§ 58³. Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel
1) Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel:
1) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest, abi vajadusest ja patsientide teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest suures mahus;
2) teavitab Terviseametit lisapersonali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest;
3) annab Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lahendamise juhtimiseks või selleks valmistumiseks vajalikku teavet;
4) teavitab õigel ajal oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
5) korraldab personali kriisialase väljaõppe;
6) täidab muid käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
(1) Teabe käesoleva seaduse §-s 58¹ sätestatud Terviseameti ja valdkonna eest vastutava ministri haldusaktide kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50.
(2) Käesoleva seaduse §-s 58¹ sätestatud haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.
§ 58⁵. Terviseameti ülesanded piiriülese tervishoiualase humanitaarabi andmisel ja vastuvõtmisel
1) Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase humanitaarabi (edaspidi humanitaarabi) andmist ja vastuvõtmist järgmiselt:
1) hindab humanitaarabi vajadust ja mahtu ning teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile;
2) hindab Eestis viibivate patsientide teistesse riikidesse suunamise vajadust ja teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile;
3) teeb koostööd rahvusvaheliste koostööpartneritega humanitaarabi väljasaatmisel ja vastuvõtmisel;
4) juhib humanitaarabi vastuvõtmist ja väljastamist, sealhulgas abi jagamist Eesti territooriumil;
5) koordineerib tervishoiutöötajate ja muu tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku personali tervishoius rakendamisega seotud vastuvõtmist ja väljasaatmist;
6) osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste ministeeriumide, asutuste ja isikutega;
7) täidab muid ülesandeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega.
(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahvastiku tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks.
(2) Tervise infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.
(3) Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026132&id=106122016011 määrusega, milles sätestatakse:
1) infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ning volitatud töötleja ülesanded;
2) infosüsteemi kogutavate andmete koosseis ja edastamise kord;
3) andmete õigsuse tagamise kord;
4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord;
5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;
6) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
7) infosüsteemi rahastamine;
8) muud korraldusküsimused.
(4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
1) patsiendi üldandmed – isikukood ja sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) patsiendi muud andmed – töökoha, õppeasutuse ja perearsti andmed, ravikindlustuse, ravikindlustushüvitise ja tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära andmed ning allkirja kujutis, tahteavalduse ja eestkostja või esindaja andmed;
3) patsienti puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed, geneetilised andmed, terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed ning muud tervisega seotud andmed;
4) dokumendi või andmestiku koostaja andmed – nimi, kood, tegevusluba, kutse või eriala ja kontaktandmed;
4¹) patsiendile osutatavate teenustega seotud andmed – kutsed, soovitused ja teavitused ning tervishoiuteenusega seotud tagasiside küsimustikud;
5) ravijärjekorra ja digiregistratuuri pidamisega seotud andmed;
6) andmetöötluse logid ja süsteemi teated.
(5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi:
1) kiirabikaardi, ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmeid, kutseid, soovitusi ja teavitusi ning tervishoiuteenusega seotud tagasiside andmeid viis aastat;
2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida säilitatakse 15 aastat;
3) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat;
3¹) vastavustõendeid kaks aastat, kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega;
4) logisid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri üldandmeid, nagu isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu.
(7) Eraelu kaitseks kehtib infosüsteemis isikuandmetele juurdepääsu piirang andmete säilitamise tähtaja lõpuni.
(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmed:
1) ravijärjekorra pidamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule;
2) meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatule;
3) patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks, vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatule.
(1¹) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi:
1) vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele andmed surma põhjuse kohta, kui kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel;
2) vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud nakkushaiguste loetelule andmed kohtuarstlikul lahangul avastatud nakkushaiguste kohta.
(1²) Patsiendil on õigus edastada tervise infosüsteemi isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid, teenuste pakkumiseks ja temaga ühenduse võtmiseks, parema tervishoiuteenuse saamiseks ja terviseseisundi hindamiseks, sealhulgas tarkvaralahenduse kasutamiseks ja kutsete saamiseks.
(1³) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus edastada tervise infosüsteemi isikuandmeid tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59¹ lõike 3 alusel kehtestatud tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatule.
(1⁴) Geenivaramu vastutav töötleja on kohustatud isiku sellekohase tahteavalduse saamise järel edastama tervise infosüsteemi geenivaramu geenidoonori geneetilised andmed ja nendega seotud andmed tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatud korras.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=112032019067 kehtestab määrusega tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide ja andmestike andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra.
(3) Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=129082014008 määrusega.
§ 59³. Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine ja tasu
(1) Patsiendil on juurdepääs oma isikuandmetele tervise infosüsteemis. Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient esmakordselt tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel.
(2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele järgmistel juhtudel:
1) käesoleva seaduse § 4¹ lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel ja korras;
2) käesoleva seaduse § 4¹ lõike 1 punktis 3 tervishoiuteenuste kvaliteedi ning patsiendiohutusjuhtumite analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras;
3) käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 1² sätestatud eesmärkidel ja korras.
(2¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel:
1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained;
2)
3) tegevusterapeudil;
4)
5)
6) optometristil;
7) radioloogia tehnikul;
7¹) geeninõustajal;
8) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isikul.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud isikute ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=122032019007 määrusega.
(3) Patsiendil on õigus keelata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
(4) Patsiendi väljendatud tahte alusel on tervishoiuteenuse osutajal kohustus kohe keelata juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, välja arvatud juhul, kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstil või selle asutuse lepingulisel arstil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele kohtuarstliku lahangu, kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks ning registreeritud eraeksperdil kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks. Riikliku ekspertiisiasutuse DNA-eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemi geneetilistele andmetele surnu isiku tuvastamiseks, kui isikut ei ole õnnestunud tuvastada muul viisil.
(5¹)
(5²)
(5³) Terviseameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks.
(6) Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.
(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule väljastatakse isikuandmeid üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks või käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile nende ülesannete täitmise tagamiseks, Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu, välja arvatud andmesubjekti nõusoleku alusel isikuandmete väljastamine, kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta.
(9) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja, kes haldab tervise infosüsteemi keskandmekogu ja andmeladu (edaspidi käesolevas paragrahvis volitatud töötleja), võib ette näha tasu andmete väljastamise või kasutamise eest volitatud töötleja määratud andmetöötluskeskkonnas, kui eesmärgiks on teadusuuringu, sealhulgas arenduse, innovatsiooni ja statistika tegemine.
(10) Töötlemise eesmärgist lähtudes tuleb isikute eraelu kaitseks eelistada andmetöötlust turvalises andmetöötluskeskkonnas ning väljastada andmeid üksnes juhul, kui see on eesmärgi täitmiseks vajalik.
(11) Kui lisaks tervise infosüsteemi andmetele soovitakse teadusuuringus kasutada muid andmeid, toimub andmete ühildamine ja vajaduse korral pseudonüümimine eraldi keskkonnas ning neid andmeid ei säilitata kauem kui konkreetse teadustöö jaoks vajalik, lähtudes andmeväljastusloas kokkulepitust.
(12) Volitatud töötleja lähtub tasu kehtestamisel andmete väljastamise ja kättesaadavaks tegemise kuludest ning kehtestab hinnakirja. Volitatud töötleja avaldab tasude hinnakirja oma veebilehel. Kehtestatud hinnakirjast lähtuvad tasud tasub taotleja riigieelarvesse.
(13) Volitatud töötleja lähtub hinnakirja kehtestamisel järgmistest nõuetest:
1) hinnakirjas määratakse kindlaks tasude ühik- või piirhinnad;
2) võetav tasu põhineb teenuse efektiivsel osutamisel ja on arvestatud põhjendatud kulude alusel;
3) tasu kujunemisel arvestatakse andmekoosseisude mahtu ja taaskasutust.
(14) Volitatud töötleja võib võtta vähendatud tasu:
1) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või riigiasutuselt;
2) juriidiliselt isikult, kes täidab rahvatervishoiu valdkonna avalikke ülesandeid.
(15) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsema tasu suuruse ning selle võtmise tingimused ja korra.
Käesoleva seaduse §-s 59¹ nimetatud andmekogust teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise eetilisust ja põhjendatust hindab sõltumatu teadlastest ja eri elualade esindajatest koosnev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud teaduseetika komitee.
(1) Tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet. Terviseametil on õigus saada järelevalveks isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui need on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.
(2) Kehtetu
(1) Terviseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Kiirabil on õigus käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 61¹. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 4 lõikes 3, § 7 lõikes 10, § 17 lõikes 1³ ja § 22 lõikes 4³ sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1–4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
(1) Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kui nad on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne käesoleva seaduse jõustumist ja kui nad õpivad perearsti residentuuris või perearstiks spetsialiseerumise kursustel.
(2) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 10 nimetatud perearsti töölt eemalviibimise alguskuupäeva arvestatakse 2007. aasta 1. juulist.
(3) Perearst, kelle nimistu osas on maavanem enne 2013. aasta 1. jaanuari kooskõlastatult Eesti Haigekassaga lubanud kõrvalekaldeid kehtestatud nimistu piirsuurusest, peab viima oma nimistu vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõigetes 4¹ ja 4² sätestatud nõuetega hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nimistusse kantud isikute arv ületab käesoleva seaduse § 8 lõike 4¹ punktis 1 sätestatud maksimaalse piirmäära, peab perearst hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks tagama nimistusse kuuluvatele isikutele üldarstiabi osutamise selliselt, et koos perearstiga osutaks üldarstiabi vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.
§ 66. Riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine
(1) Riigi hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses sätestatud korras.
(2) Kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
(3) Riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamisel eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks lähevad kehtivad töölepingud üle asutatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
§ 66¹. Kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepingute kehtivus
Enne 2007. aasta 1. jaanuari kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepinguid uuendatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 17 lõikes 4² ning halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest.
Enne 2008. aasta 1. jaanuari asutatud tervishoiutöötajate riiklik register ja tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riiklik register viiakse kooskõlla käesoleva seaduse §-des 27¹ ja 50¹ sätestatuga 2008. aasta 1. aprilliks.
§ 66³. Tervise infosüsteemi kasutuselevõtmise korraldamine
(1) Tervise infosüsteemile ülemineku ajakava tervise infosüsteemi sisestatavate andmete kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Tervise infosüsteem tervikuna võetakse kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril.
Lähtetoetust võivad 2012. kalendriaastal taotleda arstid, kes omandavad käesoleva seaduse § 54¹ lõike 2 punktis 1 nimetatud eriarstiabi eriala ning lõpetavad residentuuri 2012. kalendriaastal.
§ 66⁵. Üldarstiabi ning tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandluse korraldamise ülesannete üleminek Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele
(1) Üldarstiabi korralduse üleminekul Terviseameti pädevusse annavad maavanemad Terviseametile üle üldarstiabi korraldamisega seotud asjaajamise ja dokumentatsiooni.
(2) Kõik üldarstiabi korraldusega seonduvad õigused ja kohustused, mis isikutel olid kuni 2012. aasta 31. detsembrini maavanema ees, on neil alates 2013. aasta 1. jaanuarist Terviseameti ees. Käesolevas seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad seoses üldarstiabi korralduse üleminekuga Terviseameti pädevusse ei katke.
(3) 2012. aasta 31. detsembril füüsilisest isikust ettevõtjana üldarstiabi osutavad perearstid ja üldarstiabi osutavad äriühingud peavad hiljemalt 2014. aasta 30. juuniks taotlema Terviseametilt üldarstiabi osutamise tegevusloa. Tegevusloa taotlemine on riigilõivuvaba.
(4) Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumise üleminekul Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse pädevusse annavad maavanemad asutusele üle tervisestatistika korraldamisega seotud aruandluse ja dokumentatsiooni.
(5) Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded kogub ning koondandmed avaldab alates 2013. aasta 1. jaanuarist Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.
(6) Kõik tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandlusega seonduvad õigused ja kohustused, mis tervishoiuteenuse osutajatel olid kuni 2012. aasta 31. detsembrini maavanema ees, on neil alates 2013. aasta 1. jaanuarist Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse ees. Käesolevas seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad seoses tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandluse üleminekuga ei katke.
§ 66⁶. Kiirabi lepinguliste kohustuste üleminek ja nende rahastamine
(1) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi osutamise halduslepingus sätestatud poolte õigused ja kohustused kehtivad kuni 2018. aasta 31. detsembrini.
(2) Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud sihtotstarbelises rahastamislepingus sätestatud Terviseameti õigused ja kohustused kehtivad kuni 2018. aasta 31. detsembrini.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingutele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2017. aasta 31. detsembrini.
(4) Eesti Haigekassa võtab alates 2018. aasta 1. jaanuarist Terviseameti eest üle käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingutes sätestatud rahastamiskohustuse ning rahastab lepingutes nimetatud teenuseid, mida on osutatud alates 2018. aasta 1. jaanuarist.
(5) Terviseamet on kohustatud esitama Eesti Haigekassale 2018. aastal igas kalendrikuus esimesel võimalusel iga kiirabibrigaadi pidaja kohta eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse eest aruande ja rahalise kohustuse summa. Eesti Haigekassa on kohustatud tasuma rahalise kohustuse teenuseosutajale Terviseameti poolt näidatud rahalise kohustuse ulatuses viie tööpäeva jooksul aruande ja rahalise kohustuse summa saamisest arvates.
§ 66⁷. Perearsti ajutise asendamise korraldamisega seotud lepinguliste kohustuste üleminek ja nende rahastamine
(1) Eesti Haigekassa võtab alates 2018. aasta 1. jaanuarist Terviseameti eest üle rahastamiskohustuse, mis sisaldub sõlmitavates ajutise asendamise korraldamisega seotud lepingutes.
(2) Terviseamet on kohustatud esitama Eesti Haigekassale alates 2018. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini igas kalendrikuus esimesel võimalusel iga asendusteenuse osutamise kohta eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse eest aruande ja rahalise kohustuse summa. Terviseamet on kohustatud tasuma ajutise asenduse pakkujale teenuse osutamise eest asendustasu teenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 4. kuupäevaks.
§ 66⁸. Käesoleva seaduse § 51 lõike 2 punkti 2 rakendamine
1) Käesoleva seaduse § 51 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise määr on:
1) 2018. aastal 7 protsenti;
2) 2019. aastal 10 protsenti;
3) 2020. aastal 11 protsenti;
4) 2021. aastal 12 protsenti.
§ 66⁹. Üldarstiabi korraldamise ülesannete üleminek Eesti Haigekassale
Kui Terviseamet on enne 2022. aasta 1. juulit käesoleva seaduse § 34 lõike 1¹ alusel välja kuulutanud avaliku konkursi nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks, viib Terviseamet nimetatud konkursi lõpuni. Terviseamet kinnitab valitud kandidaadile perearsti nimistu või loeb konkursi luhtunuks, kui konkursile kandideerimiseks avaldusi ei esitatud või kui ükski kandidaatidest ei osutunud sobivaks.
§ 66¹⁰. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse lõpetamine
(1) Kuni 2024. aasta 31. oktoobrini käesoleva seaduse alusel tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebuste menetlemisele ja nimetatud komisjoni tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 31. oktoobrini.
(2) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus lõpetatakse hiljemalt 2025. aasta 31. märtsil. Lõpetamise korraldab valdkonna eest vastutav minister.
§ 72². Käesoleva seaduse § 4² lõigete 4–6 rakendamine
Käesoleva seaduse § 4² lõigetes 4–6 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates 2019. aasta 15. märtsist koostatud dokumentidele. Enne 2019. aasta 15. märtsi koostatud dokumente säilitatakse varem kehtestatud korras.
§ 72³. Käesoleva seaduse § 54¹ lõike 2 rakendamine
Isikul, kes asus eriarstina tööle omandatud erialal või tegutsema nimistuga perearstina perioodil 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini, kellele lähtetoetust ei ole makstud ja kes vastab käesoleva seaduse § 54¹ lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele, on õigus taotleda lähtetoetust 2022. aasta 31. detsembrini.
§ 72⁴. Käesoleva seaduse § 54¹ lõike 4 rakendamine
Käesoleva seaduse § 54¹ lõike 4 kohaldamisel rakendatakse kuni 2025. aasta 31. detsembrini Tallinna linna ja Tartu linnaga vahetult piirnevate kohaliku omavalitsuse üksuste kindlaksmääramiseks 2017. aasta 30. juunini kehtinud Eesti territooriumi haldusüksuste jaotust.
Perearstide teeninduspiirkonnad, mis ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 9 lõikega 1, viiakse viidatud sättega vastavusse 2023. aasta 31. detsembriks.
Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks õe lähtetoetuse eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
§ 72⁹. Nimistuväliste isikute teenindamise mõju järelhindamine
Sotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2¹ ja 2² sätestatud regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks.
§ 72¹⁰. Perearstiabi osutaja poolt nimistusse kuuluvate isikute teenindamise mõju järelhindamine
Sotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse § 57 lõike 3³ punktis 2 ja lõikes 3⁵ sätestatud perearstiabi tegevusluba omava isiku poolt tervisekeskuse väliselt perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele asenduse korras teenuse osutamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks.
(1) Enne käesoleva seaduse § 57⁶ jõustumist hädaolukorra seaduse § 18¹ lõike 6 tähenduses varusse kuulunud Terviseameti haldamisel olnud tervishoiuvaldkonna varu antakse tasuta üle riigi osalusel asutatud piirkondlikule haiglale kolme kuu jooksul § 57⁶ jõustumisest arvates.
(2) Terviseamet võtab käesoleva seaduse § 57⁶ lõikes 4 nimetatud otsuse vastu ühe kuu jooksul § 57⁶ jõustumisest arvates.
Kui uuringueetika komitee ei ole 2026. aasta 1. aprilliks teinud otsust teadusuuringu eesmärgil andmete kasutamiseks või väljastamiseks esitatud taotluse kohta, tagastatakse taotlus ja makstud menetlustasu taotlejale.