(1) Arestialusele võimaldatakse järelevalve all üks kord nädalas lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega. Distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele ei võimaldata lühiajalist kokkusaamist.
(1¹) Kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikule lühiajalise kokkusaamise võimaldamise otsustab isiku taotluse alusel arestimajas arestimaja juht, vanglas vanglateenistuse ametnik.
(2) Kokkusaamise kestus on kuni kaks tundi. Kokkusaamise kord sätestatakse arestimaja või vangla sisekorraeeskirjades ./dyn=111072026066&id=123032021011 .
(1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 5 sätestatud alustel võib arestimaja juht vabastada arestialuse kuni kolmeks päevaks.
(1¹) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase lühiajalise vabastamise otsuse teeb arestimaja juht või vanglateenistuse ametnik kaitseväelase struktuuriüksuse ülema nõusolekul.
(2) Arestialuse vabaduses viibimise ajaks aresti kandmine peatub.
(3) Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud lühiajalist väljaviimist arestialusele ei kohaldata.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kuni 48 tunniks kinni peetud, sundtoomisele allutatud või kainenema toimetatud joobeseisundis isikule.
(1) Arestialusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 sätestatud vabastamist.
(2) Arestialuse vabastamisel ei maksta vabanemistoetust.
(3) Kui arestialune on paigutatud väärteo eest mõistetud karistust kandma arestimajja või vanglasse käesoleva seaduse § 85 lõiget 1 järgimata, tagab see prefektuur, kelle arestimajas arestialune oma karistust kannab, arestialuse vabanemisel arestialuse transpordi tema elukohta või hüvitab arestialusele ühistranspordi kulud tema elukohta. Kui arestialune on paigutatud vanglasse, hüvitab vangla arestialuse ühistranspordi kulud tema elukohta.
(3¹) Vanglas väärteo eest karistusena mõistetud aresti kandnud arestialuse vabanemise korral temale käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt ühistranspordikulude hüvitamise määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=123032021015 määrusega.
(4) Distsiplinaararesti kandnud kaitseväelase vabanemisel tagab Kaitsevägi kaitseväelase transpordi tema sõjaväelise auastmega ametikoha asukohta.
(5) Kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vabastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-s 43 sätestatud korrast.
(6) Kuni 48 tunniks kinni peetud isik või sundtoomisele allutatud isik vabastatakse vanglast kinnipidamise aluse lõppemisel, seaduses sätestatud tähtaja möödumisel või uurimisasutuse, prokuratuuri, kohtu või korrakaitseorgani poolt isiku kinnipidamise protokollile tehtud märke alusel, kui isikut ei võeta vahi alla või ei saadeta karistust kandma.
§ 88². Vanglas kinnipidamise ja vanglast vabastamise õiend
Vanglas väärteo eest karistusena mõistetud aresti kandva arestialuse, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isiku, samuti kainenema toimetatud joobeseisundis isiku suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 18¹ ja 76¹ sätestatut.
Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse koopia või kohtuotsuse koopia ning isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.
(1) Kehtetu
(2) Vanglateenistus teavitab vahistatu vastuvõtmisest viivitamata uurimisasutust, prokuratuuri või kohut, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Teavitamine ei ole vajalik, kui andmed vahistatu vastuvõtmise kohta edastatakse asutuste vahel automaatselt.
Vahistatu ümberpaigutamisest on vahistatu vastuvõtja kohustatud teatama uurimisasutusele või prokuratuurile või kohtule, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Teavitamine ei ole vajalik, kui andmed vahistatu ümberpaigutamise kohta edastatakse asutuste vahel automaatselt.
(1) Vahistatu kannab isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse.
(2) Vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve, millele kantakse vahistatule laekuvad summad. Vahistatu isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks ja ülejäänud summad jäetakse vahistatule vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui vahistatu vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, jäetakse summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses samuti vanglasiseseks kasutamiseks.
(3) Vahistatule peavad olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatul on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vanglateenistus võib lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega.
(4) Alaealisele vahistatule, kes on olnud eelvangistuses vähemalt üks kuu, võimaldatakse põhi- või üldkeskhariduse omandamise jätkamine vastava riikliku õppekava alusel.
(5) Vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.
(6) Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja talle tervishoiuteenuste osutamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49 ja 52 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest ./dyn=106072023115&id=13256562 . Vahistatu suunamisest eriarstiabi osutaja juurde teavitab vanglateenistus või arestimaja viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri või kohut, kui kriminaalasi on kohtumenetluses ja kui andmeid vahistatu ümberpaigutamise kohta ei edastata asutuste vahel automaatselt. Vahistatu valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus või arestimaja.
(7) Vahistatu ei ole kohustatud töötama. Kui vahistatu soovib töötada ja vanglateenistus saab talle seda võimaldada, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-sid 39, 40 ja 43.
(7¹) Vahistatule ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud soodustusi.
(8) Vahistatule antakse tema taotluse alusel käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud õiend, kui vahistatul ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.
(9) Vanglasse toimetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 8, § 98 ning § 104 lõikeid 2 ja 3.
(1) Vahistatule lubatakse lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute.
(2) Välisriigi kodanikust vahistatul on piiramatu õigus kokkusaamisele oma riigi konsulaartöötajaga.
(3) Vahistatu kokkusaamine toimub vanglateenistuse ametniku järelevalve all, kes võib kokkusaamisesse sekkuda või selle kohe katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
(4) Vahistatu lühiajalise kokkusaamise kestvus ja täpsem kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ./dyn=111072026066&id=109072011013 .
(5) Kehtetu
§ 95. Kokkusaamised kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga
(1) Vahistatul on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Vanglateenistuse ametnik võib kokkusaamisi jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
(2) Kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud vahistatule üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Materjalide sisuline läbivaatus vanglateenistuse ametnike poolt on keelatud. Notari dokumentide sisuline läbivaatus vanglateenistuse ametnike poolt on keelatud.
(1) Vahistatul on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega ./dyn=111072026066&id=109072011013 sätestatud korras.
(2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vahistatu kulul.
(3) Kehtetu
§ 97. Vahistatu kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine
(1) Vahistatule saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.
(2) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
(3) Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, õiguskantslerile, prokuratuurile, kohtule ja Justiits- ja Digiministeeriumile.
(1) Vahistatul on lubatud saada ja saata pakke. Vahistatule paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse. Pakkide saamise ja saatmise täpne kord ning pakis lubatud esemete ja ainete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjas ./dyn=111072026066&id=109072011013 . Vanglateenistus võib lubada täiendavalt esemeid ja aineid, mis ei ole pakis lubatud esemete ja ainete loetelus, kuid mida on otstarbekas vahistatule väljastada ja mis ei ohusta vangla julgeolekut.
(2) Paki sisu kontrollitakse enne selle üleandmist vahistatule vanglateenistuse poolt ja paki saaja juuresolekul. Vanglateenistusel on õigus kinni pidada ja vahistatule mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud või mis võivad ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
(3) Kinnipeetud asjad, mille omamiseks vajalik eriluba puudub, võetakse ära ja hävitatakse. Ülejäänud kinnipeetud asjad tagastatakse paki saatjale.
(4) Kinnipeetud asjade tagastamise ning äravõtmise ja hävitamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 .
(1) Olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohalolekut, on vanglateenistuse ametnikul õigus lubada vahistatu välja viia järelevalve all kuni üheks päevaks, kui selleks on andnud nõusoleku uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Väljaviimise kulud kannab vahistatu.
(2) Luba antakse vahistatu taotluse alusel.
(3) Vahistatule ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud lühiajalist väljasõitu.
(1) Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on:
1) noomitus;
2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks;
3) kartserisse paigutamine kuni 14 ööpäevaks.
(2) Nooremat kui kahekümne ühe aastast vahistatut võib kartserisse paigutada kuni 3 ööpäevaks.
(3) Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse eelvangistuse põhjust ja eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.
(1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.
(2) Distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe.
(3) Vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.
(4) Distsiplinaarkaristuse kustumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 65 lõike 5 sätteid.
Vahistatu või vangistuses viibiva või aresti kandva kahtlustatava või süüdistatava suhtes võib kohaldada täiendavaid piiranguid prokuratuuri või kohtu määruse alusel kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
§ 103. Julgeoleku tagamine eelvangistuse täideviimisel
Julgeoleku tagamiseks eelvangistuse täideviimisel võib vanglateenistuse ametnik kohaldada vahistatu suhtes käesoleva seaduse §-des 66 ja 67¹–72 sätestatud julgeolekuabinõusid.
(1) Vahistatu vabastatakse vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.
(2) Kolm päeva enne vahistustähtaja lõppemist teatab vanglateenistuse ametnik sellest uurimisasutusele või prokuratuurile, kelle menetluses on kriminaalasi.
(3) Kui vahistustähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu vahistustähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 12.00.
(4) Vahistatu vabastamisel ei maksta vabanemistoetust.
(1) Vangla on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.
(1¹) Justiits- ja Digiministeeriumi ja vanglate ülesannete jaotuse, ülesannete ülemineku korra ja vastutuse ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=13313942;120052011008;13350507;109072011014;115032013027;126102012005 määrusega.
(1²) Vangla teenistuskoha või struktuuriüksuse võib allutada Justiits- ja Digiministeeriumi juhtimisele. Kui vangla ameti- või töökoht või struktuuriüksus on allutatud Justiits- ja Digiministeeriumi juhtimisele, siis Justiits- ja Digiministeerium või tema volitatud isik nimetab ametniku ametikohale ja vabastab ta ametikohalt või sõlmib töötajaga töölepingu ja lõpetab selle.
(1³) Justiits- ja Digiministeeriumi juhtimisele allutatud ameti- või töökoha ülesannete täitmiseks ettenähtud riigieelarve vahendeid ja vangla riigivara valitseb Justiits- ja Digiministeerium.
(1⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud juhul on Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikul õigus anda vanglateenistuse töö korraldamiseks avaliku teenistuse seaduse §-s 67 nimetatud teenistusalaseid akte.
(1⁵) Teenistusalaste aktide andmise alused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1⁶) Käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud juhul nimetab vanglat teenistuskoha järgi esindavad isikud ja kehtestab vangla esindamise korra valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1⁷) Halduskohtumenetluses esindab vanglat vangla direktor või Justiits- ja Digiministeerium. Vangla direktoril ja Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus anda halduskohtumenetluses vangla esindamiseks üld- ja erivolitusi. Üld- või erivolituse alusel esindajale kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku § 32 lõike 1 punktis 5 sätestatut.
(2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013;13350507;120052011008;120052011007;126072011009;126072011019;109072011014;126102012005 määrusega.
(2¹) Vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu:
1) vastuvõtt ja vanglasisene paigutus;
2) päevakava;
3) töötamise ja õppimise korraldus;
4) vaba aja veetmise võimalused;
5) sisseostude tegemine;
6) kokkusaamised ja telefoni kasutamine;
7) lühiajaline väljasõit ja väljaviimine;
8) usuliste vajaduste rahuldamine;
9) meditsiiniline teenindamine;
10) ametnike vastuvõtt;
11) kirjavahetuse korraldus;
12) distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja distsiplinaarkaristuse täideviimine;
13) ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine;
14) muud reguleerimist vajavad asjaolud.
(2²) Vangla kodukord avaldatakse vangla veebilehel ning tehakse allkirja vastu teatavaks vanglasse saabuvale kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule.
(3) Vangla kodukorra kinnitab vangla direktor.
(4) Teenistuslikku järelevalvet vangla üle teostab Justiits- ja Digiministeerium.
(5) Teenistusliku järelevalve läbiviimiseks võib muu hulgas korraldada teenistusvalve, mis on vangla kontrollimine eesmärgiga avastada ja parandada ning edaspidi vältida vigu vangla tegevuses ja töökorralduses. Teenistusvalve teostamisse võib kaasata ametnikke ja töötajaid, kes kuuluvad vanglateenistusse, ning teisi asjatundjaid.
(6) Vangla teenistusvalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=131032017008 määrusega.
(1) Vanglateenistuse ülesanne on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine.
(2) Vanglateenistusse kuuluvad:
1) Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud teenistuskohad;
2) vanglad.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud teenistuskohad määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=13313942 määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud teenistuskohtadele teenistusse võetavate või teenistuses olevate teenistujate taustakontrollile, valveajale ja tervisekontrollile kohaldatakse vanglaametniku taustakontrolli, valveaega ning tervisekontrolli reguleerivaid sätteid. Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus olevate teiste ametnike ja töötajate, kelle põhiülesanne on seotud vanglatega, taustakontrollile kohaldatakse vanglaametniku taustakontrolli reguleerivaid sätteid.
(1) Taustakontrolli eesmärk on tagada vangla julgeolek ja kord ning vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimine ja sellega seotud teenuste osutamine usaldusväärsete isikute poolt.
(2) Taustakontrolli teevad vanglateenistus ja käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud isikutele ka Justiits- ja Digiministeeriumi siseauditiosakond.
§ 105³. Isikuandmete allikad taustakontrolli tegemisel
1) Taustakontrolli tegemiseks on õigus saada isikuandmeid ja muud teavet:
1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult;
2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult;
3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse;
4) avalikest allikatest.
(1) Taustakontrolli võib teha järgmistele isikutele:
1) isik, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks vanglasse, Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse või õppima vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse;
2) isik, kelle vanglateenistuse valvatavale objektile lubamist, kellele ülesande usaldamist seoses vangistuse, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö tegemise või kinnipeetavale töö korraldamisega, otsustatakse, samuti isik, kellele avaliku ülesande või avaliku ülesande täitmist toetava ülesande usaldamist vanglateenistus otsustab või kes on seotud vanglale teenuse osutamisega;
3) isik, kelle lubamist käesoleva seaduse §-s 24 või 25 nimetatud kokkusaamisele otsustatakse, kui isik on kokkusaamiseks soovi avaldanud;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku, välja arvatud praktikandi, vanemad (ka tegelikult kasvatanud isik), õde, vend, laps (ka tegelikult kasvatatud isik), abikaasa, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane ja elukaaslane, ning punktis 2 nimetatud isiku, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, abikaasa, registreeritud elukaaslane ning esimese astme alanejad ja ülenejad sugulased.
(2) Vanglateenistuses olevale isikule tehakse taustakontrolli iga viie aasta järel pärast isiku vanglateenistusse, õppima või tööle võtmist, välja arvatud aeg, kui isiku teenistussuhe on peatunud, kuid kaasa arvatud aeg, kui teenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse §-s 136⁴ sätestatud alusel. Samuti tehakse vanglateenistuses olevale isikule taustakontroll, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta enam teenistuskoha nõuetele, millele vastavust kontrolliti tema viimasel taustakontrollil;
2) esineb põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või korda, ja seda kahtlust ei ole võimalik muude, isiku eraelu vähem riivavate meetmetega kinnitada ega ümber lükata;
3) isiku vastutus suureneb teisele teenistuskohale asumisel.
(3) Taustakontrolli ei tehta järgmistele isikutele, kui nad täidavad oma tööülesandeid:
1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud vaimulikud;
2) seaduses sätestatud järelevalveülesannet täitev isik ja haldusorgan;
3) kohtuvälise menetleja või uurimisasutuse ametnik, prokurör ja kohtunik;
4) välislepingu alusel karistuse täideviimisega seonduvat ülesannet täitev isik.
§ 105⁵. Andmete töötlemine taustakontrolli tegemisel
(1) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid, võttes arvesse käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi:
1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;
2) isiku varasemad nimed;
3) isikut tõendava dokumendi andmed;
4) sotsiaalmeedia kontode andmed;
5) andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 4 loetletud isikutega;
6) välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse andmed;
7) isikule määratud karistuste andmed;
8) andmed selle kohta, kas isik oli või on kahtlustatav, süüdistatav või narkootikumidega seotud kriminaalasja tunnistaja, ja prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;
9) vangla ja teiste uurimisasutuste kogutud andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud isikuga;
10) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta;
11) vanglateenistuse tehtud eelmise taustakontrolli andmed.
(2) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) isiku kaitseväeteenistuse andmed ja viimase viie aasta töötamise andmed;
2) isiku seotus majandustegevusega;
3) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu;
4) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;
5) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiirmenetluse ja isiku vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed;
6) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ja teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;
7) karistusregistri arhiivi andmed;
8) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele;
9) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta ning teenistuse käigus kogutud andmed;
10) isiku hariduse andmed alates algastmest;
11) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.
(3) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist tagavatele funktsioonidele, ning tervishoiutöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele taustakontrolli tegemiseks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) karistusregistri arhiivi andmed;
2) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.
(4) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele ei võimaldata vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimist, taustakontrolli tegemiseks võib töödelda ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4, 7 ja 9–11 sätestatud andmeid.
(5) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 3 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja 7–11 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht, eestkoste alguse ja lõppemise aeg;
2) käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral perekonnaseis ja suguluse andmed;
3) alaealise lapsega kokkusaamise korral andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise, äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta.
(6) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku puhul võib töödelda ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 9 sätestatud andmeid ning kehtivate kriminaalkaristuste andmeid.
(7) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidilise isiku puhul võib töödelda järgmisi andmeid:
1) juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed;
2) juriidilise isiku osalus teistes juriidilistes isikutes;
3) kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 203¹, 204, 205, 205¹ või 205² alusel lõpetatud menetlused, milles juriidiline isik oli kahtlustatav või süüdistatav;
4) menetlused kriminaalasjades, milles juriidiline isik on kahtlustatav või süüdistatav, ja väärteoasjades, milles juriidiline isik on menetlusalune isik, ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;
5) andmed juriidilise isiku omandis või kasutuses oleva sõiduki kohta, millega sisenetakse vanglateenistuse valvatavale objektile;
6) vangla ja teiste uurimisasutuste kogutud andmed, mis võimaldavad tuvastada juriidilise isiku seose vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud isikuga;
7) andmed riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu süülise täitmata jätmise kohta viimase viie aasta jooksul.
(8) Juriidilise isiku usaldusväärsuse hindamisel võib lisaks juriidilisele isikule taustakontrolli teha ka tema juhtorgani liikmele, tegevjuhile või muule ettevõtja juhtimise üle valitsevat mõju omavale isikule, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või karistuse täideviimist. Nimetatud isikutele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 4.
(9) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=107012025014 kehtestab määrusega:
1) taustakontrolli tegemise täpsemad tingimused ja korra;
2) taustakontrolliga seotud andmete säilitamise täpsemad tingimused;
3) taustakontrolli tegemiseks andmete kontrollimise õigust omavad ametikohad;
4) käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikutele taustakontrolli tegemiseks vajaliku piiritletud andmete koosseisu käesolevas paragrahvis esitatud andmete loetelust;
5) käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontrolli ankeedi vormid.
(10) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud isik edastab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud määruse alusel kehtestatud ankeedi käesoleva seaduse § 105² lõikes 2 nimetatud taustakontrolli tegijale.
§ 105⁶. Taustakontrolli tulemus, nõuetele vastavuse hindamine ja andmesubjekti õigused
(1) Taustakontrolli tulemus sisaldab andmeid ja hinnangut selle kohta, kas isik vastab seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele, ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingu tegemiseks oluliste asjaolude kokkuvõtet.
(2) Taustakontrolli kokkuvõte edastatakse vanglateenistuse või Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikule või Sisekaitseakadeemia teenistujale, kelle pädevuses on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemine, ja teda nõustavale personalitöötajale.
(3) Käesoleva seaduse §-s 105⁵ nimetatud andmete töötlemise tulemusena võib:
1) keelduda isiku võtmisest teenistusse, tööle, praktikale, õppima või vabatahtlikuks või lõpetada isikuga teenistus- või töösuhe või praktika;
2) keelduda isiku lubamisest vanglateenistuse valvatavale objektile;
3) keelduda isiku lubamisest kokkusaamisele;
4) keelduda isiku osutatavast teenusest või muust koostööst isikuga.
(4) Isikule tehakse teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjus ja keeldumise aluseks olev asjaolu.
(5) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid, keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei pea avaldama, kui selle avaldamine võib:
1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist;
2) ohustada vangla julgeolekut või korda, sealhulgas kui võivad avalikuks tulla vanglateenistuses kasutatavate turvasüsteemide või turvameetmete kirjeldus või julgeoleku tagamise meetodid ja taktikad;
3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
4) ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset;
5) takistada kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist;
6) takistada kutse-eetika rikkumise avastamist, uurimist ja selle eest vastutusele võtmist.
(6) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.
(7) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikuid teavitatakse enne esmast taustakontrolli selle tegemisest.
(1) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontrolli andmeid säilitatakse kuni viis aastat alates taustakontrolli lõppemisest või teenistusest lahkumisest, teenistuses oleva isiku puhul kuni uue taustakontrolli tegemiseni. Andmeid võib säilitada kauem kui viis aastat, kui see on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast asja lahendamist andmed kustutatakse.
(2) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isiku taustakontrolli andmeid säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik, kuid kuni kaks aastat.
(3) Käesoleva seaduse § 105⁴ lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku taustakontrolli andmeid säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt.
(1) Erialast järelevalvet haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas teostavad valdkonna eest vastutavad ministrid või nende volitatud ametiasutused.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(1) Üldsuse kontrolli vangla üle teostab selle juures tegutsev vanglakomisjon. Vanglakomisjoni koosseisu ei tohi kuuluda vanglaametnikud.
(2) Vanglakomisjoni ülesanne on aidata vanglal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vanglat kinnipeetavate paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, meditsiinilise teeninduse, järelevalve ja teiste karistuse täideviimisega seotud küsimuste lahendamisel.
(3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded, koosseis ja töökord, samuti vanglakomisjoni liikmete tasustamise kord sätestatakse vanglakomisjoni põhimäärusega, mille kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=12972386 .
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on vanglakomisjonil õigus vastu võtta otsuseid, soovitusi ja proteste.
(5) Vanglakomisjon esitab iga aasta 1. veebruariks Justiits- ja Digiministeeriumile aruande oma eelneva aasta töö kohta. Aruanne esitatakse vanglakomisjoni esimehe kaudu.
(6) Vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisega teatavaks saanud kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid.
(7) Vanglakomisjoni liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
1) Vanglakomisjoni liikmeks võib nimetada isiku:
1) kes on vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
2) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda ei ole kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks;
3) kellel on vähemalt keskharidus;
4) kellel on keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel eesti keele oskus;
5) kellel on piisav arusaam vangistuse eesmärkidest ja vangistuse täideviimisest;
6) kes on valmis kaasa aitama kinnipeetava taasühiskonnastamisele;
7) kellel ei ole komisjoni liikme ülesannete täitmist takistada võivaid isiklikke suhteid kinnipeetavate ega vahistatutega.
§ 109. Vangla saatemeeskond, relvastatud üksus ja ametiabi
(1) Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu saatmiseks väljaspool vangla ja arestimaja territooriumi on moodustatud relvastatud saatemeeskond, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe.
(2) Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=126022019020 määrusega.
(3) Vangla juurde võib moodustada relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks. Relvastatud üksuse ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=13206106 määrusega.
(4) Vajaduse korral võib relvastatud üksust või vanglateenistuse ametnikku kasutada ametiabi korras vastavalt halduskoostöö seadusele avaliku korra tagamiseks. Relvastatud üksuse või vanglateenistuse ametniku kasutamisel avaliku korra tagamiseks peab relvastatud üksus või vanglateenistuse ametnik järgima ka politsei tegevust reguleerivate õigusaktide nõudeid.
(5) Vajaduse korral kaasatakse kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke.
(1) Vangla võib kaasata vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse ning kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke juhul ja nii kaua, kui vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud politseiametnikul on vanglaametniku volitused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse politseiametnike kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine.
(1¹) Teenistuseks vanglaametnikuna loetakse ka teenistus sisekaitselise rakenduskõrgkooli või muu vanglaametnike ettevalmistusteenistust läbiviiva asutuse korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse juhi ja korrektsiooni erialaõppejõu ametikohal, samuti osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil.
(2) Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik võib täita vanglaametniku või muu vanglatöötaja ülesandeid.
(2¹) Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik võib anda vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud ülesannete täitmise ja korralduste andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=13241553;13313942;120052011008;13350507;126072011010 määrusega.
(4) Kui Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik täidab vanglas teenistusülesandeid, laienevad temale vanglaametniku või muu vanglatöötaja õigused ja kohustused, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatud vanglaametniku õigused.
(1) Vanglaametnikud jagunevad ametiastmele vastavate ametikohtade ülesannete keerukuse või juhtimisfunktsiooni mahu ja olemasolu järgi järgmistesse ametiastmetesse alanevas järjestuses:
1) vangla peainspektor;
2) I klassi vanglainspektor;
3) II klassi vanglainspektor;
4) I klassi valvur;
5) II klassi valvur.
(2) Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=13206859 määrusega.
(1) Vanglaametniku ametikohale võib nimetada vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
(2) Vanglaametniku vaba ametikoha võib täita konkursita.
(3) Vanglaametniku ametikohale nimetamisel võib ametnikule panna ametiastmele vastava vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustuse.
(4) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna isikule, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse kuuluva ametniku ametikohal.
(5) Vangla direktor nimetatakse ametisse viieks aastaks.
(6) Praktika läbimise ajaks võib vangla koosseisus ette näha praktikantide ametikohti.
(7) Vangla hoolitseb eelneva vanglateenistuse kogemuseta vanglaametniku juhendamise eest, et tagada tema valmisolek täita oma tööülesandeid.