(1) Vanglaametnik peab vastama vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse, tervise ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele.
(2) Vanglaametniku hariduse, töökogemuse, kehalise ettevalmistuse, teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste nõuded ning nendele vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=129072013001 määrusega.
(3) Vangla direktori ametikohale esitatavad nõuded ning tema värbamise ja valiku, arendamise ja hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=129072013001 määrusega.
§ 114. Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse
(1) Vanglateenistusse ei või lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 15 nimetatud isikutele võtta isikut:
1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
2) kes on kandnud vangistuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest, või
3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alused kehtivad ka vanglaametniku erialale õppima asuda sooviva isiku kohta.
(1) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus koosneb erialasest teoreetilisest ja praktilisest väljaõppest.
(2) Vanglaametniku kandidaadi ettevalmistusteenistuse kohaks on asutus, kus vanglaametniku kandidaat praktilisel väljaõppel osaleb, ja Sisekaitseline rakenduskõrgkool.
(3) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuses olev isik kannab ametinimetust «vanglaametniku kandidaat», välja arvatud juhul, kui ta on vanglaametnikuna ametisse nimetatud.
(1) Vanglaametniku kandidaadi ettevalmistusteenistuse teoreetilisele osale õppeasutuses ei laiene avaliku teenistuse seadus ning sellel viibimist ei loeta avalikuks teenistuseks järgmiste eranditega:
1) ettevalmistusteenistuses viibimise aeg arvatakse teenistusstaaži hulka, kui isik asus pärast ettevalmistusteenistuse lõpetamist kolme kuu jooksul teenistusse vanglaametnikuna;
2)
(2) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse teoreetilisele osale laienevad käesoleva seaduse §-d 134 ja 147.
(3) Vanglaametniku kandidaadi võib ametisse nimetada vastava õppeasutuse juhi loal ja vanglas vaba ametikoha olemasolu korral. Vaba ametikoha puudumisel nimetatakse vanglaametniku kandidaat ametisse käesoleva seaduse § 113 lõikes 6 nimetatud ametikohale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele praktikandi ametikohal ei laiene avaliku teenistuse seadus, välja arvatud §-des 44, 50, 51, 53–57 ja 60 sätestatu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele laienevad käesoleva seaduse 4. jaotises ettenähtud teenistuskohustused ning 5. jaotises ettenähtud sotsiaalsed tagatised, välja arvatud käesoleva seaduse § 136.
(6) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus lõpeb vanglaametniku eksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.
(7) Kehtetu
§ 117. Vanglaametniku kandidaadi stipendium ja muud sotsiaalsed tagatised
(1) Vanglaametniku kandidaadile makstakse stipendiumi, välja arvatud juhul, kui kandidaat on nimetatud käesoleva seaduse § 116 lõike 3 alusel ametisse vangla teenistujaks. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister ./dyn=111072026066&id=102122015010;130122015132 .
(2) Vanglaametniku kandidaadile laieneb käesoleva seaduse § 147.
(3) Teoreetiline väljaõpe peab võimaldama vanglaametniku kandidaadile lisaks puhkepäevadele õppetööst vabu päevi vähemalt 35 kalendripäeva ulatuses aastas õppetöö korraldusega määratud ajal ja ulatuses.
(1) Isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutused, kui ta:
1) katkestas mõjuva põhjuseta ettevalmistusteenistuse;
2) arvati ettevalmistusteenistusest välja ebarahuldava õppeedukuse tõttu;
3) arvati ettevalmistusteenistusest välja distsiplinaarsüüteo tõttu;
4) ei asunud ettevalmistusteenistuse lõpetamisest kolme kuu jooksul teenistusse vanglas või Justiits- ja Digiministeeriumis, välja arvatud juhul, kui temale ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat ametikohta;
5) vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiits- ja Digiministeeriumis oma algatusel mõjuva põhjuseta;
6) vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiits- ja Digiministeeriumis süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
7) vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiits- ja Digiministeeriumis distsiplinaarsüüteo eest.
(2) Ettevalmistusteenistuse kulusid ei pea hüvitama vanglaametnik, kes:
1) pärast ettevalmistusteenistust on olnud teenistuses vanglaametnikuna või teenistuses Justiits- ja Digiministeeriumis vähemalt kolm aastat või
2) on teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiits- ja Digiministeeriumis vabastatud seoses temal tuvastatud osalise või puuduva töövõimega või omal algatusel seoses vajadusega hooldada osalise või puuduva töövõimega perekonnaliiget.
(2¹) Eksmatrikuleeritud isikule väljastatakse ettevalmistusteenistuse kulude teatis, mille alusel tuleb ettevalmistusteenistuse kulud hüvitada. Kulude hüvitamisest keeldumise korral käsitatakse kulude teatist täitedokumendina täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(2²) Ettevalmistusteenistuse kulude teatise alusel sissenõutavate kulude sundtäitmise aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab õppekulude täitedokumendi kättetoimetamisest arvates.
(3) Ettevalmistusteenistuse kulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=701020 kooskõlastatult valdkondade eest vastutavate ministritega.
§ 119. Erinevate ametiastmete ettevalmistusteenistus
(1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud ametiastmele vastab ettevalmistusteenistus, mille käigus omandatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud kutsekeskharidus või vastav kvalifikatsioon.
(2) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud ametiastmetele vastab ettevalmistusteenistus, mille käigus omandatakse rakenduskõrgharidus.
§ 120. Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtmise ja ametisse nimetamise pädevus
(1) Vanglaametniku kandidaadi võtab ettevalmistusteenistusse ettevalmistusteenistuse läbiviijaks oleva õppeasutuse juht.
(2) Vanglaametniku nimetab ametisse vangla direktor või tema poolt volitatud ametiisik.
(3) Vangla direktori nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister.
(4) Käesoleva seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud ametikohale nimetab vanglaametniku ametisse vastava õppeasutuse juht või tema poolt volitatud ametiisik.
Vanglaametnikku hinnatakse tema teadmiste, oskuste, isiksuseomaduste, hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse järgi vastavalt ametiastme nõuetele, samuti tema teenistuslikke saavutusi.
(1) Vanglateenistuse ametnik peab vastama vanglateenistuse ametnikule esitatavatele kehalise ettevalmistuse nõuetele.
(2) Kehalise ettevalmistuse nõuded, nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=129072013001 määrusega.
(1) Vanglaametnikku võib ühelt ametikohalt teisele üle viia:
1) vanglaametniku ettepanekul või
2) vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku algatusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 tähendatud juhul võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta.
(3) Kehtetu
(4) Vanglaametnikku ei tohi tema nõusolekuta üle viia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, kui ametikoha vahetuse tõttu muutub ametniku elukoht või pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg.
(5) Vanglaametniku üleviimise otsustab tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Kui vanglaametniku üleviimisega kaasneb tema ametisse nimetamise õigust omavate isikute vahetumine, nimetatakse vanglaametnik ametisse senisele ametikohale nimetamise õigust omava isiku kirjalikul nõusolekul.
(5¹) Kehtetu
(1) Vanglaametniku võib tema nõusolekul üle viia riigiteenistusse muule ametikohale, mis ei kuulu vanglateenistusse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale võib vanglaametniku üle viia kuni viieks järjestikuseks aastaks. Vanglaametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse vanglaametnik tagasi samale või teisele ametikohale sama ametiastme piires. Vaba ametikoha puudumise korral vanglaametniku ametiastmel võib teda tema nõusolekul nimetada madalamale ametiastmele vastavale ametikohale.
(1) Vanglaametniku võib käesoleva seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud juhi ametikohale üle viia kuni viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse vanglaametnik tema soovil tagasi samale ametikohale või teisele ametikohale sama ametiastme piires, ametikoha puudumisel aga mõnele muule ametikohale vanglas.
§ 130. Vanglaametniku õigused tema üleviimise korral madalamale ametiastmele vastavale ametikohale
(1) Vanglaametniku madalamale ametiastmele vastavale ametikohale nimetatud isikul on õigus:
1) vaba ametikoha tekkimisel vanglaametniku senisele ametiastmele vastavale ametikohale üleviimisele juhul, kui ta vastab sellele ametikohale esitatavatele nõuetele;
2) saada kolme kuu vältel tasustatud vastavalt tema senisele ametiastmele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ettenähtud juhul ei korraldata konkurssi vaba ametikoha täitmiseks edutamise korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ettenähtud õigus puudub vanglaametnikul, kes nimetati madalamale ametikohale vastavale ametiastmele tema tunnistamise tõttu ametiastmele mittevastavaks.
Vanglaametnike ametisse nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026066&id=112072013042 vanglaametnike teenistuskäigu määrusega.
Vanglaametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.
(1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(2) Korraldus peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega.
(3) Kui korralduse saaja ei saa korraldusest aru, peab ta küsima korralduse andjalt selgitusi.
(1) Korralduse täitmise tagajärgede eest vastutab korralduse andja.
(2) Kui korralduse saaja täidab korraldust, millest ei selgu korralduse andja, vastutab täitmise tagajärgede eest korralduse täitja.
(3) Kui korralduse täitmise tagajärjeks on esimese astme kuriteo tunnustele vastav tegu, vastutavad korralduse täitmise tagajärgede eest nii korralduse andja kui ka korralduse saaja.
Vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest või mürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima tervishoiutöötajat.
§ 136. Vanglaametniku palga, põhipalga ja palgamäära mõisted
(1) Vanglaametniku palk koosneb põhipalgast ja seaduses sätestatud ning seaduse alusel makstavatest lisatasudest.
(2) Põhipalk on vanglaametniku ametikohale vastav ametnikule määratud palgamäärast tulenev rahasumma.
(3) Käesoleva seaduse mõttes on palgamäär konkreetne summa või summade vahemik.
(1) Vanglaametnike palgamäärad ning põhipalga määramise ja lisatasude maksmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=111072026066&id=125042013003 määrusega.
(2) Palgamäärade kehtestamisel võetakse arvesse piirkonda, asutust, vanglaametniku kvalifikatsiooninõudeid, tööülesandeid, töötamist õhtusel või öisel ajal ning muid asjaolusid.
(3) Põhipalka võib vähendada kuni 30% võrra erialase ettevalmistusteenistuse või vastava erialase hariduse puudumise korral.
(4) Kehtetu
(1) Vanglaametnikule makstakse väljateenitud aastate tasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast;
2) alates 10-aastasest teenistusstaažist – 10% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast;
3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast;
4) alates 20-aastasest teenistusstaažist – 20% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast.
(2) Väljateenitud aastate tasu maksmisel arvestatakse teenistusstaaži käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud ametikohal. Väljateenitud aastate eest tasu maksmisel ei kehti avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust vähendada vanglaametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
§ 136⁴. Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine
Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse õppima suunatud vanglaametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal vanglaametniku palk.
(1) Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(1¹) Vanglaametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 1–3 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust.
(2) Kehtetu
(3) Tööaja summeeritud arvestuse korral võib rakendada täistööajaga ettenähtud tööaja kestusest erinevat tööpäeva või -vahetuse kestust, mis ei või ületada 12 tundi.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada vangla ööpäevaringselt töötavatele vanglaametnikele vahetuse kestuseks kuni 24 tundi. 24-tunnise vahetuse korral tuleb vanglaametnikule võimaldada kokku kuus tundi einetamiseks ja puhkamiseks. Vahetusevälise puhkeaja kestus ei või olla alla 12 tunni.
(5) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.
(6) Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostatud tööajakava tehakse vanglaametnikule teatavaks hiljemalt viis kalendripäeva enne kalendrikuu algust.
(1) Vanglaametnik on kohustatud tegema ületunnitööd lisaks avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 1 sätestatule järgmistel juhtudel, sealhulgas puhkepäeval ja riigipühal:
1) massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks vanglas, sellise sündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks;
2) teenistusülesannete täitmisel, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires või edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesande täitmisel, kui töö lõpetamine või katkestamine on vastuolus vanglaametniku teenistusülesannetega;
3) vahetust ülevõtva vanglaametniku ilmumata jäämise korral, kui teenistuses ei tohi olla vaheaega; nendel juhtudel on vangla direktor kohustatud viivitamata võtma tarvitusele abinõud, et asendada vahetust hoidev vanglaametnik teise vanglaametnikuga;
4) riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks.
(2) Vanglaametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul kohustatud täitma ka ülesandeid, mis ei kuulu tema teenistusülesannete hulka.
(3) Vanglateenistus maksab ületunnitöö eest lisatasu vanglaametniku tunnipalga poolteisekordses ulatuses või kompenseerib ületunnitöö vaba aja andmisega.
(4) Vanglaametniku nõusolekul võib tema tööaeg koos ületunnitööga olla keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul tingimusel, et see ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. Nõusoleku annab vanglaametnik kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanglaametnik võib nõusolekust igal ajal loobuda. Teave vanglaametniku tööajaarvestuse ja nõusoleku kohta kantakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse.
(1) Vanglaametniku puhkuse võib katkestada ja ta puhkuselt tagasi kutsuda vanglaametniku nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel. Vanglaametniku nõusolekuta võib vangla direktor kutsuda vanglaametniku puhkuselt tagasi käesoleva seaduse § 139 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud juhul.
(2) Vanglaametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja § 151 lõike 2 punktis 2 sätestatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Lisapuhkuse nõude aegumine ei peatu ühelgi juhul. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata.
(1) Valveajal peab vanglaametnik olema kokkulepitud kohas kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Valveaja kohaldamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 38 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
(2) Valveaja kestus ei või ületada 250 tundi kuus ja neid tunde ei arvata tööaja hulka.
(3) Valveaja eest võib maksta lisatasu kuni 10 protsenti ametniku madalaimast palgamäärast või ametipalgast.
(4) Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=118032014019 määrusega.
(5) See osa valveajast, kui vanglaametnik täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. Sellisel juhul ei kohaldata vanglaametniku suhtes avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 1–3 sätestatud järjestikuse puhkeaja nõuet tingimusel, et 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi töötamise korral antakse vanglaametnikule mõistliku aja jooksul täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.
(1) Vanglaametniku teenistusülesannete täitmise tõttu vanglaametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.
(2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026066&id=556125 määrusega.