§ 117. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine
(1) Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse.
(1¹) Täieliku pöördmenetluse puhul ei ole hankija kohustatud hindama üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi.
(2) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks, hindab ta pakkumusi ja tunnistab pakkumused edukaks osade kaupa.
(3) Kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi.
(4) Hankija võib otsustada mitte sõlmida hankelepingut eduka pakkujaga, kui ta tuvastab, et pakkuja ei ole arvestanud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega. Sellisel juhul lükkab hankija edukaks tunnistatud pakkumuse kirjaliku otsusega tagasi, hindab kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim.
(1) Hankija hindab alternatiivseid lahendusi, kui ta on hanketeates lubanud alternatiivsete lahendustega pakkumusi esitada.
(2) Hankija hindab üksnes neid alternatiivseid lahendusi, mis on tunnistatud riigihanke alusdokumentides alternatiivsetele lahendustele kehtestatud nõuetele vastavaks.
(3) Hankija ei või pakkumuses esitatud alternatiivset lahendust tagasi lükata põhjendusega, et hankelepingu sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud tingimustel oleks asjade hankelepingu asemel tegemist teenuste hankelepinguga või vastupidi.
§ 119. Hankemenetluse jätkamine edukaks tunnistatud pakkumuse tagasivõtmise korral
(1) Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti käesoleva seaduse § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim.
(2) Hankija ei ole kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel pakkumusi uuesti hindama ja võib tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teise pakkumuse juhul, kui edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste omavahelist järjestust.
(3) Hankijal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud edukalt pakkujalt nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kahjust arvatakse maha pakkujale tagastamata pakkumuse tagatis.
Kui pakkuja on riigihanke käigus või vaidlustuse lahendamise käigus esitanud teadvalt valeandmeid või võltsinud dokumente, hüvitab ta selliste andmete või dokumentide esitamisest hankijale või teistele isikutele põhjustatud kahju.
(1) Hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega.
(2) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine.
(3) Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmimise korral raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui riigihanke menetluses on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev pakkuja.
(4) Enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine.
(5) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, võib ta sõlmida hankelepingu iga osa kohta eraldi.
(1) Hankeleping on tühine, kui:
1) hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud, sealhulgas kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine ei olnud käesoleva seaduse alusel lubatav ja hankija tegevuse tulemusena on ettevõtja kaotanud võimaluse oma huve vaidlustusmenetluses kaitsta;
2) hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt käesoleva seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt nõutav;
3) hankija on dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel rikkunud käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõudeid.
(2) Hankeleping ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule tühine, kui esinevad koos järgmised tingimused:
1) hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate vastavalt käesoleva seaduse §-s 76 sätestatule;
2) hankija on kohaldanud käesoleva seaduse § 120 lõikes 2 sätestatud ooteaega vabatahtliku teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.
(3) Hankeleping ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatule tühine, kui hankija on esitanud igale dünaamilise hankesüsteemiga liidetud pakkujale pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate, milles sisalduvad edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised teate saaja pakkumusega võrreldes ning eduka pakkuja nimi või pakkujate nimed, ja on kohaldanud ooteaega.
(4) Hankelepingu tühisusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel on võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
(1) Hankija võib riigihanke alusdokumentides nõuda pakkujalt hankelepingu selle osa suuruse ja iseloomu näitamist, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega.
(2) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hankijale hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks selleks ajaks teada olevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Hankija nõuab sama teabe esitamist ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu täitmisel ja kelle kohta pole hankijale hankelepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud.
(3) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides pakkujalt pakkumuses kinnituse esitamist, et pakkuja ei kaasa hankelepingu täitmisel alltöövõtjat, kes kuuluks käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel asendamisele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 11 kohaldamisel võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses sätestatule hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist, kui ta on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud.
(5) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, kontrollib hankija riigihanke menetluse jooksul eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel ja pärast hankelepingu sõlmimist selle täitmise käigus lisanduval alltöövõtjal, kelle osa hankelepingu maksumusest moodustab vähemalt kümme protsenti, käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kõrvaldamise aluste puudumist ei pea kontrollima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ega selle menetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmisel.
(6) Kõrvaldamise aluste kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kohaldab hankija käesoleva seaduse § 96 lõigetes 2–4 sätestatut. Hankija ei nõua kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on alltöövõtja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased.
(7) Kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 sätestatud alus, nõuab ta sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lõike 4 punktis 3 või 4 või § 177 lõikes 2 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui pakkuja riigihanke menetluses hankija nõudel alltöövõtjat ei asenda, lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei kinnita, et täidab vastava osa hankelepingust ise.
(7¹) Kui hankija tuvastab riigihanke menetluse või hankelepingu täitmise käigus, et alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 4 või lõike 4¹ kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta alltöövõtjale pakkuja kaudu hankemenetluse jooksul ühel korral vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada. Kui alltöövõtja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kohalda hankija käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(8) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, esitab hankija hankelepingu täitmisel osalenud alltöövõtja teabenõude alusel talle teabe asjaolu kohta, kas alltöövõtja tõendatult tehtud tööde eest on pakkujale tasutud ulatuses, mida pakkuja on kohustatud maksma alltöövõtjale. Teabenõudes esitab alltöövõtja hankijale tõendid allhankelepingu olemasolu, nõude suuruse ning selle sissenõutavuse kohta. Hankija teatab viivitamata pakkujale teabenõude esitamisest ning edastab talle teabenõude koopia koos lisatud tõenditega ja alltöövõtjale esitatud teabe.
(9) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, võib hankija jätta talle hankelepingu või kontsessioonilepingu alusel pakkuja esitatud rahalise nõude vastavas osas täitmata, kui hankelepingu või kontsessioonilepingu täitmisel osalenud alltöövõtja esitab talle põhjendatud avalduse seoses alltöövõtjaga sõlmitud allhankelepingu alusel rahalise kohustuse alusetult täitmata jätmisega pakkuja poolt. Sellisel juhul täidab hankija rahalise kohustuse pakkuja ees siis, kui alltöövõtja ees on rahaline kohustus täidetud või kui hankijale on esitatud tõendid alltöövõtja nõude alusetuse kohta.
(10) Pakkujale rahalise kohustuse täitmata jätmist käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud alltöövõtja avalduse alusel ei peeta hankijapoolseks hankelepingu rikkumiseks.
(11) Hankija võib kohaldada käesolevat paragrahvi, sätestades sellise võimaluse ja asjakohased tingimused riigihanke alusdokumentides, ka:
1) asjade hankelepingute korral;
2) teenuste hankelepingute korral, kui teenuseid ei osutata objektil hankija otsese järelevalve all;
3) ehitustöödeks või teenuste osutamiseks vajalike asjade soetamiseks või tarnimiseks sõlmitavatele allhankelepingute korral;
4) alltöövõtjate sõlmitavate allhankelepingute korral;
5) alltöövõtjate suhtes, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kontroll.
(1) Hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui:
1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 või 4 sätestatud piirmäära ega kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest;
2) muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud;
3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel ebamõistlik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;
4) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;
5) ettevõtja asendatakse uue ettevõtjaga, kui sellist tingimust sisaldasid riigihanke alusdokumendid;
6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue ettevõtjaga, kes ei kuuluks kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 kohaselt ja kes täidab riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi, ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;
7) muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline.
(2) Muudatus on käesoleva paragrahvi tähenduses oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui:
1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud;
2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ettevõtja kasuks hankelepingus sätestamata viisil;
3) muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust;
4) ettevõtja asendatakse uue ettevõtjaga muul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud juhul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud muudatuse väärtuse piirang ei kohaldu võrgustikusektori riigihangetele ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL II lisas nimetatud tegevusalade kontsessioonilepingutele.
(4) Kui hankeleping sisaldab indekseerimistingimust, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud maksumuse arvutamisel hankelepingu indekseerimisjärgsest maksumusest. Kui kontsessioonilepingus puudub indekseerimistingimus, arvutatakse hankelepingu indekseerimisjärgne maksumus, lähtudes Statistikaameti avaldatud keskmisest inflatsioonist Eestis.
(5) Hankija esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 alusel tehtud muudatuse kohta registrile hankelepingu muutmise teate 30 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu muutmise korral.
§ 124. Hankelepingu ülesütlemine ja hankelepingust taganemine
(1) Hankijal on õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda, kui:
1) hankelepingus on tehtud muudatusi, mis ei ole käesoleva seaduse §-s 123 sätestatu kohaselt lubatavad;
2) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esines hankelepingu sõlmimise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud alus ja ettevõtja oleks tulnud riigihanke menetlusest kõrvaldada või ei oleks tohtinud temaga hankelepingut sõlmida või
2¹) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud alus;
3) Euroopa Kohus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohases menetluses tuvastanud, et riigihankes või hankelepingu sõlmimisel pole järgitud nimetatud lepingust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL tulenevaid kohustusi.
(1¹) Hankija on kohustatud hankelepingu üles ütlema või hankelepingust taganema, kui:
1) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esines hankelepingu sõlmimise ajal või mis tahes ajahetkel pärast hankelepingu sõlmimist käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud alus või
2) hankelepingu täitmise jätkamine rikuks rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.
(1²) Hankija teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel hankelepingu ülesütlemisest või hankelepingust taganemisest Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 179¹ sätestatule.
(2) Kui hankeleping on sõlmitud nõustumuse andmisega, kuid nõustumuse saanud pakkuja ei asu sõlmitud hankelepingut hankija määratud aja jooksul täitma, võib hankija hankelepingu enne tähtaega üles öelda või hankelepingust taganeda ja rakendada käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korda.
(1) Lihthankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, ning lõpeb käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud alusel. Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse läbi mitmeetapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele. Lihthankemenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.
(2) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija lihthankemenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest.
(3) Hankijal on õigus korraldada lihthankemenetluse asemel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja 3–5, §-s 50 või § 156 lõikes 1 sätestatud alus või kui hanketeatega alustatud lihthankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.
(4) Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui 15 päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 25 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates.
(5) Lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81, 82 ja 103 sätestatut. Ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, järgib hankija lisaks käesoleva seaduse §-des 115 ja 122 sätestatut. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vastavat minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.
(6) Hankija võib lihthankemenetluse korraldada järjestikuste etappidena või pidada lihthankemenetluses läbirääkimisi, sätestades sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides.
(7) Avaliku sektori hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel kontrollib hankija ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist.
(8) Hankija lähtub hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120 ja hankelepingu muutmisel §-s 123 sätestatust käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud erisustega.
(9) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme tööpäeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Ooteaega ei pea kohaldama, kui lihthankemenetluses on otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev pakkuja.
(10) Hankija teatab registrile lihthankemenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.
§ 126. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid
(1) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on riigihange, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks.
(2) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest.
(3) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul, algab hanketeate või lõikes 4 nimetatud eelteate avaldamisega registris ja lõpeb käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud alusel. Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate või juhul, kui hankija alustab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust eelteatega, eelteate avaldamisega registris. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.
(4) Hankija võib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse alustamiseks esitada registrile hanketeate asemel eelteate.
(5) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse alustamisel eelteatega esitavad ettevõtjad hankijale hankija määratud tähtaja jooksul ja vormis huvi kinnitamise teate. Hankelepingu sõlmimiseks esitab hankija kõikidele tähtajaks huvi kinnitamise teate esitanud ettevõtjatele üheaegselt pakkumuse esitamise ettepaneku.
(5¹) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse eelteatega alustamise korral teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pakkumuse esitamise ettepaneku.
(6) Hankijal on õigus korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 50 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alus või kui hanketeate või eelteatega alustatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.
(6¹) Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme päeva hanketeate registrile või juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, väljaannete talitusele esitamisest arvates.
(7) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81, 82 ja 103 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Hankija võib hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.
(7¹) Hankija võib riigihanke alusdokumente, välja arvatud eelteadet, muuta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on teinud need kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud juhul koos pakkumuse esitamise ettepanekuga.
(8) Kui hankija korraldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse avatud, piiratud, konkurentsipõhise läbirääkimistega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, innovatsioonipartnerlusena, võistleva dialoogina või ideekonkursina, kohaldab ta vastava menetluse kohta sätestatud korda.
(9) Hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist.
(10) Hankija lähtub hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120 ja hankelepingu muutmisel §-s 123 sätestatust. Hankelepingutele kohaldatakse §-s 121 sätestatut.
(11) Hankija teatab registrile sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras. Hankija võib koguda ja edastada hankelepingu sõlmimise teated ühe kvartali jooksul sõlmitud hankelepingute kohta korraga. Selliselt kogutud teated edastatakse 30 päeva jooksul sama kvartali lõppemise kuupäevast alates.
§ 127. Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute reserveerimine
(1) Hankija võib piirata hanketeates riigihankes osalevate ettevõtjate ringi, lubades sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses osaleda üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnustele vastavatel ettevõtjatel, kui hankelepingu objektiks on niisuguste tervishoiu-, sotsiaal- või kultuuriteenuste osutamine, mille CPV-koodid on 75121000-0, 75122000-7, 75123000-4, 79622000-0, 79624000-4, 79625000-1, 80110000-8, 80300000-7, 80420000-4, 80430000-7, 80511000-9, 80520000-5, 80590000-6, 85000000-9–85323000-9, 92500000-6, 92600000-7, 98133000-4, 98133110-8.
(2) Ettevõtja, kellel hankija lubab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses osaleda, peab vastama üheaegselt kõikidele järgmistele tingimustele:
1) tema eesmärk on osutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud CPV-koodidele vastavaid avalikke teenuseid, lähtudes avalikust huvist;
2) kasum reinvesteeritakse tema eesmärgi täitmiseks või jaotatakse töötajate osalemisega seotud kaalutlustel;
3) tema juhtimisstruktuur või omandisuhted põhinevad töötajate osalemise põhimõttel või nõuavad töötajate, kasutajate või sidusrühmade aktiivset osalemist.
(3) Kui sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib hankija lubada ettevõtjal, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, osaleda sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses üksnes juhul, kui hankija ei ole temaga sama hankelepingu objekti kohta sõlminud hankelepingut viimase kolme aasta jooksul erimenetluse alustamise päevast arvates.
(4) Kui sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses esitab pakkumuse ettevõtja, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 või kohaldatavuse korral lõikes 3 sätestatud tingimustele, jätab hankija sellise pakkuja esitatud pakkumuse läbi vaatamata.
(5) Käesoleva paragrahvi alusel sõlmitud hankelepingu tähtaeg võib olla maksimaalselt kolm aastat.
(1) Hankija võib ideekonkursi korraldada:
1) eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping;
2) üksnes ideekavandi saamiseks, andes ideekonkursi võitjale või võitjatele auhindu või makstes ideekonkursil osalejatele osalemistasusid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus sõlmida teenuste hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest käesoleva seaduse § 49 lõike 6 alusel, kui ta on hankelepingu sõlmimise soovi sätestanud ideekonkursi teates ja sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus on arvestatud ideekonkursi eeldatava maksumuse hulka vastavalt § 23 lõike 2 punktis 2 sätestatule.
(3) Ideekonkursil osaleja on ettevõtja, kes on esitanud ideekonkursil ideekavandi.
(1) Ideekonkursi alustamiseks esitab hankija registrile ideekonkursi teate.
(2) Hankija sätestab ideekonkursi teates muu hulgas, kas ta nõuab ideekonkursi võitjalt ja teistelt ideekonkursil osalejatelt esitatud ideekavandite autori varalise õiguse või muu omandi üleandmist või mitte.
(3) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides ideekonkursi korraldamise korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija ideekonkursi korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest.
(3¹) Ideekonkursi läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 ning § 114 lõigetes 1 ja 2 sätestatut käesoleva paragrahvi lõigetes 3²–3⁴ sätestatud erisustega.
(3²) Hankija võib muuta ideekonkursi kutset või muid riigihanke alusdokumente enne ideekavandite esitamise tähtpäeva. Hankija muudab ideekavandite esitamise tähtpäeva pärast selle saabumist üksnes juhul, kui esialgse tähtpäeva saabumisel on ideekonkurss käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 3³ sätestatud juhul peatunud.
(3³) Kui ideekavandit või osa ideekavandist saab esitada üksnes elektrooniliselt ja elektrooniline süsteem ei ole ideekavandite esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni jooksul kauem kui 15 minutit korraga enne tähtpäeva saabumist töökorras, peatub riigihange automaatselt ja ideekavandite esitamise tähtpäev ei saabu.
(3⁴) Riigihanke alusdokumentide muutmise korral peab hankija pikendama ideekavandite esitamise tähtaega mõistliku aja võrra.
(4) Hankija võib piirata konkursil osalejate arvu, kehtestades osalejate valikuks selged ja mittediskrimineerivad tingimused. Kutsutud osalejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(5) Hankija võib objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes otstarbekuse korral kehtestada ideekonkursil osalejatele kutsealase kvalifikatsiooni nõuded.
(6) Ideekavandeid hindab ideekonkursi žürii. Hankija kuulutab ideekonkursi võitjaks žürii hinnangul parima ideekavandi esitanud osaleja. Võitjaid võib olla üks või mitu.
(7) Hankija esitab registrile 30 päeva jooksul pärast ideekonkursi võitja väljakuulutamist ideekonkursi tulemused. Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduse kohaldamist, olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada vastava osaleja õigustatud ärihuve või konkurentsi teenuseosutajate vahel, võib sellise teabe avaldamata jätta.
(8) Ideekonkurss lõpeb:
1) võitja või võitjate väljakuulutamisega;
2) võitja välja kuulutamata jätmisega, kui ideekonkursi žürii leiab, et ühtegi ideekavandit ei ole võimalik hinnata parimaks;
3) kõigi ideekavandite tagasilükkamisega põhjusel, et ükski ideekavand ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, või kui hankija on objektiivsel ja mittediskrimineerival alusel näinud riigihanke alusdokumentides ette kõigi pakkumuste tagasilükkamise ja see alus on olemas;
4) kõigi osalejate kvalifitseerimata jätmisega;
5) ideekavandite esitamata jätmisega käesolevas seaduses sätestatud korras ettenähtud tähtaja jooksul;
6) ideekonkursi kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.
(1) Hankija nimetab ideekonkursil esitatavate ideekavandite hindamiseks ideekonkursi žürii.
(2) Ideekonkursi žürii liikmed peavad olema ideekonkursil osalejatest sõltumatud füüsilised isikud.
(3) Kui hankija on ideekonkursil osalejatele kehtestanud kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, peab vähemalt ühel kolmandikul ideekonkursi žürii liikmetest olema vähemalt samaväärne kutsealane kvalifikatsioon.
(4) Ideekonkursi žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning lähtub üksnes ideekonkursi kutses sätestatud kriteeriumidest.
(5) Ideekavandid on anonüümsed kuni žürii otsuse tegemiseni.
(6) Ideekonkursi žürii koostab oma tegevuse kohta protokolli, kuhu kantakse hinnatud ideekavandite paremusjärjestus, ideekonkursi võitjatele antavad auhinnad, osalejatele makstavad osalemistasud, žürii liikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud. Žürii võib hankija kaudu edastada ideekonkursil osalejatele küsimused protokolli kantud selgitamist vajavate asjaolude kohta. Küsimused ja vastused kantakse protokolli. Protokolli allkirjastavad kõik ideekonkursi žürii liikmed.
§ 131. Teenuste ja ehitustööde kontsessioonilepingu mõiste
(1) Kontsessioonileping võib olla teenuste või ehitustööde kontsessioonileping.
(2) Teenuste kontsessioonileping on hankeleping, mille puhul tasu teenuste osutamise või korraldamise eest seisneb kas ainult õiguses teenuseid osutada või korraldada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.
(3) Ehitustööde kontsessioonileping on hankeleping, mille puhul tasu ehitustööde tegemise eest seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.
(4) Nõudluse või pakkumisega seotud äririsk on risk, mille puhul ei ole tavapäraste tegevustingimuste korral tagatud kontsessioonilepinguga seotud investeeringute ja kulude katmine ega turul ettenägematute olukordade tagajärjel tekkinud kahjumi hüvitamine.
§ 132. Seaduse rakendusala erisused kontsessioonilepingu sõlmimisel
(1) Käesolevat seadust ei ole hankija kohustatud rakendama:
1) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel võrgustikusektoris tegutsemisel teenuste osutamiseks ettevõtjaga, kellele on antud vastav ainuõigus Euroopa Liidu toimimise lepingu ja muude Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega on kehtestatud turulepääsu ühiseeskirjad võrgustikusektoris tegutsemiseks;
2) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel lennutransporditeenuse osutamiseks ettevõtjaga, kellele on antud vastav tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) tähenduses;
3) kontsessioonilepingu sõlmimisel avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), tähenduses;
4) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel CPV-koodi 92351100-7 alla kuuluvate loteriiteenuste osutamiseks ettevõtjaga, kellele on antud vastav ainuõigus;
5) kontsessioonilepingu sõlmimisel selliste püsivõrkude pakkumiseks või käitamiseks, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või joogivee tarnimiseks sellistesse võrkudesse;
6) kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tegevusega seotud vesiehitusprojektide või maaniisutus või -kuivendustööde tegemiseks, kui joogiveetarne moodustab üle 20 protsendi selliste tööde käigus saadava vee kogumahust, või reovee ärajuhtimiseks ja töötlemiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ainuõiguse andmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 137 lõikes 1 sätestatut juhul, kui Euroopa Liidu õigusaktis, mille alusel võrgustikusektoris tegutsemiseks ainuõigus antakse, ei ole avaldamiskohustust sätestatud. Ainuõiguse andmisel võrgustikusektoris tegutsemiseks teavitab hankija sellest Euroopa Komisjoni ühe kuu jooksul pärast ainuõiguse andmist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ainuõiguse andmise kohta avaldatakse teade Euroopa Liidu Teatajas.
§ 133. Seaduse rakendusala erisused kontsessioonilepingu sõlmimisel võrgustikusektori hankija poolt
(1) Käesolevat seadust ei ole võrgustikusektori hankija kohustatud rakendama kontsessioonilepingu sõlmimisel:
1) võrgustikusektoris tegutsemiseks kolmanda riigi territooriumil, kui selleks ei kasutata Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil asuvat võrgustikku ega geograafilist ala;
2) võrgustikusektori hankijaga seotud ettevõtjaga;
3) sellise juriidilise isikuga, mille on asutanud, või seltsinguga, mille on loonud lepingu pooleks olev võrgustikusektori hankija ja teised võrgustikusektori hankijad eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris vähemalt kolme aasta jooksul ja mille põhikirja või asutamisotsuse või seltsingulepingu kohaselt kohustuvad selle asutanud või loonud võrgustikusektori hankijad selles osalema vähemalt sama perioodi jooksul;
4) võrgustikusektoris tegutsemiseks, kui see tegevus on käesoleva seaduse §-s 154 sätestatud tingimustel otseselt konkurentsile avatud.
(2) Juriidiline isik, mille on asutanud, ja seltsing, mille on loonud üksnes võrgustikusektori hankijad eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris, ei ole kohustatud järgima käesolevat seadust lepingu sõlmimisel:
1) selle asutanud või selles osaleva võrgustikusektori hankijaga, kui juriidiline isik on asutatud või seltsing on loodud eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris vähemalt kolme aasta jooksul ja selle põhikirja või asutamisotsuse või seltsingulepingu kohaselt kohustuvad selle asutanud või loonud võrgustikusektori hankijad selles osalema vähemalt sama perioodi jooksul;
2) selle asutanud või selles osaleva võrgustikusektori hankijaga seotud ettevõtjaga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud erandit võib kohaldada tingimusel, et vähemalt 80 protsenti seotud ettevõtja eelneva kolme aasta teenuste osutamise või ehitustööde tegemise keskmisest käibest on saadud teenuste osutamisest või ehitustööde tegemisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või lõike 2 punktis 2 nimetatud hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seotud ettevõtja eelneva kolme aasta käivet ei ole asutamise või tegevuse alustamise aja tõttu võimalik näidata, võib ettevõtja muude vahenditega, eelkõige majandustegevuse prognooside abil tõendada, et tema lõikes 3 nimetatud viisil seni tekkinud käive on usaldusväärne. Kui sarnaseid teenuseid osutab või sarnaseid ehitustöid teeb mitu võrgustikusektori hankijaga seotud ettevõtjat, arvutatakse lõikes 3 nimetatud protsendimäär, võttes arvesse kõigi seotud ettevõtjate lõikes 3 nimetatud viisil tekkinud kogukäivet.
(5) Seotud ettevõtja käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja, kelle aastaaruanne konsolideeritakse võrgustikusektori hankija aastaaruandega, või ettevõtja, kelle üle võrgustikusektori hankijal on otseselt või kaudselt valitsev mõju käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktis 3 nimetatud viisil või kellel on valitsev mõju võrgustikusektori hankija üle või kes on koos võrgustikusektori hankijaga sama isiku valitseva mõju all.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2 nimetatud erandite rakendamise korral peab hankija esitama kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile viimase nõudmisel hankijaga kontsessioonilepingu sõlminud ettevõtjate nimed, sõlmitud kontsessioonilepingute olemuse kirjelduse ja maksumuse ning Euroopa Komisjoni poolt vajalikuks peetava tõenduse hankijate ja nendega seotud ettevõtjate vaheliste suhete vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatule.
§ 134. Seaduse rakendusala erisused kontsessioonilepingu sõlmimisel kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas
1) Käesolevat seadust ei ole hankija kohustatud rakendama kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu sõlmimisel:
1) ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel;
2) kaitseväeüksuste paigutamisega seotud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel;
3) sellise teadus- ja arendustegevusel põhineva koostööprogrammi raames, kus osalevad vähemalt kaks Euroopa Liidu liikmesriiki uue toote väljatöötamiseks ja vajaduse korral selle toote elutsükli hilisemate etappide jaoks;
4) teise riigi valitsusele kaitseotstarbelise varustuse või tundliku varustusega otseselt seotud ehitustööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks või spetsiifiliselt sõjalisteks eesmärkideks ettenähtud või tundlike ehitustööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks;
5) seoses vägede paigutamisega väljapoole Euroopa Liidu territooriumi, kui operatiivvajaduse tõttu tuleb kontsessioonileping sõlmida operatsioonide piirkonnas asuvate ettevõtjatega.
Kui kontsessioonilepingu maksumus on vähemalt 20 protsenti suurem kontsessioonilepingu eeldatavast maksumusest ja on seetõttu võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ning riigihange on korraldatud, kasutades menetlusreegleid, mis kehtivad kontsessioonilepingu sõlmimisele alla rahvusvahelise piirmäära, tunnistab hankija kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kehtetuks ja korraldab uue kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse, lähtudes menetlusreeglitest, mis kehtivad kontsessioonilepingu sõlmimisel üle rahvusvahelise piirmäära.
Kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat või kuni kontsessionääril on mõistliku aja jooksul võimalik teenida tasa investeeringud, mis on tehtud teenuse osutamiseks või ehitise käitamiseks ja mis on olnud vajalikud konkreetse hankelepinguga seotud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas kontsessioonilepingu sõlmimise ja kontsessioonilepingu kestuse ajal tehtud investeeringud koos investeeritud kapitali tootlusega.
§ 137. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse algamine ja lõppemine
(1) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, algab kontsessiooniteate avaldamisega registris ja lõpeb käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud juhtudel. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.
(2) Hankijal on õigus korraldada kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet esitamata, kui:
1) kontsessioonilepingu saab sõlmida vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste või intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud või käesoleva seaduse § 4 punktis 1 nimetamata ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral;
2) eelnevalt kontsessiooniteatega väljakuulutatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.
(3) Mittevastavaks pakkumuseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 tähenduses peetakse pakkumust, mis ei vasta oluliselt muutmata kujul riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele ega hankija vajadustele. Mittevastavaks taotluseks peetakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kes kuulub või võib kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 1, 2, 4 või 5 või lõike 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele.
(4) Hankija teatab kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.
(1) Kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentide koostamisel, esitamisel ja muutmisel lähtub hankija käesoleva seaduse §-des 77, 81 ja 82 sätestatust, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. Kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus viiakse läbi mitmes etapis, teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku.
(2) Kui erakorralistest julgeolekukaalutlustest lähtuvalt, tehnilistel põhjustel või kõrgetasemelist kaitset nõudva ärisaladuse tundliku iseloomu tõttu ei saa kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumente elektrooniliselt piiramatult ja tasuta kättesaadavaks teha, märgib hankija kontsessiooniteates või pakkumuste esitamise ettepanekus, kuidas tehakse riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele kättesaadavaks, ja sätestab pikema pakkumuste esitamise tähtaja.
(3) Hankija võib muuta riigihanke alusdokumente, välja arvatud kontsessiooniteadet, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on need käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud põhjustel teinud kättesaadavaks koos pakkumuse esitamise ettepanekuga.
(1) Tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega määrab hankija asjaomases valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades kontsessioonilepingu eseme kirjeldamiseks teenuste või ehitustööde omaduste ja tehniliste nõuete või oluliste tunnuste loetelu. Tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega võib kirjeldada ka teenuste osutamise või ehitustööde tegemise protsessi, kui see on seotud kontsessioonilepingu sisuga ja proportsionaalne selle maksumuse ja eesmärkidega.
(2) Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded võivad sisaldada muu hulgas kvaliteedinõudeid, keskkonnahoidlikkuse kriteeriume, konstruktsiooninõudeid ja nõudeid projektile, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsemise nõue, nõudeid turvalisusele, mõõtudele, märgistamisele, tähistamisele, kasutusjuhistele, vastavushindamisele, kasutatavale terminoloogiale, sümbolitele, testimisele ja testimismeetoditele.
(3) Tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehniliste ja funktsionaalsete nõuete koostamine lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja üheselt mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.
(5) Hankija ei lükka pakkumust selle tehnilistele ja funktsionaalsetele nõuetele mittevastavuse tõttu tagasi, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud lahendused on tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed.
(1) Hankija kehtestab kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides tähtsuse järjekorras kontsessioonilepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste hindamisel tegeliku konkurentsi ja võimaldavad hankijal teha kindlaks kogu kontsessioonilepingu majandusliku kasu, ning märgib, millised andmed on pakkumuste hindamiseks kehtestatud kriteeriumide alusel nõutavad. Pakkumuste hindamise kriteeriumid võivad hõlmata ka keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või innovatsiooniga seotud kriteeriume.
(2) Kui pakkumuses esitatakse innovaatiline lahendus, millel on silmapaistvad funktsionaalsed omadused, mida hoolas hankija ei saanud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse alustamise ajal ette näha, võib hankija lähtuvalt sellest innovaatilisest lahendusest muuta pakkumuste hindamise kriteeriumide tähtsuse järjekorda.
(3) Hankija teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel pakkumuste hindamise kriteeriumide tähtsuse järjekorra muutmisest kõiki pakkujaid ja väljastab üheaegselt kõikidele pakkujatele uue pakkumuste esitamise ettepaneku, või kui pakkumuste esitamise ettepanekut ei ole koostatud, esitab registrile uue kontsessiooniteate ja määrab uue pakkumuste esitamise tähtaja, arvestades käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud miinimumtähtaegu.
§ 141. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kord
(1) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra. Lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele võib hankija kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. Hankija teavitab kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra muudatustest viivitamata kõiki huvitatud ettevõtjaid.
(2) Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku või ettepaneku alustada läbirääkimisi, sätestades riigihanke alusdokumentides arvulise alammäära ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(3) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohaldatakse pakkumustele käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 ja §-des 110–112 sätestatut.
(4) Hankija kontrollib kõigi pakkujate või taotlejate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist käesoleva seaduse §-des 95 ja 96 sätestatu kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi, kvalifikatsiooni käesolevas peatükis ja kontsessiooniteates sätestatu kohaselt ja vajaduse korral kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis ja riigihanke alusdokumentides sätestatu kohaselt.
(5) Lisaks käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud alustele võib hankija jätta isikuga kaitse- ja julgeolekuvaldkonna kontsessioonilepingu sõlmimata ning kõrvaldada kaitse- ja julgeolekuvaldkonna kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusest ettevõtja, kelle kohta saab hankija mis tahes viisil näidata, et ta ei ole Eesti olulisi julgeolekuhuve arvestades piisavalt usaldusväärne.
(5¹) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 97, 116, 117 ja 119 sätestatut.
(5²) Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel käesoleva seaduse §-st 114.
(6) Hankija võib pidada kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses läbirääkimisi. Läbi ei räägita pakkumuste hindamise kriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle.
(6¹) Hankija lähtub kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ja kontsessioonilepingu täitmisel käesoleva seaduse §-s 122 sätestatust.
(7) Hankija lähtub kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120 ja kontsessioonilepingu muutmisel §-s 123 sätestatust. Kontsessioonilepingutele kohaldatakse §-des 121 ja 124 sätestatut.
(1) Pakkujate või taotlejate kvalifitseerimiseks kehtestab hankija kontsessioonilepingu esemega seotud mittediskrimineerivad ja kontsessioonilepingu eset arvestades proportsionaalsed ning konkurentsi tagavad tingimused ning märgib kontsessiooniteates, millised andmed ja dokumendid on kehtestatud tingimustele vastamise tõendamiseks nõutavad.
(2) Pakkuja või taotleja võib tõendada oma vastavust hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele teise ettevõtja näitajate alusel käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud korras.
(1) Pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaja määramisel lähtub hankija käesoleva seaduse §-s 92 sätestatust. Kui pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, tuleb hankijal määrata miinimumtähtajast pikem pakkumuste esitamise tähtaeg.
(2) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ei või taotluste, või kui taotlusega koos esitatakse ka pakkumus, pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva kontsessiooniteate registrile, või kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, väljaannete talitusele esitamisest arvates.
(3) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korraldamisel järjestikuste etappidena ei või esimese pakkumuse esitamise tähtaeg olla lühem kui:
1) 17 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest arvates, kui kogu riigihanke menetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt;
2) 22 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest arvates, kui kogu riigihanke menetluse teabevahetus ei toimu elektrooniliselt.
(4) Kui register saadab hankijale teate kontsessiooniteates puuduste kõrvaldamise kohta, määrab hankija uue pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja puudusteta kontsessiooniteate registrile esitamisest arvates.
§ 144. Sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingud
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL IV lisas nimetatud sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus algab eelteate esitamisega registrile ja lõpeb käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud alustel.
(1¹) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest.
(2) Hankija lähtub sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120 sätestatust. Sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingutele kohaldatakse §-s 121 sätestatut.
(3) Hankija teatab sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras. Hankija võib koguda ja edastada hankelepingu sõlmimise teated ühe kvartali jooksul sõlmitud hankelepingute kohta korraga. Selliselt kogutud teated edastatakse 30 päeva jooksul sama kvartali viimasest kuupäevast alates.
§ 146. Tegutsemine gaasi ja soojusenergiaga seotud valdkondades
(1) Gaasi ja soojusenergiaga seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) püsivõrgu pakkumine või käitamine eesmärgiga pakkuda avalikkusele gaasi või soojusenergia ülekande või jaotamise teenust või tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust või
2) gaasi või soojusenergia tarnimine sellistesse võrkudesse.
(2) Kui võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi või soojusenergiaga, ei peeta seda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks, kui:
1) gaasi või soojusenergia tootmine hankija poolt on mõne muu kui käesoleva seaduse §-des 147–149 või käesolevas paragrahvis nimetatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks ja
2) üldkasutatavaid võrke varustatakse majandusliku kasutamise eesmärgil ning see tegevus ei ületa 20 protsenti hankija kolme viimase aasta keskmisest käibest.
§ 147. Tegutsemine elektrienergiaga seotud valdkondades
(1) Elektrienergiaga seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) püsivõrgu pakkumine või käitamine eesmärgiga pakkuda avalikkusele elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust või
2) elektrienergia tarnimine sellistesse võrkudesse.
(2) Kui võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke elektrienergiaga, ei peeta seda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks, kui:
1) hankija toodab elektrienergiat seetõttu, et elektrienergia tarbimine on talle vajalik muuks kui käesoleva seaduse §-s 146, 148 või 149 või käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusteks ja
2) üldkasutatavate võrkude varustamise maht sõltub ainult hankija omatarbimise mahust ega ole ületanud 30 protsenti hankija summaarsest energiatootmisest, kui võtta arvesse tema kolme viimase aasta keskmist energiatootmist.
(1) Veega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni pakkumine või käitamine eesmärgiga pakkuda avalikkusele joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust;
2) joogivee tarnimine käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ühisveevärki;
3) vesiehitusprojektide elluviimine, maaniisutus- või -kuivendustööd, kui nimetatud projektide elluviimise, niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust rohkem kui 20 protsenti kasutatakse joogivee tarneks, või
4) reovee ärajuhtimine, puhastus ja töötlemine.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevus loetakse veega seotud valdkondades tegutsemiseks käesoleva seaduse tähenduses, kui hankija tegeleb samal ajal ka punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega.
(2) Kui võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavat veevärki joogiveega, ei peeta seda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks, kui:
1) hankija toodab joogivett seetõttu, et selle joogivee kasutamine on talle vajalik muu kui käesoleva seaduse §-s 146, 147 või 149 või käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusteks ja
2) üldkasutatava ühisveevärgi varustamine sõltub ainult hankija omatarbimise mahust ega ole ületanud 30 protsenti hankija summaarsest joogivee tootmisest, kui võtta arvesse tema kolme viimase aasta keskmist joogivee toodangut.
§ 149. Tegutsemine transporditeenustega seotud valdkondades
(1) Transporditeenustega seotud valdkonnas tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on selliste võrgustike pakkumine või käitamine, mille eesmärk on avalikkusele transporditeenuse pakkumine rongi, bussi, trammi, trollibussi, automaatsüsteemi või trosskanduriga.
(2) Võrgustiku olemasoluks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses peab selleks õigusaktide alusel volitatud asutus olema kehtestanud tingimused teenuse osutamiseks, näiteks teenindatavate liinide loetelu, pakutav läbilaskevõime või teenindussagedus.
§ 150. Tegutsemine sadamate või lennuväljadega seotud valdkondades
Sadamate või lennuväljadega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on geograafilise ala ekspluateerimine lennuvälja- või sadamateenuste osutamiseks õhu- või veetranspordiettevõtjatele.
§ 151. Tegutsemine postiteenustega seotud valdkondades
(1) Postiteenustega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on postiteenuste või käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud muude teenuste osutamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on postiteenuseks teenused, mis hõlmavad postisaadetiste kogumist, sorteerimist, vedu ja saajale kättetoimetamist. Nende teenuste hulka kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.01.1998, lk 14–25) artikli 7 kohaselt nii reserveeritud postiteenused kui ka muud postiteenused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud postisaadetiseks peetakse igasuguse kaaluga adresseeritud saadetist edasitoimetataval kujul. Postisaadetis hõlmab lisaks kirjadele näiteks raamatuid, katalooge, ajalehti, perioodikaväljaandeid ja postipakke, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või kaubandusliku väärtuseta asju.
(4) Muud teenused käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, mille osutamist peetakse postiteenustega seotud valdkondades tegutsemiseks, on lõikes 2 nimetatud postiteenuseid osutava hankija osutatavad:
1) postiteenistuse korraldamise teenused, mis eelnevad ja järgnevad postisaadetise lähetamisele, näiteks postkontori töö korraldamise teenused;
2) teenused, mis on seotud posti teel saadetavate esemetega, mis ei ole hõlmatud postisaadetise mõistega käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, nagu aadressita otsepostisaadetised.
§ 152. Tegutsemine nafta ja gaasi kaevandamisega või kivisöe, põlevkivi, turba ja teiste tahkekütuste leiukohtade uurimise või neis kaevandamisega seotud valdkondades
Nafta ja gaasi kaevandamisega või kivisöe, põlevkivi, turba ja teiste tahkekütuste leiukohtade uurimise või neis kaevandamisega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on geograafilise ala ekspluateerimine nafta ja gaasi kaevandamiseks või kivisöe, põlevkivi, turba ja teiste tahkekütustena kasutatavate maavarade leiukohtade uurimiseks või neis kaevandamiseks.
§ 152¹. Hankelepingute sõlmimine lihtsustatud korras
(1) Hankelepingu sõlmimine lihtsustatud korras (edaspidi käesolevas paragrahvis lihtsustatud menetlus) algab hanketeate avaldamisega registris, välja arvatud käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja 3–5, §-s 50 ning § 156 lõikes 1 nimetatud juhul, ja lõpeb käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud alusel. Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt hanketeates või riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui menetlus viiakse läbi mitmeetapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele.
(2) Hankija sätestab lihtsustatud menetluses pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.
(3) Hankija ei või anda lihtsustatud menetluses nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme tööpäeva möödumist teate esitamisest arvates otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Ooteaega ei pea kohaldama, kui menetluses on otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev pakkuja.
(4) Hankija teatab registrile lihtsustatud menetluse lõppemisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.
(1) Käesolevat seadust ei ole võrgustikusektori hankija kohustatud rakendama:
1) lepingute sõlmimisel eesmärgiga nende alusel saadu teistele isikutele edasi müüa või rentida, kui hankijal ei ole sellise lepingu eseme müümise või rentimise eri- või ainuõigust ja teistel isikutel on õigus müüa või rentida sellise lepingu eset hankijaga samadel tingimustel;
2) lepingute sõlmimisel või ideekonkursi korraldamisel, mille eesmärk on võrgustikusektori tegevused kolmanda riigi territooriumil, kui selleks ei kasutata Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil asuvat võrgustikku ega geograafilist ala;
3) lepingu sõlmimisel hankijaga seotud ettevõtjaga;
4) lepingu sõlmimisel sellise juriidilise isikuga, mis on asutatud, või seltsinguga, mis on loodud lepingu pooleks oleva hankija ja teiste hankijate poolt eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris vähemalt kolm aastat ja mille põhikirja või asutamisotsuse või seltsingulepingu kohaselt kohustuvad selle asutanud või loonud hankijad selles osalema vähemalt sama perioodi jooksul;
5) lepingu sõlmimisel või ideekonkursi korraldamisel võrgustikusektori tegevuse võimaldamiseks, kui see tegevus on käesoleva seaduse §-s 154 sätestatud tingimustel otseselt ja vaba juurdepääsuga konkurentsile avatud.
(2) Juriidiline isik, mille on asutanud, ja seltsing, mille on loonud üksnes hankijad eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris, ei ole kohustatud järgima käesolevat seadust lepingu sõlmimisel:
1) selle asutanud või selles osaleva hankijaga, kui juriidiline isik on asutatud või seltsing on loodud eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris vähemalt kolm aastat ja põhikirja, asutamisotsuse või seltsingulepingu kohaselt kohustuvad selle asutanud või loonud võrgustikusektori hankijad selles osalema vähemalt sama perioodi jooksul;
2) selle asutanud või selles osaleva hankijaga seotud ettevõtjaga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud erandit võib kohaldada:
1) asjade hankelepingu sõlmimisel tingimusel, et vähemalt 80 protsenti seotud ettevõtja eelneva kolme aasta asjade tarnimise keskmisest käibest on saadud asjade tarnimisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või lõike 2 punktis 2 nimetatud hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele;
2) teenuste hankelepingu sõlmimisel tingimusel, et vähemalt 80 protsenti seotud ettevõtja eelneva kolme aasta teenuste osutamise keskmisest käibest on saadud teenuste osutamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või lõike 2 punktis 2 nimetatud hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele;
3) ehitustööde hankelepingu sõlmimisel tingimusel, et vähemalt 80 protsenti seotud ettevõtja eelneva kolme aasta ehitustööde tegemise keskmisest käibest on saadud ehitustööde tegemisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või lõike 2 punktis 2 nimetatud hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamisel ei ole seotud ettevõtja eelneva kolme aasta käivet ettevõtja asutamise või tegevuse alustamise aja tõttu võimalik näidata, võib ettevõtja muude vahenditega, eelkõige majandustegevuse prognooside abil, tõendada, et tema lõikes 3 nimetatud viisil seni tekkinud käive on usaldusväärne. Kui sarnaseid teenuseid osutab, sarnaseid asju tarnib või sarnaseid ehitustöid teeb mitu hankijaga seotud ettevõtjat, arvutatakse lõikes 3 nimetatud protsendimäär, võttes arvesse nende seotud ettevõtjate lõikes 3 nimetatud viisil tekkinud kogukäivet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud erandi rakendamise korral teavitab hankija kõikidest asjade või tegevuste kategooriatest, mida ta peab nimetatud erandiga kaetud olevaks, kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni viimase nõudmisel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud erandi rakendamise korral ja lepingute sõlmimisel muul kui võrgustikusektori tegevustele suunatud eesmärgil teavitab hankija kõikidest sellistest tegevustest, mida ta peab nimetatud erandi või eesmärgiga kaetud olevaks, kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni viimase nõudmisel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 ja lõikes 2 nimetatud erandite rakendamise korral peab hankija esitama kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile viimase nõudmisel vastavate ettevõtjate nimed, sõlmitavate lepingute olemuse kirjelduse ja maksumuse ning Euroopa Komisjoni poolt vajalikuks peetava tõenduse hankijate ja nendega seotud ettevõtjate vaheliste suhete vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatule.
(8) Seotud ettevõtja käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja, kelle aastaaruanne konsolideeritakse hankija aastaaruandega, või ettevõtja, kelle üle hankijal on otseselt või kaudselt valitsev mõju käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktis 3 nimetatud viisil või kellel on valitsev mõju hankija üle või kes on koos hankijaga sama isiku valitseva mõju all.
(9) Gaasi või soojusenergiaga seotud valdkondades käesoleva seaduse § 146 lõike 1 tähenduses tegutsev hankija, elektrienergiaga seotud valdkondades § 147 lõike 1 tähenduses tegutsev hankija ning nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uurimise või neis kaevandamisega seotud valdkondades § 152 tähenduses tegutsev hankija ei ole kohustatud käesolevat seadust järgima lepingu sõlmimisel energia või energia tootmiseks vajaliku kütuse ostmiseks.
(10) Veega seotud valdkondades käesoleva seaduse § 148 lõike 1 tähenduses tegutsev hankija ei ole kohustatud järgima vee ostmisel käesolevat seadust.
§ 154. Tegevuse otsesele konkurentsile avatuks määramine
(1) Hankija ei ole kohustatud rakendama käesolevat seadust, kui vastav võrgustikusektori tegevus on hankelepingu täitmise kohas piiramatu juurdepääsuga turul otseselt konkurentsile avatud ja Euroopa Komisjon on võtnud vastu sellekohase otsuse.
(2) Tegevuse avatus otsesele konkurentsile määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse alusel.