1) Tegevusluba antakse, kui:
1) perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele;
2) eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
3) kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid ning ämmaemanda pädevus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5) iseseisvalt õendusabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid ning õe pädevus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5¹) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning füsioterapeudi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5²) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning logopeedi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5³) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning kliinilise psühholoogi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
6) taotleja infotehnoloogiline valmisolek vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele.
(1) Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena:
1) tervishoiuteenused, mille osutamiseks on tegevusluba välja antud;
2) siirata lubatud elundi liik, kui eriarstiabi osutamise tegevusluba on välja antud elundi siirdamiseks;
3) tervishoiuteenuse osutamise ajal kindlustuskaitse kohustus.
(2) Tervishoiuteenust võib asuda osutama vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses.
(3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa muutmist.
(1) Tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks (edaspidi tähtajaline tegevusluba). Tähtajaline tegevusluba väljastatakse kuni üheks aastaks. Kriisiolukorra ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse tähenduses.
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenuse osutamist ei ole võimalik kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda tähtajalist tegevusluba, ei ole tervishoiuteenuse osutamise jätkamiseks tegevusluba nõutav.
(3) Kui tervishoiuteenuse osutajal on vaja käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses jätkata tervishoiuteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas, on ta sellest kohustatud teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata Terviseameti nõusolekul.
§ 47. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise kohustus
Tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele.
Kaitsevägi esitab teabe tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate andmete muutmisest ja muutumisest ning käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud andmed Kaitseministeeriumile, kes edastab need Terviseametile või Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele.
Terviseamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses nõutud kindlustuskohustust.
(1) Piiriülene tervishoiuteenus on ravikindlustuse seaduse § 5 tähenduses kindlustatud isikule teises Euroopa Liidu liikmesriigis määratud või osutatud tervishoiuteenus, sealhulgas retseptiravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine ja väljastamine, või teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud isikule Eestis määratud või osutatud tervishoiuteenus, sealhulgas apteegiteenuse osutamisel retseptiravimite väljastamine ja meditsiiniseadmete müük meditsiiniseadme kaardi alusel.
(2) Kindlustajaliikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik, kes on pädev andma kindlustatud isikule eelloa vajaliku tervishoiuteenuse saamiseks väljaspool elukohaliikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1–3), või nõukogu määrusele (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, 20.05.2003, lk 1–3), või kus isik on kindlustatud või kus tal on õigus saada ravikindlustushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.
(3) Ravi osutav liikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik, kelle territooriumil patsiendile tervishoiuteenust osutatakse. Telemeditsiini puhul loetakse, et tervishoiuteenust osutatakse liikmesriigis, kus tervishoiuteenuse osutaja on asutatud.
(4) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad kulud hüvitatakse Eestis kindlustatud isikule ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.
§ 50⁴. Juurdepääsupiirang Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele
(1) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib Tervisekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud patsientidele juurdepääsupiirangu Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele.
(2) Juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus võib olla:
1) vajadus tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete tervishoiuteenuste tasakaalustatud valikule või
2) vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, millele juurdepääsupiirang kehtestatakse, piirangu kehtestamise eesmärk ja piirangu kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood.
(4) Juurdepääsupiirangu võib kehtestada vaid sellisele tervishoiuteenusele, mida tervishoiuteenuse osutaja osutab Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel.
(5) Kehtestatud juurdepääsupiirang avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, asjasse puutuvate tervishoiuteenuse osutajate ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti (edaspidi kontaktpunkt) veebilehel.
(6) Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele juurdepääsupiirangu kehtestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Tervishoiuteenuse osutaja esitab patsiendile kogu võlaõigusseaduse §-s 766 loetletud asjakohase teabe, muu hulgas ravivõimaluste, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja ohutuse kohta, tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuskaitse või kutsealase vastutusega seotud muu individuaalse või kollektiivse kaitse vahendi üksikasjade kohta, ning selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, patsiendi soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.
(2) Apteegiteenuse osutaja teavitab retseptiravimite väljastamisel ravimi saajat ravimiseaduse § 33 lõikes 5 nimetatud asjaoludest ning esitab ravimi saajale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, ravimi saaja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.
(3) Meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadme müüja teavitab ostjat meditsiiniseadme seaduse §-s 32¹ nimetatud asjaoludest ning esitab ostjale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, ostja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.
(4) Tervishoiuteenuse osutaja peab kohaldama oma territooriumil teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit patsientide suhtes samasugust tervishoiuteenuste hinnaskaalat nagu Eesti patsientidele võrreldavas meditsiinilises olukorras või hinda, mis on arvutatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel, kui Eesti patsientide jaoks võrreldav hind puudub.
(5) Piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia.
§ 50⁶. Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt
(1) Patsientide teavitamiseks piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisega seonduvatest asjaoludest ning Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutuste, tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks luuakse kontaktpunkt.
(2) Kontaktpunkti ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium või isik, kellega Sotsiaalministeerium sõlmib halduslepingu kontaktpunkti ülesannete täitmiseks.
(3) Kontaktpunkti tegevus teabe jagamisel põhineb koostööl patsientide organisatsioonide, tervisekindlustuse pakkujate, tervishoiuteenuse osutajate ja muude huvigruppidega. Koostöövõrgustikus osalejate ja kontaktpunkti vahel sõlmitakse leping, milles määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused ning muud tingimused.
(4) Tervisekassa, Terviseamet ja Ravimiamet osutavad kontaktpunktile kaasabi oma pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel.
(5) Kontaktpunkti ülesanne on jagada teavet Eesti patsientidele eelkõige piiriüleste tervishoiuteenuste kulude katmise, eellubade süsteemi olemasolu ja ulatuse kohta ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ravikindlustusega hõlmatud patsientidele Eestis piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise üldiste reeglite ja kehtestatud juurdepääsupiirangute kohta.
(6) Piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti täpsemad ülesanded teabe jagamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=121012014010 määrusega.
(7) Kontaktpunkti jagatav teave avaldatakse elektrooniliselt ja puudega isikutele kättesaadavas vormis.
(8) Kontaktpunkti tegevust rahastab Sotsiaalministeerium.
(1) Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm) on digitaalne keskkond patsiendi haigusloo kokkuvõtte ja ravimiseaduse § 33 lõikes 1¹ nimetatud elektroonilise retsepti vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga liitunud.
(2) Patsiendi haigusloo kokkuvõte käesoleva peatüki tähenduses on tema kohta käivate tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte.
§ 50⁹. Andmevahetusplatvormi haldamine ja sellele juurdepääs
(1) Andmevahetusplatvormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium.
(2) Välisriigi edastatud andmete korral tagatakse juurdepääs andmevahetusplatvormile käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale vastavalt tema pädevusele. Välisriigi isiku juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse kooskõlas selle välisriigi õigusega.
(3) Patsiendil on õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata käesolevas peatükis nimetatud andmete edastamine käesoleva seaduse § 50⁷ lõikes 1 nimetatud välisriiki.
(1) Tervishoidu rahastatakse:
1) riigieelarvest;
2) valla- ja linnaeelarvest;
3) patsiendi poolt;
4) muudest allikatest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tervishoiu rahastamise allika riigieelarve osa moodustub:
1) sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud määrale vastavast sotsiaalmaksu osast;
2) riigieelarve eraldisest, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate pensionäride riikliku pensioni summa, millele kohaldatakse eraldise määra, mis on võrdne sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 2 sätestatud riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määraga. Mittetöötavate vanaduspensionäride riikliku pensioni summa moodustub töötamise registri andmetel puuduva töösuhtega riikliku pensioni saajatest;
3) muudest käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud allikatest.
(3) Sotsiaalkindlustusamet arvestab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Tervisekassale hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.
(4) Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026132&id=129122017021 määrusega.
(1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
1)
2) riigi tervishoiuvaru moodustamist, haldamist, uuendamist ja kasutuselevõtmist;
2¹) tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
2²) tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
2³)
2⁴) sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;
3)
4) riiklikke tervishoiuprogramme;
5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;
6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu kava alusel;
7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate kriisialast väljaõpet;
7¹)
8)
9)
10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit.
11)
12)
(1¹) Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu ja riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2¹ ja 2² sätestatud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorraga või kriisiolukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 kalendripäeva pärast nimetatud olukorra lõppemist.
(1³) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2¹–2⁴ nimetatud hüvitiste ning teenuste eest maksmise tingimused ja korra.
(2) Riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu rahastatakse:
1)
2) kohtupsühhiaatriaekspertiisi kriminaalmenetluses, tsiviilkohtumenetluse hagita menetluses ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetluses;
3) kohtuarstlikku ekspertiisi;
4) seksuaalkurjategijate kompleksravi ja vangistuse asemel kohaldatud üheksa kuu pikkust narkomaanide sõltuvusravi.
(2¹) Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse:
1) tervishoiuteenuste osutamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas;
2) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist kaitseväeteenistuse seaduse alusel ning teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamist Kaitseliidu seaduse alusel;
3) Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku varu moodustamist, hoidmist ja uuendamist;
4)
5) investeeringuid Kaitseväe meditsiinikeskuste ehitamiseks ja renoveerimiseks.
(2²)
(3) Riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras.
(3¹) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 150 nimetatud sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 1¹ alusel kehtestatud korras ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
(3²) Väljasaadetava tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 26⁹ lõike 7 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.
(3³) Kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 53 lõike 4 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.
(3⁴) Tervisekassa püsiva kriisiülesande täitmine tagatakse riigieelarves ravikindlustuseks ja Tervisekassa eelarves ettenähtud vahenditest.
(4) Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
(5) Kui süüdimõistetu on nõustunud seksuaalkurjategijate kompleksraviga või narkomaanide sõltuvusraviga vastavalt karistusseadustiku §-le 69², kannab riik süüdimõistetu kompleksravi ja üheksa kuu pikkuse sõltuvusravi kulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4.
(6) Riigieelarvest, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi toetusest Tervise Arengu Instituudi kaudu, rahastatakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavale isikule ning ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule riiklike strateegiate ja tervishoiuprogrammide alusel osutatud tervishoiuteenuseid.
(7) Tervise Arengu Instituut võib tervishoiuteenuste arvete menetlemise korraldada Tervise Arengu Instituudi ja Tervisekassa vahel sõlmitud halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Lähtetoetus on eriarstina või õena tööle asuvale isikule ühekordselt makstav toetus.
(2) Lähtetoetust võib ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates taotleda eriarst, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ja käesoleva seaduse § 54² lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.
(3) Eriarst, välja arvatud peremeditsiini eriala omandanud arst, võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal eriarstina tööle:
1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas;
2) töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas töökohal või töökohtadel, mis on väljaspool Tallinna või Tartu linna.
(4) Peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.
(5) Lähtetoetust võib taotleda õde, kes:
1) on olnud registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis õena rohkem kui viis aastat;
2) ei ole õena töötanud vähemalt viis aastat enne käesoleva lõike punktis 3 nimetatud asukohas töötama asumist;
3) asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas või ühe või mitme perearstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid;
4) taotleb lähtetoetust ühe aasta jooksul arvates ajast, mil asus õena tööle käesoleva lõike punktis 3 nimetatud kohas;
5) vastab käesoleva seaduse § 54² lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele.
§ 54². Lähtetoetuse suurus ning lähtetoetuse taotlemine, maksmine ja tagasinõudmine
(1) Lähtetoetust saama õigustatud isik esitab lähtetoetuse taotluse Terviseametile.
(2) Terviseamet otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse isiku pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.
(3) Lähtetoetuse määr on 15 000 eurot. Lähtetoetust võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest piirkonnas.
(4)
(5) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse või osa toetusest proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 54¹ lõigetes 3–5 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse määramisest.
(5¹) Kui lähtetoetust saanud arst soovib töötada vähem kui viis aastat ning teavitab sellest toetuse taotlemisel, makstakse lähtetoetust proportsionaalselt planeeritava töötamise ajaga. Sellisel juhul loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud töötamise kohustus täidetuks taotluse rahuldamisel määratud tähtaja möödumisel. Kui lähtetoetust saanud arst otsustab töötada kauem kui lähtetoetuse andmise otsuses märgitud, võib ta esitada taotluse otsuse muutmiseks ja töötamise tähtaja pikendamiseks kuni viie aastani. Terviseamet otsustab täiendavas osas lähtetoetuse maksmise 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(6) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel.
(7) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=119082022001 kehtestab määrusega lähtetoetuse määramise tingimused ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra.
(8) Lähtetoetust saama õigustatud isiku täpsemad tööle asumise piirkonnad seoses tervishoiuteenuse tagamise vajadusega piirkonnas võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud määruses.
(1) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026132&id=13353001 kehtestab määrusega haiglavõrgu kava, milles määratakse:
1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu (edaspidi haiglate loetelu);
2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.
(2)
(3) Haiglavõrgu kava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu kava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.
(4) Haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku alusel, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga.
(5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga, haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haigla pidaja on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut.
(6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga, haigla pidaja haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelust väljaarvamiseks, kui haigla pidaja ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut. Kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud, teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku haigla pidaja kohe haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelust välja arvata. See ettepanek ei vaja kooskõlastamist Tervisekassaga.
(7)
(8) Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(9) Haiglavõrgu kava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister:
1) tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseisu ning esitamise korra ./dyn=130062026132&id=113122012004 ;
2)
3) nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise korra ./dyn=130062026132&id=13229530 ;
4) tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded ./dyn=130062026132&id=129122018018 ;
5)
6)
7)
8)
9)
10)
11)
12) perekonnaseisutoimingute seaduse § 49¹ lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise tingimused ja korra ./dyn=130062026132&id=126082025011 , mille kohaselt lähtub valdkonna eest vastutava ministri moodustatud arstlik ekspertiisikomisjon otsuse tegemisel soolise ebakõla püsivusest ja tervishoiuteenuse osutajate hinnangust.
(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed asutuse põhimääruses sätestatud korras.
(1) Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Terviseamet.
(1¹) Käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 3. peatüki 2. jaos sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Tervisekassa.
(2)
(3) Tervisekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, tagades käesoleva seaduse § 8¹ lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise, ning edastab teabe asendamise kohta Terviseametile.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, asendada perearsti pikaajalise asendamise korral kuni üks aasta.
(3²) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.
(3³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada nimistu alusel perearstiabi osutav äriühing Tervisekassa otsuse alusel:
1) tervisekeskuses või
2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistu jaoks ei ole võimalik leida asendavat arsti ega tervisekeskust.
(3⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud korras teenuse osutamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu perearsti asendamise korral, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(3⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta. Kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on tervishoiu strateegilisi suundi arvestades vajalik, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.
(3⁶) Tervisekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit ja perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, perearstiabi osutava isiku, perearstiabi osutamise koha ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.
(4)
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tasutakse perearstide ajutise asendamise eest Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse alusel.
§ 57¹. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded
(1) Tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine ning koondandmete avaldamine on Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse ülesanne.
(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusel on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele.
§ 57². Riigi antidootide varu moodustamine, hoidmine, kasutamine ja uuendamine
(1) Riigi antidootide varu (edaspidi antidootide varu) on elu ohustavate mürgistuste raviks vajaliku tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatavate vastumürkide kogum.
(2) Terviseamet määrab antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse.
(3) Tervisekassa tagab antidootide varu, selle kasutamiseks andmise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise.
(4) Tervisekassa annab antidoodid tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist.
(5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide varu kohta.
(6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Tervisekassa antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.
(7)
(1) Sotsiaalministeerium koordineerib tervisetehnoloogiate hindamisega tegelevaid asutusi ja isikuid ühendava tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku tegevust. Nimetatud võrgustik põhineb hea valitsemistava põhimõttel, mis hõlmab läbipaistvust, objektiivsust, eksperdihinnangute sõltumatust, õiglasi menetlusi ja asjakohaseid konsultatsioone sidusrühmadega.
(2) Tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku loomise eesmärk on:
1) toetada koostööd asutuste ja isikute vahel;
2) toetada võrgustiku liikmeid objektiivse, usaldusväärse, õigeaegse, läbipaistva, võrreldava ja edastamiskõlbliku teabe koostamisel tervisetehnoloogiate suhtelise tõhususe ning vajaduse korral lühi- ja pikaajalise tõhususe kohta ning võimaldada kõnealuse teabe vahetamist asutuste ja isikute vahel;
3) toetada vahetatava teabe sisu ja liigi analüüsimist;
4) vältida hinnangute kordamist;
5) anda vajaduse korral Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale, Terviseametile, Ravimiametile ja Tervise Arengu Instituudile arvamus hüvitatavate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu koostamisel, ravimite ja immuunpreparaatide hankimisel ning rahvatervishoiu programmide koostamisel.
Käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tagama enda teenuse toimepidevuse tagamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, lähtudes kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse kirjeldusest ja toimepidevuse nõuetest.
(1) Patsiendiohutuse andmekogu peetakse patsiendiohutuse korraldamiseks, patsiendiohutusjuhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks ning juhtumitest õppimiseks, ennetusmeetmete hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks.
(2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda patsiendiohutusjuhtumiga seotud patsiendi ega tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada.
(3) Andmekogusse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks.
(4) Andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus andmekogu põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele.
(5) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=129102024011 määrusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ja töötlejate ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
5) muud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused.
(7) Andmekogus töödeldakse andmeid:
1) iga teavitatud patsiendiohutusjuhtumi kohta;
2) teavitatud patsiendiohutusjuhtumite analüüsi tulemuste kohta;
3) tervishoiuteenuse osutaja poolt sarnaste juhtumite vältimiseks ennetusmeetmete väljatöötamise kohta.
(8) Andmekogu vastutaval töötlejal on kohustus andmeid analüüsida, esitada vähemalt üks kord aastas üldistatud statistikat patsiendiohutusjuhtumite kohta ja teha patsiendiohutuse olukorra parandamiseks tervishoiuteenuse osutajatele, erialaühendustele, õppeasutustele, Sotsiaalministeeriumile ning muudele isikutele ja asutustele ettepanekuid, moodustades selleks vajaduse korral asjatundjate nõukojad.
(9) Andmekogus säilitatakse andmeid 30 aastat. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.
(10) Andmekogu vastutav töötleja on Terviseamet.
§ 57⁶. Riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine
(1) Riigi tervishoiuvaru on tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks, hädaolukorraks, eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks ja sõjaseisukorraks valmistumiseks ning olukorra lahendamiseks vajaminevad ravimid, meditsiiniseadmed ja muud tervishoius kriitiliselt vajalikud vahendid. Riigi tervishoiuvaru moodustab, seda haldab ja uuendab ning selle kasutuselevõtmise korraldab riigi osalusel asutatud piirkondlik haigla (edaspidi varu haldaja).
(2) Riigi tervishoiuvaru on varu haldaja omandis.
(3) Riigi tervishoiuvaru moodustamise metoodika otsustab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga, võttes arvesse ohuhinnangud, varu haldajate võimekuse varu hoida ja uuendada ning muu olulise teabe.
(4) Riigi tervishoiuvaru moodustamise aluseks on Terviseameti otsus, mis sisaldab muu hulgas varu jaotuse varu haldajate vahel.
(5) Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest ja haiglaapteegile varu müügist laekunud vahendite arvelt.
(6) Varu kasutuselevõtmise otsustab Terviseamet käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest lähtudes ja teavitab sellest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjaomaseid asutusi ja isikuid.
(7) Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise, aegunud varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=106022025001 määrusega.
§ 58¹. Tervishoiukorraldus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks ning selleks valmisoleku tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=125092026003 määrusega:
1) tervishoius rakendatavate meetmete, piirangute ja nõuete (edaspidi koos kriisimeetmed) sisu valitsemisala asutustele ning tervishoiuteenuse osutajatele;
2) Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise alused ja ülesanded.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriisimeetmed hõlmavad vastavalt olukorra kriitilisusele olukorraks ettevalmistavaid tegevusi, tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist.
(3) Terviseamet määrab haldusaktiga konkreetse kriisimeetme koos vajalike tegevuste ja tervishoiuteenuse osutajatega, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse kriisimeetme rakendamise korraldus suuliselt ja see vormistatakse haldusaktina esimesel võimalusel.
(4) Terviseamet kohaldab ainult sellist kriisimeedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kohaldamist nõudvat olukorda. Terviseamet hindab konkreetse kriisimeetme vajalikkust pidevalt ja otsustab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lõppemisel ka sellega seonduva kriisimeetme rakendamise lõpetamise.
(5) Terviseamet teavitab kriisimeetme rakendamisest ja selle lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ning kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga tervishoiuteenuse osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded, sealhulgas tavapärasest erinevad väljaõppe- ja haridusnõuded töötajatele, juhul kui nõuete ja piirangute kehtestamine ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud määrusega ning nõuete ja piirangute kehtestamine on vältimatult vajalik.
(7) Terviseametil on õigus nimetada meditsiinijuht või -juhid, kes täidavad Terviseameti peadirektori antud ülesandeid ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ning kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel, sealhulgas juhivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kriisistaapide tegevust.
§ 58². Terviseameti ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel
1) Terviseamet tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel:
1) kavandab kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust;
2) annab kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse täitmiseks asjakohaseid korraldusi;
3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks;
4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva seaduse § 58¹ lõike 1 alusel kehtestatud kriisimeetmetest ja lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ning muudest õigusaktidest;
5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet, ja koordineerib tervishoiualase info vahetust;
6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;
7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise;
8) täidab muid käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.