§ 51³. Sissenõudmine rahvusvahelise ametiabi korras
(1) Sissenõudmis-, teavitamis- või teabetaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sissenõudmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi Maksu- ja Tolliamet.
(2) Maksu- ja Tolliamet võib esitada välisriigi pädevale asutusele sissenõudmis-, teavitamis- või teabetaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse Eestis kogutavate maksude sissenõudmiseks välisriigis elavalt või asuvalt või välisriigis vara omavalt maksukohustuslaselt.
(3) Välisriigi pädeva asutuse esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel on Maksu- ja Tolliametil õigus sooritada täitetoiminguid käesoleva seaduse §-s 136¹ sätestatud korras.
§ 51⁴. Sundtäitmine rahvusvahelise ametiabi korras
(1) Sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi Maksu- ja Tolliamet.
(2) Maksu- ja Tolliamet võib välisriigi pädevale asutusele esitatavas sissenõudmistaotluses taotleda Eestis kogutavate maksude sundtäitmist välisriigis elavalt või asuvalt või välisriigis vara omavalt maksukohustuslaselt.
(3) Maksu- ja Tolliamet võib rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada käesoleva seaduse 13. peatükis sätestatud volitusi.
(4) Sundtäitmine toimub välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel.
(5) Ühtne juriidiline dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) asjakohane teave täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldus, sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid (maksmisele kuuluv põhisumma, intressid);
2) isiku identifitseerimist võimaldavad andmed (ees- ja perekonnanimi või ärinimi; isiku- või registrikood; isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta);
3) välisriigi pädeva asutuse nimetus, aadress ja muud kontaktandmed, et oleks võimalik saada täiendavat teavet nõude või maksukohustuse vaidlustamise võimaluste kohta.
(6) Maksu- ja Tolliamet peab võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi.
(7) Sundtäitmise hoiatuses teatab Maksu- ja Tolliamet, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele.
(8) Maksu- ja Tolliamet kannab välisriigi nõudega seoses sissenõutud summad ja intressi üle sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi pädevale asutusele.
(9) Rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning Maksu- ja Tolliamet saab huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe.
§ 51⁵. Välisriigi ametniku kaasamine menetlustoimingute juurde ja maksumenetlusse
(1) Menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse võib välisriigi pädeva asutuse taotlusel kaasata selle asutuse ametnikke, kui seoses maksumenetlusega on vaja kontrollida ka välisriigis tekkinud või tekkivat maksukohustust ning välisriigi pädev asutus tagab maksusaladuse kaitse. Välisriigi pädeva asutuse nõusolekul võib Maksu- ja Tolliameti ametnik osaleda välisriigis läbiviidavas maksumenetluses. Menetlustoimingu juures võib osaleda elektrooniliste sidevahendite kaudu.
(2) Menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse kaasatud välisriigi pädeva asutuse ametnikul on õigus osaleda kõigis asjaomastes käesoleva seadusega sätestatud maksumenetluse toimingutes, küsitleda maksukohustuslast või kolmandat isikut, tutvuda kogutud dokumentidega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid.
(3) Rahvusvahelise ametiabi raames läbiviidavas ühises maksukontrollis tagatakse isikule kõik käesolevast seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kaebeõiguse teostamisel.
(1) Ametiabi andmise kulud kannab üldjuhul rahvusvahelise ametiabi andja.
(2) Maksu- ja Tolliamet võib maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud sissenõudmise taotluse esitanud välisriigi pädeva asutusega kokku leppida ametiabi andmiseks tehtud kulude hüvitamises, kui sissenõudmine on seotud väga suurte kulude või organiseeritud kuritegevusega.
(3) Ametiabi andmisega kaasneva ekspertiisi kulud kannab üldjuhul ametiabi taotluse esitanud välisriigi pädev asutus.
(1) Maksu- ja Tolliamet võib välisriigi pädevalt ametiasutuselt küsida luba kasutada saadud teavet lisaks välislepingus või Euroopa Liidu asjaomases õigusaktis sätestatud eesmärkidele ka käesoleva seaduse §-des 26–30 sätestatud eesmärkidel, kui need on samaväärsed teabe edastanud välisriigi õigusaktide järgi lubatud eesmärkidega.
(2) Maksu- ja Tolliamet võib välisriigi pädevale ametiasutusele anda loa kasutada edastatud teavet lisaks välislepingus või Euroopa Liidu asjaomases õigusaktis sätestatud eesmärkidele ka muudel eesmärkidel, kui need eesmärgid on samatähenduslikud käesoleva seaduse §-des 26–30 sätestatuga.
(3) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva ametiasutuse edastatud lubatud eesmärkide loetelus nimetatud eesmärkidel teabe või dokumentide kasutamiseks ei pea sellelt asutuselt luba küsima. Maksu- ja Tolliameti edastatud lubatud eesmärkide loetelus nimetatud eesmärkidel teabe või dokumentide kasutamiseks ei pea Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale ametiasutusele luba andma.
(4) Nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) alusel rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet võib kasutada ilma teabe saatnud Euroopa Liidu liikmesriigi nõusolekuta direktiivis nimetatud eesmärkidel.
(1) Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.
(2) Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku. Abikaasadele või registreeritud elukaaslastele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale või registreeritud elukaaslasele, välja arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale abikaasale või registreeritud elukaaslasele.
(3) Juriidilise isiku staatust mitteomavale isikuteühendusele ja õigusvõimetule varakogumile adresseeritud dokument toimetatakse kätte isikuteühenduse juhile või vara valitsejale, eelnimetatud isikute puudumise korral maksuhaldurile teadaolevatele isikuteühenduse liikmetele või kaasomanikele.
(4) Piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale.
(1) Maksuhalduri poolt kättetoimetamise korral antakse dokument menetlusosalisele üle allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka dokumendi üleandmise aeg, vajaduse korral kellaajalise täpsusega.
(2) Menetlusosalise elu-, asu- või tegevuskoha aadressil toimetatakse dokument kätte allkirja vastu tööpäeviti ajavahemikus kella 8.00-st 20.00-ni. Maksuhalduri juhi kirjalikul loal võib dokumendi kätte toimetada ajavahemikus kella 20.00-st 8.00-ni ja puhkepäevadel. Kui kättetoimetamiseks peab olema luba, tuleb seda dokumendi vastuvõtjale näidata. Kui kättetoimetamisel ei järgitud eelnimetatud nõudeid, kuid dokumendi vastuvõtja ei keeldunud dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kättetoimetatuks.
(3) Menetlusosalise esindajale dokumendi kätteandmisel loetakse dokument kättetoimetatuks ka tema volitajale. Dokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.
(4) Kui menetlusosaline või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokument tagastatakse maksuhaldurile ning loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks.
(1) Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teada oleval aadressil.
(2) Juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juriidilisele isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.
(3) Välisriigis elavale või asuvale menetlusosalisele toimetatakse dokument kätte tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil posti teel või välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu. Kui välisriigis elaval või asuval menetlusosalisel on Eestis püsiv tegevuskoht või esindaja, toimetatakse dokument kätte püsiva tegevuskoha või esindaja aadressil.
(4) Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välisriiki saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.
(1) Dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitatakse:
1) dokumendi üleslaadimist Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” (edaspidi e-maksuamet) tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri;
2) dokumendi saatmist dokumendi adressaadi nõusolekul tema elektronposti aadressil, mille dokumendi adressaat on maksuhaldurile teatavaks teinud.
(2) Dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril.
(2¹) Maksukohustuslase taotluse alusel antud automaatse haldusakti ja dokumendi kättetoimetamise ajaks loetakse dokumendi andmise hetk. Maksuhaldur teeb maksukohustuslase taotluse alusel koostatud automaatse haldusakti või dokumendi e-maksuameti kaudu kättesaadavaks viivitamata. Maksukohustuslase nõusolekul kättetoimetamise kohta teadet ei saadeta.
(3) Elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. E-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
(4) Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud dokument toimetatakse kätte ka posti teel, kui:
1) dokumendi adressaat seda soovib;
2) dokumenti ei ole avatud e-maksuametis viie tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates;
3) maksuhaldur ei ole saanud dokumendi adressaadilt dokumendi kättesaamise kohta kinnitust viie tööpäeva jooksul dokumendi elektronposti aadressil saatmisest arvates.
§ 55. Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu
Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest.
(1) Maksukontrolli eesmärk on käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmise kontrollimine, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada.
(2) Maksukontroll võib:
1) hõlmata üht või mitut maksu;
2) hõlmata üht või mitut maksustamisperioodi;
3) olla piiritletud konkreetse asjaolu väljaselgitamise või kontrolliga.
(1) Maksukontroll algab maksukohustuslase teavitamisega maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Maksukohustuslast teavitatakse maksukontrolli alustamisel tema õigustest, kohustustest, kontrollitavatest asjaoludest ja kontrollitavast perioodist.
(3) Maksukontrolli ulatuse muutmisel tuleb maksukohustuslast sellest teavitada samas korras nagu maksukontrolli alustamisel.
(4) Kui esineb seadusest tulenev oluline põhjus jätta maksukohustuslasele maksukontrolli alustamisest ette teatamata, tuleb sellest teatada esimesel võimalusel pärast esimest menetlustoimingut.
(5) Maksukontrolli alustamisest teavitamata jätmine on põhjendatud eelkõige siis, kui esineb kahtlus, et maksukontrollist etteteatamise korral võib maksukohustuslane raskendada või takistada maksukontrolli läbiviimist, juurdepääsu oma majandus- või kutsetegevusega seotud ruumidele, andmetele, dokumentidele või esemetele või neid võltsida, kahjustada või hävitada.
(1) Maksuhalduril on õigus:
1) kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid;
2) kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente;
3) teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud korras;
4) saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi;
5) teha muid käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud toiminguid.
(2) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, võib toiminguid teha suulise korralduse alusel.
(3) Maksuhaldur kasutab maksusumma määramise, maksude tasumise õigsuse kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil kõiki tollieeskirjade rakendamiseks seadusega antud õigusi. Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik) vahelise kaubandusega, rahvusvaheliste postisaadetistega ja ühest liikmesriigist teise siirduvate isikutega seoses kasutab maksuhaldur nimetatud õigusi juhul, kui on alust arvata, et maksuseadust ei täideta.
§ 55⁴. Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksukontrolli korral
(1) Maksukohustuslasel on õigus:
1) anda seletusi maksukohustusega seotud asjaolude kohta;
2) taotleda maksuhalduri ametniku taandamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustel;
3) saada selgitusi, kuidas maksukontrolli käigus tuvastatud asjaolud mõjutavad tema maksukohustust;
4) kasutada teisi käesoleva seadusega ettenähtud õigusi.
(2) Maksukohustuslane on kohustatud:
1) tagama maksuhaldurile juurdepääsu maksukontrolliga seotud andmetele;
2) esitama maksuhaldurile asjasse puutuvaid dokumente ja asju;
3) andma maksuhalduri nõudel seletusi;
4) tutvustama maksuhaldurile oma raamatupidamissüsteemi ning muid majandusarvestus- ja infosüsteeme.
(1) Maksukontrolli vältel tagab maksuhaldur maksukohustuslase õiguse olla ära kuulatud. Maksukohustuslast teavitatakse võimalusest anda kogu menetluse vältel tuvastatud asjaolude kohta seletusi ning esitada täiendavaid tõendeid.
(2) Maksuhaldur teavitab enne maksukontrolli lõppemist maksukohustuslast menetluse tulemustest. Enne seda võib maksuhaldur läbi viia lõppvestluse, mille käigus on maksuhalduril võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi ning maksukohustuslasel anda seletusi menetlust puudutavate asjaolude kohta.
(3) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, koostab maksuhaldur maksukontrolli tulemuste kindlaksmääramiseks kontrolliakti. Kontrolliaktis tuuakse välja kõik maksukontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad ja õiguslikud asjaolud. Kui maksukontrolli kaasati ekspert või spetsialist, märgitakse kontrolliakti tema osavõtt. Maksukohustuslast teavitatakse võimalusest esitada kontrolliaktis toodud asjaolude kohta vastuväiteid.
(3¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule märgitakse kontrolliaktis välisriigi pädeva asutuse ametnikud, kellega koos rahvusvahelise ametiabi raames ühine maksukontroll läbi viidi, ning tuuakse välja faktilised ja õiguslikud asjaolud, milles pädevad asutused kokkuleppele jõudsid. Ühise maksukontrolli tulemustest ja kontrolliaktist teavitatakse maksukohustuslast 60 päeva jooksul kontrolliakti koostamisest arvates.
(4) Kui maksukontrolli käigus ei tuvastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid või kui maksukohustuslane on nõus maksuhalduri menetluse käigus tehtud järelduste ja antud selgitustega, ei pea maksuhaldur kontrolliakti koostama. Sellisel juhul teavitab maksuhaldur maksukohustuslast maksukontrolli lõpetamisest kirjaliku teatega. Kontrolliakti koostamise taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis kümne kalendripäeva jooksul maksukontrolli lõpetamise teate kättesaamisest arvates.
(5) Maksukontrolli lõpetamise teadet peetakse võrdväärseks käesoleva seaduse § 95 kohase maksuotsusega ja selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101–103 sätestatut.
(1) Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.
(2) Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit.
(3) Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.
§ 57. Raamatupidamisarvestuse ja arvestuse pidamise kohustus
(1) Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Maksuseaduses võib sätestada juhud, mil:
1) maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (edaspidi maksuarvestus);
2) raamatupidamisarvestust peab korraldama maksukohustuslane, kellel ei ole selleks raamatupidamise seadusest tulenevat kohustust.
(3) Raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
(4) Kui raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid ei ole eestikeelsed, võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid, sümboleid ja märksõnu või esineb muid dokumentidest arusaamist raskendavaid asjaolusid, on maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite, sümbolite ja märksõnade tähenduste loetelu ja andma vajaduse korral lisaselgitusi.
(5) Maksuarvestuse dokumente ei või muuta viisil, mis ei võimalda nende esialgse sisu, samuti muudatuse tegemise aja kindlakstegemist.
(6) Arvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide, sealhulgas raamatupidamisregistrite säilimine käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud tähtaja jooksul. Elektrooniliste dokumentide konvertimise ja muutmise korral tuleb tagada esialgsete andmete loetavus. Elektroonilist arvestust pidav maksukohustuslane on maksuhalduri nõudmisel kohustatud mõistliku aja jooksul esitama arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt. Dokumendid peavad olema loetavad. Elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente peab olema võimalik teisendada loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks kogu §-s 58 sätestatud tähtaja jooksul.
(6¹) Elektroonilisel kujul säilitatavate dokumentide loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks teisendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=116102026011&id=101122010004 määrusega.
(7) Kui maksukohustuslane on kohustatud välisriigis toimuva majandustegevuse tõttu pidama raamatupidamis- või maksuarvestust välisriigi õigusaktidega sätestatud korras ning välisriigis toimuva majandustegevuse tulemusel tekib maksukohustus Eestis ja raamatupidamisarvestust või muud arvestust on peetud vastava riigi õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt, võetakse selle tulemusi maksustamisel arvesse.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded laienevad ka maksukohustuslasele, kes ei ole seaduse alusel kohustatud raamatupidamis- või maksuarvestust pidama, kuid peab seda vabatahtlikult.
Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.
(1) Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
(1¹) Riiklike maksude maksuhalduril on maksuseaduste ja käesoleva seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks ning tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute tuvastamiseks õigus saada põhjendatud taotluse alusel riigi andmekogust tasuta andmeid isikute omandis või valduses oleva vara ja varaga seotud isikute kohta, isikute majandustegevuse ning sellega seotud kaupade ja teenuste olemuse ja logistika kohta. Andmekogu haldaja teavitab riiklike maksude maksuhaldurit asjaoludest, mis teevad taotluse täitmise võimatuks või mille tõttu on vaja taotluse täitmise tähtaega pikendada.
(1²) Rahvusvahelise ametiabi raames ühise maksukontrolli käigus kogutud kõiki tõendeid hinnatakse samadel õiguslikel alustel kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendeid.
(2)
(3)
(1) Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
(2) Isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel.
(3) Kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole.
(4) Suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse seletuste andja allkiri. Allakirjutamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge. Vajaduse korral selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, selgitamise kohta tehakse protokolli märge.
(5) Riiklike maksude maksuhaldurile elektrooniliselt esitatav dokument peab vastama käesoleva seaduse § 45¹ alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele. Kui dokument esitatakse elektrooniliselt, on maksuhalduril õigus vajaduse korral nõuda hilisemat dokumendi paberil esitamist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt §-le 50.
(1) Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
(2) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.
(3) Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule.
(3¹) Täitmisregistri kaudu teabe nõudmiseks esitab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46¹ sätestatud nõuetele vastava korralduse.
(4) Suulised ütlused protokollitakse vastavalt käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatule.
(1) Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang.
(2) Maksuhalduril on õigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenäitamist, kui see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Raha näidatakse ette selle asukohas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad esitatakse või näidatakse ette maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui:
1) asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrollimiseks nende asukohas on saadud haldusakti adressaadi nõusolek või
2) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi või
3) dokumentide või asjade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või võib põhjustada haldusakti adressaadile ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi
4) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente elektrooniliselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustuse kohta antakse kirjalik korraldus:
1) kui nõue on adresseeritud kolmandale isikule või
2) kui adressaat või tema esindaja kutsutakse kohustuse täitmiseks maksuhalduri ametiruumidesse või
3) kui maksukohustuslane ei ole varasemat nõuet täitnud või
4) muudel juhtudel, kui maksuhaldur peab seda vajalikuks.
(5) Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud korralduse andmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi alusel maksuhaldurile dokumentide elektrooniliselt esitamisele laieneb käesoleva seaduse § 60 lõikes 5 sätestatu.
§ 63. Teabe nõudmine riigi-, valla- ja linnaasutustelt ning riigi andmekogu vastutavalt ja volitatud töötlejalt
(1) Maksuhalduril on õigus nõuda riigi-, valla- või linnaasutuselt maksumenetluses tähendust omavat teavet, sealhulgas dokumentide esitamist ning asjade ettenäitamist. Eelnimetatud asutused on kohustatud maksuhalduri taotluse täitma, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.
(2) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus saada tasuta riigi andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt taotluses näidatud perioodil maksustamise seisukohast tähendust omavaid tehinguid sooritanud isikute identifitseerimist võimaldavaid andmeid (ees- ja perekonnanime või ärinime; isiku- või registrikoodi; isikukoodi puudumisel sünnikuupäeva, -kuud ja -aastat) ning nende poolt sooritatud tehingute andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused on kohustatud maksuhaldurile teatama asjaoludest, mis teevad teabe, asjade või dokumentide esitamise nõude täitmise võimatuks või mille tõttu on vaja taotluse täitmise tähtaega pikendada. Tähtaega pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 50.
(4) Riigi-, valla- ja linnaasutus on kohustatud esitama maksuhaldurile deklaratsioonid ja muud dokumendid elektrooniliselt. Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=116102026011&id=115032019037 kehtestab riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekirja.
(5) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamisel ja nende täitmise korraldamisel on Riigi Tugiteenuste Keskusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigused.
§ 64. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus
(1) Käesoleva seaduse §-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda:
1) advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega;
2) arstil, notaril, patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutse- või ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta;
3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta;
4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule;
5) maksukohustuslase abikaasal, registreeritud elukaaslasel, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa või registreeritud elukaaslase otsejoones sugulasel, õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega;
6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist;
7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise kohustust.
(2) Tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolude suhtes on teabe andmisest keeldumise õigus ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikuid nende ameti- ja kutsetegevuses abistavatel isikutel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikutelt ütluste, dokumentide või asitõendite esitamise või ettenäitamise nõudmise korral tuleb neid kirjalikult või suuliselt teavitada õigusest kohustuse täitmisest keelduda. Suulise teavitamise kohta võetakse isikult allkiri.
§ 65. Dokumentidest ärakirjade tegemine, dokumentide ja asjade äravõtmine
(1) Maksuhaldur võib teha talle menetlusosalise poolt esitatud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid ning nende õigsust ametlikult kinnitada. Ametlik kinnitamine toimub vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule.
(2) Maksuhaldur võib talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta, kui:
1) neid on vaja maksuasja lahendamiseks ning maksuhalduril on põhjendatult alus kahtlustada, et hiljem ei ole need tõendid talle kättesaadavad või
2) see on vajalik dokumentidest väljavõtete või ärakirjade tegemiseks või
3) dokumendid ja asjad viitavad arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele.
(3) Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse dokumentide nimetused ja arv, toimikute äravõtmise korral ka lehekülgede arv. Asjade äravõtmise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse äravõetud asjade tunnused ja arv. Protokolli allkirjastavad protokolli koostaja ning toimingus osalenud isikud. Kui menetlusosaline keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta märge. Protokoll koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse menetlusosalisele, kellelt asjad või dokumendid ära võeti.
(4) Dokumente ei võeta ära käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui menetlusosaline vaidleb sellele vastu ning kannab dokumentidest ärakirjade või väljavõtete tegemise kulud. Ärakirjade ja väljavõtete õigsust kinnitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning kinnitusmärke juurde võetakse menetlusosalise allkiri. Kui kinnitatud ärakirjade või väljavõtete maht on suur, koostatakse protokoll, kuhu märgitakse dokumentide loetelu, millest tehti ärakirju või väljavõtteid. Protokolli allkirjastavad maksuhalduri ametnik ja menetlusosaline.
(1) Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel käesoleva seaduse §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Ärakirjade või väljavõtete tegemise eest tasub maksuhaldur talle esitatud arve alusel kuni 0,20 eurot iga paberilehekülje eest alates 21. leheküljest.
(2) Maksuhalduril on õigus nõuda sisse kolmandale isikule kulude hüvitamiseks makstud summa maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane:
1) ei täitnud maksuhalduri korraldust, milles nõuti sellessamas asjas teabe, asjade või dokumentide esitamist või
2) ei olnud kättesaadav oma elu- või asukohas või muul maksuhaldurile teatatud aadressil või
3) hoidis menetlusest kõrvale või
4) takistas muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist.
(3) Maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmanda isiku kulude hüvitamist maksukohustuslaselt, kui ta pöördus kolmanda isiku poole, andmata maksukohustuslasele võimalust teabe esitamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 nimetatud juhtudel.
(4) Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ja teeb hoiatuse, et kulude tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse ./dyn=116102026011&id=12841003 määrusega kehtestatud suuruses ja korras.
§ 67. Sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest
(1) Maksuhaldur võib käesoleva seaduse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust.
(2) Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
(3) Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.
(1) Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine.
(2) Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud aluste ilmnemisel on ekspert kohustatud ennast taandama. Samadel alustel võib taotleda eksperdi taandamist menetlusosaline. Taotlus tuleb esitada viie tööpäeva jooksul eksperdi isiku teadasaamise päevast arvates. Pärast seda on taandamine lubatav ainult siis, kui on tõendatud, et taotluse tähtaegne esitamine ei olnud võimalik. Maksuhaldur otsustab taandamise viie tööpäeva jooksul taotluse või enesetaanduse esitamisest arvates.
(3) Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult. Kui maksuhaldur peab seda vajalikuks, kutsutakse ekspert menetlustoimingute juurde ning sellisel juhul võib ekspert esitada arvamuse suuliselt. Suuliselt esitatud arvamus protokollitakse menetlustoimingu protokollis ja sellele võetakse eksperdi allkiri. Menetlusosalisel on õigus esitada eksperdile küsimusi.
(4) Eksperdil on õigus tutvuda oma ülesannete täitmiseks vajalike materjalidega ja teha ettepanekuid nende täiendamiseks. Ekspert on kohustatud hoidma talle kohustuste täitmisega teatavaks saanud maksusaladust (§ 26). Eksperdile selgitatakse maksusaladuse hoidmise kohustust ja selgitamise kohta võetakse allkiri.
(1) Eksperdi taotlusel hüvitatakse talle väljaspool elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning makstakse tasu tehtud ekspertiisi eest.
(2) Maksuhalduri algatusel tehtud ekspertiisi kulud katab maksuhaldur.
(3) Menetlusosalise taotlusel ja maksuhalduri kulul tehtud ekspertiisi kulud katab isik, kelle taotlusel ekspert kaasati. Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et kulude tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse ./dyn=116102026011&id=12841003 määrusega kehtestatud suuruses ja korras.
(1) Maksuhalduril on maksusumma määramise, maksude tasumise õigsuse kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil õigus nõuda maksukohustuslaselt:
1) mahutile, hoidlale või seadmele mõõturi paigaldamist;
2) mahuti, hoidla, seadme, samuti hasartmängu korraldamiseks kasutatava mänguinventari plommimist või pitseerimist;
3) territooriumi või selle osa sulgemist;
4) sularahaarvelduste jälgimist võimaldavate seadmete, sealhulgas kassaaparaadi paigaldamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud mõõturi või seadme paigaldamist võib nõuda, kui maksukohustuslane ei ole täitnud talle seadusega pandud vastava mõõturi või seadme paigaldamise kohustust.
(3) Maksuhaldur võib määrata ametniku, kellel on õigus üldisel tööajal või ettevõtte tööajal viibida maksuhalduri määratud tähtaja jooksul maksukohustuslase tegevuskohas mõõturi või seadme kasutamise kontrollimise eesmärgil.
(4) Mõõturi või sularahaarvelduste jälgimist võimaldava seadme paigaldamise, selle kasutamise kontrollimise, samuti tõkendi kohaldamise korraldus vormistatakse kirjalikult.
(5) Tõkend kõrvaldatakse hiljemalt tõkendi kohaldamise põhjuse kõrvaldamisele või äralangemisele järgneval tööpäeval.
(6) Maksuhaldur on kohustatud hüvitama otsese kahju, mis tekkis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 sätestatud tegevuse tagajärjel, kui seejuures ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt või kui tõkendit ei kõrvaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.
(1) Maksuhaldur võib käesoleva seaduse §-s 70 nimetatud kohustuse täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist. Isikule tehakse hoiatuses teatavaks ka asendustäitmise kulude arvatav suurus ning viidatakse sätetele, mille alusel nõutakse sisse asendustäitmise kulud.
(2) Kui maksukohustuslane ei ole määratud tähtaja jooksul täitnud käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 sätestatud kohustust või kui see on vajalik õigusrikkumise tõkestamiseks, sooritab maksuhaldur ise vajaliku toimingu või kasutab selleks kolmanda isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse abi. Toimingu kulud katab kohustuse täitmata jätnud isik, kui talle oli kätte toimetatud sellekohane kirjalik hoiatus. Maksuhaldur esitab isikule kulude tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et kulude tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
(3) Isiku nõudmisel, kelle suhtes sunnivahendit rakendatakse, esitab asendustäitmist läbiviiv ametiisik ametitõendi ja täitekorralduse. Kolmas isik esitab asendustäitmise läbiviimiseks talle maksuhalduri poolt antud täitekorralduse.
(4) Asendustäitmist läbiviiv isik või asutus koostab toimingu kohta kirjaliku protokolli.
(1) Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitisse ja ruumi, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda ka maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja, mis ei asu maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse toimumise kohas. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust teha vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, seda ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.
(2) Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda kolmanda isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu ja sõidukeid ning vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ja selle läbiotsimist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette ka juhul, kui maksuhalduril ei õnnestunud vara omaniku või valdaja elu- või asukohta kindlaks teha. Vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist.
(4) Vaatlus maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse toimumise kohas viiakse läbi ettevõtte tööajal või üldisel tööajal. Vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud protokollitakse.
(4¹) Vaatluse juures viibivale menetlusosalisele tutvustatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli menetlusosalise allkiri.
(5) Vaatluse läbiviimiseks on maksuhalduri ametnikul õigus:
1) kaasata spetsialiste ja eksperte;
2) teha käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju;
3) fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju;
4) teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme;
5) võtta ära dokumente ja asju vastavalt käesoleva seaduse §-s 65 sätestatule;
6) nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses. Ütlused protokollitakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud korras.
(6) Maksuhalduri ametnikul on õigus võtta mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks sõidukite kütusepaakidest ja mujalt kütusesüsteemist proove. Toimingu tulemused protokollitakse.
(7) Maksuhalduril on õigus kaasata spetsialiste vaatlusesse ja muudesse menetlustoimingutesse, kui nende läbiviimiseks on vaja eriteadmistega isiku abi. Spetsialisti osavõtu kohta tehakse märge menetlustoimingu protokolli. Spetsialistile laieneb käesoleva seaduse § 68 lõikes 4 sätestatu.
(1) Maksuhaldur võib isiku teadmisel tema kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada tema isikusamasuse korrakaitseseaduse tähenduses.
(2) Maksuhalduri ametnikul on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik, nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi.
(3) Maksuhalduri ametnik võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma.
(4) Maksuhalduri ametnik võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust.
(5) Isikusamasuse tuvastamisel on maksuhalduri ametnikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Maksuhalduri ametnikul on isikusamasuse tuvastamisel õigus kasutada füüsilist jõudu, kui see muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik.
(6) Enne vahetu sunni kohaldamist on maksuhalduri ametnik kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada.
(7) Vahetu sunni kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras. Protokollis märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud andmetele kohaldatud vahetu sunni vahend, sunnivahendit kohaldanud ametiisik ja isik, kelle suhtes vahetut sundi kohaldati.
(8) Isikule, kelle suhtes vahetut sundi kohaldati, antakse tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri.