(1) Reederi vastutusele laevade kokkupõrke korral kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingulise ja lepinguvälise vastutuse kohta sätestatut koos käesolevas seaduses sätestatud õigusega piirata oma vastutust.
(2) Pärast laevade kokkupõrget peab kapten osutama teise laeva pardal asuvatele isikutele ja laevale abi niivõrd, kuivõrd see on võimalik oma laeva pardal asuvaid isikuid ja oma laeva tõsiselt ohustamata.
(3) Kokkupõrkes osalenud laevade kaptenid peavad vastastikku teatama oma laeva nime ja kodusadama, samuti lähte- ja sihtsadama või lähima sadama, kuhu laev siirdub.
§ 76. Laevade kokkupõrkest tulenevale nõudele kohaldatav õigus
(1) Laevade kokkupõrkest tulenevale nõudele kohaldatakse rahvusvaheliste laevasõidueeskirjade kõrval selle riigi õigust, mille territoriaal- ja sisemeres kokkupõrge toimus.
(2) Kui kokkupõrge toimus väljaspool riikide jurisdiktsiooni, kohaldatakse laevade kokkupõrkest tulenevale nõudele kannatanu valikul kas kokkupõrke põhjustanud või kannatanu enda laeva lipuriigi õigust.
(3) Kui kokkupõrke põhjustas mõlema kokkupõrkes osalenud laeva nõuetele mittevastav käitamine, kohaldatakse kummagi poole nõudele teise poole laeva lipuriigi õigust.
(1) Reederi vastutuse piiramise kohta käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka laeva omaniku ja prahtija suhtes.
(2) Vastutuse piiramise kohta käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka kapteni, laevapere liikme või vastutava isiku juures töötava muu isiku suhtes, kui nimetatud isik on tekitanud kahju oma teenistuskohustuste täitmisel, samuti isiku suhtes, kelle teo või tegevusetuse eest vastutab vastutav isik, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
§ 77¹. Vastutuskindlustuse omamise kohustus ja tingimused
(1) Eesti lipu all sõitva laeva reederil peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud laevaomaniku või laeva laevapereta prahtija vastutus laeva käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete ees. See kohustus ei käi laeva laevapereta prahtiva isiku kohta naftareostuse korral, sest naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni alusel saab mahtlastina rohkem kui 2000 tonni naftat vedava laeva puhul kahjuhüvitise nõuet esitada ainult laevaomaniku vastu. Nõude tagatiseks on laevaomanik kohustatud omama konventsiooni lisas toodud tunnistust laevale vastutuskindlustuse kohta.
(2) Muu lipu all sõitva laeva reeder peab omama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vastutuskindlustuslepingut, kui laev saabub Eestis asuvasse sadamasse.
(3) Vastutuskindlustust omav reeder on kindlustatud isik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustus katab merinõuded, mille suhtes kohaldatakse vastutuse piiramist vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsioonile.
(5) Vastutuskindlustust peab omama 300-se või suurema kogumahutavusega laeva suhtes.
(6) Vastutuskindlustust ei pea omama sõjalaeva, mereväe abilaeva või muule riigile kuuluva või riigi käitatava laeva suhtes, mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel.
1) Vastutuskindlustusega on kaetud vähemalt järgmised merinõuded:
1) nõuded surma põhjustamise, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise, asja hävimise, kaotsiminemise või kahjustumise tõttu, kaasa arvatud sadamarajatisele, -basseinile, veeteele ja navigatsiooniseadeldisele tekitatud kahju, mis toimus laeva pardal või otseses seoses laeva käitamise või päästeoperatsiooniga, ja nõuded, mis on seeläbi tekkinud edasise kahju tõttu;
2) nõuded sellise kahju hüvitamiseks, mis on põhjustatud viivitusest lasti, reisijate või nende pagasi mereveol;
3) nõuded kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud muu kui lepingust tuleneva õiguse rikkumisest ning on otseses seoses laeva käitamise või päästeoperatsiooniga;
4) uppunud, avarii teinud, randunud või mahajäetud laeva koos kõigega, mis selle laeva pardal on või oli, ülestõstmise, kõrvaldamise, hävitamise või kahjutuks tegemise kulude hüvitamise nõuded;
5) nõuded, mis tulenevad laeva lasti teisaldamisest, hävitamisest või kahjutuks tegemisest;
6) nõuded, mis tulenevad laeva tekitatud keskkonna, rannajoone või nendega seotud huvide kahjustamisest või kahjustamise ohust;
7) muu kui vastutava isiku nõuded meetmete tõttu, mis võeti tarvitusele sellise kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks, mille tekitamise puhul saab vastutav isik merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni kohaselt oma vastutust piirata, samuti nõuded selliste meetmetega põhjustatud edasise kahju hüvitamiseks.
(1) Vastutuskindlustuslepingu olemasolu tõendatakse laeva pardal asuva kindlustuspoliisiga.
(2) Vastutuskindlustuse poliisile peavad olema märgitud järgmised andmed:
1) laeva nimi ja IMO number ning registreerimissadam;
2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht;
3) vastutuskindlustuse liik ja kestus;
4) kindlustusandja nimi ja peamine tegevuskoht.
(3) Eesti lipu all sõitva laeva kindlustuspoliis on kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne.
§ 77⁵. Tõend vastutuskindlustuse kehtivuse kohta reisija surma, tervisekahjustuse ja kehavigastuse põhjustamise korral
(1) Käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud tingimuste kohase vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu ja kehtivuse tõendamiseks peab rahvusvahelise reisijateveo puhul Transpordiametilt taotlema asjaomast tõendit. Kui vastutuskindlustusleping või muu rahalise tagatise leping vastab käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud tingimustele, väljastab Transpordiamet tõendi vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu ja kehtivuse kohta (edaspidi vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõend). Tingimustele mittevastamise korral keeldub Transpordiamet tõendi väljastamisest.
(2) Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõend antakse tähtajaks, mis ei saa olla pikem kui selle väljastamise aluseks oleva vastutuskindlustuslepingu või muu rahalise tagatise lepingu kehtivusaeg.
(3) Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi taotlemise, andmise, kehtetuks tunnistamise ja hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117032023047&id=112072014175 määrusega.
(4) Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 77⁶. Tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta
(1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 300 ja enam ning millele kohaldub Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon (edaspidi Nairobi konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele, väljastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta (edaspidi tunnistus).
(3) Tunnistuse kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui tunnistuse väljastamise aluseks oleva kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivusaeg.
(4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta Nairobi konventsiooni nõuetele, keeldub Transpordiamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse väljastamisest.
(5) Transpordiamet tunnistab tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) kindlustuse või muu rahalise tagatise lõppemisel, kui see lõpeb enne tunnistuse kehtivusaja lõppu;
2) kui ilmneb, et tunnistuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(6) Tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117032023047&id=103062021001 määrusega.
(7) Tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(8) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud korda järgides väljastada tunnistuse ka selle riigi lippu kandvale laevale, kes ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik.
§ 77⁷. Kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi ja tunnistuse elektrooniline väljastamine
Kui Transpordiamet väljastab käesolevas peatükis nimetatud kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 7¹ sätestatud tingimustele.
§ 77⁸. Kindlustuse või muu rahalise tagatise tõend seoses vastutusega ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud kahju eest
(1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 200 ja enam ning millele kohaldub 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol 2010. aasta protokoll (edaspidi HNS konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab HNS konventsiooni nõuetele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab HNS konventsiooni nõuetele, väljastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud laevale kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi seoses vastutusega ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud kahju eest (edaspidi tõend).
(3) Tõendi kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui tõendi väljastamise aluseks oleva kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivusaeg.
(4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta HNS konventsiooni nõuetele, keeldub Transpordiamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale tõendi väljastamisest.
(5) Transpordiamet tunnistab tõendi kehtetuks, kui ilmneb, et tõendi taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(6) Tõendi taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117032023047&id=115062022011 määrusega.
(7) Tõendi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(8) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud korda järgides väljastada tõendi ka selle riigi lippu kandvale laevale, kes ei ole HNS konventsiooni osalisriik.
(1) Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 11 ettenähtud fondi moodustamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus, kuhu on esitatud nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu.
(1¹) Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli V lõikes 3 ettenähtud fondi moodustamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus, kuhu on esitatud või võidakse esitada nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu.
(2) Vastutuse piiramise menetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Vastutuse piiramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastutuse piiramine vastutuse piiramise fondi moodustamata ja vaidlused võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise üle toimuvad hagimenetluses. Fondihalduri nimetamine, käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹ nimetatud vahendite jagamise menetluse (edaspidi jagamismenetlus) algatamine, nõuete tunnustamine ja muud jagamismenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.
(3) Jagamismenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses sätestatud juhul. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist, kui käesolevas seaduses pole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu määruse avaldamisest. Kui määrus ei kuulu avaldamisele, on määruskaebuse esitamise tähtaeg üks kuu määruse kättetoimetamisest.
(1) Jagamismenetlus hõlmab samast sündmusest tekkinud ja samasse nõudeklassi (§ 81 lõige 1) kuuluvaid nõudeid kõigi isikute vastu, kes kuuluvad samasse jagamismenetluse algatamiseks õigustatud isikute gruppi (§ 80).
(2) Kui jagamismenetlus algatatakse laeva pardal tegutsenud lootsi avalduse alusel nõudeklassi A, B või C kuuluvate nõuete suhtes, toimub menetlus ainult avalduse esitaja vastu suunatud nõuete rahuldamiseks. Sellise jagamismenetluse võib algatada seni, kuni samast sündmusest tekkinud ja samasse nõudeklassi kuuluvate nõuete suhtes ei ole algatanud jagamismenetlust jagamismenetluse algatamiseks õigustatud muu isik.
§ 80. Jagamismenetluse algatamiseks õigustatud isikute grupid
(1) Jagamismenetlus algatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku avalduse alusel.
(2) Jagamismenetluse algatamist võib taotleda:
1) laeva omanik, reeder või vedaja, samuti isik, kelle tegevuse eest laeva omanik, reeder või vedaja vastutab;
2) laeva, millelt osutatakse päästmisteenuseid, omanik või sellel laeval töötav päästja, samuti isik, kelle tegevuse eest omanik või päästja vastutab;
3) päästja, kes ei tegutse laeval või kes tegutseb eranditult laeval, millele osutatakse päästmisteenuseid, samuti isik, kelle tegevuse eest päästja vastutab;
4) laeva omanik naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli I lõike 3 mõttes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib taotleda menetluse algatamist, kui tal on õigus oma vastutust piirata käesoleva seaduse § 70 lõike 1 ning §-de 71, 72 ja 74 kohaselt ning tema vastu on algatatud kohtumenetlus või võidakse algatada kohtumenetlus § 81 lõikes 1 nimetatud nõude tõttu.
(4) Jagamismenetluse algatamist võib taotleda ka kindlustusandja, kes kindlustab vastutust nõuete eest, mille suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib oma vastutuse lõikes 3 nimetatud alustel piirata, samuti tagatise andja naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli V lõike 11 mõttes.
(1) Jagamismenetlus viiakse läbi järgmiste nõuete rahuldamiseks:
1) surma põhjustamisest või kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisest tulenevad nõuded merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti a mõttes (nõuded isikukahjudest) ja muud nõuded merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti b mõttes (nõuded asjakahjudest) – nõudeklass A;
2) reisijate nõuded merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 7 mõttes – nõudeklass B;
3) käesoleva seaduse §-s 72 nimetatud nõuded – nõudeklass C;
4) naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelisest konventsioonist tulenevad nõuded – nõudeklass D.
(2) Jagamismenetlus nõudeklassi A kuuluvate nõuete rahuldamiseks viiakse läbi järgmiste erisustega:
1) kui isikukahjudest tulenevaid nõudeid, mille suhtes võib vastutust piirata, ei ole tekkinud või selliseid nõudeid ei saa enam esitada või kui isikukahjudest tulenevate nõuete kogusumma ei ületa eelduslikult merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis a kehtestatud vastutuse piirmäära, toimub jagamismenetlus üksnes asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks, kui asjakahjudest tulenevate nõuete summa ületab eelduslikult selle konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis b kehtestatud vastutuse piirmäära;
2) kui isikukahjudest tulenevaid nõudeid, mille suhtes võib vastutust piirata, ei saa esitada avalduse esitaja, vaid muu käesoleva seaduse § 80 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud isiku vastu, siis toimub jagamismenetlus üksnes asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks, kui jagamismenetluse algatamise avalduse esitanud isik seda taotleb ja asjakahjudest tulenevate nõuete summa ületab eelduslikult merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis b kehtestatud vastutuse piirmäära.
(1) Avaldus jagamismenetluse algatamiseks esitatakse kohtule kirjalikult ja selles peavad olema:
1) täpne kirjeldus sündmusest, millest on tekkinud nõuded, mille rahuldamiseks jagamismenetlus läbi viiakse;
2) andmed selle kohta, millise isikute grupi suhtes menetlus tuleb algatada, või andmed selle kohta, et menetlus tuleb algatada ainult avalduse esitaja suhtes;
3) andmed selle kohta, millisesse nõudeklassi kuuluvate nõuete rahuldamiseks menetlus tuleb algatada, või taotlus algatada menetlus ainult asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks;
4) avalduse esitaja nimi ja andmed tema elu- või tegevuskoha kohta; kui avalduse esitajale on teada teised võlgnikud, kelle suhtes võib jagamismenetluse läbi viia, siis ka andmed nende kohta;
5) andmed laeva nime, lipu ja registreerimiskoha kohta;
6) fondi moodustamiseks vajaliku summa (§ 83) arvutamiseks vajalikud andmed laeva kogumahutavuse kohta ja, kui vastutust piiratakse nõudeklassi B kuuluvate nõuete suhtes, reisijate arv, mida laev võib vedada;
7) andmed avalduse esitajale teada olevate nõuete summa ja aluse kohta.
(2) Avaldusele tuleb lisada avalikult tõestatud ärakiri laevaregistris sisalduvatest kannetest laeva kohta ja avalikult tõestatud ärakiri sündmust käsitlevatest kannetest laeva logiraamatus.
(3) Kui avalduse esitaja taotleb jagamismenetluse läbiviimist vastavalt käesoleva seaduse § 81 lõikele 2, peab ta tõendama § 81 lõikes 2 nimetatud eelduste olemasolu.
(4) Avalduse esitaja võib avalduse kuni menetluse algatamiseni tagasi võtta.
(1) Kohus määrab kindlaks summa, mis on vajalik fondi moodustamiseks, tehes selle kohta määruse. Summa määratakse vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 11 lõikele 1 ja naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli V lõikele 1.
(2) Fondi moodustamiseks vajalik summa tasutakse kohtu määratud arvele.
§ 84. Fondi moodustamiseks vajaliku summa asendamine tagatisega
(1) Kohus võib määrata, et fondi moodustamiseks vajaliku summa sissemaksmine asendatakse täielikult või osaliselt tagatise andmisega. Sellisel juhul määrab kohus tagatise liigi ja selle, millist osa fondi moodustamiseks vajalikust summast tagatis asendab.
(2) Kui tagatis osutub menetluse käigus ebapiisavaks, määrab kohus, millisel viisil tuleb tagatist suurendada või anda täiendav tagatis. Enne otsuse tegemist tuleb ära kuulata jagamismenetluse algatamise avalduse esitanud isiku arvamus.
(1) Kohus otsustab jagamismenetluse algatamise pärast fondi moodustamiseks vajaliku summa tasumist või nõuetekohase tagatise andmist, tehes selle kohta määruse.
(2) Menetluse algatamise määruses märgitakse:
1) sündmuse täpne kirjeldus, millest on tekkinud nõuded, mille rahuldamiseks jagamismenetlus läbi viiakse;
2) isik või isikute ring, kelle suhtes menetlus algatatakse;
3) nõudeklass, millesse kuuluvate nõuete rahuldamiseks menetlus algatati, või viide sellele, et menetlus algatatakse ainult asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks;
4) avalduse esitaja nimi, andmed tema elu- või tegevuskoha kohta, samuti andmed teiste kohtule teadaolevate võlgnike kohta, kelle suhtes võib läbi viia jagamismenetluse;
5) andmed laeva nime, lipu ja registreerimiskoha ning kodusadama kohta;
6) andmed fondi moodustamiseks vajaliku summa tasumise või tagatise andmise kohta, samuti viide sellele, millist osa fondi moodustamiseks vajalikust summast tagatis asendab;
7) andmed fondi moodustamiseks vajaliku summa kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuste kohta;
8) jagamismenetluse algatamise aeg.
(3) Jagamismenetluse algatamise määrusest antakse taotluse esitamisel ärakiri isikule, kelle vastu on jagamismenetlusest osa võtva võlausaldaja nõude tõttu esitatud hagi või toimub sundtäitmine.
(1) Jagamismenetluse algatamisega loetakse fond moodustatuks.
(2) Fondi moodustamisega on jagamismenetluse algatamise määruses nimetatud isikute gruppi kuuluvate isikute vastutus käesoleva seaduse §-s 81 nimetatud nõuete suhtes piiratud fondi moodustamiseks vajaliku summaga.
(3) Jagamismenetlusest võtavad osa kõik võlausaldajad, kelle nõuete rahuldamiseks fond moodustati.
(4) Nõudeid, mille rahuldamiseks fond on moodustatud, võib esitada ainult käesolevas peatükis sätestatud korras. Nõudeid, mille suhtes ei saa vastutust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 piirata, võib esitada nii jagamismenetluses kui ka väljaspool seda.
(5) Kohtumenetlus nõuete üle, mille suhtes saab vastutust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 piirata, peatatakse jagamismenetluse algatamise määruse tegemisest kuni jagamismenetluse lõpetamise või peatamiseni.
(6) Sundtäitmine, vara arestimine ja nõude esitamine väljaspool jagamismenetlust on jagamismenetluse algatamisest kuni selle peatamise või lõpetamiseni keelatud, kui võlausaldaja on nõude esitanud fondi vastu. Kohus võib lõpetada täitemenetluse võlgniku vara suhtes, kui võlausaldaja on esitanud nõude fondi vastu.
(7) Kui jagamismenetlus on algatatud, tühistab kohus võlgniku vara suhtes kohaldatud aresti ja vabastab vara arestist vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 13 lõikele 2 või naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli VI lõike 1 punktile b, kui vara on arestitud nõude tagamiseks, mille suhtes on võlgniku vastutus käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piiratud. Enne jagamismenetluse algatamist võib kohus täitemenetluse või vara arestimise määruse täitmise võlgniku vara suhtes kuni kolmeks kuuks peatada, kui võlgnik on esitanud avalduse fondi moodustamiseks.
(8) Kui pärast jagamismenetluse algatamist algatatakse jagamismenetluses osaleva võlgniku suhtes pankrotimenetlus, ei puuduta see jagamismenetlust. Fondi moodustamiseks makstud summa või seda asendav tagatis ei kuulu jagamismenetluses osaleva võlgniku pankrotivara hulka. Nõudeid, mille suhtes on võlgniku vastutus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 piiratud, ei saa jagamismenetluse kestel esitada pankrotimenetluses.
(9) Pärast jagamismenetluse algatamist ei saa võlausaldaja, kes võtab menetlusest osa, oma nõuet võlgniku nõudega tasaarvestada. See ei kehti merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 5 nimetatud juhu kohta.
(10) Pärast jagamismenetluse algatamist on võlausaldajal keelatud realiseerida nõude tagamiseks antud tagatisi.
(1) Jagamismenetluse algatamisel nimetab kohus fondihalduri. Fondihalduriks määratakse selle juhtumi jaoks sobiv, asjatundlik ning võlausaldajatest ja võlgnikest sõltumatu füüsiline isik. Fondihalduriks võib määrata pankrotihalduri.
(2) Kohus väljastab fondihaldurile tema nimetamise kohta avalikult tõestatud tunnistuse. Tunnistus tuleb pärast fondihalduri volituste lõppemist kohtule tagastada.
(3) Fondihaldur:
1) võib vaidlustada jagamismenetluses esitatud nõudeid;
2) realiseerib vajaduse korral käesoleva seaduse §-s 84 nimetatud tagatised;
3) nõuab avalduse esitajalt sisse jagamismenetluse kulud.
(4) Kohus võib fondihaldurile teha ülesandeks ka käesoleva seaduse §-s 84 nimetatud tagatiste valitsemise.
(5) Fondihaldur vastutab oma kohustuste rikkumisega menetlusosalisele süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus võib fondihaldurilt enne tema nimetamist nõuda mõistlikku tagatist. Tagatise võib anda piisava kindlustuskaitsega vastutuskindlustuslepingu sõlmimisega.
(6) Fondihaldur on kohtu järelevalve all. Kui fondihaldur rikub oma kohustusi, võib kohus talle määrata rahatrahvi või fondihalduri oma algatusel ametist vabastada. Ühekordne trahvisumma ei tohi ületada 6400 eurot. Enne määruse tegemist tuleb fondihaldur ära kuulata. Kohtumääruse peale, millega fondihaldurile määrati rahatrahv, võib fondihaldur esitada määruskaebuse.
(1) Fondihaldur võib oma tegevuse eest nõuda mõistlikku tasu ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist. Tasu makstakse ja kulud hüvitatakse fondi vahenditest.
(2) Fondihaldur võib nõuda kulude hüvitamiseks ettemakse tegemist fondi vahenditest, kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik.
(3) Tasu ja ettemakse suuruse määrab kohus.
(1) Fondihaldur peab volituste lõppemisel esitama kohtule oma tegevuse kohta aruande. Aruanne peab eelkõige sisaldama andmeid võlausaldajate poolt esitatud nõuete, nende kaitsmise ja fondi moodustamiseks sissemakstud summa jagamise kohta.
(2) Aruanne esitatakse ühe nädala jooksul pärast jagamismenetluse lõpetamist menetlusosalistele tutvumiseks kohtu määratud kohas. Kui fondihaldur vabastati ametist enne jagamismenetluse lõpetamist, esitatakse aruanne menetlusosalistele tutvumiseks kahe nädala jooksul pärast fondihalduri ametist vabastamist.
(3) Võlgnikul ja menetlusest osa võtnud võlausaldajal on õigus esitada aruande suhtes vastuväiteid. Kui ühe nädala jooksul pärast aruande tutvumiseks esitamist ei ole vastuväiteid esitatud, loetakse aruanne kinnitatuks.
(1) Kohus määrab jagamismenetluse algatamise määrusega kindlaks nõuete esitamise tähtaja ja nõuete kaitsmise koosoleku aja.
(2) Nõuete esitamise tähtaeg peab olema vähemalt kaks kuud jagamismenetluse algatamisest. Kui võib eeldada, et menetlusest võtavad osa võlausaldajad, kelle elu- või tegevuskoht asub väljaspool Eesti Vabariiki, peab nõuete esitamise tähtaeg olema vähemalt neli kuud jagamismenetluse algatamisest.
(3) Ajavahemik nõuete esitamise tähtaja lõppemise ja nõuete kaitsmise koosoleku vahel ei või olla lühem kui üks nädal ja pikem kui kaks kuud.
(1) Kohus avaldab nõuete esitamiseks teate, mis sisaldab:
1) üleskutset, et võlausaldajad esitaksid jagamismenetluse algatamise määruses nimetatud tähtaja jooksul kohtule kõik nõuded, mis on tekkinud määruses nimetatud sündmusest ja mille suhtes on võlgniku vastutus vastavalt käesoleva seaduse § 86 lõikele 2 piiratud;
2) viidet, et nõue tuleb kohtule esitada ka siis, kui kohtule on nõude olemasolu teada või kui nõudest on teatatud muul viisil;
3) viidet, et nõudeid, mille suhtes on võlgniku vastutus vastavalt käesoleva seaduse § 86 lõikele 2 piiratud, saab esitada ainult käesolevas peatükis sätestatud korras ja et esitamata nõuete võlausaldajad ei võta osa fondi moodustamiseks sissemakstud summa jagamisest;
4) üleskutset kõigile võlgnikele, kes vastutavad lisaks jagamismenetluse algatamise avalduse esitajale algatamise määruses nimetatud sündmusest tuleneva nõude täitmise eest ja kelle vastutus on pärast menetluse algatamist vastavalt käesoleva seaduse § 86 lõikele 2 piiratud, teatada üleskutses määratud tähtaja jooksul kohtule nende aadress, kui nad tahavad, et neid menetluse kulgemisest informeeritaks;
5) viidet, et jagamismenetluse tagajärjed kehtivad ka võlgniku suhtes, kes üleskutset ei järgi.
(2) Kui menetlus toimub üksnes asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks, avaldab kohus ka üleskutse teatada kõikidest isikukahjudest tulenevatest nõuetest, mis on tekkinud jagamismenetluse algatamise määruses nimetatud sündmusest ja mille suhtes oleks võlgniku vastutus vastavalt käesoleva seaduse § 86 lõikele 2 piiratud juhul, kui menetlus oleks algatatud ka isikukahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks.
§ 92. Menetluse algatamisega seotud dokumentide avaldamine
(1) Pärast jagamismenetluse algatamist avaldab kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded:
1) määruse, millega kinnitati fondi moodustamiseks vajalik summa;
2) jagamismenetluse algatamise määruse põhisisu;
3) avaliku üleskutse nõuete esitamiseks ja nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja;
4) fondihalduri nime ja aadressi.
(2) Kui vastavalt asjaoludele võib eeldada, et menetlusest võtab osa suur hulk võlausaldajaid, kelle elu- või tegevuskoht on väljaspool Eesti Vabariiki, avaldab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni ka vähemalt ühes ajalehes, mis on sellistele võlausaldajatele eeldatavalt kättesaadav.
(3) Isikute suhtes, keda avaldatav informatsioon puudutab, loetakse informatsiooni avaldamine võrdseks vastava dokumendi kättetoimetamisega.
(4) Võlausaldajatele ja võlgnikele, kelle aadress on teada, peab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid eraldi kätte toimetama. Kättetoimetamise toimumata jäämine ei välista lõikes 3 nimetatud tagajärje saabumist.
§ 93. Määruskaebus fondi moodustamiseks vajaliku summa määramise peale
(1) Määruse peale, millega kinnitati fondi moodustamiseks vajalik summa, võib avalduse esitaja, endast teatanud võlgnik ja nõude esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg lõpeb üks kuu pärast nõuete esitamise tähtaja lõppu.
(2) Kohus otsustab kõigi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 esitatud määruskaebuste üle üheaegselt ühtses menetluses. Võlgniku määruskaebuse arutamisel tuleb ära kuulata kõik esitatud nõuete võlausaldajad. Võlausaldaja määruskaebuse läbivaatamisel tuleb ära kuulata kohalviibiva võlgniku arvamus.
(3) Määruskaebust ei või põhjendada asjaoluga, et avalduse esitaja ei olnud õigustatud jagamismenetluse algatamise avaldust esitama, kuna nõuete summa ei ületa nende nõuete jaoks ettenähtud vastutuse piirmäära.
(1) Nõude esitamiseks tuleb esitada kirjalik nõudeavaldus, milles tuleb märkida nõude summa ja alus. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende avalikult tõestatud ärakirjad.
(2) Kui enne menetluse algatamist on nõude kohta tehtud kohtuotsus, mis arvestab võlgniku vastutuse piiratust, tuleb nõue esitada siiski kogu summas.
(3) Esitatud nõuete kohta koostab fondihaldur nimekirja. Isikukahjudest tulenevad nõuded ja asjakahjudest tulenevad nõuded tuleb nimekirja kanda eraldi, kui jagamismenetlus on nõudeklassi A suhtes algatatud mõlemat liiki nõuete alusel. Eraldi tuleb märkida nõuded, mille eest võlgnikud vastutavad solidaarselt. Nimekiri koos nõudeavaldustega tuleb teha menetlusosalistele kättesaadavaks.
(4) Nõudeavalduse võib tagasi võtta, kuni nõue ja selle võlausaldaja menetluses osalemise õigus ei ole kaitstud. Nõudeavalduse võib võtta tagasi kirjaliku avaldusega.
(1) Nõuded tuleb esitada eurodes. Nõude summaks on väärtus, mis nõudel on jagamismenetluse algatamise päeval. Nõue, mis ei ole suunatud rahasumma maksmisele või mille summa on määramata või teadmata, tuleb esitada hinnangulises väärtuses.
(2) Intressinõude võib jagamismenetluses esitada üksnes ulatuses, milles intressid on muutunud sissenõutavaks enne menetluse algatamist.
(3) Jagamismenetlusest osavõtmisega seoses tekkinud kulude hüvitamise nõuet ei saa jagamismenetluses esitada.
(4) Ajatatud nõuded loetakse jagamismenetluse algatamisega sissenõutavaks.
(5) Kui nõude hinnangulist väärtust ei saa kindlaks teha, tuleb nõue esitada summat märkimata. Nõude esitamisel tuleb sellisel juhul märkida nõude ülemmäär, millega nõue jagamismenetluses esitatakse. Ülemmäär ei tohi ületada väärtust, mis nõudel vastavalt asjaoludele eeldatavasti saab olla.
(6) Kui ühe nõude eest vastutavad solidaarselt mitu võlgnikku, kelle vastutust ei saa piirata ühes jagamismenetluses, ning kui ühe või mitme võlgniku vastutus on piiratud, võib võlausaldaja kuni nõude täieliku rahuldamiseni esitada igas jagamismenetluses nõude kogu väärtuses, mis nõudel oli menetluse algatamisel.
Kui võlgnik on rahuldanud nõude, mille võlausaldaja oleks saanud esitada jagamismenetluses, võib võlgnik nõude rahuldatud ulatuses jagamisemenetluses ise esitada. Kui võlausaldaja on nõude jagamismenetluses juba esitanud, loetakse, et nõude on esitanud võlgnik.
(1) Kui jagamismenetlus on algatatud ainult asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks, muudab kohus fondi moodustamiseks vajaliku summa kindlaksmääramise määrust, kui avalduse esitaja vastu esitatakse samast sündmusest tulenevad nõuded isikukahjudest, mille suhtes võlgnik saab oma vastutuse piirata ja nõuete summa ületab merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis a kehtestatud vastutuse piirmäära. Määrust ei saa muuta pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist.
(2) Kohus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lisasumma maksmise tähtaja. Käesoleva seaduse § 84 kohaldatakse vastavalt.
(3) Kui summa, mille võrra on fondi moodustamiseks vajalikku summat käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suurendatud, on sisse makstud, otsustab kohus, et jagamismenetlus algatatakse ka isikukahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks, tehes selle kohta määruse.
(1) Kohus lõpetab määrusega jagamismenetluse, kui:
1) fondi moodustamiseks vajalikku summat on pärast jagamismenetluse algatamist suurendatud, kuid lisasummat ei maksta ära määratud tähtaja jooksul;
2) käesoleva seaduse § 84 lõikes 2 nimetatud juhul ei anta tähtaegselt uut või täiendavat tagatist;
3) menetluse algatamise avaldus võetakse pärast jagamismenetluse algatamist tagasi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel tehtud menetluse lõpetamise määrus avaldatakse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud viisil. Kui lõpetamine otsustatakse pärast seda, kui võlausaldajate nõuded ja nende menetluses osalemise õigus on kaitstud, tuleb avaldatavas teates viidata, et nõuete võlausaldajatel on käesoleva seaduse § 102 lõigetest 3 ja 4 tulenevad õigused.
(3) Ulatuses, kus fondi moodustamiseks sissemakstud summat ja fondi moodustamiseks antud tagatisi ei ole vaja kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 nimetatud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, makstakse ühe kuu möödumise korral menetluse lõpetamise määruse jõustumisest fondi moodustamiseks sissemakstud summa sissemaksjale tagasi ja fondi moodustamiseks antud tagatised tagastatakse.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud fondi moodustamiseks sissemakstud summa tagasimaksmise või tagatiste tagastamise nõue arestitakse ühe kuu jooksul pärast menetluse lõpetamise otsuse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist mitme menetlusest osavõtnud võlausaldaja poolt, tuleb nende võlausaldajate nõuded arestitud nõude arvel rahuldada vastavalt võlausaldajate nõuete suuruste suhtele.
(1) Esitatud nõudeid kontrollitakse nõude summa ja nõude võlausaldaja menetluses osalemise õiguse osas nõuete kaitsmise koosolekul.
(2) Võlgnik on kohustatud nõuete kaitsmise koosolekust osa võtma. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitsmine on võimalik. Nõude esitanud võlausaldaja koosolekult puudumine ei takista nõude kaitsmist.
(3) Võlgnik võib esitada fondihaldurile nõuete kohta kirjalikke vastuväiteid.
(4) Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud tähtaega, kuid enne nõuete kaitsmise koosolekut, võib koosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja ennistada.
(5) Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse see pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
(1) Nõue ja selle võlausaldaja jagamismenetluses osalemise õigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu fondihaldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või fondihaldur nõuete kaitsmise koosolekul oma vastuväitest loobub.
(2) Kui võlausaldaja on enne nõuete kaitsmise koosolekut esitanud kirjaliku vastuväite ja koosolekul ei osale, on kirjalikult esitatud vastuväitel sama tähendus kui koosolekul esitatud vastuväitel.
(3) Nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud. Nõuete kaitsmise koosolekul saab sellisel juhul vaidlustada üksnes võlausaldaja jagamismenetluses osalemise õigust.
(4) Iga nõude kohta märgitakse nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, kas nõuet tunnustati või mitte ja kes vaidles nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu. Samuti märgitakse protokolli, kes loobus esitatud vastuväitest.
(5) Tunnustatud nõuete kohta koostab fondihaldur nimekirja. Nimekirjas märgitakse, mis ulatuses on nõue tunnustatud. Menetluses osalevate võlgnike, võlausaldajate ja fondihalduri suhtes loetakse nõude nimekirja kandmine võrdseks jõustunud kohtuotsusega nõude summa, menetluses osalemise õiguse ja nõude liigi (asja- või isikukahjud) kohta.
(6) Sellise nõude kaitsmise korral, mis on esitatud summat märkimata ja mille hinnangulist väärtust ei saa nõuete kaitsmise koosoleku hetkeks kindlaks määrata, loetakse tunnustatuks võlausaldaja menetluses osalemise õigus kuni nõude esitamisel märgitud nõude ülemmäärani eeldusel, et nõude suuruse saab hiljem kindlaks määrata.
(1) Kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet või võlausaldaja jagamismenetluses osalemise õigust, otsustab nõude või võlausaldaja menetluses osalemise õiguse tunnustamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus.
(2) Kui nõude või võlausaldaja jagamismenetluses osalemise õiguse vastu on vaielnud fondihaldur, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kostjaks võlgnik, keda esindab fondihaldur. Kui nõude või võlausaldaja jagamismenetluses osalemise õiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaidles.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi aegumistähtaeg on üks kuu päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamata.
(4) Kui nõue loeti tunnustatuks vastavalt käesoleva seaduse § 100 lõikele 3, võib nõuet vaidlustada soovinud isik esitada nõude vaidlustamiseks hagi kohtusse. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut vastavalt.
(5) Jõustunud kohtuotsus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud vaidluses kehtib kõigi võlausaldajate ja fondihalduri suhtes.
(1) Kui kaitstakse võlausaldaja nõue ja jagamismenetluses osalemise õigus, on nõude kaitsmisel nõuet tagavate laevahüpoteekide, merivõlgade ja muude tagatisõiguste püsimise suhtes samad õiguslikud tagajärjed kui nõude lõppemise korral.
(2) Kohus annab võlgnikule nõude kaitsmise kohta tõestatud väljavõtte tunnustatud nõuete nimekirjast.
(3) Kui jagamismenetlus lõpetatakse fondi jagamist läbi viimata ja võlausaldaja nõude jaoks oli olemas tagatis, mille ta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 kaotas, on võlausaldajal oma nõude tagamiseks pandiõigus fondi moodustamiseks sissemakstud summa tagasimaksmise nõudele. Kui tekib mitu pandiõigust, on nendel võrdne järjekoht. Käesolevas lõikes nimetatud pandiõigused lähevad käesoleva seaduse § 98 lõikes 4 nimetatud arestist ette.
(4) Kui fondi moodustamiseks vajalik sissemakse on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul asendatud tagatise andmisega, on võlausaldajal eelisõigus nõude rahuldamisele tagatise arvel. Tagatis tuleb kohtu määruse alusel vajalikus ulatuses realiseerida. Tagatise realiseerimisest saadu võrdsustatakse fondi moodustamiseks sissemakstud summaga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õigused lõpevad, kui neid ei ole kohtus maksma pandud ühe kuu jooksul, alates menetluse lõpetamise määruse vastu määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisest.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumist maksab kohus fondi moodustamiseks sissemakstud summa sissemaksjale tagasi, välja arvatud juhul, kui tagasimaksmise nõue on vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõikele 4 arestitud.
(7) Kui jagamismenetlus toimub ainult avalduse esitaja vastu suunatud nõuete rahuldamiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–6 üksnes juhul, kui tagatisega tagati avalduse esitaja vastu suunatud nõuet.
Kui nõue ja võlausaldaja jagamismenetluses osalemise õigus on kaitstud, lõpetatakse võlgniku avalduse alusel nõude rahuldamiseks algatatud täitemenetlus.
§ 104. Tagatisõiguste lõppemine ja sundtäitmise lõpetamine esitamata nõuete puhul
(1) Kui võlausaldaja ei ole esitanud jagamismenetluses nõuet, mille suhtes võlgniku vastutus on vastavalt käesoleva seaduse § 86 lõikele 2 piiratud, on nõuete kaitsmise koosoleku lõppemisel nõuet tagavate tagatiste jaoks samad tagajärjed, kui tagatava nõude lõppemisel.
(2) Kui jagamismenetlus toimub ainult avalduse esitaja vastu suunatud nõuete rahuldamiseks, kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ainult juhul, kui tagatis on antud avalduse esitaja vastu suunatud nõude tagamiseks.
(3) Nõuete kaitsmise koosoleku lõppemisel tuleb täitemenetlus, mis on algatatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude rahuldamiseks tagatise arvel, võlgniku avalduse alusel lõpetada.
(4) Kohus peab andma võlgnikule tunnistuse nõuete kaitsmise koosoleku lõppemise kohta.
(1) Fondi moodustamiseks sissemakstud summa jagamisest võtavad osa tunnustatud nõuete võlausaldajad. Nõuded rahuldatakse fondi moodustamiseks sissemakstud summa arvelt võrdeliselt nende suurusega.
(2) Nõudeklassi A kuuluvate nõuete jagamismenetluses rahuldatakse sadamarajatiste, sadamabasseini, veeteede ja navigatsiooniseadeldiste kahjustamisest tulenevad nõuded enne muid asjakahjudest tulenevaid nõudeid.
(3) Kui nõudeklassi A kuuluvate nõuete jagamismenetlus toimub nii asjakahjudest kui ka isikukahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks, tuleb fondi moodustamiseks sissemakstud summast moodustada kaks osasummat. Esimene osasumma vastab merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis a kehtestatud vastutuse piirmäärale, teine osasumma merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis b kehtestatud vastutuse piirmäärale. Esimese osasumma arvel rahuldatakse ainult isikukahjudest tulenevad tunnustatud nõuded võrdeliselt nõuete suurusega. Teise osasumma jagamisest võtavad osa kõikide asjakahjudest tulenevate nõuete võlausaldajad kogu nõude summas ja isikukahjudest tulenevate nõuete võlausaldajad ulatuses, milles nende nõuded on esimese osasumma jagamisel jäänud rahuldamata. Jagamisel osalevad nõuded rahuldatakse võrdeliselt nende suurusega.
(4) Käesoleva seaduse § 113 lõike 2 kohaselt fondi vahendite arvel hüvitatavad kulud makstakse välja enne tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui jagamine toimub vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3, siis hüvitatakse kulud, mis on tekkinud vaidlustest isikukahjudest tulenevate nõuete üle, nende nõuete jaoks ettenähtud osasummast, ja kulud, mis on tekkinud vaidlustest asjakahjudest tulenevate nõuete üle, nende nõuete jaoks ettenähtud osasummast.
(5) Fondi moodustamiseks sissemakstud summast pärast jagamist ülejäänud osa makstakse tagasi sissemaksjale. Mitme sissemaksja korral makstakse pärast jagamist ülejäänud osa tagasi vastavalt sissemaksete summade suhtele.
(1) Pärast nõuete kaitsmise koosolekut toimub fondi moodustamiseks sissemakstud summade väljamaksmine tunnustatud nõuete võlausaldajatele. Väljamaksed tehakse kohtumääruse alusel. Kohus määrab ka tagatiste realiseerimise ulatuses, kus see on jagamise läbiviimiseks vajalik.
(2) Enne väljamaksete tegemist esitab kohus kõigile menetlusosalistele tutvumiseks rahuldamisele kuuluvate nõuete nimekirja, mis on nõudeklassi A kuuluvate nõuete puhul jaotatud isikukahjudest tulenevateks nõueteks ja asjakahjudest tulenevateks nõueteks. Kohus avaldab käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud viisil väljamakstavate nõuete kogusumma ning teate selle kohta, kus ja millal saab väljamakstavate nõuete nimekirjaga tutvuda. Käesoleva seaduse § 92 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse vastavalt.
(3) Võlausaldaja, kelle nõuet ei kaitstud ja kelle nõude suhtes kaitsmisel esitatud vastuväite tõttu kestab kohtumenetlus, peab nelja nädala jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumääruse tegemisest tõendama, kas ja millises summas ta on esitanud käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud hagi. Kui tõendeid õigeaegselt ei esitata, siis võlausaldaja nõuet jagamisel ei arvestata.
(4) Jagamisel ei maksta välja summasid, mis langevad:
1) nõuetele, mille suhtes kaitsmisel esitatud vastuväite tõttu kestab kohtumenetlus;
2) nõuetele, mille puhul on kindlaks tehtud ainult nõude võlausaldaja menetluses osalemise õigus, kuid ei ole kindlaks tehtud nõude summat.
(5) Kui võlgnik, kelle vastutus on nõude suhtes vastavalt käesoleva seaduse § 86 lõikele 2 piiratud, tõendab kohtule, et nõude tõttu on oodata sundtäitmist välisriigis, võib kohus jätta nõudele langeva summa välja maksmata, tehes selle kohta määruse. Asjaolude muutumisel võib kohus määruse muuta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest.