§ 107. Nõude suuruse kindlaksmääramine pärast nõuete kaitsmise koosolekut
(1) Kui nõude suurus, mille puhul on tunnustatud vaid võlausaldaja jagamismenetluses osalemise õigus nõude esitamisel märgitud nõude piirmäärani, muutub pärast nõuete kaitsmise koosoleku lõppemist määratavaks, määrab selle võlausaldaja nõudel kohus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumäärus avaldatakse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud viisil. Kohtumääruse peale võib jagamismenetlusest osavõttev võlgnik, võlausaldaja või fondihaldur esitada määruskaebuse.
(1) Järeljagamise käigus rahuldatakse nõuded, mille jaoks jäid vastavalt käesoleva seaduse §-le 106 toimunud väljamaksete tegemise käigus neile langevad osad välja maksmata ning mille suhtes hiljem tehtud jõustunud kohtuotsusega nõue rahuldati või mille suurus on kindlaks määratud vastavalt käesoleva seaduse §-le 107.
(2) Järeljagamine toimub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduste täitmist järeljagamise läbiviimiseks piisava summa olemasolu korral.
§ 109. Menetluse lõpetamine fondi väljajagamise tõttu
(1) Kohus lõpetab määrusega jagamismenetluse, kui fondi vahendid on välja makstud või kui välja maksmata on jäänud vaid käesoleva seaduse § 106 lõike 4 punktis 1 ja §-s 115 nimetatud summad. Kohus annab huvitatud isiku nõudmisel tõendi jagamismenetluse lõpetamise kohta.
(2) Kui pärast jagamismenetluse lõpetamist loetakse tunnustatuks nõue, mis on vastavalt käesoleva seaduse § 106 lõike 4 punktile 1 jäetud välja maksmata, või kaitstakse võlausaldaja menetluses osalemise õigus või kui selgub, et nõuet pole vaja väljamaksete tegemisel arvestada või pole vaja kinni pidada osa kulude katmiseks (§ 115), viiakse läbi järeljagamine.
(1) Kui menetlus on algatatud ainult asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks ja samast sündmusest on tekkinud ka nõudeid isikukahjudest, mille summa ületab merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis a kehtestatud vastutuse piirmäära, siis võib isikukahjudest tuleneva nõude võlgnik, kes kuulub isikute ringi, kelle vastu suunatud nõuete rahuldamiseks menetlus algatati, taotleda fondi moodustamiseks vajaliku summa suurendamist isikukahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks vajaliku summa võrra.
(2) Kui lisasummat ei ole sisse makstud, viiakse menetlus ka pärast fondi moodustamiseks vajaliku summa suurendamist läbi ainult asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks.
(3) Kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 määratud fondi moodustamiseks vajalik lisasumma makstakse sisse pärast seda, kui menetlus asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks on juba algatatud, otsustab kohus, et menetlus tuleb algatada ka isikukahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks. Pärast nõuete kaitsmise koosolekut on menetluse laiendamine nõudeklassi A kuuluvatele nõuetele välistatud.
Pärast jagamismenetluse lõppemist ei vastuta võlgnik enam nõuete täitmise eest, mille suhtes tema vastutus oli vastavalt käesoleva seaduse § 86 lõikele 2 piiratud sõltumata sellest, kas nõuded esitati jagamismenetluses või mitte.
§ 112. Isikliku vastutuse lõppemine nõuete puhul, mille suhtes ei saa vastutust piirata
Kui võlausaldaja võtab jagamismenetluses talle langeva osa vastu, ei saa ta väljaspool jagamismenetlust oma nõuet võlgniku vastu esitada isegi juhul, kui võlgnik ei saanud oma vastutust selle nõude suhtes vastavalt käesoleva seaduse § 86 lõikele 2 piirata.
(1) Jagamismenetluse algatamise avalduse esitanud isik kannab järgmised jagamismenetluse läbiviimisega seotud kulud:
1) fondihalduri tasu ja kulud;
2) fondihalduri kulud tagatiste valitsemisel ja realiseerimisel.
(2) Vastutuse piiramise fondi sissemakstud summade arvel hüvitatakse fondihalduri kulud kohtuvaidlustele jagamismenetluses esitatud nõuete üle ja nende võlausaldajate menetluses osalemise õiguse üle.
§ 114. Avalduse esitaja poolt kantavate kulude tasumine
(1) Jagamismenetluse algatamise avalduse esitanud isiku kantavad kulud määrab kohus jagamismenetluse lõpetamise määruses.
(2) Kohus määrab jagamismenetluse algatamisel käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud kulude katteks nõutava ettemakse suuruse. Kui ettemakset ei tasuta, võib kohus jagamismenetluse algatamisest keelduda.
(3) Kui käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise nõuet ei ole jagamismenetluse algatamise avalduse esitanud isiku vara suhtes toimuval sundtäitmisel saadud rahuldada vara puudumise tõttu, hüvitatakse § 113 lõikes 1 nimetatud kulud vastutuse piiramise fondi sissemakstud summade arvel. Sellisel juhul toimub fondi moodustamiseks sissemakstud summa jagamine pärast käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamist.
(1) Kui vastutuse piiramise fondi moodustamiseks vajaliku summa väljamaksmise otsustamisel on ebaselge, kas jagamismenetluse käigus tekib veel kulusid, mis tuleb hüvitada vastutuse piiramise fondi sissemakstud summade arvel, jätab kohus jagamisel selliste kulude katteks eeldatavalt vajaliku summa välja maksmata.
(2) Käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud kohtumääruse peale on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel määruskaebuse esitamine keelatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel muudab kohus oma määruse.
(1) Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni alusel fondi moodustamiseks õigustatud isik võib esitada vastutuse piiratuse vastuväite artiklis 11 ettenähtud fondi moodustamata, kui tal on õigus oma vastutust piirata käesoleva seaduse § 70 lõike 1 ning §-de 71, 72 ja 74 kohaselt ning tema vastu on algatatud kohtumenetlus § 81 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud nõude tõttu. Kui vastutuse piiramise õigust kasutatakse vastutuse piiramise fondi moodustamata, kohaldatakse merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklit 12.
(2) Kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis:
1) mis osas on võlausaldaja kasuks nõue rahuldatud;
2) merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 12 ettenähtud vastutuse piirmäära, mille summa suuruses võib kohtuotsust täita.
(3) Kohus võib määrata, et tagatise pakkumisel merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 12 ettenähtud vastutuse piirmäära summa suuruses tühistab kohus võlgniku vara suhtes kohaldatud aresti ja vabastab vara arestist.
(4) Kohtuotsus kehtib üksnes menetlusosaliste suhtes. Vastutuse piiramise vastuväite esitamine ei piira teiste võlausaldajate õigusi oma nõuete esitamisel võlgniku vastu, võlgniku vara arestimist või nõude rahuldamiseks algatatud sundtäitmist.
(5) Võlgnik võib algatada jagamismenetluse nii kohtumenetluse ajal kui ka pärast sellise kohtuotsuse jõustumist, mis arvestab võlgniku vastutuse piiratust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.
(6) Jagamismenetlus tuleb algatada, kui võlgniku vastu on algatatud mitu kohtumenetlust käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud nõude tõttu ning nende nõuete liitmine ühte menetlusse ei ole otstarbekas.
(1) Kapten võib teha reederi nimel tehinguid, mis on vajalikud laeva käitamiseks ja kasutamiseks, pardal viibivate isikute eest hoolitsemiseks ja nende turvalisuse tagamiseks või laeval asuvate asjade turvalisuse tagamiseks.
(2) Reeder võib kapteni esindusõigust piirata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangud kehtivad kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik esindusõiguse piiramisest teadis või pidi sellest teadma.
(1) Kapten võib lasti säilitamiseks või sellega muude vajalike toimingute tegemiseks saatja või saaja nimel teha tehinguid, kui seda nõuavad erilised asjaolud.
(2) Kapten peab saatjale ja saajale tehtud tehingust viivitamatult teatama.
Laeva või muu vara päästmisest merel või laevatatavates vetes tulenevatele õigussuhetele kohaldatakse vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelist konventsiooni.
§ 120. Tagatised vara merepääste konventsioonist tulenevatele nõuetele
(1) Vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artiklis 12 nimetatud päästetasunõuet omaval isikul ja artiklis 14 nimetatud erihüvitisenõuet omaval isikul on nõuete tagamiseks merivõlg päästetud laeva suhtes.
(2) Muude päästetud asjade suhtes on vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artiklis 12 nimetatud päästetasunõuet omaval isikul ja artiklis 14 nimetatud erihüvitisenõuet omaval isikul pandiõigus. Reeder ja vedaja on kohustatud andma päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omavale isikule teavet päästetud asjade omaniku kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusi ei või maksma panna juhul, kui:
1) nõuet omavale isikule antakse nõude tagamiseks piisav tagatis vastavalt vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 20 lõikele 2;
2) päästetud laev või muu päästetud asi kuulus riigile või kui päästetud laev oli riigi käsutuses ja laeva või asja kasutati mitteärilisel eesmärgil ning see omas päästmise ajal rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide kohaselt riiklikku puutumatust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pandiõigus lõpeb ühe aasta möödumisel nõude tekkimisest, mida pandiõigus tagab.
(5) Kui päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omav isik annab päästetud laeva või asja vabaks, on omanik kohustatud selle vastu võtma.
(6) Kui laeva kapten annab päästetud asja üle vastuvõtmiseks õigustatud isikule vastuolus vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 21 lõikes 3 sätestatuga, vastutab laeva kapten päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omavale isikule tekkinud kahju eest. See kehtib ka juhul, kui laeva kapten tegutses reederi juhiste järgi.
(1) Käesoleva seaduse § 120 lõikes 2 nimetatud pandiõigusel on eesõigus kõigi muude päästetud asju koormavate pandiõiguste ees.
(2) Kui ühe asja suhtes on tekkinud mitu käesoleva seaduse § 120 lõikes 2 nimetatud pandiõigust, on varem tekkinud nõuet tagaval pandiõigusel eesõigus hiljem tekkinud nõuet tagava pandiõiguse ees.
(1) Üldavariiks loetakse kahju, mis tekkis tahtlikult ja põhjendatud piires tehtud erakorralistest kulutustest või ohverdustest, et päästa laev, prahiraha ja laeval veetav last neid ähvardavast ühisest ohust.
(2) Üldavarii ohverdused ja kulutused jagatakse laeva, lasti ja prahiraha vahel vastavalt York-Antwerpeni reeglitele, välja arvatud juhul, kui lastiveolepingust ja vedaja vastutuskindlustuse lepingust ei tulene teisiti.
(3) Tekitatud ohverduste ja kulutuste suuruse kindlakstegemine toimub vastavalt York-Antwerpeni reeglitele.
(4) Üldavariist tulenevatele suhetele kohaldatakse selle maa õigust, kus on väljastatud dispašš (§ 124), kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(1) Üldavariis osalenud reeder, vedaja ning lastiks oleva kauba saatja ja saaja ei vastuta isiklikult üldavarii sissemakse (üldavarii kontributsioonimakse) tegemise eest. See ei kehti kaupade kohta, mille saaja nende vastuvõtmisel teadis, et kaupade eest tuleb teha üldavarii sissemakse. Saaja isiklik vastutus üldavarii sissemakse tegemise eest on piiratud kaupade väärtusega nende üleandmisel saajale.
(2) Reeder ja vedaja peavad tagama, et kaupu, mille eest tuleb tasuda üldavarii sissemakse, ei antaks saajale üle ilma üldavarii sissemakset tegemata või sissemakse tegemiseks tagatist andmata.
(3) Kui reeder või vedaja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustust, vastutab ta kaupade eest tasutava sissemakse tegemise eest isiklikult.
(4) Reederil või prahtijal ning veotasu nõuet omaval vedajal on pandiõigus kaupadele, mille eest tuleb teha üldavarii sissemakse. Pandiõigusest tulenevad õigused paneb maksma vedaja. Pandiõigus laieneb ka veotasunõudele, kui veotasu pole tasutud.
(5) Kui kolmas isik on saanud otsese valduse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud pandiõigusega koormatud kaupadele, siis ei saa pandiõigusest tulenevaid õigusi tema suhtes maksma panna, kui isik valduse omandamisel pandiõiguse olemasolust ei teadnud ega pidanudki sellest teadma.
(1) Üldavarii sissemaksed ja kahju suuruse määrab kindlaks ja jagab selleks määratud isik (dispaššöör) reederi ülesandel, koostades selle kohta dokumendi (dispašš).
(2) Reeder peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute tegemiseks andma dispaššöörile viivitamatult, aga mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast üldavarii toimumist, vastava käsundi. Kui reeder viivitab käsundi andmisega, võib seda teha ka üldavariis osalenud vedaja ning lastiks oleva kauba saatja või saaja.
§ 124¹. Kindlustuspoliisi ja kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse puudumine
(1) Käesoleva seadusega ettenähtud kindlustuspoliisi või kindlustuse või muu rahalise tagatise vastavuse kohta väljastatud tunnistuseta laeva kasutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.
§ 124³. Reisijate vedu merel ilma nõuetele vastava vastutuskindlustuse ja muu rahalise tagatiseta
(1) Reisijate veo eest ilma nõuetele vastava vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatiseta –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 124⁴. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijale laeva pardal abi osutamata jätmine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 artiklis 10 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 124⁵. Tühistatud või hilinenud väljumisest reisija teavitamise, marsruudi muutmise või piletihinna hüvitamise võimaldamise nõude eiramine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 artiklites 16 ja 18 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 artiklis 22 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.