(1) Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele Kaitseministeeriumi valitsemisalas koos kaitseväeteenistuse seadusest ja Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.
(2¹) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega.
(2²) Käesolevat seadust kohaldatakse koolitervishoiuteenuse osutamise korraldusele koolides koos põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega.
(2³) Käesolevat seadust kohaldatakse proviisori ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1¹ ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.
(2⁴) Kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel kohaldatakse tervishoiukorraldusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=163343 .
(1¹) Proviisor ja farmatseut osutavad kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul.
(2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.
(3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.
(4) Kui tervishoiutöötaja määrab endale erandlikus olukorras retseptiravimi ägeda mööduva haiguse tavapäraseks raviks või kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks, ei sõlmita ravimi väljakirjutamisel ja sellega seotud diagnoosi tuvastamisel tervishoiuteenuse osutamise lepingut võlaõigusseaduse tähenduses ja kahju tekkimisel ei kohaldata tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadust. Retseptiravimi määramine tuleb dokumenteerida käesoleva seaduse § 4² nõuete kohaselt.
(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.
(2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
(3)
(4) Tervishoiutöötajad on ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
(5) Proviisor ja farmatseut võivad osutada apteegiteenust omandatud kutse piirides.
(6) Kui isik osutab ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, on tervishoiutöötajaga võrdsustatud:
1) füsioterapeut;
2) kliiniline psühholoog;
3) logopeed.
§ 3². Patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet
(1) Patsiendiohutus käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva välditava tervisekahju riski eesmärgipärane vähendamine. Patsiendiohutuse süsteem hõlmab tegevusi, mis on seotud patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise, patsiendiohutuse andmekogu pidajale teabe edastamise ning dokumenteeritud ja edastatud teabe alusel patsiendiohutusjuhtumite analüüsi, ennetamise ning juhtumitest õppimisega.
(2) Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju.
(3) Tervishoiuteenuse kvaliteet käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis iseloomustab osutatud tervishoiuteenuse vastavust kehtestatud nõuetele, tänapäeva teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi terviseseisundist tulenevatele vajadustele ja patsiendi rahulolule.
(4) Tervishoiutöötaja on kohustatud dokumenteerima tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile on lubatud juurdepääs üksnes tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=129102024010 kehtestab määrusega patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise ja patsiendiohutuse andmekogusse andmete esitamise tingimused ja korra, milles esitatakse:
1) juhtumiga otseselt seotud tervishoiutöötajate ja asjakohaste töötajate andmed;
2) patsiendi üldised isikuandmed;
3) patsiendiohutusjuhtumiga seonduvad andmed;
4) patsiendiohutuse andmekogusse esitatavate patsiendiohutusjuhtumite loetelu;
5) patsiendiohutuse andmekogusse juhtumi kohta esitatavad andmed.
(6) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente ja andmestikke võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.
(7) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente ja andmestikke säilitatakse 30 aastat patsiendiohutusjuhtumi registreerimisest arvates.
(8) Tervishoiuteenuse osutaja:
1) analüüsib tervishoiuteenuse osutamisel aset leidnud ja dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumeid ja töötab välja meetmed juhtumite ennetamiseks;
2) teavitab patsiendiohutuse andmekogu pidajat patsiendiohutusjuhtumitest viisil, mis ei võimalda juhtumiga seotud patsiendi ja tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada.
(9) Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi ohutuse tagamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=129102024001 määrusega.
(1) Tervishoiuteenuse osutaja võib vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel rakendada patsiendi suhtes ohjeldusmeetmeid, kui patsient ei ole psüühikahäirest või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu otsusevõimeline ja seetõttu on tekkinud otsene oht tema enda või teiste isikute elule või tervisele ning muud vahendid ohu kõrvaldamiseks, sealhulgas vestlus, veenmine ja suuline rahustamine, ei ole osutunud küllaldaseks.
(2) Ohjeldamiseks võib kasutada järgmisi meetmeid:
1) füüsiline ohjeldamine – patsiendi kinnihoidmine füüsilise jõu abil eesmärgiga piirata tema liikumist ja liigutuste ulatust;
2) ravimite abil ohjeldamine – patsiendile rahutussümptomite leevendamiseks ravimite manustamine;
3) mehaaniline ohjeldamine – selleks spetsiaalselt ettenähtud mehaaniliste vahendite kasutamine eesmärgiga piirata patsiendi liikumist ja liigutuste ulatust.
(3) Mehaanilise ohjeldamise ajal peab olema tagatud, et ohjeldatav ei ole teiste patsientide nägemisulatuses.
(4) Ohjeldusmeetmeid võib rakendada arsti otsuse alusel. Vältimatu vajaduse korral võib füüsilise või mehaanilise ohjeldamise alustamise otsustada õde või ämmaemand, informeerides sellest viivitamata arsti, kes otsustab meetme rakendamise jätkamise vajaduse.
(5) Patsiendi suhtes rakendatav ohjeldusmeede peab olema otsese ohuga proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama patsiendi õigusi ja vabadusi. Ohu möödumisel lõpetatakse ohjeldusmeetme rakendamine viivitamata.
(6) Tervishoiutöötaja selgitab patsiendile ohjeldusmeetme rakendamise põhjuseid ja konkreetseid tegevusi, mida ohjeldusmeetme rakendamisel kasutatakse.
(7) Patsiendi ravi ei tohi ohjeldusmeetme rakendamise ajal katkeda.
(1) Patsient, kelle suhtes ohjeldusmeedet rakendatakse, peab olema tervishoiutöötaja pideva järelevalve all.
(2) Arst või vältimatu vajaduse korral õde või ämmaemand peab kontrollima selle patsiendi seisundit, kelle suhtes on ohjeldusmeedet rakendatud ja hindama ohjeldusmeetme rakendamise vajadust vastavalt patsiendi seisundile kuni meetme rakendamise lõpetamiseni. Patsiendi jälgimine ohjeldusmeetme rakendamise ajal ja ohjeldusmeetme jätkamise vajadus dokumenteeritakse.
(3) Ohjeldusmeetme rakendamise jälgimise sageduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib ohjeldusmeetme rakendamise kohas ja viisil, mis võimaldab anda kiire ja üldistatud ülevaate tema rakendatud ohjeldusmeetmete kohta.
(2) Patsiendil on õigus teha omapoolseid märkusi tema suhtes ohjeldusmeetme rakendamise kohta. Patsiendi kirjalikud märkused ohjeldusmeetme rakendamise kohta lisatakse ravidokumentide juurde. Patsiendil on õigus saada väljavõte andmetest ohjeldusmeetme rakendamise kohta.
(1) Pärast patsiendi suhtes ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist peab tervishoiuteenuse osutaja temaga esimesel võimalusel vestluse eesmärgiga vältida ohjeldusmeetme rakendamist tulevikus ja teavitada patsienti tema õigustest seoses ohjeldusmeetme rakendamisega.
(2) Ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse pidamise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta patsiendile selgituste andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Otsusevõimetu patsiendi seaduslikule esindajale või tema puudumise korral patsiendi omastele teatatakse ohjeldusmeetme rakendamisest esimesel võimalusel. Omasteks loetakse patsiendi abikaasat, registreeritud elukaaslast, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamata teatama Terviseametile järelevalve alustamiseks igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest. Teatises edastatakse Terviseametile patsiendi haigusloo number ja ohjeldusmeetme kasutamise asjaolud.
(3) Terviseametile ohjeldusmeetme rakendamisest teatamise korra ja esitatavate andmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega:
1) loetelu tervishoiuteenuse osutajatest, kes ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid kes täidavad püsivaid kriisiülesandeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 2 tähenduses;
2) tervishoiuteenuse osutaja püsiva kriisiülesande täpsema sisu, selle täitmise mahu, püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõuded, arvestades käesoleva seaduse §-des 58¹–58³ sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva tervishoiuteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada tervishoiuteenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) tervishoiuteenuse osutamiseks;
2) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist;
3) käesoleva seaduse § 3² lõigetes 5 ja 9 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
(1¹)
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb perearstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
(1³) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida.
(2) Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui
1) andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud;
2) uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
(3) Tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud surnu isikuandmete töötlemine temaga seotud üleneja või alaneja, samuti õe või venna elu ja tervise kaitseks.
§ 4². Tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning säilitamine
(1) Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.
(2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente ja andmestikke võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.
(2¹) Tervishoiuteenuse osutaja tagab isikuandmete töötlemise jälgitavuse teenuseosutaja infosüsteemis.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=112032019069;125102024004 kehtestab määrusega tervishoiuteenuste dokumenteerimise tingimused ja korra, milles esitatakse:
1) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
2) patsiendi üldised isikuandmed;
3) patsiendi terviseandmed;
4) muud teenuse osutamisega seotud andmed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kogutud andmetest säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest.
(5) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast säilitab tervishoiuteenuse osutaja järgmisi tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt:
1) õpilase tervisekaardi andmeid viis aastat kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest, samuti kiirabikaardi andmeid ja saatekirja ning saatekirja vastust viis aastat andmete kinnitamisest;
2) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat andmete kinnitamisest;
3) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldav koeproov säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest;
4) lahangu protokolli andmeid 30 aastat andmete kinnitamisest;
5) verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmeid 30 aastat isiku surmast;
6) tervishoiuteenuse osutamise raames toodetavaid, uuringutes taaskasutamist võimaldavaid geneetilisi toorandmeid 30 aastat andmete kinnitamisest arvates.
(5¹) Tervishoiuteenuse osutaja ei pea järgima käesolevas paragrahvis sätestatud säilitamistähtaega, kui andmeid kogutakse tervise infosüsteemi ja tervishoiuteenuse osutaja on need sinna edastanud.
(6) Digitaalselt säilitatavate andmete töötlemisel määratakse logide säilitamise tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud ministri määruses ./dyn=130062026132&id=112032019069 .
(7) Sellise tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid;
2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis;
3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud regulatsiooni kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik.
(1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb:
1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident;
2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane;
2¹) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isik;
3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna;
4) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega;
5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel.
(2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst või hambaarst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti või hambaarsti pädevusest ja kogemusest.
(2¹) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel sellise juhendaja juhendamisel ja vastutusel, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on välisriigis omandanud, ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kui nad on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ja meditsiiniseadme seadusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=130062026132&id=122032019007 määrusega.
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord või oht sellise olukorra tekkeks:
1) mis põhjustab tõsiseid häireid käesoleva seaduse § 7 lõikes 5, § 17 lõikes 1¹ ja § 22 lõikes 4¹ nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist ning
2) mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus ning mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata ning
3) mille lahendamiseks ei ole vaja rakendada kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud juhtimiskorraldust ega kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid.
(2) Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustab Terviseamet, lähtudes ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest.
(3) Terviseamet teavitab tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja selle lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.
(4) Terviseamet hindab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ja otsustab nende äralangemisel selle lõppemise üle.
Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
(1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.
(2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.
(3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest.
(4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
§ 6¹. Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavad tervishoiuteenused
(1) Ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tervishoiuteenuseid, mille eesmärk on tagada rahvastiku tervise kaitse.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste kulud tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
(3) Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=120122018014;111072025017 määrusega, kuulates enne ära Tervisekassa nõukogu arvamuse.
(1) Perearstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
(1¹) Perearstiabi osutajad osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses.
(2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:
1) perearsti nimistu alusel;
2) nimistuta eriarstina.
(2¹) Perearstiabi osutaja võib lisaks nimistu alusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale isikule, kui see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks.
(2²) Nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=126032026013 määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.
(4) Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele käesoleva seaduse § 8 lõike 6¹ alusel sätestatud ulatuses ja korras.
(5) Perearstiabi osutaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga teinud ettepaneku, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse:
1) maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest;
2) perearstiabi osutaja või tervisekeskusena tegutsevate perearstiabi osutajate toimepidevusest;
3) kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste mahust tervikuna.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=119092025002 määrusega.
(8) Terviseamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning esitab vajaduse korral kooskõlastatult Tervisekassaga ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.
(9) Elutähtsa teenuse osutajast perearstiabi osutaja on kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit, kui muutuvad käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel arvesse võetud asjaolud, mida võeti arvesse tema elutähtsa teenuse osutajaks määramisel.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(1) Perearsti nimistu on käesoleva seaduse alusel perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri. Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teenindab perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid muu isik.
(2) Igal perearstil on üks nimistu.
(3) Igal Eesti kodanikul, elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ning ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt kindlustatud isikul (edaspidi ajutiselt Eestis viibiv välismaalane) on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse isiku andmete Tervisekassa andmekogusse edastamisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast.
(3¹) Eestis sündinud vastsündinu, kelle ema elukoht on rahvastikuregistri alusel Eestis, registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.
(3²) Kui vastsündinu ema ei ole registreeritud perearsti nimistusse, registreeritakse laps vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel avalduses märgitud perearsti nimistusse või määrab lapsele perearsti Tervisekassa.
(4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ja ajutiselt Eestis viibiva välismaalase tegeliku elukoha alusel Tervisekassa määratud isikutest.
(4¹) Perearsti nimistu piirsuurus on:
1) 1200–2000 isikut;
2) 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab perearstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja;
3) perearstile nimistu esmakordsel kinnitamisel kuni kaheks aastaks perearstiga kokkuleppel ja teeninduspiirkonna teisi nimistuid arvestades väiksem kui käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud nimistu ülemine piirmäär.
(4²)
(4³) Tervisekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse ning teeb muudatuse isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4⁴) Tervisekassa arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis ning kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tervisekassa teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui 100 isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Tervisekassale teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(4⁵) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust või nimistu jaoks, kuhu isik kuulub, ei ole konkursi korras leitud perearsti ega asendajat, võib Tervisekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Tervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse. Tervisekassa teavitab isikut ja perearsti isiku nimistusse määramisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4⁶) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=111122012010 kehtestab määrusega perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja korra ning perearsti nimistute piirarvu.
(4⁷) Nimistute piirarvu kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks olevate isikute arvust ning perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest.
(4⁸) Terviseamet avaldab oma veebilehel järgmised perearsti nimistu andmed:
1) perearsti ja temaga koos töötava tervishoiutöötaja nimi;
2) perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht;
3) perearsti ja pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed;
4) tegevuskoha lahtiolekuajad ja kontaktandmed;
5) tegevuskoha veebilehe olemasolul selle aadress;
6) nimistu piirsuurus;
7) andmed perearsti asendamise kohta;
8) selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinimi, mille kaudu perearst perearstiabi osutab.
(4⁹) Perearstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile digitaalselt allkirjastatud teate, märkides perearsti nime ja tegevuskoha aadressi ning selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinime, mille kaudu perearst perearstiabi osutab, muudatuse jõustumise kuupäeva ja käesoleva seaduse § 4³ lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute koosseisu. Andmed edastatakse muudatuste korral viivitamata. Perearstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseameti iseteenindusportaali kaudu järgmised andmed:
1) perearstiga koos töötava tervishoiutöötaja nimi;
2) perearsti ja pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed;
3) tegevuskoha lahtiolekuajad ja kontaktandmed;
4) tegevuskoha veebilehe olemasolul selle aadress.
(5)
(6) Perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras.
(6¹) Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=126032026013 määrusega.
(7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Tervisekassa võib sõlmida perearstiga lepingu perearstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.
(8)
(1) Perearsti asendamine on olukord, kus perearst töölt ajutise eemalviibimise tõttu ei osuta isiklikult ja vahetult perearstiabi tema nimistusse kuuluvatele isikutele, eelkõige ei teosta isiklikult nimistusse kantud isikute ambulatoorset vastuvõttu. Perearsti asendamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu nimistuga perearstina tegutsedes, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(2) Perearsti asendaja leidmise kuni kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi lühiajaline asendamine) tagab perearst.
(3) Perearsti asendaja leidmise üle kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi pikaajaline asendamine) tagab perearst, esitades hiljemalt kümme kalendripäeva enne asendamise algust Terviseametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles märgitakse töölt ajutise eemalviibimise põhjus, asendamise kestus, asendaja nimi ja kvalifikatsioon, perearstiabi osutamise koht ja korraldus ning enda kontaktandmed asendamise ajal.
(4) Lühiajalisest ja pikaajalisest asendamisest teavitab perearst oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust ning perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, asendaja nime ja kvalifikatsiooni ning perearstiabi osutamise koha ja korralduse asendamise ajal. Nimistusse kantud isikutele avaldab perearst asendamise korraldust käsitleva informatsiooni perearsti tegevuskohas.
(5) Lühiajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon.
(6) Pikaajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.
(7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja vanemapuhkuse korral vanemapuhkuse lõppemiseni.
(8) Perearsti asendaja on kohustatud viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama perearsti ja Terviseametit perearsti asendamise ennetähtaegsest või erakorralisest lõppemisest.
(1) Perearsti teeninduspiirkond on Tervisekassa määratud üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust, linnaosa või osavalda, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad perearstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele, tehes vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.
(2) Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud perearstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tervisekassa arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud perearstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.
(1) Perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab perearstiabi.
(2) Kui perearsti tegevuskoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, peab perearsti nimistusse kantud isikutele olema tagatud perearstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus.
(3) Perearst teavitab oma nimistusse kantud inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui tema tegevuskoht muutub, välja arvatud juhul, kui tegevuskoha muutumine on tingitud perearstist sõltumatutest asjaoludest.
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud perearstiabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa.
(1¹) Tervisekassa määrab selliste nimistute loetelu, kus on vähem kui 1200 isikut ja mis on vajalikud regionaalse perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks, kooskõlastades loetelu valdkonna eest vastutava ministriga.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub perearstiabi eest ise.
(1) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.
(2) Perearstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise perearstiabi osutava äriühinguga.
(3) Perearstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
(1) Perearstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale perearstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult perearstiabi ning iseseisvat füsioteraapiat, logopeedilist ravi, psühholoogilist ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.
(3) Perearstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded.
§ 15. Perearstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär
(1) Perearstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
1) selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst;
2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, kui vähemalt ühel nende haldusterritooriumidest asub perearstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearsti nimistu ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohaliku omavalitsuse üksusele kolme kuu jooksul nimistu äravõtmisest arvates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing Terviseameti nõudel kohtuotsusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest alates. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing Terviseameti nõudel kohtuotsusega.
(1) Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, sealhulgas koduõendusteenust, osutavad isikud. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks kuuluda logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi teenust osutavad isikud.
(2) Tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutaja tegevusloal kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht loetakse tervisekeskuse osaks.
(3) Tervisekeskuste liigid ja nõuded tervisekeskuste liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=126032026013 määrusega.
(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
(2) Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.
§ 16¹. Politsei- ja Piirivalveameti kopteri kiirabilend
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võimaldab kopteri kiirabilendu meditsiiniseadmete, vere, elundite, ravimite, tervishoiutöötajate, patsientide ja teiste asjaomaste isikute transportimiseks, kui ilma selleta ei saa või ei saa õigel ajal käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud piirkondlik haigla vajalikku tervishoiuteenust pakkuda või see oleks oluliselt raskendatud. Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva kopteriga sooritatav kiirabilend loetakse riikliku ülesande täitmiseks.
(2) Tervisekassa rahastab Politsei- ja Piirivalveameti kopteri kiirabilende Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus kopteri kiirabilendude eest tasumise kohta sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Kiirabi osutab kiirabibrigaad häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel.
(1¹) Kiirabibrigaadi pidaja, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud kiirabi rahastamise leping, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(1²) Kehtetu
(1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud kiirabibrigaadi pidaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(2) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026132&id=122122018022 kehtestab kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning Terviseameti kiirabialase koostöö korra.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab:
1) käesoleva seaduse alusel rahastatavate kiirabibrigaadide arvu ./dyn=130062026132&id=123122017019 ;
2)
3) kiirabibrigaadi tööjuhendi ./dyn=130062026132&id=121122018040 ;
4) kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele ./dyn=130062026132&id=121122018040 , sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded;
5) kiirabi koostöö ja vastastikuse tasaarveldamise korra perearstidega ./dyn=130062026132&id=86964 .
6)
(4) Kiirabi osutatakse käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ning käesoleva seaduse § 17² lõike 1 alusel sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel.
(4¹)
(4²)
(4³)
(4⁴)
(4⁵)
(5) Häirekeskusel on õigus suunata kiirabibrigaad abi kohese kättesaadavuse tagamiseks teise teeninduspiirkonda.
(6) Riigi päästeasutuse kiirabibrigaad peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel kiirabibrigaadile kehtestatavatele nõuetele.
(1) Terviseamet:
1) korraldab kiirabi osutamist, lähtudes käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest;
2) kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa;
3) korraldab koostöös Tervisekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist.
(2) Kiirabibrigaadi teeninduspiirkond on Terviseameti poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse üksuse ala või nende üksuste ala, mille piires sõidab kiirabibrigaad väljakutsete korral välja.
(1) Kiirabi rahastamiseks sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (edaspidi kiirabi rahastamise leping) kuni viieks aastaks, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. Esimest korda sõlmitakse selline leping kiirabibrigaadi pidajaga kuni kolmeks aastaks.
(2) Kiirabi rahastamise lepingut ei pea sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega.
(3) Kiirabi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Tervisekassa järgmisi asjaolusid:
1) konkreetse teeninduspiirkonna vajadus kiirabi järele ja kiirabi kättesaadavus;
2) kiirabi osutamise kvaliteet ja tingimused;
3) kiirabibrigaadi pidaja jätkusuutlikkus;
4) kiirabibrigaadide piirarv;
5) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;
6) varasemate kiirabi rahastamise lepingute või nendega sarnaste lepingute nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
7) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning kiirabibrigaadi pidaja üldine majanduslik seisund;
8) tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
9) käesoleva seaduse § 17 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide arv.
(4) Kiirabi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) Tervisekassa rahastatava kiirabi valmisoleku ja kiirabi osutamise eest kiirabibrigaadi pidajale makstav summa ajaühikus ning makstav kogusumma;
3) kiirabi valmisoleku tagamise ja kiirabi osutamise eest tasumisele kuuluv hind;
4) nende kiirabibrigaadide nimekiri, kelle valmisolekut rahastatakse ja kelle osutatud kiirabi eest tasu makstakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord;
5) tundide arv ajaühikus, mille jooksul peab kiirabibrigaadi pidaja olema valmis kiirabi osutama;
6) tähtaeg, mille jooksul peab kiirabibrigaadi pidaja esitama Tervisekassale teabe kiirabi osutamise valmisoleku tagamise ja osutatud teenuse kohta, mille alusel makstakse kiirabibrigaadi pidajale tasu;
7) juhtumid või töökorralduslikud muudatused, mille puhul on vajalik eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga;
8) juhtumid, kui Tervisekassa kiirabibrigaadi pidajale tasu ei maksa või võib tasutavat summat vähendada;
9) juhtumid, kui pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, seda muuta või selle täitmine osaliselt või täielikult peatada, ja juhtumid, kui rikkumine on vabandatav;
10) osutatud kiirabiteenuse kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
11) kiirabibrigaadi pidaja aruandluskohustuse ning kiirabi osutamise valmisoleku ja osutatud teenuse kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
12) kiirabi kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad;
13) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
14) muud tingimused, mis on vajalikud kiirabi osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
(5) Kiirabibrigaadi pidajaga, kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja kiirabi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele, sõlmitakse uus leping. Kiirabi rahastamise lepingu pooled võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid arvestades.
(1) Tervisekassa korraldab kiirabibrigaadi pidaja valikuks avaliku konkursi, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabi järele endises mahus;
2) otsustatakse teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidajaga uut halduslepingut mitte sõlmida või lõpetatakse kehtiv leping seetõttu, et kiirabibrigaadi pidaja või tema osutatav teenus ei vasta käesolevas seaduses ja kiirabi rahastamise lepingus sätestatud nõuetele;
3) kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
4) muudetakse teeninduspiirkondade jaotust;
5) ajutine asendamine kestab rohkem kui kolm kuud.
(2) Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisest arvates.
(3) Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Terviseamet koostöös Tervisekassaga vajaduse korral teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.
(1) Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus.
(2) Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, tervishoiuteenuse osutamisega seotud patsientide veo operatiivvalve välise auto või kiirabibrigaadiga. Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.
(4)
(1) Kiirabi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel.
(2) Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=122122018027 määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.
(3) Kiirabibrigaadi pidaja ei või nõuda visiiditasu kiirabi osutamise eest.
(1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
(1¹) Päevaravi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval.
(2) Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=13212185 määrusega.