§ 25⁸. Järelevalve ning sunniraha töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest
(1) Kui tööd võimaldav isik ei ole käesoleva seaduse § 25² lõikes 3 sätestatud tähtajaks tööd tegeva isiku töötamise alustamist registreerinud või on jätnud käesoleva seaduse § 25² lõikes 4 sätestatud tähtajaks registreerimata töötamise lõpetamise, võib Maksu- ja Tolliamet või Tööinspektsioon määrata registreerimiseks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse käesoleva seaduse § 136 kohaselt, et kohustuse registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
(2) Kui tööd võimaldav isik ei ole talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Sunniraha tasumise nõue esitatakse korraldusega, milles on määratud tasumise tähtpäev ning hoiatus, et sunniraha tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
(3) Töötamise alustamise ja lõpetamise registreerimiskohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
(4) Tööinspektsioonil on töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud järelevalve käigus pädevus teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle.
(1) Laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (edaspidi käesolevas jaos andmekogu) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on riikliku järelevalve tõhustamiseks pidada arvestust riiklikule järelevalvele allutatud ladudes oleva kauba üle. Andmekogus sisalduvaid andmeid kasutatakse riikliku järelevalve teostamise eesmärgil.
(1¹) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.
(2)
(3) Seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud juhul peab laopidaja või tolliprotseduuri pidaja pidama kauba üle arvestust andmekogus ja sisestama andmekogusse aruandeid laoseisu kohta.
(4) Andmekogus sisalduvad andmed ei ole avalikud. Andmekogule on juurdepääs andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal ning andmeandjal enda kohta käivatele andmetele.
(5) Andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus.
(6)
§ 25¹⁰. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
(1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (edaspidi käesolevas jaos andmekogu) on maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu peetakse Maksu- ja Tolliametile ja Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks ning et tagada Politsei- ja Piirivalveameti poolt välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve teostamine.
(2) Andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.
(2¹) Maksu- ja Tolliamet ning Tööinspektsioon on andmekogu kaasvastutavad töötlejad.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus hõlmab ehitustöid, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva.
(4) Andmekogusse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.
(1) Peatöövõtja on kohustatud:
1) esitama maksuhaldurile andmed teabe esitamise kohustusega ehitustööde kohta ning ehitustööde tellija nime ja isiku- või registrikoodi või kinnitama andmekogus kuvatud andmed vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist;
2) tagama ehitusplatsile nõuetele vastava elektroonilise registreerimissüsteemi paigaldamise, selle nõuetekohase kasutamise ja töökorras oleku;
3) esitama maksuhaldurile kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmeid ehitustööde ajal ja neli kuud pärast ehitustööde lõpetamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibinud isikute ja ehitusplatsi külastajate kohta, kes ehitustöid ei tee, esitatakse isikustamata kujul.
1) Iga ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, on kohustatud:
1) esitama maksuhaldurile andmed tema tehtavate ehitustööde kohta ning selle alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, või kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitustööde alustamist;
2) märkima andmekogus vajaduse korral ära tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud;
3) tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud fikseerivad elektroonilises registreerimissüsteemis kõik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised;
4) tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikutel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend.
(1) Andmete kogumiseks ja esitamiseks vajalikud tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=116102026011&id=115112023001 määrusega.
(2) Ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldavale tuvastusvahendile esitatavad nõuded ning selle taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=116102026011&id=115112023001 määrusega, võttes arvesse, et tuvastusvahendiks oleva kaardi eest võetava tasu suurus ei ületaks kaardi valmistamisega seotud otseseid kulusid.
(3) Ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldava kaardi väljastamise korraldamise tagab Maksu- ja Tolliamet.
(4) Isikute ehitusplatsil viibimise andmete kogumise ja maksuhaldurile esitamise erijuhud, sealhulgas joonehitiste jaoks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=116102026011&id=115112023001 määrusega.
(1) Vea ilmnemise korral on kande tegija või isik, keda kanne puudutab, kohustatud ebaõige kande viivitamata parandama. Kui kande tegijal või isikul, keda kanne puudutab, ei ole võimalik kannet ise parandada, esitab ta maksuhaldurile sellekohase taotluse.
(2) Kui andmete esitamisest on möödas rohkem kui kolm kuud, saab ebaõigeid või ebatäpseid andmeid parandada üksnes põhjendatud taotluse alusel maksuhalduri otsusega. Taotlus esitatakse viivitamata pärast andmete parandamise vajadusest teadasaamist. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid paranduse tegemise vajalikkuse kohta.
(3) Maksuhaldur teeb otsuse andmete parandamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast alates.
§ 25¹⁵. Järelevalve ning sunniraha käesoleva seaduse §-des 25¹¹ ja 25¹² sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest
(1) Kui ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja ei ole käesoleva seaduse §-s 25¹¹ või 25¹² sätestatud kohustust tähtajaks täitnud, võib Maksu- ja Tolliamet või Tööinspektsioon määrata selleks täiendava tähtaja ja teha § 136 kohaselt hoiatuse, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
(2) Kui ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, ei ole kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Sunniraha tasumise nõue esitatakse korraldusega, milles on määratud tasumise tähtpäev ning hoiatus, et sunniraha tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
(3) Kohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
(4) Tööinspektsioonil on töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud järelevalve käigus pädevus teostada järelevalvet ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle.
(1) Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega.
(2) Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või käesoleva seaduse §-des 27–30 nimetatud juhtudel.
(2¹) Juurdepääs maksusaladusele on info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega tegelevatel riigiasutuse töötajatel ulatuses, mis on vajalik riigiasutuse info- ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks.
(2²) Maksusaladusele juurdepääsu õigus on maksuhalduri tegevust auditeerival isikul.
(2³) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks ja nende täitmise korraldamiseks vajalikus ulatuses on maksusaladusele juurdepääsu õigus Riigi Tugiteenuste Keskusel, kohtul ja prokuratuuril.
(3) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, on käesoleva seaduse §-de 28–30 alusel või teenistus- või tööülesannete täitmisel maksusaladuse kohta teavet saanud ametnikud ja töötajad ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad isikud kohustatud hoidma saladuses neile maksukohustuslase kohta teatavaks saanud teavet. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega.
(1) Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele:
1) käesoleva seaduse §-des 18–22 sätestatu kohaselt Maksu- ja Tolliametis registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, tegevusala ja tegevuskohta, § 18 lõikes 1 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise kohta;
2) käibemaksukohustuslase nime, registrikoodi, registreerimisnumbri ning registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva;
2¹) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksuvaba kauba või teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisel maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid;
2²) maksulaopidaja nime, registrikoodi, maksulao pidamise loa registreerimisnumbri, maksulao aadressi ning loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva;
2³) ajutise ladustamise koha, tollilao ja tolliagentuuri ning vabatsoonis tegutsemise loa omaniku nime, registrikoodi, loa numbri, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi;
2⁴) printsipaali nime, registrikoodi, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi;
2⁵) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja nime, registrikoodi, aktsiisimaksja numbri, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva, aktsiisilao asukoha ja tegevuskoha aadressi;
3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta;
4) maksuvõlgade ning tähtajaks tasumata käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 4 ja § 128 lõikes 4 nimetatud kohustuste suuruse ja tekkimise aja, kui kõikide kohustuste summa kokku ületab 100 eurot, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi;
5) ajatatud maksuvõla ning käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 4 ja § 128 lõikes 4 nimetatud kohustuste suuruse, andmed ajatamiseks esitatud tagatiste kohta ja kohustuste täitmise ajakava kestuse;
6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud;
7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulude, sealhulgas saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta;
8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta;
9)
10) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses;
11) andmeid keskkonnatasude maksja keskkonnakasutuse kohta;
12) ettevõtlustulu maksu maksja nime, isikukoodi ja talle kuuluva ettevõtluskonto numbri.
(2) Maksuhalduri haldusaktist ja jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse korral on maksuvõla ning käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 4 ja § 128 lõikes 4 nimetatud kohustuste suurus ja tekkimise aeg lubatud avalikustada pärast kohustuse täitmise tähtpäeva saabumist, kui selle täitmist ei ole peatatud. Kui maksukohustuslane on kohustuse täitmise aluseks oleva haldusakti vaidlustanud, tehakse tema taotlusel sellekohane märge avaldatavate andmete juurde. Ilma maksukohustuslase taotluseta tehakse vastav märge avaldatavate andmete juurde juhul, kui maksuhaldur on vaidlustamisest muul viisil teada saanud.
(3) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel maksukohustuslase kvartali jooksul tasutud maksusummad summeeritult kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks järgmiselt:
1) kõikide riiklike maksude summa kassapõhiselt;
2) sotsiaalmaksu, residendist füüsilise isiku tulult kinnipeetud tulumaksu ning kohustusliku kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summa kassapõhiselt.
(4)
(5) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel käibemaksukohustuslase kvartali jooksul deklareeritud käibemaksuseaduse § 15 lõigetes 1–4 sätestatud määraga maksustatavate toimingute ja tehingute käibe kogusumma summeeritult kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(6) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel töötamise registrisse kantud tööd võimaldava isiku juures tööd tegevate isikute arvu, millest on maha arvatud nende isikute arv, kelle töötamine on käesoleva seaduse § 25¹ lõike 3 punkti 5 tähenduses peatatud, kvartali viimase kuupäeva seisuga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3, 5 ja 6 ei kohaldata füüsilisele isikule, kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, ega julgeolekuasutuste seaduse §-s 5 nimetatud julgeolekuasutusele.
(8) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel maksualase teabevahetuse seaduse §-de 20⁵ ja 20⁶ kohaselt esitatud andmed hiljemalt andmete esitamise tähtpäevale järgneva aasta 31. jaanuariks.
§ 28. Andmete avaldamine teistele maksuhalduritele ja maksu saajale
(1)
(2) Riikliku maksu maksuhaldur võib avaldada kohaliku maksu maksuhaldurile kohaliku maksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksu määramiseks ja sissenõudmiseks vajalikku teavet.
(3) Maksu- ja Tolliamet võib avaldada valla- või linnavalitsusele omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks vajalikku teavet maksukohustuslase ja maksu kinnipidaja kohta, kelle tasutav või kinnipeetav riiklik maks või tasu või osa sellest kantakse vastavale vallale või linnale.
(4) Kohaliku maksu maksuhaldur võib avaldada riikliku maksu maksuhaldurile riikliku maksu tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksu määramiseks ja sissenõudmiseks vajalikku teavet.
1) Maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet:
1) uurijale ja prokurörile kuriteo tõkestamiseks ning avastamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalmenetluses oleva asja uurimiseks, menetlemiseks, asja kohtuliku arutamise ettevalmistamiseks, samuti julgeolekuasutusele julgeolekukontrolli läbiviimiseks ja muude julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; RT I 2003 71 472 642738 2004-01-01
2) väärtegu menetlema volitatud isikule õigusrikkuja tabamiseks, asja uurimiseks, arutamiseks ja arutamise ettevalmistamiseks;
3) kohtule kriminaal-, tsiviil-, haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks;
4) kohtutäiturile, kui see on vajalik täitetoimingute tegemiseks ja pärimisseaduses sätestatud korras inventuuri tegemiseks;
4¹) Riigikogu komisjonile ulatuses, mis on vajalik komisjonile seaduse või Riigikogu otsusega pandud ülesannete täitmiseks;
5) õiguskantslerile õiguskantsleri seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) valdkonna eest vastutavale ministrile teenistusliku järelevalve teostamiseks maksuhalduri tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;
6¹) Rahandusministeeriumile isikustamata kujul maksude laekumise prognoosimiseks ja maksude laekumist tagavate meetmete kavandamiseks;
7) Rahandusministeeriumile konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks;
8) Rahapesu Andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise või nendega seotud kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks;
9) Riigikontrollile riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
10) Rahandusministeeriumile isiku kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks vastavalt riigihangete seadusele;
11) riikliku statistika tegijale riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks statistikatöö tegemisel;
11¹) Statistikaametile soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
12) Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalhoolekande seaduses, riikliku pensionikindlustuse seaduses, perehüvitiste seaduses ja ohvriabi seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas pensionide, toetuste, teenuste ja hüvitiste määramiseks ning järelevalve teostamiseks, samuti tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud riigieelarve eraldise arvestamiseks ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivate õigusaktide rakendamiseks;
13) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutavale töötlejale ning valla- või linnavalitsusele sotsiaalhoolekande seaduse §-s 15¹ sätestatud ülesande täitmiseks ja isikule toetuse määramiseks või muu materiaalse abi osutamiseks;
14) Tervisekassale sotsiaalmaksu maksja, kindlustatud isiku ja kindlustuskaitset taotleva isiku kohta või kindlustuskaitse kehtivuse kontrollimiseks;
15)
15¹) Eesti Töötukassale tööturumeetmete seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas kindlustushüvitiste ja töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks, tööturumeetmete pakkumiseks ning põhjendatuse üle kontrolli tegemiseks;
16) turujärelevalve asutusele toote ja teenuse ohutuse järelevalve korraldamiseks; RT I 2003 71 472 642738 2004-01-01
17) äriregistri pidajale registrikartoteegi andmete osas;
18) Tööinspektsioonile riikliku järelevalve teostamiseks tööalaste õigusaktide täitmise üle; RT I 2003 71 472 642738 2004-01-01
18¹)
19)
20) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, dumpingunõukogule ja Vabariigi Valitsusele dumpinguvastase uurimismenetluse läbiviimiseks ning dumpinguvastaste meetmete rakendamise otsustamiseks; RT I 2003 71 472 642738 2004-01-01
21) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajale deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
21¹) huvide deklaratsioonide registri volitatud töötlejale korruptsioonivastase seaduse § 14 lõike 3 alusel deklarandi poolt deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul saadud tuludeklaratsioonis deklareeritava tulu ning samal perioodil deklarandile Eestis ja välisriigis väljamakstud dividenditulu kohta;
22) Finantsinspektsioonile finantsjärelevalve teostamiseks ning isikute kontrollimiseks tulenevalt Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannetest; RT I 2003 71 472 642738 2004-01-01
23) eraõiguslikule juriidilisele isikule maamaksuteadete ja mootorsõidukimaksu teadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks;
24) Rahandusministeeriumile raamatupidamise seadusest tuleneva riigi raamatupidamise ja finantsaruandluse korralduse kohustuse täitmiseks; RT I 2003 88 591 690845 2004-01-01
25) strateegilise kauba komisjonile strateegilise kauba seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
25¹) ministeeriumile ja pädevale asutusele rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 tähenduses ning strateegilise kauba komisjonile rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
26) Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse alusel välismaalase Eestisse saabumise ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise lubamise otsustamiseks, samuti Eestisse saabumise ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste rikkumiste kõrvaldamiseks ning selliste rikkumiste ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks;
26¹) Politsei- ja Piirivalveametile Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel Euroopa Liidu kodaniku ja tema kolmandast riigist pärit perekonnaliikme Eestis elamise ja töötamise lubamise otsustamiseks, samuti Eestis elamise ja töötamise tingimuste rikkumiste kõrvaldamiseks ning selliste rikkumiste ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks;
26²) Politsei- ja Piirivalveametile väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku ebaseadusliku töötamise kõrvaldamiseks ning sellise rikkumise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks;
26³) Politsei- ja Piirivalveametile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja nende perekonnaliikmete Eestis viibimise, elamise ja töötamise lubamise otsustamiseks, samuti ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks;
26⁴) Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks, välja andmisest keeldumiseks, kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, samuti ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks;
26⁵) Politsei- ja Piirivalveametile abipolitseiniku seaduse § 42¹ lõikes 1 ja § 42³ lõikes 3 nimetatud isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks;
27) kohtule ja Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele riigi õigusabi seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
28) loomeliidule ja Kultuuriministeeriumile loovisiku saadud tulu kontrollimiseks seoses vabakutselise loovisiku loometoetuse määramisega loovisikute ja loomeliitude seaduse kohaselt;
29) vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise eesmärgil asutatud riigi äriühingule kütuse müüjate turuosa määramiseks, varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks ning varumakse tasumise kontrollimiseks vedelkütusevaru seaduse alusel;
29¹) strateegilise gaasivaru haldajale varumakse tasumise kontrollimiseks maagaasiseaduse alusel;
30) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, kalandusturu korraldamise seaduses, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ning vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
31) Konkurentsiametile ettevõtja turgu valitseva seisundi kindlaksmääramise, ettevõtjatevaheliste kokkulepete, kooskõlastatud tegevuse, ettevõtjate ühenduste otsuste ja koondumise menetlemisega seotud konkurentsijärelevalve teostamiseks;
32) erakondade rahastamise järelevalve komisjonile ulatuses, mis on vajalik komisjonile erakonnaseadusega pandud ülesannete täitmiseks;
32¹) Kliimaministeeriumile keskkonnatasude rakendamise eesmärgi tagamiseks, tasumäärade kujundamiseks ning nende mõju hindamiseks;
33) Keskkonnaametile ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu puhul keskkonnatasude seaduse §-s 21⁶ nimetatud isikule või asutusele keskkonnatasude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
34) Eesti rahvastikuregistri vastutavale töötlejale rahvastikuregistri seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
35) notarile, kui see on vajalik pärimisseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
36) ajutisele pankrotihaldurile, pankrotihaldurile ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ulatuses, mis on vajalik pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
36¹) füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikule ulatuses, mis on vajalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
37) notari ja kohtutäituri kohta valdkonna eest vastutavale ministrile notarite ja kohtutäiturite ametitegevuse korraldamiseks ja järelevalve teostamiseks;
38) Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele või tema volitatud riigi asutatud sihtasutusele õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel õppetoetuste eraldamise korraldamiseks;
39) Keskkonnaametile nende ülesannete täitmiseks, mis on sätestatud naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse §-s 5;
40) Keskkonnaametile ohtlike ja kahjulike ainete merevedude alase vastutuse ja kahjude hüvitamise 1996. aasta konventsiooni ja selle 2010. aasta protokolli kohase vastuvõetud maksustatava lasti kohta;
41) kindlustusandjale liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks;
42) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile majandustegevuse registri vastutava töötlejana ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud muu samalaadse registri vastutavale töötlejale majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõikes 7 sätestatud kohustuse täitmise kontrollimiseks;
43) pärijale, testamenditäitjale ja pärandi hooldajale käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks;
44) Transpordiametile kohustuste täitmiseks seoses kokkuleppelise esindaja ja tuntud saatja süsteemi ning volitatud ettevõtja süsteemi ühiste turvanõuete tunnustamisega ja teekasutustasu tasumisega seotud teabe väljastamiseks;
45) Kultuuriministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud eraõiguslikule juriidilisele isikule spordiseaduse § 9¹ lõike 7 alusel ettenähtud ulatuses treeneri tööjõukulu määramise nõuetekohasuse kontrollimiseks, spordiseaduse § 6¹ lõike 6 punktis 2 nimetatud isikute tööhõive andmete vastavuse kontrollimiseks ning sportlasega sõlmitud lepingu kohta spordiseaduse §-s 10¹ sätestatud sportlasestipendiumi ja §-s 10⁵ sätestatud sportlasetoetuse maksmise eelduste kontrollimiseks;
46) riigieelarve seaduse § 53¹ alusel kehtestatud riigisiseste toetusprogrammide ja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud toetusmeetmete elluviimisega seotud isikutele ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 1 nimetatud fondide korraldusasutusele ning toetuse andmisega tegelevatele isikutele ulatuses, mis on vajalik toetuse saamise nõuetekohasuse, sihipärase kasutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks;
46¹) Justiits- ja Digiministeeriumile isiku karistusandmete väljastamiseks elutähtsa teenuse osutajatele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud taustakontrolli eesmärgil;
47) vanglateenistuse ametnikule karistusseadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks ning kinnipeetava ja kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamiseks;
48) Rahandusministeeriumile avaliku teenistuse arendamise ja juhtimise analüüsimiseks;
49) Rahandusministeeriumile riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse juhatuse, nõukogu ning auditi komitee liikmete palgapoliitika analüüsimiseks;
50)
51) Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile vedelkütuse seaduse §-s 2¹ ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 123¹ sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks;
52) Rahvusarhiivile arhiiviseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud kriisiülesande määramiseks ja täitmise tagamiseks ning kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustuse nõuete kontrollimiseks;
53¹) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ühekordse kriisiülesande andmiseks ja teatavaks tegemiseks, asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks ning nende teatavaks tegemiseks, samuti nende täitmise tagamiseks ja järelevalve teostamiseks;
54) Kaitseväele kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud reservis oleva isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel kodanikukohustuse rakendamiseks, selle täitmise tagamiseks ja järelevalve teostamiseks, ning Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud kaitseväeluure teostamiseks;
55) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 15 alusel ühekordse kriisiülesande või § 115 alusel isikule kodanikukohustuse panemise otsustamiseks;
55¹) Päästeametile päästeseaduse § 42¹ lõikes 1 ja § 42³ lõikes 3 nimetatud isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks;
56) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või tema volitatud asutusele sotsiaalmaksuseaduse § 6² lõikes 3 ning tulumaksuseaduse § 13 lõikes 8 ja § 52¹ lõikes 21 sätestatud ülesannete täitmiseks;
57) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ning vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud riigiabi andmisega seonduvate ülesannete täitmiseks;
58) autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud tasu kogujale sama seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud isikute impordi- ja ekspordiandmete kohta sama seaduse §-s 26 nimetatud tasu maksmise üle järelevalve teostamiseks;
59) Terviseametile isiku üldandmete, tööandja ja ametikoha andmete kohta ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervishoiutöötaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku andmete kandmiseks Terviseameti registritesse, tervishoiuteenuse osutamise aluseks oleva tegevusloa nõuete kontrollimiseks ja tegevusloa andmiseks ning samade andmete kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel nakkushaiguse epideemilise leviku korral haiguse leviku ennetamiseks, seireks ja tõrjeks;
60) isiku üldandmete, tööandja ja ametikoha andmete kohta tervise infosüsteemi vastutavale ja volitatud töötlejale tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning tervise infosüsteemi kasutajatele seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, arvestades eriseaduste alusel tervise infosüsteemi andmete töötlemiseks antud ulatust ja eesmärki;
61) vedaja juures tööd tegevate isikute kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või tema volitatud asutusele autoveoseaduse § 48 lõikes 1¹ ja ühistranspordiseaduse § 77 lõikes 3 sätestatud ülesande täitmiseks;
62) kindlustusandjale tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks ja maksmiseks;
63) Terviseametile kindlustusandja esindaja andmete kontrollimiseks, kui tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel on vastutuskindlustuslepingu andmed esitanud kindlustusandja;
64) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
65) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102), artikli 52 lõikes 4 sätestatud sunniraha määramiseks;
66) Välisministeeriumile ja lähetajaministeeriumile välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu vähendamise kohaldamiseks;
67) Keskkonnaametile atmosfääriõhu kaitse seaduse §-de 216¹ ja 220¹ kohaselt pädeva asutuse ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks;
68) Välisministeeriumile välisriikide esindustes töötanud või töötavate isikute töötamise andmete kohta.
§ 30. Andmete avaldamine rahvusvahelise ametiabi korras
1) Maksu- ja Tolliamet võib maksukohustuslase ja kolmanda isiku nõusoleku ning teadmiseta avaldada maksusaladust sisaldavat teavet:
1) välisriigi pädevale asutusele välislepingus ettenähtud korras;
2) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide asutustele, kes on pädevad maksukohustuslasega seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud korras;
3) nõuandekomisjoni või alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni liikmetele käesoleva seaduse 14¹. peatükis nimetatud kaebuse läbivaatamiseks vajalikus mahus.
§ 31. Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused
(1) Maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused:
1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus);
3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue);
4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus);
5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused tekivad seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused lõpevad:
1) tasumise või tasaarvestamisega (§ 105);
2) tagastusnõude täitmisega (§ 106);
3)
4) aegumisega (§ 33 lõige 4, § 132);
5) maksuvõla kustutamisega (§ 114);
6) muudel seadusega sätestatud juhtudel.
(1) Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lõige 2).
(1¹) Kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta (§ 106 lõige 1), kohaldatakse käesoleva seaduse § 106 lõigetes 2, 2¹, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus laieneb ka:
1) maksukohustuslasele, kes on tasunud vastutusotsuse alusel seadusega ettenähtust suurema maksusumma;
2) maksukohustuslasele, kes on maksuhaldurile tasunud seadusega ettenähtust rohkem intresse, sunniraha, asendustäitmise või muid menetluskulusid;
3) isikule, kellel on seadusest tulenev õigus maksusumma või kulude hüvitamisele või tagastamisele maksuhalduri poolt.
(3) Tagastusnõue täidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 106 ja 107.
(4) Kui haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tõttu väheneb maksukohustus või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustus või langeb muul viisil ära maksu tasumise õiguslik alus, on maksukohustuslasel õigus sellest tulenev tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul.
(5) Tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis.
(1) Tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele.
(2) Tagastusnõudele võib seada seadusega sätestatud korras pandi. Tagastusnõude pantimise kohta esitab maksukohustuslane maksuhaldurile kirjaliku teate, milles näidatakse pantija ja pandipidaja nimi ja aadress, panditava tagastusnõude liik ja suurus. Teatele kirjutavad alla pantija ja pandipidaja. Tagastusnõude pantimisele kohaldatakse varaliste õiguste pantimise sätteid.
(3) Pantida võib ka tulevikus tekkivaid tagastusnõudeid. Tagastusnõude pantimine hakkab kehtima maksuhaldurile teate esitamise hetkest.
(4) Tagastusnõude pantimine või arestimine või sissenõude pööramine tagastusnõudele ei takista tagastusnõude tasaarvestamist tasumisele kuuluvate rahaliste kohustustega ega enammakse tagastamise pikendamist või peatamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 107.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata, kui kohtutäitur on tagastusnõude arestinud lapse elatisnõude täitmiseks. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigusele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku § 65 lõikes 4 sätestatut.
Kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle kõik käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Sunniraha maksmise kohustus ei lähe õigusjärgluse korras üle ühelt isikult teisele.
(1) Käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras.
(2) Pärandvara hulka kuuluvaid käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevaid kohustusi on pärandvara arvel kohustatud täitma ka testamenditäitja, pärandi hooldaja või muu isik, kellel on seadusest tulenevalt pärandvara valitsemise kohustus.
(3) Vajaduse korral esitab maksuhaldur notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Kui kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates ei ole pärija selgunud ja puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik, esitab maksuhaldur kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Maksuhaldur võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused.
§ 37. Maksukohustuste üleminek ettevõtte või selle osa üleandmise korral
Ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.
§ 39. Täisühingu või usaldusühingu osaniku ja ühistu liikme vastutus
(1) Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik vastutab täis- või usaldusühingu maksuvõla tasumise eest vastavalt äriseadustiku §-dele 101 ja 102.
(2) Usaldusühingu usaldusosanik vastutab ühingu maksuvõla tasumise eest vastavalt äriseadustiku §-le 132.
(3) Täis- või lisavastutusega ühistu liige vastutab ühistu maksuvõla tasumise eest vastavalt tulundusühistuseaduses sätestatule.
§ 40. Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutus
(1) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(1¹) Kui käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle on tegelik võim füüsilisel isikul, kes ei ole maksukohustuslase seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kelle tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(2) Maksuesindaja vastutab käesoleva seaduse §-s 8¹ sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 1¹ alusel vastutab mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt.
(4) Tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 104 lõigetes 3−5 sätestatust.
§ 41. Vastutus maksuõigusrikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõla eest
(1) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vastutab mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutus ei lõpe maksukohustuse lõppemisega, kuid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise teel.
(1) Kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastutab maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt maksukohustuslasega. Lepinguline vastutus ei võta maksuhaldurilt õigust esitada nõuet maksukohustuslase vastu, kelle maksukohustus tekib seaduse alusel. Lepinguline vastutus ei anna maksuhaldurile õigust loobuda maksuvõla sissenõudmisest seadusjärgselt maksukohustuslaselt.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik ei ole lepinguga võetud kohustust tähtajaks täitnud, kohaldatakse sellise kohustuse sissenõudmisel käesoleva seaduse 13. peatükis maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutus ei lõpe käesoleva seaduse §-s 114 ega 114¹ sätestatud maksuvõla mahakandmise, kustutamise, ümberkujundamise ega sellest vabastamisega.
1) Maksumenetluses on menetlusosalised:
1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja);
2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat);
3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik);
4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.
Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=116102026011&id=115032019037 määrusega.
(1) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma:
1) maksuhalduri nimetus ja aadress;
2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
3) haldusakti andmise kuupäev;
4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;
5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;
6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;
7) haldusakti täitmise tähtaeg;
8) muud seadusega sätestatud andmed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktile peab olema lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või asendustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta.
(5) Maksuhalduri haldusaktile kirjutab alla maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik. Elektroonilisele haldusaktile kirjutatakse alla käesoleva seaduse § 45¹ alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud viisil.
(6) Volitatud isiku poolt allakirjutamise korral märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda. Allkirjastamisõigust andvad dokumendid avaldatakse maksuhalduri veebilehel.
(7) Haldusakti andmise või toimingu sooritamise taotlus rahuldatakse või otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta tehakse teatavaks 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teist tähtaega.
(1) Täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri (edaspidi täitmisregister) kaudu esitab maksuhaldur elektroonilise korralduse, milles peavad sisalduma:
1) maksuhalduri nimetus ja registrikood;
2) korralduse adressaadi registrikood;
3) korralduse andmise kuupäev;
4) maksukohustuslase nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga või muud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed;
5) korralduse andmise õiguslik alus;
6) korraldusega tehtav ettekirjutus;
7) muud seadusega sätestatud andmed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud kirjalikku vorminõuet ega sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut.
(1) Riiklike maksude maksuhaldur võib anda haldusakti ja dokumendi automatiseeritult, ilma maksuhalduri ametniku vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusakt ja dokument).
(2) Automaatne haldusakt ja dokument kinnitatakse omakäelise või e-allkirja asemel e-templiga e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Automaatsele haldusaktile ja dokumendile ei kohaldata käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 2 ega lõikes 5 sätestatut.
(3) Automaatne haldusakt ja dokument toimetatakse kätte käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud korras.
(4) Automaatsete haldusaktide ja dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=116102026011&id=115032019037 määrusega.
(1) Maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine toimub eesti keeles, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Võõrkeelt kasutatakse maksumenetluses keeleseaduses sätestatud korras.
(2) Tõlgi kaasab maksumenetlusse:
1) menetlusosaline;
2) menetlusosalise taotlusel maksuhaldur;
3) menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks.
(3) Maksuhalduri poolt tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud isik, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui maksuhaldur ei otsusta teisiti. Maksuhaldur esitab kulude tasumise nõude vastavas korralduses, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et kulude tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
(1) Menetlusosalisel on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti.
(1¹) Maksukohustuslane ei või kasutada maksumenetluses esindajana isikut, kes on enne teenistusest vabastamist samas või sellega seonduvas maksumenetluses esindanud maksuhaldurit.
(2) Esindaja võib esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt.
(3) Esindaja peab maksuhalduri nõudmisel, samuti seadusega sätestatud juhtudel esitama volitust tõendava dokumendi. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Põhjendatud juhul võib maksuhaldur nõuda volikirja esitamist.
(4) Menetlusosalisel on õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Sellisel juhul ei tule volitust tõendavat dokumenti esitada. Esindaja ütlused ja taotlused loetakse menetlusosalise poolt öelduks ning esitatuks, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline nendele kohe vastu vaidleb.
(1) Maksuhalduri ametnik ei või asja menetleda, kui:
1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja;
2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), hõimlane (abikaasa või registreeritud elukaaslase vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige;
3) ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
(2) Kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on esitanud taandamise taotluse samas lõikes nimetatud alustel, on maksuhalduri ametnik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise õigusega ametiisikule või Maksu- ja Tolliameti asjaomase struktuuriüksuse juhatajale, kes peab taandamise vajalikkuse otsustama kolme tööpäeva jooksul taandamise taotluse esitamisest alates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusosalisena ei käsitata haldusorganit, kes peab esitama maksuhaldurile arvamuse või kooskõlastuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
(4) Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada.
(1) Menetlustoiming sooritatakse maksuhalduri neis ametiruumides, mis paiknevad maksukohustuslase või kolmanda isiku elu- või asukohale kõige lähemal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Isiku kutsumisel ametiasutusse suuliste seletuste andmiseks võib selle menetlustoimingu sooritada maksuhalduri ametiruumides telefonitsi või sellise tehnilise lahenduse abil, et samal ajal erinevates haldusüksustes asuvad menetleja ja seletuste andja teineteist otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad. Suuliste seletuste protokolli tehakse vastav märge.
§ 50. Menetlustähtaja arvutamine, ennistamine ja pikendamine
(1) Tähtaja arvutamisel kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavaid sätteid.
(2) Kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada.
(3) Põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.
(4) Menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu sooritamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.
(5) Maksuhaldur võib menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud.
(6) Maksuhaldur võib menetlustähtaja ennistamise või pikendamise seada sõltuvusse tagatise esitamisest. Tagatise esitamine ja aktsepteerimine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-dele 120–127.
(7) Otsuse menetlustähtaja ennistamise või pikendamise kohta teeb menetlustoimingut sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik.
(1) Rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping (edaspidi välisriigi pädev asutus), osutab Maksu- ja Tolliamet.
(2) Maksu- ja Tolliametil on õigus taotleda rahvusvahelist ametiabi välisriigi pädevalt asutuselt.
(3) Rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses.
(4) Ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratakse kindlaks riigisiseste õigusaktidega.
(4¹) Eestis ühise maksukontrolli käigus tehtavatele menetlustoimingutele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut. Välisriigi pädeva asutuse ametnikul on ühises maksukontrollis oma asukohariigi õigusnormidest tulenevad volitused, kui need on ette nähtud ka käesolevas seaduses. Ühisele maksukontrollile järgnevate toimingute tegemisel ja menetlustes juhinduvad pädevate asutuste ametnikud oma asukohariigi õigusaktidest.
(5) Maksu- ja Tolliamet võib keelduda rahvusvahelise ametiabi andmisest, kui:
1) taotletavat teavet ei ole võimalik hankida;
2) taotletava teabe edastamine kahjustaks maksukohustuslase äri-, tootmis- või ametisaladust;
3) taotletava teabe edastamine ohustaks Eesti riigi julgeolekut või kahjustaks avalikku korda;
4) maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõude sissenõudmise taotluses märgitud nõuete kogusumma jääb alla 1500 euro.
(6) Rahvusvahelise ametiabi osutamiseks vajaliku teabe ja dokumentide kogumisest teavitatakse Eesti maksukohustuslast, keda teave või dokumendid puudutavad.
(7) Kui välisriigi pädeval asutusel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku teavitamine rahvusvahelise ametiabi taotlusest võib takistada vastamiseks vajaliku teabe või dokumentide kogumist, tuua välisriigis kaasa maksumenetlusega pahatahtliku viivitamise või muuta maksumenetluse läbiviimise oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliamet lükata isiku teavitamist edasi nii kaua, kui see on vältimatult vajalik.
(8) Maksuhaldur võib välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kolmandalt isikult teabe nõudmisel jätta korralduses märkimata:
1) taotluse esitanud välisriigi ja pädeva asutuse andmed;
2) välisriigis läbiviidava maksumenetluse sisu;
3) selle maksukohustuslase identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse.
§ 51². Teabevahetus rahvusvahelise ametiabi korras
(1) Maksu- ja Tolliamet vahetab välisriigi pädeva asutusega teavet riigi, kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate nõukogu direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12) artiklis 2 sätestatud maksude ja maksete ning nendega seotud kõrvalkohustuste, rahaliste karistuste ja makstavate toetuste kohta ning nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) artiklis 2 nimetatud maksude (edaspidi kogutavad maksud) kohta.
(2)
(3) Välisriigis õige maksukohustuse määramise tagamiseks võib Maksu- ja Tolliamet edastada maksumenetluses kogutavat teavet asjassepuutuvale välisriigi pädevale asutusele omal algatusel või välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel.
(4) Automaatsele teabevahetusele rahvusvahelise ametiabi korras kohaldatakse maksualase teabevahetuse seaduses sätestatut.
(5) Maksu- ja Tolliamet võib välislepingu alusel edastada asjaomase välisriigi või jurisdiktsiooni pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 91¹ nimetatud eelotsuse kohta järgmise teabe:
1) maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ning vajaduse korral andmed isikute grupi kohta, millesse isik kuulub;
2) sisukokkuvõte, juhindudes ärisaladuse hoidmise kohustusest;
3) eelotsuse andmise kuupäev;
4) eelotsuse võimaliku kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev;
5) eelotsuse liik;
6) asjassepuutuva toimingu või toimingute kogumi rahaline väärtus, kui sellele on eelotsuses viidatud;
7) selgitus, kuidas eelotsus välisriiki võib puudutada;
8) viide välisriigis asuvale või tegutsevale isikule, keda eelotsus puudutab.
(6) Asjaomaseks välisriigiks või jurisdiktsiooniks käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses on riik või jurisdiktsioon, kus asub või tegutseb isik, keda eelotsuses kirjeldatud toiming puudutab või kes on eelotsuse saanud isiku emaettevõte või selle kontserni emaettevõte, millesse eelotsuse saanud isik kuulub.
(7) Välisriigi või jurisdiktsiooni pädeva asutuse põhjendatud taotluse alusel võib Maksu- ja Tolliamet edastada talle eelotsuse tervikteksti.