(1) Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni, välja arvatud mobiiltelefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 määrusega.
(2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Kinnipeetava õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.
(3) Kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga.
(4) Vanglateenistus võib käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alustel täiendavalt keelata saada kirjavahetuse teel asju.
(1) Kinnipeetaval on lubatud saada ja saata pakke. Paki sisu kontrollib vanglateenistus enne selle üleandmist kinnipeetavale tema juuresolekul. Kinnipeetavale paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse.
(2) Pakkide saamise ja saatmise täpne kord, pakis lubatud esemete ja ainete loetelu, samuti keelatud esemete äravõtmise, tagastamise ja hävitamise kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas ./dyn=111072026066&id=128032024002 .
(3) Vanglateenistus võib lubada täiendavalt esemeid ja aineid, mis ei ole pakis lubatud esemete ja ainete loetelus, kuid mida on otstarbekas kinnipeetavale väljastada ja mis ei ohusta vangla julgeolekut.
(4) Kinnipeetaval ei ole lubatud saata pakke teisele kinnipeetavale.
(1) Kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.
(2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 3¹. peatükis ning käesoleva seaduse 2. peatüki 3¹. jaos sätestatud alustel ja korras.
(2¹) Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ja kirja saatmise aeg.
(3) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras võib vanglateenistuse ametnik jätta kirja ära saatmata, kui:
1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda;
2) selle edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise;
3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke;
4) see on koostatud salakirjas või loetamatult.
(4) Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiits- ja Digiministeeriumile.
(5) Ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale, advokaadist esindajale ning oma riigi konsulaartöötajale.
(1) Kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju.
(2) Kinnipeetaval on lubatud vanglateenistuse või oma riigi konsulaartöötaja vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda.
(1) Vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid.
(2) Vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 määrusega.
(1) Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=128032024002 määrusega.
(3) Vanglateenistusel on õigus kinnipeetavale käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse tagamiseks töödelda kinnipeetava nõusolekul tema näokujutise või sõrmejälje andmeid. Kinnipeetava keeldumise korral eelnimetatud isikuandmete töötlemisest autendib kinnipeetava vanglateenistuse ametnik.
(1) Kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas.
(2) Kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.
(3) Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vanglateenistuse ametnik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks anda loa lühiajaliseks väljasõiduks, sõltumata kinnipeetava poolt ärakantud karistuse kestusest.
(4) Lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vanglateenistuse ametnik kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega.
(4¹) Vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema. Vanglateenistus võib lühiajalise väljasõidu lubamisel kohaldada elektroonilist valvet. Lühiajalisele väljasõidule lubamisel võib vangla kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastada mobiiltelefoni, mille kohta on vanglateenistusel õiguskorra kaitsmise ja vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel õigus koguda ja töödelda elektroonilise side seaduse §-s 111¹ sätestatud andmeid, sealhulgas tuvastada isiku asukoht reaalajas.
(4²) Mobiiltelefoni väljastamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=128032024002 määrusega.
(5) Abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud väljasõitude hulka.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 5 sätestatud lühiajalise väljasõidu luba ei anta eluaegset vangistust kinnises vanglas kandvale kinnipeetavale ning põgenemiskalduvustega kinnipeetavale.
(7) Väljasõidukulud kannab kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse karistuse kandmise aja hulka.
(8) Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 .
(1) Väljasõidu ajaks antakse kinnipeetavale väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses.
(2) Väljasõidutunnistusega võib kinnipeetav väljasõidu ajal tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.
(3) Väljasõidutunnistus kehtib kuni väljasõidutunnistusele märgitud väljasõidu aja lõpuni. Väljasõidult naasnud kinnipeetavalt võtab vanglateenistus väljasõidutunnistuse ära.
(3¹) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud soodustuse kohaldamisel antavat väljasõidutunnistust võib kasutada korduvalt, kui see on kohaldatava soodustuse liiki arvestades mõistlik. Sellisel juhul võtab vanglateenistus kinnipeetava naasmisel väljasõidutunnistuse hoiule ja väljastab selle kinnipeetavale enne järgmist vanglast väljumist.
(4) Väljasõidutunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 määrusega.
(1) Vanglateenistuse ametnik võib anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Vanglateenistus võib lühiajalisel väljaviimisel kohaldada lisaks järelevalvele elektroonilist valvet.
(2) Lühiajalise väljaviimise kulud kannab kinnipeetav enne väljaviimist. Vanglateenistuse ametniku loal võib erandkorras lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist. Kui kinnipeetaval puudub raha väljaviimise eest tasumiseks, võib kinnipeetava väljaviimise kulud jätta riigi kanda.
(2¹) Lühiajalise väljaviimise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 määrusega.
(3) Lühiajalise väljaviimise aeg arvatakse karistuse kandmise aja hulka.
(1) Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks
1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
(1) Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel.
(2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa kas Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht või tema määratud ametnik.
(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht.
(4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb kas Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna või vangla juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.
(1) Hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist.
(2) Hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt.
(3) Vanglateenistus kindlustab üldhariduse ja kutsehariduse omandamiseks ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse läbiviimiseks vajalike üldotstarbeliste ruumide ning õppeklasside ja -töökodade olemasolu, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel.
(4) Kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus.
(5) Hariduse omandamine toimub töö ajal.
(6) Vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.
(1) Täiskasvanud kinnipeetavale võib maksta õppimise eest tasu.
(2) Õppimise tasustamisel lähtutakse õppevormist, õppetöös osalemisest ja selle tulemuslikkusest.
(3) Kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026066&id=13352161 määrusega.
(1) Kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava põhihariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
(2) Põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
(3) Kinnipeetavale võimaldatakse põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames kutseõpet kutseõppeasutuse seaduses sätestatu alusel.
(4) Kinnipeetavat võib tema soovil lubada õppima väljaspool vanglat asuvas õppeasutuses. Loa taotlemise ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 .
(5) Kinnipeetava lubamisel õppima väljaspool vanglat kohaldatakse kinnipeetavale käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.
(6) Vangla territooriumil asuv põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigikool, munitsipaalkool või nende vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.
(1) Kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
(2) Vangla territooriumil asuv kutsehariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigi- või munitsipaalkool või selle vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest kutseõppeasutuse seadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.
(1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.
(2) Töötama ei ole kohustatud:
1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav;
2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav;
3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama;
4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.
(3) Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks tervishoiutöötaja.
(4) Töö korraldamise viisid ning sisu peavad võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses.
(5) Kinnipeetava rakendamine tööle käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud käitistes võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul.
(1) Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
(2) Kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel.
(2¹) Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle.
(2²) Kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=127052011007 määrusega.
(3) Kinnipeetavale töö tagamiseks võib vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=12795856 .
(1) Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused.
(2) Ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul.
(3) Vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel.
(4) Vanglateenistuse ametniku korraldusel on kinnipeetav kohustatud osalema töödes loodusõnnetuse, epideemia, avarii või katastroofi vältimiseks, likvideerimiseks või nende tagajärgede kõrvaldamiseks ning muude erakorraliste sündmuste puhul. Sellisel juhul kindlustab vangla kinnipeetava julgeoleku ja turvalisuse.
(1) Kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid.
(1¹) Kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja korra ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 määrusega.
(2) Kinnipeetava töötamise korral järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta. Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel.
(2¹) Kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool vanglat ajutisel tasulisel tööl, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust, lähtutakse talle palga maksmisel käesoleva seaduse §-st 43.
(3) Kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat kannab tööandja kinnipeetava töötasu vanglateenistuse arveldusarvele.
(1) Kui kinnipeetav on töötanud ühe aasta või teinud ühe aasta jooksul vangla majandustöid, võib ta taotleda enda töökohustusest vabastamist kuni kahekümne üheks kalendripäevaks. Töökohustusest vabastatud ajal kinnipeetavale töötasu ei maksta.
(2) Tööaasta hulka arvestatakse kuni kuue nädala ulatuses ka päevad, mil kinnipeetav ei töötanud haiguse tõttu.
(1) Kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.
(2) Kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026066&id=13352267 .
(3) Vanglateenistus võib kinnipeetava süül põhjustatud ebarahuldavate töötulemuste eest vähendada vanglas töötava kinnipeetava töötasu kuni 60 protsenti. Töötasu vähendatakse tööd korraldava isiku ettepanekul.
(4) Töötasu suurus tehakse kinnipeetavale teatavaks kirjalikult.
(1) Vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.
(2) Kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas ./dyn=111072026066&id=109072011013 sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena.
(3) Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.
(4) Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, kanda tema arvelduskontole pangas või kasutada muul eesmärgil, mis pole vastuolus seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda vabanemisfondi kantud summa tagasikandmist oma vanglasisesele isikuarvele.
(1) Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem (edaspidi andmekogu) on vangistuses ja eelvangistuses viibivate isikute rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest summadest;
2) pidada arvestust kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete täitmise üle;
3) võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks, poliitika kujundamiseks, vanglate ja arestimajade sisemise töökorralduse analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks;
4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.
(2) Andmekogusse kantakse:
1) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta;
2) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta;
3) andmed sisseostude sooritamise ja muude vanglas tarbitud teenuste kohta.
(3) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=13206909 .
(4) Andmekogu vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. Andmekogu volitatud töötlejad on vangla ja muu andmekogu põhimääruses nimetatud asutus või isik.
(1) Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 vangla sisekorraeeskirjas.
(2) Kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama.
(3) Vanglateenistusel on õigus salvestada kinnipeetava kambris paikneva kambriterminali vahendusel tehtud kõnesid ja kasutada saadud teavet kinnipeetava õiguste tagamiseks, teenistusvalve tegemiseks ning distsiplinaar- ja süüteomenetluste läbiviimiseks. Isikuid teavitatakse kambriterminalide kõnede salvestamisest. Salvestised on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Salvestisi säilitatakse vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta.
(1) Kui käesolevast seadusest või lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.
(1¹) Vanglateenistuse ametnik võib lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumi isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse, korrashoiu ja korrapärase vahetuse.
(2) Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust, mille puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse tagab kinnipeetav omal kulul. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad, annab vanglateenistus kinnipeetavale vangla riietuse.
(3) Vangla riietuse kirjelduse ning kandmise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=106052022014 määrusega.
(1) Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning kooskõlas üldiste toitumistavadega.
(2) Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib toitlustuse eest vastutav isik.
(3) Tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid.
(1) Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud ./dyn=111072026066&id=109072011013 korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisseoste võib kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära piires.
(2) Tervishoiutöötaja ettekirjutusel võidakse kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostmine täielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist.
(3) Turvalise tehnilise võimekuse olemasolul võib tagada sisseostude tegemise võimaluse veebilahenduse kaudu. Veebilahenduse kaudu sisseostude tegemise võimaldamiseks on vanglateenistusel õigus töödelda kinnipeetava nõusolekul tema näokujutise või sõrmejälje andmeid. Kui kinnipeetav ei ole näokujutise või sõrmejälje andmete töötlemisega nõus, autendib kinnipeetava vanglateenistuse ametnik.
(4) Vangla territooriumil ei kohaldata tubakaseaduse § 22 lõike 2 punktis 7 sätestatut tubakavabale huuletubakale.
(1) Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(2) Kehtetu
(3) Tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule (edaspidi vanglas kinni peetav isik) korraldab Tervisekassa.
(4) Tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026066&id=112062024010 määrusega.
(5) Vanglateenistus tagab tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaste vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil.
(6) Vanglas kinni peetava isiku pöördumisele seoses talle tervishoiuteenuste ja käesoleva seaduse § 52 lõike 1¹ alusel kehtestatud teenuste osutamise korraldamisega vastab vanglateenistus, kaasates tervishoiuteenuse osutaja ja vajaduse korral Tervisekassa.
(1) Kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.
(2) Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.
(3) Juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil.
Kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on kaasa toonud reaalse ohu kinnipeetava või teise isiku tervisele, võib vanglateenistus hügieeninõuete täitmiseks kasutada vahetut sundi. Vahetu sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetava elu ega kahjustada tervist.
(1) Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.
(1¹) Vanglas kinni peetavale isikule riigieelarveliste võimaluste piires rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise tingimused ja korra, samuti tervishoiuteenuste hulka kuuluvad tegevused, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026066&id=112062024011 määrusega.
(2) Tervishoiutöötaja on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
(1) Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus.
(2) Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse tervishoiutöötaja poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.
(3) Aeg, mil kinnipeetavale osutatakse tervishoiuteenuseid, arvatakse karistuse kandmise aja hulka.
(4) Vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib Tervisekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks.
(1) Rasedate naiste jaoks sisustatakse vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos.
(2) Vanglateenistus tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju.
Kinnipeetava raskest haigestumisest või surmast informeerib vanglateenistus viivitamata tema omakseid või kinnipeetava soovil mõnda teist isikut. Välisriigi kodanikust kinnipeetava surmast informeerib vanglateenistus viivitamata kinnipeetava kodakondsusjärgse riigi välisesindust.
Sotsiaalhoolekande eesmärk on aidata kinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma.