(1) Vaidlustuskomisjon hindab ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse laekumisest arvates selle vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.
(2) Kui vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustuses on kõrvaldatavaid puudusi, annab ta vaidlustajale puuduste kõrvaldamiseks kahe tööpäeva pikkuse tähtaja.
(3) Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui:
1) vaidlustus ei ole esitatud tähtajaks;
2) vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi;
3) samas asjas on juba tehtud otsus vaidlustuskomisjonis või kohtus;
4) vaidlustatud riigihanke või otsuse kohta on tehtud käesoleva seaduse §-s 208 nimetatud ettekirjutus;
5) hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud;
6) vaidlustaja ei tõenda riigihanke alusdokumentide vaidlustamisel vaidlustuskomisjonile vastuvõetaval viisil, et tal on reaalne võimalus riigihankes osaleda;
7) vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.
(4) Kui vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustus või vaidlustusele lisatud dokumendid ei ole eestikeelsed, võib vaidlustuskomisjon lugeda selle käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puuduseks ja nõuda vaidlustuse või vaidlustusele lisatud dokumentide tõlget. Kui vaidlustusele lisatud dokumentide tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib vaidlustuskomisjon jätta vaidlustusele lisatud dokumendid tähelepanuta.
(5) Vaidlustuskomisjon kaasab vaidlustuse läbivaatamisse ka iga riigihankes osaleva või osalemisest huvitatud ettevõtja, kelle õiguste üle vaidlustuse läbivaatamise käigus võidakse otsustada (edaspidi kolmas isik). Kolmandat isikut ei pea kaasama, kui vaidlustus esitatakse riigihanke alusdokumendi peale ja vaidlustusest ei selgu, millise kolmanda isiku huve see võib puudutada.
(6) Vaidlustuskomisjoni teated loetakse menetlusosalistele teatavaks tehtuks järgmisel tööpäeval nende vaidlustuskomisjonile teadaolevale elektronposti aadressile edastamisest arvates.
(1) Vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada.
(2) Riigihanke peatamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi ja teeb vastavasisulise otsuse kolme tööpäeva jooksul sellekohase puudusteta taotluse saamisest arvates. Kui vaidlustus on tagastatud puuduste kõrvaldamiseks, vaatab vaidlustuskomisjon riigihanke peatamise taotluse läbi ja teeb vastavasisulise otsuse kolme tööpäeva jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates.
(3) Vaidlustuskomisjon võib riigihanke peatamise üle otsustamiseks nõuda menetlusosaliste seisukohti, mille nad on kohustatud andma ühe tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjoni nõude saamisest arvates.
(4) Vaidlustuskomisjon võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel riigihanke peatamise kohta tehtud otsuse igas vaidlustusmenetluse staadiumis kehtetuks tunnistada.
(5) Kui hankelepingu sõlmimise ainus takistus on vaidlustusmenetlus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Vaidlustuskomisjon võib taotluse läbivaatamisel nõuda menetlusosaliste seisukohti, mille nad on kohustatud andma kahe tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjoni nõude saamisest arvates.
(7) Kui vaidlustuskomisjon on käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel teinud otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta ja vaidlustusmenetlus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse üle lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 1, 3 või 5 alusel ning hankija pole vaidlustusmenetluse lõppemise ajaks hankelepingut sõlminud, kaotab vaidlustuskomisjoni otsus hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta vaidlustusmenetluse lõppedes kehtivuse.
(8) Kui vaidlustuskomisjon on riigihanke peatanud ja pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäev saabub vaidlustusmenetluse ajal, on hankijal kohustus pikendada pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega mõistliku aja võrra. Riigihanke peatamise korral on hankijal kohustus teha pakkujatele vastavalt käesoleva seaduse § 112 lõikes 2 sätestatule ettepanek esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks.
(9) Kui vaidlustuskomisjon on riigihanke peatanud või tunnistanud peatamise otsuse kehtetuks, teavitab hankija registri kaudu viivitamata sellest kõiki talle teadaolevaid riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid ja taotlejaid.
(1) Vaidlustuskomisjon tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalisele.
(2) Niisuguse vaidlustuse saamisel, mille puhul puuduvad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 nimetatud alused see läbi vaatamata jätta, teatab vaidlustuskomisjon viivitamata hankijale ja kolmandale isikule vaidlustuse esitamisest ja edastab neile vaidlustuse koopia.
(3) Kui vaidlustuskomisjon määrab vaidlustajale tähtaja vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, teatab ta hankijale vaidlustuse esitamisest ning edastab talle pärast puuduste kõrvaldamist vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuse koopia. Kui vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata käesoleva seaduse § 192 lõike 3 punkti 2 alusel, teatab vaidlustuskomisjon sellest viivitamata hankijale.
(4) Pärast vaidlustuse esitamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõike 3 esimeses lauses nimetatud teate saamist, kuid enne käesoleva seaduse §-s 201 nimetatud tingimuse saabumist sõlmitud hankeleping on tühine.
(5) Hankija esitab vaidlustusele kirjaliku vastuse kolme tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonilt vaidlustuse koopia saamisest arvates, lisades sellele kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida vaidlustuskomisjon nõuab. Kirjalikus vastuses võib hankija teha vaidlustuse lahendamise ettepaneku.
(6) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike 5 alusel on vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmas isik, esitab kolmas isik vaidlustusele kirjaliku vastuse kolme tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonilt vaidlustuse koopia saamisest arvates, lisades sellele kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid.
(7) Vaidlustuskomisjon võib vastava taotluse alusel pikendada vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, kui see ei too kaasa vaidlustusmenetluse põhjendamatut pikenemist.
(8) Vaidlustuskomisjon edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud kirjalike vastuste koopiad viivitamata teistele menetlusosalistele.
(9) Vaidlustuskomisjon võib nõuda vaidlustajalt, hankijalt ja kolmandalt isikult enne vaidlustuse läbivaatamist täiendavat kirjalikku seletust või tõendeid vaidlustatava riigihanke alusdokumendi või otsuse sisu kohta. Vaidlustaja, hankija ja kolmas isik on kohustatud esitama nõutud dokumendid vaidlustuskomisjonile kahe tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonilt sellekohase nõudmise saamisest arvates.
(10) Vaidlustusmenetluses on menetlusosalisel õigus tutvuda vaidlustusmenetluses esitatud dokumentidega, arvestades käesoleva seaduse § 110 lõikes 5 sätestatut.
(1) Vaidlustuse vaatab läbi kas vaidlustuskomisjoni liige ainuisikuliselt või komisjoni vähemalt kolmeliikmeline koosseis, kui vaidlustuse lahendamine kollegiaalselt on komisjoni juhataja arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast.
(2) Vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras või korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil menetlusosaliste osavõtul. Vaidlustuskomisjon korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil juhul, kui vaidlustuskomisjon peab seda vaidlustuse lahendamiseks vajalikuks või kui vaidlustaja ja hankija seda mõlemad nõuavad.
(3) Vaidlustuskomisjon teatab hankijale, vaidlustajale ja kolmandale isikule istungi toimumise aja ja koha vähemalt neli tööpäeva enne istungi toimumist.
(4) Kui hankija või kolmas isik ei ilmu istungile, vaatab vaidlustuskomisjon vaidlustuse istungil läbi ilma hankija või kolmanda isiku osavõtuta. Vaidlustaja istungile ilmumata jäämise korral jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, tagastab selle oma otsusega vaidlustajale ja teatab sellest viivitamata hankijale.
(5) Vaidlustuskomisjon võib vajaduse korral korraldada täiendava istungi, millest teatatakse hankijale, vaidlustajale ja kolmandale isikule kas eelmisel istungil või vähemalt kolm tööpäeva enne täiendava istungi toimumist.
(6) Asjaajamine vaidlustusmenetluses ja vaidlustuse läbivaatamine toimuvad eesti keeles. Menetlusosalisel, kes ei saa eesti keelest aru, on õigus anda seletusi ja esineda vaidlustuse läbivaatamisel tõlgi või eesti keelt oskava esindaja vahendusel. Tõlgi kaasamise ja talle tasu maksmise kohustus on tõlki vajaval isikul.
(7) Eesti keelt mitteoskava vaidlustaja ilmumine istungile ilma tõlgita või eesti keelt oskava esindajata loetakse vaidlustaja istungile ilmumata jäämiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses.
(8) Vaidlustuskomisjon võib kaasata vaidlustuse läbivaatamisele eksperte. Eksperdi kaasamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 153 ja 293–305 sätestatut.
(9) Kui vaidlustuskomisjon kaasab vaidlustuse läbivaatamisele eksperdi menetlusosalise taotlusel, tasub menetlusosaline eksperditasu enne ekspertiisi määramist vaidlustuskomisjoni näidatud arveldusarvele. Eksperditasu makstakse eksperdile välja kohe pärast ekspertiisi lõpetamist.
(10) Vaidlustuse läbivaatamise käigus sellise asjaolu ilmnemisel, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse käesoleva seaduse § 208 lõikes 1 sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Rahandusministeeriumi ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni.
(11) Kui vaidlustuse läbivaatamise käigus selgub, et hankija on teavitanud Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 179¹ sätestatule ja Rahapesu Andmebüroo ei ole hankijat veel kontrolli tulemustest teavitanud, peatab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste selgumiseni.
(1) Vaidlustuskomisjon võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. Olenemata asja määramisest läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, võib vaidlustuskomisjon kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks istungil.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, ent vaidlustuskomisjon peab vajalikuks uurida mõnd asjas tähtsust omavat küsimust istungil, võib vaidlustuskomisjon piirata istungil arutatavate küsimuste ringi, piirdudes ülejäänud osas kirjalike seisukohtadega.
(3) Kirjaliku menetluse puhul määrab vaidlustuskomisjon menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, samuti otsuse teatavaks tegemise aja. Vajaduse korral võib otsuse teatavaks tegemise aja määrata ka hiljem.
(1) Vaidlustusmenetlus lõpeb:
1) vaidlustuse lahendamisega kokkuleppel;
2) vaidlustusest loobumisega vaidlustaja poolt;
3) vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt;
4) vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus või kahju hüvitamise taotlus rahuldamata;
5) vaidlustuskomisjoni otsusega rahuldada vaidlustus osaliselt või täielikult, tunnistades kehtetuks hankija tehtud riigihankega seotud seadusega vastuolus olev otsus või kohustades hankijat viima riigihanke alusdokumendi vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega;
6) vaidlustuskomisjoni otsusega rahuldada osaliselt või täielikult taotlus mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja hüvitis hankija õigusvastase otsuse, toimingu või riigihanke alusdokumendi tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks;
7) vaidlustuskomisjoni otsusega lõpetada vaidlustusmenetlus pärast Rahandusministeeriumi poolt käesoleva seaduse §-s 208 nimetatud ettekirjutuse tegemist;
8) vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused.
(2) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 1 alusel või §-s 11, 12, 132–134, 153 või 170 erandi kasutamise õiguspärasuse kohta esitatud vaidlustuse rahuldamise korral keelab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankelepingu sõlmimise.
(3) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punktide 2–6 alusel esitatud vaidlustuse rahuldamisel võib vaidlustuskomisjon oma otsusega:
1) tuvastada hankelepingu tühisuse käesoleva seaduse § 31 või 121 alusel või
2) jätta hankelepingu jõusse, lühendades hankelepingu tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse asjaolude olemasolu käesoleva seaduse § 31 või 121 alusel. Otsuse tegemisel võetakse arvesse olulist avalikku huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu tühisuse korral.
(4) Käesoleva paragrahvi tähenduses ei ole olulise avaliku huviga seotud põhjusteks vastava hankelepinguga otseselt seotud majanduslikud huvid. Hankelepinguga otseselt seotud majanduslike huvide hulka kuuluvad muu hulgas hankelepingu täitmise edasilükkumisest, uue riigihanke alustamisest ja hankelepingut täitva pakkuja vahetamisest tulenevad kulud ning hankelepingu tühisusest tulenevate õiguslike kohustuste kulud. Majanduslikke huve võib pidada olulise avaliku huviga seotud põhjuseks üksnes siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid hankelepingu tühisuse tuvastamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed.
(5) Vaidlustusmenetluse lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, 2 või 3 vormistatakse vaidlustuskomisjoni otsusega. Kui sõlmitakse kokkulepe, loobutakse vaidlustusest või tunnistatakse vaidlustus põhjendatuks istungil, vormistatakse vaidlustusmenetluse lõppemine kirjaliku protokolliga.
(6) Kui vaidlustaja loobub vaidlustusest enne selle läbivaatamist avalikul istungil või otsuse tegemist kirjalikus menetluses, lõpetab vaidlustuskomisjon oma otsusega menetluse ja teatab sellest kohe hankijale.
(7) Vaidlustusmenetluse lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4, 5 või 6 vormistatakse vaidlustuskomisjoni motiveeritud otsusega.
(8) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 7 alusel ei hinda vaidlustuskomisjon riigihanke alusdokumendi või hankija otsuse õiguspärasust.
(9) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu nõuet, võib vaidlustuskomisjon lõpetada vaidlustusmenetluse nende nõuete suhtes ühes otsuses erinevatel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel.
(1) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 3 või 7 sätestatud alusel või punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
(2) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
(3) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega vaidlustajalt hankija kasuks välja hankija poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Vaidlustaja tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud jäävad vaidlustaja kanda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud juhul.
(4) Kui vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 1 alusel ei ole hankija ja vaidlustaja vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluvate kulude jagamises kokku leppinud, jäävad vaidlustusmenetluse kulud poolte kanda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud juhul.
(4¹) Vaidlustusmenetluse lõppemise korral käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel enne vaidlustuskomisjoni istungit või § 196 lõikes 3 nimetatud tähtaega tagastatakse vaidlustajale tasutud riigilõiv.
(5) Vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel käesoleva seaduse § 195 lõike 4 teise lause või lõike 7 alusel jäävad vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja kanda.
(5¹) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.
(6) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 9 alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega menetlusosalistelt nende poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud välja, lähtudes iga vaidlustusmenetluse lõppemise aluse puhul käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 8 sätestatust.
(7) Kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel tagastamisele.
(8) Kui vaidlustusmenetluses osaleb kolmas isik, mõistab vaidlustuskomisjon kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmandale isikule välja tema poole vastaspoolelt samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku poolt tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmanda isiku enda kanda.
§ 199. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise kord
(1) Taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, esitatakse vaidlustuskomisjonile vaidlustuse läbivaatamiseks peetaval istungil, või kui vaidlustus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, hiljemalt käesoleva seaduse § 196 lõikes 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks. Vaidlustuse läbivaatamiseks peetaval istungil osalemisega seotud lepingulise esindaja kulude nimekiri esitatakse vaidlustuskomisjonile ühe tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.
(2) Kehtetu
§ 200. Otsuse teatavaks tegemine, jõustumine ja toime
(1) Vaidlustuskomisjon teeb vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva jooksul, käesoleva seaduse § 191 lõike 1 alusel vaidlustuse nõude või aluse muutmise või täiendamise korral 35 päeva jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates.
(2) Kui vaidlustuskomisjon on kaasanud vaidlustuse läbivaatamisse eksperdi käesoleva seaduse § 195 lõike 8 alusel, pöördunud Euroopa Kohtu poole asjas eelotsuse saamiseks või teavitanud lõike 10 alusel Rahandusministeeriumi, kuid Rahandusministeerium ei alusta järelevalvemenetlust või lõpetab selle, tegemata ettekirjutust riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, ja seetõttu ei ole võimalik teha otsust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, tehakse vaidlustuskomisjoni otsus, millega vaidlustus sisuliselt lahendatakse, teatavaks kümne tööpäeva jooksul eksperdiarvamuse, eelotsuse või Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse alustamata jätmise või lõpetamise teatise saamisest arvates.
(2¹) Kui ekspert kaasati, Euroopa Kohtu poole pöörduti või Rahandusministeeriumi teavitati enne asjas istungi pidamist või kirjaliku menetluse korral enne täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks vaidlustuskomisjoni määratud tähtaja möödumist, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kümnetööpäevane tähtaeg aja võrra, mis on vajalik käesoleva seaduse §-des 194–196 sätestatud toimingute tegemiseks.
(2²) Kui vaidlustuskomisjon on peatanud vaidlustuse läbivaatamise käesoleva seaduse § 195 lõike 11 alusel ja seetõttu ei ole võimalik teha otsust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, tehakse vaidlustuskomisjoni otsus, millega vaidlustus sisuliselt lahendatakse, teatavaks 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 179² sätestatud Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste vaidlustuskomisjonile teatavaks saamisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ja vaidlustuse lahendamisel kirjalikus menetluses teatab vaidlustuskomisjon menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja vähemalt kolm tööpäeva enne otsuse teatavaks tegemist.
(4) Vaidlustuskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Vaidlustuskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud vaidlustuskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.
(5) Vaidlustuskomisjoni otsus riigihanke peatamise, peatamata jätmise või peatamise kehtetuks tunnistamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisest arvates.
(6) Vaidlustuse rahuldamisel on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine.
(1) Hankija ei või jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.
(2) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.
(3) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata alustel, välja arvatud käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 2 alusel või vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel ja tagastamisel § 195 lõike 4 alusel, ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustusmenetluse lõppemise või vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemisest.
(3¹) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist.
(4) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuskomisjoni või kohtu sellise otsuse või kohtulahendi tegemisest, millega vaidlustuskomisjon või kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks vaidlustus- või kohtumenetluse kestel.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud piirangutega vastuolus olev hankeleping on tühine.
(1) Riigihanke korraldamisel, hankelepingu sõlmimisel või muutmisel hankija tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile käesolevas seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(2) Taotlus vaidlustuskomisjoni tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Rahandusministeeriumile.
(3) Kui hankija, vaidlustuskomisjon või Rahandusministeerium jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtajaks lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul vastava otsuse saamisest arvates esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kui hankija ei nõustu vaidlustuskomisjoni otsusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamise kohta, võib hankija 30 päeva jooksul vastava otsuse saamisest arvates esitada halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks.
(1) Rahandusministeerium teeb üksnes avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi järelevalve) käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.
(2) Rahandusministeerium tegutseb seaduse alusel ja on järelevalve tegemisel sõltumatu.
(3) Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust. Järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks.
Rahandusministeerium võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Järelevalvemenetlus viiakse läbi Rahandusministeeriumi algatusel üksnes avaliku huvi kaitseks. Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada:
1) põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud;
2) valimipõhise kontrollina.
(2) Järelevalvemenetlus algab hankija kirjaliku teavitamisega või esimese menetlustoiminguga, kui järelevalvet tehakse ette teatamata kohapeal. Vajaduse korral küsitakse järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja kogutakse lähteandmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt alustatud järelevalvemenetluse korral ei tohi hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne järelevalvemenetluse lõppemist või enne ettekirjutuse täitmist käesoleva seaduse § 208 lõikes 2 sätestatud juhul. Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud hankeleping või raamleping on tühine.
(4) Järelevalvemenetlus lõpeb:
1) kirjaliku teatega järelevalvemenetlust välistavate asjaolude esinemise kohta;
2) ettekirjutuse hankijale teatavaks tegemisega;
3) kirjaliku kontrolliaktiga.
(1) Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui:
1) järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus vaidlustuskomisjonile;
2) rikkumine on vaidlustuskomisjoni või kohtu menetluses, välja arvatud käesoleva seaduse § 195 lõikes 10 sätestatud juhul, samuti siis, kui selle kohta on vaidlustuskomisjoni või kohtu jõustunud menetlust lõpetav lahend, milles on antud õiguslik hinnang rikkumise asjaoludele;
3) rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine;
4) riigihanke menetlus on lõppenud.
(2) Järelevalvemenetluse võib jätta alustamata või alustatud järelevalvemenetluse lõpetada, kui:
1) järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile;
2) rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus.
(3) Kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium teate esitajat menetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud ei takista järelevalvemenetluse alustamist ja läbiviimist käesoleva seaduse § 205 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul.
(1) Järelevalveteade on pöördumine, mis osutab käesoleva seaduse rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses märgukirja kohta sätestatut.
(2) Järelevalveteate võib esitada igaüks, sõltumata sellest, kas rikkumisena kirjeldatud juhtum rikub teate esitaja õigusi. Järelevalveteate esitaja era- ja majandushuvide kaitseks ning järelevalve tagamiseks tunnistab Rahandusministeerium järelevalveteate asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ja teate esitajale tagatakse konfidentsiaalsus.
(1) Rahandusministeerium võib enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata.
(2) Rahandusministeeriumil on õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata.
(3) Kui hankija on jaotanud riigihanke sama menetluse raames osadeks ja käesoleva seaduse rikkumine, mis tingib Rahandusministeeriumi ettekirjutuse tegemise, esineb ühe või mõne osa suhtes, teeb Rahandusministeerium ettekirjutuse üksnes nende osade suhtes, mille suhtes rikkumine esineb.
(4) Enne ettekirjutuse tegemist teeb Rahandusministeerium hankijale teatavaks ettekirjutuse tegemise kavatsuse, andes hankijale vastuväidete esitamiseks vähemalt kolme tööpäeva pikkuse tähtaja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tegemise korral on kõik riigihankega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast ettekirjutuse tegemist. Samuti on tühine hankeleping või raamleping, mis sõlmitakse pärast riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemist.
(6) Rahandusministeerium võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha ülemmäär esimesel korral kuni 2500 eurot ning järgmistel kordadel kokku kuni 10 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
(1) Rahandusministeeriumi valimipõhise kontrolli tulemuste kohta koostatakse kirjalik kontrolliakt, mis tehakse teatavaks hankijale ja avalikustatakse riigihangete veebilehel.
(2) Kontrolliaktis märgitakse:
1) hankija nimi ja registrikood;
2) akti koostamise kuupäev ja kontrolliperiood;
3) järelevalvemenetluse eesmärk ja ulatus;
4) järelevalvemenetluses tuvastatud asjaolud ja rikkumised;
5) hinnang hankija kohustuste täitmisele (järeldused);
6) akti koostanud Rahandusministeeriumi järelevalveametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoha nimetus ja allkiri.
(3) Enne kontrolliakti allkirjastamist antakse hankijale võimalus avaldada kontrolliakti projekti kohta arvamust. Arvamust saab avaldada kirjalikus vormis ja Rahandusministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
§ 210. Rahandusministeeriumi soovitused ja juhised
(1) Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid käesoleva seaduse paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks.
(2) Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust lõpetavas dokumendis või need esitatakse eraldi.
§ 211. Rahandusministeeriumi tegevus süüteokahtluse ja korruptsioonijuhtumi korral
(1) Kui järelevalve käigus Rahandusministeeriumile teatavaks saanud asjaolude kogum võib anda aluse süüteokahtluseks või sellel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium talle teadaolevatest asjaoludest pädevat kohtuvälist menetlejat, uurimisasutust või prokuratuuri.
(2) Rahandusministeerium võib oma ülesannete ja volituste piires teha koostööd uurimisasutuse, prokuratuuri ning teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega. Koostöö sisuks on peamiselt ametkondadevaheline teabevahetus ja tegevuste koordineerimine.
(1) Kui Euroopa Komisjon teavitab Eesti Vabariiki kirjalikult Euroopa Liidu või riigisiseste riigihankealaste õigusaktide sätete tõsisest rikkumisest riigihanke korraldamisel, on asjaomase riigihanke korraldanud hankija kohustatud kolme tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumilt vastava teate saamisest arvates edastama Rahandusministeeriumile kogu asjakohase informatsiooni vastava riigihanke kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni käsitlemise ja Euroopa Komisjonile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026007&id=115082017004 määrusega.
§ 219. Alustatud riigihangete lõpetamine, hankelepingute muutmine, esitatud vaidlustuste lahendamine, väärteomenetluste jätkamine ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide kehtivus
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked viiakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi käesolevas paragrahvis riigihangete seadus) sätestatud nõuetest, välja arvatud sama seaduse §-s 37 sätestatud kohustus esitada riigihanke aruanne ja aruande lisa. Nimetatud riigihangete lõppedes on hankijal kohustus teatada hankemenetluse lõppemisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.
(2) Riigihangete seaduse alusel sõlmitud raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimisel ei kohaldata riigihangete seaduse § 71 lõiget 5.
(3) Riigihangete seaduses sätestatud nõuete alusel sõlmitud hankelepingu muutmise korral ei kohaldata riigihangete seaduse § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingu muutmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 123.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihangetes esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes riigihangete seaduses sätestatud nõuetest.
(5) Tegu, mille isik on toime pannud enne käesoleva seaduse jõustumist ja mis on väärteona karistatav ka käesoleva seaduse alusel, kvalifitseeritakse käesolevas seaduses väärteokoosseisu ettenägeva paragrahvi järgi.
(6) Riigihangete seaduse § 10 lõike 5 alusel kehtestatud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni.
(7) Riigihangete seaduses sätestatud nõuete alusel sõlmitud hankelepingu ülesütlemise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 124.
Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2018. aasta 15. juulit, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva seaduse 2018. aasta 15. juulini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.
(1) Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2022. aasta 1. juunit, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva seaduse 2022. aasta 31. maini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.
(2) Riigihanked, mida alustati enne käesoleva lõike jõustumist, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva lõike jõustumise ajal jõustuvast käesoleva seaduse redaktsioonist.
§ 219³. Enne 2026. aasta 1. novembrit alustatud riigihanke menetluste lõpetamine
Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2026. aasta 1. novembrit, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva seaduse 2026. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.
(1) Kuni 2018. aasta 17. oktoobrini võimaldab hankija riigihankega seotud teabevahetust hankija ja ettevõtja vahel, sealhulgas hankedokumentide kättesaadavaks tegemist, taotluse, pakkumuse ja selgituste esitamist elektrooniliselt vähemalt 70 protsendi ulatuses registris alustatud riigihangete arvust.
(2) Kogu keskse hankija riigihangetega seotud teabevahetus keskse hankija ja ettevõtja vahel, sealhulgas riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning taotluse, pakkumuse ja selgituse esitamine, toimub elektrooniliselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 220¹. Elektroonilise teabevahetuse kohustuse nõuded enne 2020. aasta 15. juulit alustatud riigihangetele
Käesoleva seaduse § 30 lõike 9, § 41¹, § 45 lõigete 1 ja 1¹ ning § 45 lõike 7¹ 2020. aasta 15. juulil jõustunud redaktsiooni kohaldatakse ka enne nimetatud kuupäeva alustatud riigihangetele, sõlmitud raamlepingute alusel hankelepingu sõlmimisele ja raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingutele.
§ 221. Alltöövõtjate kontrollimine kuni 2018. aasta 31. detsembrini
(1) Kuni 2018. aasta 31. detsembrini lähtub hankija alltöövõtjate kontrollimisel lisaks käesoleva seaduse § 122 lõigetele 1, 4, 7 ja 11 ka käesolevas paragrahvis sätestatust.
(2) Ehitustööde hankelepingute korral ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingute korral nõuab hankija riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajal hankijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Hankija nõuab hankelepingu sõlminud pakkujalt sama teabe esitamist kõikide lisanduvate hankelepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja teabe esitamist selle kohta, kui hankelepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse.
§ 222. Vaidlustusmenetluse kulude jaotamine kuni 2018. aasta 31. detsembrini
(1) Kuni 2018. aasta 31. detsembrini lähtub vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel lisaks käesoleva seaduse § 198 lõigetele 4, 5 ja 7 ka käesolevas paragrahvis sätestatust.
(2) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 3 või 7 alusel või punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses ja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
(3) Vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise korral mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt riigilõivu ja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu välja proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega.
(4) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega vaidlustajalt hankija või kolmanda isiku kasuks välja nende poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluvad menetluskulud jäävad vaidlustaja kanda.
(5) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 9 alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega menetlusosalistelt nende poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu ja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu välja, lähtudes iga vaidlustusmenetluse lõppemise aluse puhul käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatust.
(1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. septembril.
(2) Käesoleva seaduse § 85 lõige 6 ning § 115 lõike 2 punkt 2 ja lõiked 3–6 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.
(2¹) Käesoleva seaduse § 122 lõiked 2, 3, 5 ja 6 jõustuvad 2018. aasta 15. juulil.
(3) Käesoleva seaduse § 23 lõige 9 ja § 45 lõige 1 jõustuvad 2018. aasta 18. oktoobril.
(4) Käesoleva seaduse § 198 lõiked 1–3 ja 6, § 199 ning § 122 lõiked 8–10 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.