§ 59. Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vastuvõtmisel
Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse kinnipeetavat tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse kinnipeetavale õigusabi.
Propose a changeEstonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 f0ebf46990dafa5946169e6b6bb9b791c0867825fa43f3a904838af869e8e7f5
No one has proposed a change to this act yet.
Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse kinnipeetavat tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse kinnipeetavale õigusabi.
Propose a change(1) Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames. (2) Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. (3) Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele valla- või linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul. (4) Vanglateenistus on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente.
Propose a change(1) Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. (2) Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed kinnipeetava kohta mõnele teisele kriminaalhooldusosakonnale, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul. (3) Kehtetu
Propose a changeVanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 1¹) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 14 ööpäevaks. (2) Noort kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni 3 ööpäevaks. (3) Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud. (4) Raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
Propose a change(1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. (2) Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. (3) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ./dyn=111072026066&id=109072011013 . (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. (4¹) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. (5) Kehtetu
Propose a change(1) Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse täitmise korral peab maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuse täitmise jätkamise vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. (2) Vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. (3) Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele. (4) Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata. (5) Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. (6) Distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.
Propose a change(1) Kartser peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. (2) Kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. (3) Kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil käesoleva seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. (4) Kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 24, 25, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist.
Propose a change(1) Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. (1¹) Järelevalve täpsema korralduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=107092011006 . (2) Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistuse ametnik.
Propose a changeVangla julgeoleku tagamiseks on vanglateenistusel õigus vanglasse sisenemise loa andmisest keelduda, kui esineb põhjendatud kahtlus, et luba taotlev isik võib ohustada karistuse täideviimist või vangla julgeolekut või korda.
Propose a change1) Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.
Propose a change(1) Kinnipeetaval on keelatud alkohoolse joogi, välja arvatud usutalitusel pakutava alkoholi, ja muu piiritust sisaldava aine, samuti narkootilise ja psühhotroopse aine (edaspidi keelatud aine) tarvitamine tervishoiutöötaja ettekirjutuseta. Vanglateenistuse ametnikul on õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Keelatud aine tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast. (2) Kui vanglateenistuse ametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kinnipeetav ei nõua keelatud aine tarvitamise tuvastamist väljahingatavast õhust või verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate keelatud aine tarvitamise tunnuste kirjeldusega. (3) Kui kinnipeetav nõuab keelatud aine tarvitamise tuvastamist väljahingatavast õhust või verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, peab kinnipeetav hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi (edaspidi proov) võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla. (4) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks. (5) Kui kinnipeetav keeldub tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on vanglateenistuse ametnikul proovi võtmise tagamiseks õigus kasutada kinnipeetava suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
Propose a change(1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. (2) Vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale vanglast vabanemisel. (3) Vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik. (4) Läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=107092011006 määrusega.
Propose a change(1) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. (2) Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. (4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.
Propose a change(1) Lisaks käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 toodud alustele võib ohjeldusmeetmeid kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. (2) Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni.
Propose a change(1) Vanglateenistuse erivahendid on: 1) ohjeldusmeetmena kasutatavad käe- ja jalarauad, sidumisvahendid, rahustussärk, -tool ja -voodi; 2) teenistusloom; 3) sõiduki sundpeatamise vahend; 4) veekahur; 5) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid; 6) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu; 7) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis; 8) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend. (2) Vanglateenistuse teenistusrelvad on: 1) tulirelv; 2) gaasirelv; 3) pneumorelv; 4) külmrelv; 5) elektrišokirelv; 6) harjutusrelv. (3) Vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoonale kohaldatakse relvaseaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud erisusi.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 70¹ lõike 1 punktides 3–8 nimetatud erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine vanglateenistuse ametniku poolt on lubatud ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud. Erivahendi ning teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. (2) Vanglateenistuse ametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. (3) Teenistusülesannete täitmisel võib vanglateenistuse ametnik ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Selle nõude rikkumisel võib vanglateenistuse ametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi. (3¹) Vanglateenistuse ametnikul on teenistuskohustuste täitmisel, sealhulgas teenistuskohustuste täitmisel väljaspool vanglat, õigus kinni pidada isik, kes oma tegevusega vahetult ohustab karistuse täideviimist vanglas. Isiku kinnipidamine toimub korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras. (3²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud isik viibib sõidukis, on vanglateenistuse ametnikul õigus sõiduk peatada. Sõiduki peatamine toimub korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud korras. (3³) Isikut kinni pidades kasutab vanglateenistuse ametnik vajaduse korral vahetut sundi, mis seisneb isiku mõjutamises füüsilise jõuga ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud äärmuslikel juhtudel erivahendi või teenistusrelvaga. Vahetu sunni kohaldamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud korrast. (3⁴) Kinnipeetud isik antakse esimesel võimalusel üle politseiametnikule, välja arvatud vanglast põgenenud, põgenemiskatselt tabatud ja vanglast lahkuda lubatud isik, kes hoidub kõrvale karistuse kandmise jätkamisest. Selline isik toimetatakse vanglasse. (4) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud põgenemisel, samuti kui nimetatud isikud kasutavad relva vastupanu avaldamisel või kallaletungil vanglateenistuse ametnikule või muudele isikutele. (5) Teenistuskoera kasutamine on lubatud lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 toodud alustele ka narkootilise või psühhotroopse aine avastamiseks. (6) Relva kasutamisele peab eelnema hoiatus. Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on relva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, et tõrjuda vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele. (7) Kehtetu (7¹) Pärast kinnipeetava suhtes vahetu sunni kasutamist kontrollib tervishoiutöötaja esimesel võimalusel kinnipeetava terviseseisundit. Vahetu sunni kasutamise asjaolud ja terviseseisundi kontrolli tulemused protokollitakse. (7²) Kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetme kasutamisel on käesoleva paragrahvi lõikes 7¹ sätestatu kohustuslik vaid järgmistel juhtudel: 1) ohjeldusmeetme kasutamisel rakendati füüsilist jõudu; 2) ohjeldusmeedet kasutatakse kestvalt kauem kui viisteist minutit, välja arvatud, kui toiming sooritatakse eelnevalt väljaantud haldusakti alusel või käe- ja jalaraudade saatmisel kasutamise korral; 3) kinnipeetav esitab terviseseisundiga seonduvaid kaebusi; 4) muul juhul, kui ilmneb kinnipeetava terviseseisundi kontrollimise vajadus. (7³) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=122112022011 kehtestab määrusega ohjeldusmeetmete ja terviseseisundi kontrollimise täpsema korra, sealhulgas kontrollimise sageduse ohjeldusmeetme kestva kasutamise korral, ja protokollile esitatavad nõuded. (8) Vanglateenistuse erivahendite, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning osade kasutamise, käitlemise ja üleandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=107092011006;122112022011 määrusega.
Propose a change(1) Vanglateenistuse enesekaitsevahendid on järelevalve teostamisel vanglateenistuse ametniku või teenistuslooma füüsilise ohutuse tagamiseks kasutatavad vahendid. (2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada vanglateenistuse enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded.
Propose a change(1) Kõikide vangla üldist julgeolekut või vangistuse täideviimist vahetult ohustavate sündmuste lahendamist juhib vangla või Justiits- ja Digiministeerium. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuse lahendamisel on vanglateenistusel õigus kehtestada isikule vanglas viibimise keeld. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuse lahendamisse kaasatud politseiametnikud, päästeametnikud, tervishoiuteenuse osutajad ja muud isikud alluvad sündmuse lahendamist juhtiva asutuse õiguspärastele korraldustele. (3) Tingimusel, et väljasõidu lubamisega ei kaasne suuremat kahju, kui kaasneks kinnipeetavate ja vahistatute vanglas viibimisega, võib seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuse lahendamisega lubada kinnipeetavale ja vahistatule lühiajalist väljasõitu käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud tingimusi järgimata, kui: 1) see on vajalik vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistatute elu ja tervise kaitseks või 2) sündmuse lahendamiseks on vaja kasutada vangla ehitisi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka arestialustele.
Propose a change(1) Vangla hoonete tehnilised andmed, samuti teave vangla erivahendite, teenistusrelvade, laskemoona, turvasüsteemide või seadmete kohta ja nendes sisalduv teave on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangla turvasüsteemide või seadmete, samuti erivahendite, teenistusrelvade ja laskemoona soetamisel ning nendega seonduvate teenuste tellimisel peab tagama, et ei kahjustataks vangla julgeolekut. (2) Hinnangu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse võimalikule ohtlikkusele annab ning vajaminevad meetmed ohu ärahoidmiseks määrab valdkonna eest vastutav minister.
Propose a change(1) Põgenenud kinnipeetava tabamiseks vahetult pärast põgenemist, samuti käesoleva seaduse § 71 lõikes 3¹ sätestatud teo toimepanija tabamiseks vahetult pärast teo toimepanemist on vanglateenistuse ametnikel õigus siseneda valdaja nõusolekuta valdusesse ja teha isiku leidmiseks valduse läbivaatus, kui vastasel juhul muutuks isiku tabamine oluliselt raskendatuks. (2) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest ja selle läbivaatusest. Kui valdusesse sisenemise või selle läbivaatuse tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab vanglaametnik kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve. (3) Valduse läbivaatuse teostamise korral on vanglateenistus kohustatud tagantjärele taotlema valduse asukohajärgse halduskohtu vastava loa. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras. (4) Valdusesse sisenemisel ja selle läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
Propose a changeVangla püsiv kriisiülesanne on vangla toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine piiratult.
Propose a changeKinnipeetav vabastatakse vanglast karistuse ärakandmisel, samuti teistel seaduses ettenähtud alustel.
Propose a changeKinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks korraldatakse kinnipeetava sotsiaalhoolekanne, kohaldatakse soodustusi, võimaldatakse lühiajalist väljasõitu või paigutatakse kinnipeetav ümber avavanglasse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 20, 22, 32, 60 ja 61.
Propose a change(1) Välismaalase poolt võetud Eesti Vabariigist lahkumise kohustuse täitmisele pööramiseks edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase kehtiva reisidokumendi. (2) Kui vangistust kandev välismaalane, kes on süüdi mõistetud teise astme kuriteo eest, soovib võtta kohustuse Eesti Vabariigist lahkumiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 424¹ lõike 1 alusel ning tal on Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul võimalik vastuvõtvasse riiki tagasi pöörduda, taotleb vangla karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikult välismaalasest kinnipeetava edasisest karistuse kandmisest vabastamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamiseks taotleb vangla välismaalase vastuvõtvasse riiki tagasipöördumise võimalikkuse kohta hinnangut Politsei- ja Piirivalveametilt, kes edastab selle vanglale 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Propose a change(1) Kinnipeetav vabastatakse viimasel karistuspäeval võimalikult vara, kuid mitte hiljem kui kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva. (1¹) Kinnipeetavale, kes kannab karistusseadustiku § 66 kohaselt karistust ositi või karistusseadustiku § 73 või 74 kohaselt osaliselt täitmisele pööratud kuni 30-päevast vangistust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatud vabastamist. (2) Kui ühel päeval kuulub vabastamisele mitu kinnipeetavat, peab vanglateenistus kindlustama vabastatavate lahkumise vanglast eraldi. (3) Vabastamisel tagastatakse kinnipeetavale vanglateenistuse hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, antakse vabastatavale riided vanglateenistuse poolt tasuta. (4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. (4¹) Kinnipeetava vabastamisel võib vanglateenistus kinnipeetava nõusolekul teatud osa vabanemistoetusest üle kanda kinnipeetava elukohajärgse sotsiaalosakonna eriarvele selle väljamaksmiseks osadena. (4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=131122010042 määrusega. (5) Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist välja saatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel kinnipidamiskeskusesse. (6) Kinnipeetava vanglast vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=131122010042 .
Propose a change(1) Kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76, 76¹ või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule: 1) kinnipeetava kohta käesoleva seaduse § 5³ alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele; 2) kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta; 3) kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta; 4) kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel, ja 5) kannatanu arvamuse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta, kui kannatanu on esitanud kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lõike 5 punktis 4 sätestatud taotluse ning on oma arvamuse vanglale avaldanud. (2) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. (3) Kinnipeetava, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76¹ lõike 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 2 punktis 2 või § 76¹ lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. (4) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. (4¹) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 77 lõike 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kahe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks lühemat tähtaega. (5) Kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele või süüdimõistetu on karistusseadustiku § 76 lõike 8 kohaselt katseajal toime pannud uue tahtliku kuriteo, mille eest teda on karistatud vangistusega, edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 või § 76¹ lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest või uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks ühest aastast pikema või lühema tähtaja. (5¹) Kui kohus on karistusseadustiku § 77 lõike 3¹ alusel pööranud eluaegse vangistuse täitmisele, edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast kahe aasta möödumist täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada karistuse täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks kahest aastast lühema tähtaja. (6) Vangla ei edasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjale kohtule kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks karistusseadustiku § 76 lõike 3 kohaselt, kui kinnipeetaval on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Vangla edastab materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab karistusseadustiku §-s 87¹ sätestatud tingimustele. (7) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=129122014076 määrusega.
Propose a change(1) Vanglast vabastamisel või tingimisi enne tähtaega vabastamisel annab vanglateenistus isikule vanglast vabastamise õiendi kehtivusajaga kuus kuud. (2) Vanglast vabastamise õiendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=131122010042 määrusega.
Propose a change(1) Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamisel vanglateenistuse poolt ja kohtule materjalide edastamisel kohaldatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise sätteid, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Kui esinevad karistusseadustiku § 87¹ lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud alused, edastab vanglateenistus kohtule kinnipeetava kohta käesoleva seaduse § 5³ alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele ning kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta hiljemalt kaks kuud enne vangistuse täieliku ärakandmise tähtaega.
Propose a changeNoor kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes karistuse täitmisele pööramise ajal on noorem kui 21-aastane.
Propose a changeNoore kinnipeetava kinnipidamine toimub selleks eraldi ettenähtud kinnises või avavanglas (noortevangla) või kinnise vangla eraldi osakonnas (noorteosakond).
Propose a changeNoore kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse ei tohi tema vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kahte nädalalt.
Propose a changeNoore kinnipeetava vangistuse täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1, 2, ja 6 peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
Propose a change(1) Noortevanglas või noorteosakonnas hoitakse eraldi: 1) nooremaid kui 15-aastasi; 2) 15- kuni 16-aastasi; 3) 16- kuni 18-aastasi; 4) 18- kuni 21-aastasi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiibist võib teha erandeid, kui kinnipeetava eraldihoidmine teise vanusegruppi kuuluvatest kinnipeetavatest on vastuolus tema normaalse arengu või muude õigustatud huvidega.
Propose a change(1) Noortevanglas või noorteosakonnas 21 aastaseks saanud kinnipeetav paigutatakse ümber täiskasvanute kinnisesse vanglasse või kinnise vangla täiskasvanute osakonda vastavalt täitmisplaanile. (2) Erandkorras võib täiskasvanute kinnisesse vanglasse või kinnise vangla täiskasvanute osakonda ümber paigutada ka 18- kuni 21-aastase kinnipeetava, kui see on vajalik tulenevalt kinnipeetava iseloomust ja individuaalsest täitmiskavast.
Propose a changeAlla 18-aastase noore kinnipeetava töötamisele kohaldatakse kõiki töökaitseseadustest tulenevaid alaealise töötamise erisusi, sealhulgas erisusi tööaja kohta.
Propose a change(1) Alla 18-aastasele noorele kinnipeetavale on põhihariduse omandamine seadusega ettenähtud ulatuses kohustuslik. Vastavalt noore kinnipeetava soovile ja sobivusele antakse talle võimalus kutsehariduse omandamiseks. (2) Noore kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise huvides võib suurendada käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud kokkusaamiste ja käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud lühiajaliste väljasõitude arvu ja kestvust.
Propose a change(1) Aresti kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse prefektuuri arestimajas või täitmisplaanijärgses vanglas. (2) Arestialuse võib paigutada arestimajja või vanglasse käesoleva paragrahvi lõiget 1 järgimata, kui see on vajalik arestimaja või vangla ülekoormuse tõttu, arestialuse julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Arestimajas arestialuse paigutamise erandjuhul otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema poolt määratud politseiametnik, vanglas vanglateenistuse ametnik. (2¹) Vanglas arestialuse paigutamise korra erandjuhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=123032021012 määrusega. (3) Reservväelane ja tegevväelane kannab talle määratud aresti käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud arestimajas või vanglas ning ajateenija §-s 156 nimetatud arestimajas, vanglas või Kaitseväe arestimajas. Kaitseväelase võib talle kaitseväeteenistuse seaduse alusel määratud distsiplinaararesti kandmiseks paigutada käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud arestimajja või vanglasse.
Propose a change(1) Arestialuse vanglasse vastuvõtmise aluseks olevaks dokumendiks on kohtulahendi koopia aresti mõistmise või määramise kohta. (2) Vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud isiku, distsiplinaararesti kandva kaitseväelase või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vanglasse vastuvõtmise aluseks olevad dokumendid on: 1) isiku kinnipidamise protokolli või väärteoprotokolli koopia; 2) joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll; 3) kohtuvälise menetleja, prokuratuuri või kohtu määruse või uurimisasutuse protokolli koopia sundtoomise kohaldamise kohta; 4) distsiplinaararesti kandva kaitseväelase vanglasse vastuvõtmise aluseks on kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise käskkirja koopia ja halduskohtu määrus distsiplinaararesti seaduslikkuse kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku vanglasse vastuvõtmisel lähtutakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1–2 sätestatud alustest. (4) Arestialuseid võetakse vanglasse vastu ööpäev läbi. Kui korraga on toodud mitu arestialust, võetakse nad vastu vanglasse toomise järjekorras ning nende valve kuni vanglas vastuvõtmiseni kindlustab arestialuse toonud politseiametnik. (5) Kainenema toimetatava joobeseisundis isiku vastuvõtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-s 42 sätestatud korrast, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erisusi. (6) Kainenema toimetatud joobeseisundis isik ja tema isiklikud asjad kuuluvad vanglasse vastuvõtmisel läbiotsimisele. Vanglateenistus võtab isikuga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule ning need tagastatakse tema vabanemisel käesoleva seaduse § 88¹ kohaselt. Isikule teostatakse tervisekontroll. (7) Kehtetu
Propose a change(1) Aresti täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. (2) Arestialust hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud värskes õhus jalutamise aeg. Vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikule kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 55 sätestatut võimaluse korral, võttes arvesse isikuga teostatavaid toiminguid ning vanglas viibimise kestust. Vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isikule ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 55 sätestatut. (3) Arestialust avavanglasse ümber ei paigutata. (4) Arestialune ei ole kohustatud töötama. (5) Arestialuse suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 64 lõiget 4¹. (6) Arestialune daktüloskopeeritakse, temalt võetakse näokujutis, häälenäidis või DNA-proov vajaduse korral isikusamasuse tuvastamise eesmärgil, kui muul moel ei ole võimalik isikusamasust tuvastada. (7) Distsiplinaararesti kandvat kaitseväelast, kainenema toimetatud joobeseisundis isikut, kuni 48 tunniks kinni peetud isikut, samuti sundtoomisele allutatud isikut ei daktüloskopeerita ja temalt ei võeta näokujutist, häälenäidist ja DNA-proovi. (8) Kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vanglas kinnipidamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-s 43 sätestatud korrast ning vangla julgeoleku tagamiseks käesoleva seaduse 2. peatüki 8. jaos sätestatust. (9) Arestialune kannab isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui arestialune ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus talle tasuta riietuse. (10) Arestialusele ei avata vanglasisest isikuarvet ega kohaldata käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud sisseostude tegemise võimalust. Kainenema toimetatud joobeseisundis isikule ei võimaldata interneti kasutamist. (11) Arestialuse tervishoiu korraldamisel ja talle tervishoiuteenuste osutamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49 ja 52 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest. (12) Arestimajas aresti kandvale arestialusele avatakse isiklik toimik, kui seda ei ole varem tehtud.
Propose a change