Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 9ef982a67618aaeb192c33877df17d00b7fd5d5527ec06e13cb9e26ef65247d1
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus. (2) Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=13252700 .
Propose a change(1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus. (2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus. (3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru (edaspidi riigi tervishoiuvaru) käitlemise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise. (4) Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=13252715 . (4¹) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (4²) Kehtetu (4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel. (5) Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=824291 kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
Propose a change(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.
Propose a changeFüsioteraapia on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida ravi eesmärgil osutab füsioterapeut koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
Propose a change(1) Iseseisvalt võib füsioteraapiat ravi eesmärgil osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Iseseisvalt võib füsioteraapiat osutada vaid ambulatoorselt. (3) Ravi eesmärgil iseseisva füsioteraapia osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=128092023022 määrusega.
Propose a change(1) Ravi eesmärgil ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva füsioteraapia eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva füsioteraapia eest ise.
Propose a changeLogopeediline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab logopeed koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
Propose a change(1) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada vaid ambulatoorselt. (3) Iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=128092023022 määrusega.
Propose a change(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva logopeedilise ravi eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva logopeedilise ravi eest ise.
Propose a changePsühholoogiline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab kliiniline psühholoog koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
Propose a change(1) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada vaid ambulatoorselt. (3) Iseseisva psühholoogilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=128092023022 määrusega.
Propose a change(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva psühholoogilise ravi eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva psühholoogilise ravi eest ise.
Propose a change(1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. (1¹) (2) Õendusabi erialade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=12819821;117012025004 .
Propose a change(1) Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse §-s 100 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ja sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20 nimetatud sotsiaalteenust ööpäevaringselt osutavatele asutustele käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenuse osutamise korral. (2) Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=13349472;117012025004 määrusega. (3) Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=129122010096;117012025004 määrusega.
Propose a change(1) Õendushaigla on iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete ja statsionaarsete õendusabiteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus. (2) Õendushaiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus. (3) Õendushaiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel, välja arvatud eriarstiabi osutava haigla pidajal, ei või olla muud tegevusala peale iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, ambulatoorse eriarstiabi, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, haiglaapteegi pidamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise. (4) Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=117012014004;117012025004 määrusega.
Propose a change(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise. (3) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu sõltumata isiku ravikindlustusega hõlmatusest.
Propose a changeÄmmaemandusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab ämmaemand koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
Propose a change(1) Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada vaid ambulatoorselt. (3) Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=109072014023 määrusega. (4) Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=13289785 määrusega.
Propose a change(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva ämmaemandusabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva ämmaemandusabi eest ise.
Propose a change(1) Tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärk on: 1) registreerida tervishoiutöötajad, proviisorid ja farmatseudid, et tagada tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamine nõutava kvalifikatsiooniga isikute poolt eesmärgiga kaitsta teenusesaajate tervist; 2) pidada tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks arvestust tegevusloa saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle; 3) tagada vajalikud andmed tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks; 4) tagada järelevalve; 5) töödelda tervisestatistika ja tervishoiupoliitika tegemiseks vajalikke andmeid. (2) Tervishoiukorralduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=108072022012 määrusega, milles sätestatakse: 1) infosüsteemi volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ja töötlejate ülesanded; 2) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja infosüsteemi kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord ning avaandmete koosseis; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 5) infosüsteemi rahastamine; 6) muud korraldusküsimused. (3) Tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) tervishoiutöötajate, tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute, proviisorite ja farmatseutide eluloolised andmed; 2) tervishoiutöötajate, proviisorite ja farmatseutide kvalifikatsiooni tõendavad andmed; 3) tervishoiutöötajate, tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute, proviisorite ja farmatseutide töökohaandmed; 4) tervishoiutöötajate, proviisorite ja farmatseutide registreerimismenetluse andmed; 5) tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa ja selle menetluse andmed; 5¹) tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuslepingu sõlmimisega seotud andmed; 6) tervishoiuteenuse osutaja majandustegevuse üldandmed; 7) infosüsteemi logid. (4) Tervishoiukorralduse infosüsteemis säilitatakse andmeid järgmiselt: 1) tervishoiutöötaja, tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku, proviisori ja farmatseudi andmeid kuni 30 aastat isiku surmast; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmeid 30 aastat tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest; 3) logisid ja alusandmeid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete infosüsteemi vastuvõtmisest. (5) Andmete hoidmise, säilitamise, arhiveerimise ja kustutamise täpsem kord sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses. (6) Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet. (7) Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja on kohustatud teavitama Terviseametit tegevusloaga seotud andmete ja käesoleva seaduse § 59³ lõikes 2¹ nimetatud isikute muutumisest. Andmete muutmine tagatakse elektroonilise kanali kaudu. Andmete esitamise täpsem kord sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses. (8) Tervishoiukorralduse infosüsteemile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses. (10) Tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus käesolevas seaduses ja ravimiseaduses sätestatud ulatuses.
Propose a change(1) Tervishoiutöötaja registreeritakse tervishoiukorralduse infosüsteemis. Registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud. (2) Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud.
Propose a change(1) Registreerimist taotlev isik esitab Terviseametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja, kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed ei sisaldu Eesti hariduse infosüsteemis, ning Euroopa kutsekaardi olemasolu korral ka andmed Euroopa kutsekaardi kohta. (1¹) Registreerimistaotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (2) Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=87016 . (3) Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=13252723 . (4) Registreerimistaotluse saamisel kontrollib Terviseamet isiku kvalifikatsiooni andmeid Eesti hariduse infosüsteemis. Kui isiku kvalifikatsiooni andmed on kantud Eesti hariduse infosüsteemi ja isik on tasunud registreerimistaotluse läbivaatamise eest riigilõivu, registreeritakse ta automaatselt tervishoiutöötajana tervishoiukorralduse infosüsteemis, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõikes 9 nimetatud juhul. (4¹) Kui Eesti hariduse infosüsteemis kvalifikatsiooni andmeid ei ole või need on puudulikud, tuleb registreerimise taotlejal esitada Terviseametile kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakiri. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul dokumendi esitamisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 1¹ ja § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel. (5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui: 1) isik esitas teadvalt valeandmeid või 2) isikult on ära võetud õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud kutse- või erialal. (6) Kui isikut Terviseametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul. (7) (8) (9) Eestis arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni omandanud isik, kes esitab registreerimistaotluse hiljem kui viis aastat pärast kvalifikatsiooni omandamist, peab sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 1000 eurot ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile. (10) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kõige rohkem 1000 eurot ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile. (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=130082019005 määrusega.
Propose a change(1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ning 5 ja 6. (1¹) Terviseamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, on Terviseametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. (2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud kutse- või erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. (3) Kui isik on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud eriarstiabi eriala, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus, või kui isiku omandatud eriala automaatselt ei tunnustata, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. (4) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=120112020006 . (5) Kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21¹, 21⁴ ja 21⁵.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ja 5–6. (1¹) Kui käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis vastaval kutse- või erialal kolmeaastase töökogemuse, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Registreerimise taotlemisel esitab isik käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nõutavale lisaks dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. (2) Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ning teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul pärast seda, kui registreerimist taotlev isik on sooritanud vastavuseksami. (2¹) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=105092019001 määrusega. (3) Erialase kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks sooritab käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isik vastavuseksami, mille hindamise eest tasub isik Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile (edaspidi kaks viimast koos tervishoiukõrgkool) kõige rohkem 1000 eurot. Vastavuseksami hindamise tasu suurus määratakse käesoleva paragrahvi lõike 3⁷ alusel kehtestatud määrusega. (3¹) Vastavuseksami korraldab Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ning see koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist. Vastavuseksam sooritatakse eesti keeles. (3²) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab isiku tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, välja arvatud, kui isik taotleb registreerimist hambaarstina. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. (3³) Tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. (3⁴) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab tööpraktika sooritanud isikule teooriaeksami 12 kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Kui isikul jääb tööpraktika esimest korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks kuue kuu pärast. (3⁵) Kui isikul jääb tööpraktika teist korda sooritamata, on Terviseametil õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse kohta ja põhjendatud juhul keelduda kvalifikatsiooni hindamisest. (3⁶) Kui isikul jääb teooriaeksam esimest korda sooritamata, saab ta seda teist korda teha kuue kuni 12 kuu pärast. Kui isikul jääb teooriaeksam teist korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks. (3⁷) Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=105092019002 määrusega. (4) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel kutse- või erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul, kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21¹, 21⁴ ja 21⁵.
Propose a change(1) Tervishoiutöötajale väljastatakse tema soovi korral registreeringu tõend tervishoiukorralduse infosüsteemis registreerimise kohta. (2) Registreeringu tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Propose a change(1) Kui tervishoiutöötajana registreeritud isik soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki, taotleb ta enda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käesolevas paragrahvis kehtestatud korras. (2) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik esitab Terviseametile taotluse, milles on järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) registreerimisnumber; 3) 4) riik, kus tunnustamist kavatsetakse taotleda; 5) kutse või eriala, millel soovitakse tunnustamist. (3) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4) Terviseamet väljastab isikule kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kuu aja jooksul taotluse esitamisest arvates. (5) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates. (6) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse isikule tema taotluse alusel tõendi duplikaat. (7) Kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja registreerimist taotlev isik soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21¹–21³.
Propose a changeTerviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks pärast tervishoiutöötaja surma.
Propose a change(1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kuni üheks aastaks, kui tervishoiutöötaja on jätnud ettekirjutuse täitmata. (2) Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kuni kolmeks aastaks, kui tervishoiutöötajale on kohtuotsusega kohaldatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või infosüsteemis märgitud kutse- või erialal tegutsemise keeldu.
Propose a changeTerviseamet rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3². peatükis kehtestatud korras.
Propose a changeEuroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja § 40 alusel nõutava tegevusloata, lähtudes välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3¹. peatükis sätestatust. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3¹. peatüki tähenduses on Terviseamet.
Propose a change(1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib Tervisekassa läbi avaliku konkursi valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=130062026132&id=106112012006 kehtestatud korras. (1¹) Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule perearstiabi osutamise korraldamiseks. (2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab Tervisekassale järgmised dokumendid ja andmed: 1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress; 2) perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid. 3) (3) Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Tervisekassalt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga perearstiabi (edaspidi nimistu osa üleandmine). (4) Nimistu osa üleandmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) nimistu osa üleandmisel uue nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras kinnitamata jäänud nimistu teeninduspiirkonnaga on lubatud tingimusel, et nimistu osa üleandmist taotleva perearsti ja uue nimistu teeninduspiirkond ühtivad; 2) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud isikute arv ei tohi üleandmise tulemusel väheneda alla nimistu piirsuuruse miinimummäära; 3) nimistu osa üleandmisel peab kinnitatavasse uude nimistusse kantavate isikute arv olema vähemalt 1200 isikut; 4) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda kandmiseks uude nimistusse; 5) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele on tagatud katkematu ja nõuetekohane perearstiabi osutamine. (5) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Tervisekassalt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul, kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas perearstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust. Taotluse esitamine ei ole lubatud, kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks. (6) Nimistu osa üleandmist taotlev perearst esitab Tervisekassale järgmised dokumendid ja andmed: 1) taotlus, milles märgitakse taotleja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid, perearsti tegevuskoha asukoht ja aadress, perearsti teeninduspiirkond; 2) uue nimistu kinnitamisel taotletav perearsti teeninduspiirkond; 3) meetmete kirjeldus, millega tagatakse nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele katkematu ja nõuetekohane perearstiabi osutamine; 4) perearstiga pärast nimistu osa üleandmist tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid; 5) isiku, kellele soovitakse nimistu osa üle anda, kirjalik avaldus nimistu osa vastuvõtmiseks, milles on märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht, sidevahendite numbrid, kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress, samuti avaldajaga koos tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid; 6) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikute kirjalik nõusolek enda registreerimiseks uues nimistus. (7) Tervisekassal on nimistu osa üleandmise taotluse menetluses õigus nõuda täiendavate andmete või selgituste esitamist nimistu osa üleandmise vastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele.
Propose a change(1) Nimistuga perearst võib tegutseda perearstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või perearstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu. (2) Perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Tervisekassa. (3) Tervisekassa otsustab nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata jätmise, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–6 sätestatud nõuded nimistu osa üleandmiseks. (4) Tervisekassa otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata, kui: 1) täiendava nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras täitmata nimistu teeninduspiirkonnale ei ole perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud; 2) nimistu kinnitamine nimistu osa üleandmise taotluses taotletud perearsti teeninduspiirkonnaga ei ole piirkonna perearstiabi korralduse ja kättesaadavuse kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud; 3) nimistu osa üleandmise taotlus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole Tervisekassa määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 4) nimistu osa üleandmise taotleja keeldub käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud Tervisekassa nõude täitmisest; 5) nimistu osa üleandmise taotluses on teadvalt esitatud ebaõigeid andmeid või valeandmeid; 6) muu olulise avaliku huvi esinemisel. (5) Perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Tervisekassa määrata perearstile täiendava teeninduspiirkonna. (6) Tervisekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (7) Perearst on kohustatud alustama perearstiabi osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval. (8) Tervisekassa võib kinnitada nimistu peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile tingimusel, et nimistuga perearstina tegutsemise alustamise hetkeks on tema erialaks Terviseameti registris märgitud perearst. (9) Tervisekassa võib perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb isikute hulk nimistus nimistu ülemisest piirmäärast väiksemaks. Kui uues nimistus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.
Propose a change(1) (2) Perearst on kohustatud esitama Terviseametile: 1) 2) 3) digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning perearstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta. 4) (3) (4) Perearst on kohustatud esitama Tervisekassale käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistuga perearstina töötamisest loobumist.
Propose a change(1) Tervisekassa võtab perearstilt nimistu ära, kui: 1) seda taotleb perearst ise; 2) perearstile on kohtuotsusega kohaldatud perearsti erialal tegutsemise keeld; 3) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada; 4) perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 7 kehtestatud aeg; 5) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks; 6) perearst on surnud või tunnistatud surnuks. (2) Terviseamet võtab perearstilt nimistu ära, kui: 1) perearst ei ole alustanud perearstiabi osutamist käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval või on rohkem kui 60 kalendripäevaks katkestanud perearstiabi osutamise; 2) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 3² lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele; 3) perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 6¹ alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel; 4) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid; 5) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning perearstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud. (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel otsuse tegemist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse. (4) Kui käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel on perearsti nimistu kinnitanud Tervisekassa ning Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel otsuse perearstilt nimistu ära võtta, loetakse Tervisekassa otsusest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Terviseameti otsuse kehtima hakkamisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 või lõikes 2 sätestatud alusel tehtud otsus tehakse perearstile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Perearstilt nimistu äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (6) Tervisekassa teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Terviseametile. Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Tervisekassale.
Propose a change(1) Perearstilt nimistu äravõtmise korral korraldab Tervisekassa perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uuele perearstile nimistu kinnitamiseni. (1¹) Perearstilt nimistu äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul on perearstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või nimetatu puudumise korral Tervisekassale käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud korras. (2) Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=106112012002 määrusega. (3) Kui perearst oli perearstiabi osutava äriühingu ainus osanik või aktsionär või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt on nimistu ära võetud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud juhul, korraldab Tervisekassa nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele. (4) Füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, on kohustatud nimistut puudutavad dokumendid käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹ ja 3 nimetatud juhtudel perearstiabi osutamise tegevusloa omajalt või Tervisekassalt vastu võtma.
Propose a changePerearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.
Propose a change(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: 1) perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamine; 2) kiirabi osutamine; 3) eriarstiabi osutamine; 4) iseseisvalt õendusabi osutamine; 5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine; 6) iseseisvalt füsioteraapia osutamine ravi eesmärgil; 7) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamine; 8) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamine. (2) Haiglavõrgu kavas nimetatud haigla pidajale antakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu kavaga kinnitatud haigla liigi osas. (3) Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas.
Propose a change(1) Tegevusloa taotluse lahendab Terviseamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemisel Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus; 2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse; 3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise loa taotlemise korral; 4) kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number, põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus; 5) kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus; 6) haiglas eriarstiabi osutamiseks loa taotlemisel taotletava haigla liik; 6¹) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel õe pädevust tõendavad dokumendid; 6²) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi tegevusluba; 7) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed; 7¹) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 26² lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kodusünnitusabi osutamiseks loa taotlemisel ämmaemanda pädevust tõendavad dokumendid; 7²) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise korral füsioterapeudi pädevust tõendavad dokumendid; 7³) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise korral logopeedi pädevust tõendavad dokumendid; 7⁴) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise raames kliinilise psühholoogi pädevust tõendavad dokumendid; 8) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta; 9) 10) andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.
Propose a change