tema käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta.
(2) Maksuhaldur selgitab vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses.
(3) Maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda andmesubjekti ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
(4) Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama talle kirjaliku tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud või tasaarvestatud maksusummade ja intressi kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg (§ 132) ei ole möödunud.
(5) Maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur.
(6) Maksuhaldur võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tõendile märke selle kohta, kellele või kellele esitamiseks tõend väljastatakse, samuti selle kohta, et maksukohustuslane ei ole taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal täitnud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tõend väljastatakse või selle väljastamisest keeldutakse viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tõendi väljastamine ei kustuta maksuvõlga ega võta maksuhaldurilt õigust maksuvõlga sisse nõuda.
Maksuhalduril on õigus saata maksukohustuslasele tema poolt maksuhaldurile teatavaks tehtud sidevahendi kaudu meeldetuletusi ja muud maksukohustuslast puudutavat informatiivse tähendusega teavet.
§ 15. Maksuseaduste selgituste ja juhendite andmine
(1) Rahandusministeeriumil ja riiklike maksude maksuhalduril on õigus anda käesoleva seaduse, maksualase teabevahetuse seaduse ja maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mille eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitused ja juhendid ei ole maksukohustuslasele siduvad.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitused ja juhendid avaldatakse selgituste ja juhendite andja veebilehel või avaldatakse perioodilise trükiväljaandena. Avaldamise tagab selgituste ja juhendite andja.
Maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule.
(1) Maksukohustuslaste register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv ning erinevaid rakendusi, alamregistreid ja süsteeme koondav andmekogu, mille eesmärgid on:
1) andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;
2) arvestuse pidamine maksude ja tasude määramiseks, nende tasumise õigsuse kontrollimiseks ja nende sissenõudmiseks;
3) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamine.
(2) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=116102026011&id=113052026010 määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) registri ülesehitus;
3) täpne andmekoosseis;
4) andmete registrisse kandmise kord;
5) täpsem andmete väljastamise kord;
6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
7) muud korralduslikud küsimused.
(3) Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) üldandmed;
2) töötamise andmed;
3) maksude ja tasude andmed;
4) varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, sealhulgas sissetulekute andmed;
5) majandustehingute andmed;
6) isikuga seotud dokumentide andmed;
7) isikuga seotud menetluste andmed.
(4) Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta:
1) maksukohustuslane;
2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik;
3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu ning töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja;
4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses;
5) maksuesindaja;
6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega;
7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja;
8) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kohustatud isik;
9) juriidilise isiku staatuseta välismaine isikuteühendus või varakogum;
10) isik, kelle andmeid töödeldakse maksualase teabevahetuse seaduse alusel;
11) mitteresident seoses teekasutustasu kohustusega;
12) isik, kelle andmeid töödeldakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel riikliku maksuhalduri ülesannete täitmiseks;
13) isik, kelle andmed kantakse hasartmänguseaduse alusel hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja, ning isik, kelle andmeid töödeldakse sama seaduse § 58 alusel;
14) isik, kelle andmeid töödeldakse tolliseaduse § 13 lõikes 1 sätestatud alusel ning sama seaduse §-s 4 ja tolliseadustiku artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks;
15) isik, kelle andmeid kogutakse vedelkütuse seaduse alusel;
16) makseteenuse pakkuja käibemaksuseaduse § 36¹ tähenduses ja makse saaja, kelle andmeid töödeldakse sama paragrahvi alusel;
17) käibemaksuseaduse § 19 lõikes 1¹ nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja käibemaksuseaduse § 19¹ tähenduses.
(5) Registris peetakse eraldi arvestust iga registrisse kantud isiku käesolevast seadusest, maksuseadusest, hasartmänguseadusest, vedelkütuse seadusest, maksualase teabevahetuse seadusest ning tollialastest õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, samuti käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste ning nende täitmise kohta.
(6) Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet.
(7) Registri andmeid säilitatakse kuni 75 aastat andmete registrisse kandmisest arvates. Töötamise registri andmeid säilitatakse kuni 75 aastat isiku surmast arvates.
(8) Registri põhimääruses sätestatakse andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise erandid riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud aruandekohustuse puhul.
(1) Enne tegevuse alustamist Eestis on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima:
1) juriidiline isik, keda ei kanta äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse;
2) riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse;
3)
4) mitteresidendist juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kellel tekib Eestis püsiv tegevuskoht, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse;
5)
6) seltsing, ühisus ja muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus, kellel tekib maksukohustus Eestis;
7) mitteresidendist tööandja, sealhulgas renditööjõu vahendaja, füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus, kelle töötajad töötavad Eestis.
(1¹) Kehtetu
(2) Maksu- ja Tolliamet väljastab registreeritu taotlusel registreerimist tõendava dokumendi.
§ 19. Juriidilise isiku või asutuse registreerimine
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juriidiline isik või asutus esitab registreerimiseks Maksu- ja Tolliametile avalduse, milles märgitakse:
1) isiku või asutuse nimi ja aadress;
2) isiku või asutuse juhtorgani liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ja elukoht.
(2) Avaldusele lisatakse juriidilise isiku põhikirja, ühingulepingu või muu juriidilise isiku tegevust reguleeriva õigusakti ärakiri. Avalik-õiguslik juriidiline isik viitab avalduses oma tegevuse aluseks oleva seaduse avaldamiskohale. Riigi-, valla- või linnaasutus lisab oma põhimääruse või asutuse tegevust reguleeriva muu õigusakti ärakirja.
(1)
(2)
(3) Maksuseaduses sätestatud kohustused laienevad ka füüsilisest isikust ettevõtjale, kes ei ole äriregistrisse kantud. Kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, laienevad selles sätestatud õigused nimetatud isikule alates tema kandmisest äriregistrisse.
(4) Maksuhalduri ettepanekul võib äriregistrist kustutada füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei tegele ettevõtlusega tulumaksuseaduse § 14 tähenduses. Enne ettepaneku tegemist äriregistri pidajale annab maksuhaldur füüsilisest isikust ettevõtjale tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks.
(5)
§ 20². Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa ja registreeritud elukaaslase registreerimine ja registrist kustutamine
(1) Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus registreerida oma ettevõtte majandustegevuses osalev abikaasa töötamise registris käesoleva peatüki 3¹. jaos sätestatud korras.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa (käesolevas paragrahvis edaspidi abikaasa) on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa, kes osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses ning kellel ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut.
(2¹) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kohta sätestatut kohaldatakse ka tema ettevõtte tegevuses osalevale registreeritud elukaaslasele.
(3)
(4)
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 4 nimetatud mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus, milles märgitakse:
1) mitteresidendi nimi ja aadress;
2) registreerimiskoht ja registreerimisnumber või muu identifitseerimist võimaldav kood, kui need andmed on olemas;
3) püsiva tegevuskoha tegevusala, tegevuskoht ning postiaadress Eestis;
4) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakonto number ja krediidiasutuse nimi, kus pangakonto on avatud;
5) juriidilise isiku püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht;
6) juriidilise isiku iga aktsionäri või osaniku nimi ja registri- või isikukood, isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta.
(1¹)
(2) Mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha registreerimise avaldusele lisatakse:
1) registreerimistunnistuse ärakiri, registri väljavõte või juriidilise isiku olemasolu tõendav muu dokument;
2) püsiva tegevuskoha vastutava isiku volitusi tõendav dokument;
3) juriidilise isiku asukohamaa seaduste kohaselt kinnitatud põhikirja või ühingulepingu ärakiri või juriidilise isiku tegevust reguleeriv muu dokument, kui nende dokumentide esitamine on nõutav juriidilise isiku registreerimise korral tema asukohamaal;
4) püsiva tegevuskoha vastutava isiku notariaalselt kinnitatud või maksuhalduri poolt ametlikult kinnitatud allkirjanäidis;
5) maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.
(3) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 4 nimetatud juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse või varakogumi püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus, milles märgitakse:
1) isikuteühenduse või varakogumi nimi või nimetus ja aadress, kui need on olemas;
2) isikuteühenduse või varakogumi identifitseerimist võimaldav number või registrikood, kui see on olemas;
3) isikuteühenduse liikmete või varakogumi kaasomanike nimi ja aadress, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul;
4) juhtimisõigusega liikmete, tegevjuhi või vara valitseja nimi ja aadress, kui kõik käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isikud ei osale ühenduse juhtimises või varakogumi haldamises;
5) püsiva tegevuskoha tegevusala, tegevuskoht ning postiaadress Eestis;
6) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakonto number ja krediidiasutuse nimi, kus pangakonto on avatud;
7) püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldusele lisatakse:
1) juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse või varakogumi tegevuse aluseks oleva dokumendi ärakiri;
2) püsiva tegevuskoha vastutava isiku notariaalselt kinnitatud või maksuhalduri poolt ametlikult kinnitatud allkirjanäidis;
3) vastutava isiku volitusi tõendav dokument;
4) maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.
§ 21¹. Seltsingu, ühisuse ja muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse registreerimine
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 6 nimetatud seltsingu, ühisuse ja muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus, kuhu on märgitud seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse:
1) nimi või nimetus ja aadress, kui need on olemas;
2) identifitseerimist võimaldav number või registrikood, kui see on olemas;
3) liikmete või kaasomanike nimed ja aadressid, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul;
4) juhtimisõigusega liikmete, tegevjuhi või vara valitseja nimi ja aadress, kui kõik käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isikud ei osale ühenduse juhtimises;
5) tegevusala või tegevusalad, tegevuskoht ning aadress;
6) vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele lisatakse seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse:
1) tegevuse aluseks oleva dokumendi ärakiri;
2) vastutava isiku volitusi tõendav dokument.
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 7 nimetatud mitteresidendist tööandja registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus, kuhu on märgitud:
1) mitteresidendist tööandja nimi;
2) tööandja postiaadress asukohamaal, kui see on olemas;
3) tööandja postiaadress Eestis, kui see on olemas;
4) tööandjat esindava isiku nimi ja postiaadress;
5) tööandja või tema volitatud isiku allkiri.
(2) Avaldusele lisatakse mitteresidendist tööandja põhikirja või muu tegevust reguleeriva dokumendi ärakiri, kui selline dokument on nõutav. Samuti esitatakse tööandjat esindava isiku volitusi tõendav dokument, selle isiku notariaalselt kinnitatud või maksuhalduri poolt ametlikult kinnitatud allkirjanäidis ning maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.
(3) Mitteresidendist tööandjal on õigus end maksukohustuslaste registris registreerida ka enne maksukohustuse tekkimist, esitades selleks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed ja dokumendid.
(1) Käesoleva seaduse §-des 18, 21¹ ja 22 nimetatud isikud on kohustatud teatama Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul oma tegevuse lõpetamisest, püsiva tegevuskoha likvideerimisest või §-des 19–21, 21¹ ja 22 loetletud andmete muutumisest.
(2)
(3) Füüsilisest isikust ettevõtja teatab oma ettevõtte tegevuse peatamisest, hooajalisest tegevusest ja ajutisest tegevusest äriregistri pidajale vastavalt äriseadustiku § 3 lõikele 3. Nimetatud juhtudel peetakse isikut maksustamise seisukohast füüsilisest isikust ettevõtjaks üksnes tegutsemisperioodil.
(1) Käesoleva seaduse §-des 18 ja 22 nimetatud isikud kantakse registrisse avalduse esitamise või avalduses märgitud kuupäeva seisuga.
(2) Registrikanne käesoleva seaduse §-des 18 ja 22 nimetatud isikute tegevuse lõpetamise, püsiva tegevuskoha likvideerimise ja muude registriandmete muutumise kohta tehakse isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga.
(1) Kui avaldaja esitatud andmed on puudulikud või ei vasta tegelikkusele, on Maksu- ja Tolliametil õigus keelduda kande tegemisest ning:
1) juhtida avaldaja tähelepanu avalduses või dokumentides esinevatele puudustele ja anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg või
2) juhtida avaldaja tähelepanu avalduses või dokumentides esinevatele puudustele ja tagastada registreerimiseks esitatud dokumendid.
(2) Kui puudusi ei kõrvaldata Maksu- ja Tolliameti poolt määratud tähtaja jooksul, ei loeta registreerimisavaldust esitatuks.
(1) Töötamise register on käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Rahapesu Andmebüroole ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
(2) Töötamise registri kaasvastutavad töötlejad on Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusamet. Töövaidluskomisjoni juhatajal ja sekretäril on õigus teha käesoleva seaduse § 25⁵ punktis 4 nimetatud otsuse alusel töövaidluse lahendamise seaduse §-s 63 nimetatud kandeid. Töötukassal on õigus teha käesoleva seaduse § 25⁵ punktis 3 nimetatud dokumendi alusel kandeid, juhul kui selle alusel tuvastatakse õigus töötuskindlustuse seaduse alusel määratavale hüvitisele. Sotsiaalkindlustusametil on õigus teha käesoleva seaduse § 25⁵ punkti 1 alusel töötamise peatumise kohta isa- ja emapuhkuse kandeid.
(3) Käesolevas jaos kasutatakse töötamise registriga seotud mõisteid järgmises tähenduses:
1) töötamine – töö tegemine töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalik teenistus avaliku teenistuse seaduse § 5 tähenduses ja äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja majandushuvides töö tegemine tasu saamata;
2) tööd tegev isik – füüsiline isik, kes teeb tööd käesoleva lõike punktis 1 toodud tähenduses;
3) tööd võimaldav isik – Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või nimetab käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isiku ametikohale;
4) töötamise alustamine – töölepingu alusel tööle asumine ja äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja majandushuvides tasu saamata tööle asumine kuupäeva täpsusega, võlaõigusliku lepingu alusel tööle asumine lepingu jõustumise kuupäeva täpsusega ning avalikus teenistuses ametniku ametikohale asumine kuupäeva täpsusega;
5) töötamise peatumine – tööd tegeva isiku viibimine emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel, aja- või asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel;
6) töötamise lõpetamine – töölepingu alusel töötamise ja äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja majandushuvides tasu saamata töötamise lõpetamine kuupäeva täpsusega, võlaõigusliku lepingu alusel töötamise lõpetamine lepingu lõppemise kuupäeva täpsusega ja ametniku avalikust teenistusest vabastamine kuupäeva täpsusega ning tööd tegeva isiku maksukohustuse üleminek teise riiki kuupäeva täpsusega.
(4) Töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis:
1) töölepingu alusel töötav isik;
2) võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ja ettevõtlustulu maksu maksja;
3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige;
4) ametnik ja töötaja avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses;
5) Riigikogu liige;
6) Vabariigi President;
7) Vabariigi Valitsuse liige;
8) kohtunik;
9) õiguskantsler;
10) riigikontrolör;
11) riiklik lepitaja;
12) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige;
13) valla- või linnavalitsuse liige;
14) osavalla- või linnaosavanem;
15)
16) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellele makstakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel.
17)
(5) Töötamise registrisse kantakse andmed äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures ettevõtja majandushuvides töötavate tasu mittesaavate isikute kohta.
(5¹) Töötamise registrisse võib kanda andmed käesoleva seaduse § 20² lõikes 2 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kohta.
(6) Töötamise registri kande õigsuse eest vastutab kande tegija.
(7) Vea ilmnemisel on kande tegija kohustatud ebaõige kande viivitamata parandama. Kui kande tegijal ei ole võimalik kannet ise parandada, esitab ta vastutavale töötlejale taotluse käesoleva seaduse § 25⁶ lõikes 2 sätestatud korras.
(1) Töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik.
(2) Tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 25¹ lõigetes 4, 5 ja 5¹ nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed.
(2¹) Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 25¹ lõikes 4 nimetatud isikute töötamise peatumise seoses emapuhkusel või isapuhkusel viibimisega.
(3) Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
(4) Töötamise peatumine ja lõpetamine registreeritakse kümne päeva jooksul töötamise peatumise või lõpetamise päevast arvates.
(1) Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus.
(2) Kehtetu
(1) Töötamise registrisse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.
(2) Kehtetu
(3) Tööd võimaldaval isikul on õigus töötamise alustamine registreerida lihtsustatud korras. Selleks esitab tööd võimaldav isik tööd tegeva isiku isikukoodi ja töötamise alustamise kuupäeva ning enda registri- või isikukoodi telefoni teel või lühisõnumiga maksuhalduri veebilehel avaldatud telefoninumbrile. Muud maksukohustuslaste registri põhimääruses nimetatud andmed kannab tööd võimaldav isik töötamise registrisse seitsme kalendripäeva jooksul lihtsustatud korras registreerimisest arvates.
Töötamise registri kanded tehakse vastavalt äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, elamislubade ja töölubade registri, viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ning rahvastikuregistri andmetele ning kande aluseks on: RT I 2025-04-17 2 117042025002 2026-01-01 1 1) Töötamise registri kanded tehakse vastavalt äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, elamislubade ja töölubade registri, viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ning rahvastikuregistri andmetele ning kande aluseks on:
1) tööd võimaldava isiku ja tööd tegeva isiku vaheline kokkulepe töötamise kohta või haldusakt avalikus teenistuses;
2) tööd võimaldava isiku taotlus kande tegemiseks;
3) jõustunud kohtulahend;
4) töövaidluskomisjoni jõustunud otsus;
5) maksuotsus.
(1) Tööd võimaldav isik saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates.
(2) Kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab kannet parandada üksnes kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega. Taotlus esitatakse vastutavale töötlejale 14 päeva jooksul muutmise vajadusest teadasaamisest arvates. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid muudatuse tegemise vajalikkuse kohta.
(3) Vastutav töötleja teeb otsuse kande parandamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast alates.
(4) Kui vastutaval töötlejal tekib kahtlus kande või selle parandamise taotluse õigsuses, on vastutaval töötlejal õigus teha kande teinud isikule järelepärimisi ja nõuda täiendavaid andmeid.
(1) Vastutav töötleja võib keelduda kande parandamisest, kui kande parandamine ei ole põhjendatud.
(2) Vastutav töötleja teeb otsuse kande parandamisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast alates.