Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-11-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 73b9b57b5beb82b026c2e09fe325a1e31a5108c19a807c1743008831411ffa70
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Käesolev seadus sätestab riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. (2) Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise, julgeolekuriskide ning keskkonnahoidlike lahendustega.
Propose a change1) Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.
Propose a change1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) ainuõigus on ettevõtjale Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas oleva õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud õigus tegutseda teatud tegevusalal, mille tulemusel on sellel tegevusalal tegutsemine teistel ettevõtjatel oluliselt piiratud; 2) elektrooniline vahend on seade kaabli, raadioside, optiliste tehnoloogiate või muude elektromagnetiliste tehnoloogiate abil saadetud, edastatud ja vastuvõetud andmete töötlemiseks, sealhulgas digitaalseks pakkimiseks, ja salvestamiseks; 3) eriõigus on kahele või enamale ettevõtjale Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas oleva õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud õigus tegutseda teatud tegevusalal, mille tulemusel on sellel tegevusalal tegutsemine kolmandatel ettevõtjatel oluliselt piiratud; 4) ettevõtja on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik või riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik, kes osaleb kaubaturul; 5) hankemenetlus on riigihanke korraldamine käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras; 6) hankepass on dokument, milles ettevõtja kinnitab kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist, kvalifitseerimise tingimustele vastavust, kui hankija on need seadnud, ning asjakohasuse korral vastavust kriteeriumidele, mille alusel hankija valib taotlejad, kellele teeb pakkumuse esitamise ettepaneku; 7) hankijaprofiil on vabatahtlik hankija veebilehel avaldatav riigihangete rubriik, mis võib sisaldada eelteateid, teavet käimasolevate, lõpetatud ja kavandatavate riigihangete ning sõlmitud hankelepingute kohta ja muud hankija riigihangetega seotud teavet; 8) huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena; 8¹) ideekonkurss on auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või projekti; 9) innovatsioon on uue või märkimisväärselt täiustatud asja, teenuse või protsessi, sealhulgas tootmis- või ehitusprotsessi, uue turustusviisi või uue organisatsioonilise meetodi kasutuselevõtt äritavades, töökorralduses või välissuhetes; 10) keskne hankija on keskseid riigihankeid korraldav hankija, kes võib pakkuda ka riigihanke tugiteenuseid; 11) kolmas riik on riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik; 12) kontsessionäär on ettevõtja, kellega on sõlmitud kontsessioonileping; 13) kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile; 14) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus on riigihanke menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping; 14¹) osamaksumus on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatav osa; 15) raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused; 16) riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt; 17) riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid; 17¹) riigihanke menetlus on igasugune käesoleva seaduse alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine; 18) võrgustikusektor on käesoleva seaduse §-des 146–152 nimetatud valdkond; 19) väljakuulutatav hankemenetlus on hankemenetlus, mis algab hanketeate avaldamisega riigihangete registris (edaspidi ka register) ja hõlmab avatud hankemenetlust, piiratud hankemenetlust, võistlevat dialoogi, innovatsioonipartnerlust ja konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust.
Propose a change(1) Käesolevas seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija (edaspidi koos hankija). (2) Avaliku sektori hankija on: 1) riik või riigiasutus; 2) kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus; 3) muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus; 4) sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik või mille asutajatest rohkem kui pool on käesoleva lõike punktis 2 või 3 nimetatud hankijad või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad punktides 1–3 nimetatud hankijad; 5) eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud. (3) Võrgustikusektori hankija on tegutsemisel võrgustikusektoris: 1) avaliku sektori hankija; 2) isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud; 3) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 tähenduses ei peeta eri- või ainuõiguseks väljakuulutatava hankemenetluse, kontsessiooniteate avaldamisega alanud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse või muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374), II lisas nimetatud õigusakti alusel objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes ja läbipaistvalt läbi viidud menetluse tulemusena antud õigust.
Propose a change(1) Avaliku sektori hankijana käsitatakse iga isikut, kes tellib avaliku sektori hankija poolt rohkem kui 50 protsendi ulatuses rahastatavaid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242) II lisa klassis 45.21 nimetatud insenertehniliste rajatiste ehitustöid või haiglate, spordi- või puhkerajatiste, kooli-, ülikooli- või haldushoonete ehitustöid ja nende ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne ehitustööde rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ehitustööde hankelepinguga seotud teenuseid ja nende teenuste eeldatav maksumus on võrdne käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud hankijatele kehtestatud asjade ja teenuste rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (2) Ehitustööde hankelepingu sõlmimisel käsitatakse avaliku sektori hankijana iga isikut, kes tellib ehitise ehitamise, et täita kinnisasja või sellega seotud õiguse hankijale üleandmise kohustust või muud kinnisasja kasutamisega seotud kohustust. (3) Planeerimisseaduse §-s 131 nimetatud halduslepingu täitmisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 2 ega käesoleva seaduse § 8 lõike 5 punkti 2, kui ehitustööde hankelepingu maksumus on alla rahvusvahelise piirmäära.
Propose a change(1) Pakkuja on käesoleva seaduse tähenduses riigihankes hankijale pakkumuse või esialgse pakkumuse esitanud ettevõtja. (2) Taotleja on käesoleva seaduse tähenduses riigihankes hankijale taotluse esitanud ettevõtja. (3) Hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda, sealhulgas isikuna, kelle vahenditele pakkuja või taotleja käesoleva seaduse § 103 lõike 1 alusel tugineb, ainult § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. (4) Ettevõtjad võivad esitada pakkumuse, esialgse pakkumuse või taotluse ühiselt (edaspidi vastavalt ühispakkujad ja ühistaotlejad), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ühispakkujad või ühistaotlejad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. (6) Hankija ei või ühise pakkumuse või ühise riigihankes osalemise taotluse vastuvõtmise eeldusena nõuda, et ühispakkujad või ühistaotlejad oleksid moodustanud juriidilise isiku või muus õiguslikus vormis ühinenud. Kui ühispakkujatevaheliste õiguslike suhete teataval viisil ja teatavas mahus kindlaksmääramine on hankelepingu eseme olemusest lähtuvalt vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks, võib hankija nõuda vastavat kindlaksmääramist hankelepingu täitmise ajaks.
Propose a change(1) Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. (2) Hankelepingu võib hankija sõlmida üksnes käesolevas seaduses sätestatud korras. Seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine ei mõjuta hankelepingu kehtivust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija asju kas asja omandamise õigusega või ilma. Hankelepingut, mis hõlmab lisaks asjade ostmisele asjade kohaletoomist või paigaldustöid, loetakse samuti asjade hankelepinguks. (4) Teenuste hankelepinguga tellib hankija kõiki teenuseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitustööd. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna teenuste hankelepinguga hangib hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136), I ja II lisas nimetatud teenuseid. (5) Ehitustööde hankelepinguga tellib: 1) hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL II lisas või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL I lisas nimetatud ehitustöid või ehitustöid koos projekteerimisega või 2) teine isik, kes ei ole hankija, ehitustööde tegemist mis tahes rahaliste vahenditega, juhul kui nõuded selleks seab hankija, kellel on otsustav mõju ehitustööde või projekteerimise üle. (6) Kehtetu (7) Hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et hankeleping sõlmitakse kirjalikus, elektroonilises või notariaalses vormis.
Propose a change(1) Avaliku sektori hankija kehtestab organisatsioonisisese hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot. (2) Võrgustikusektori hankija kehtestab organisatsioonisisese hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot. (3) Valdkonna eest vastutav minister, kohalik omavalitsus või võrgustikusektori hankija võib kehtestada hankekorra ja hankeplaani vastavalt ministeeriumi valitsemisala hankijate, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste või võrgustikusektori hankija kontsernis tegutsevate hankijate eest. (4) Hankekorras sätestatakse muu hulgas: 1) riigihanke planeerimise, sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ning tähtpäev; 2) riigihanke eest vastutava isiku määramine, sealhulgas hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine; 3) alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord; 4) vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sealhulgas maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste lihthanke piirmäära, tellimise kord, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas; 4¹) vajaduse korral käesoleva seaduse §-s 152¹ sätestatud hankelepingute sõlmimise kord; 5) vajaduse korral kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste, sealhulgas maksumusega alla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste piirmäära, tellimise kord; 6) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis. (5) Hankija, kellel puudub hankekorra kehtestamise kohustus, määrab kindlaks meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks oma organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis või hankekorra kehtestamisel hankekorras. (6) Hankekord ja hankeplaan on avalikud. Kui hankija on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmed kindlaks määranud oma organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis, peab vastav osa dokumendist olema avalik. (7) Hankija avaldab hankekorra või muu organisatsioonisisese töökorraldust käsitleva dokumendi või selle osa oma veebilehel viivitamata pärast hankekorra kehtestamist või muutmist või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete kindlaksmääramist või muutmist ja avaldab registris viite oma veebilehele. (8) Hankija avaldab iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist.
Propose a change(1) Hankija võib enne riigihanke menetluse alustamist teha turu-uuringu riigihanke ettevalmistamiseks ning ettevõtjate planeeritavast riigihankest ja selles esitatavatest nõuetest teavitamiseks. (2) Turu-uuringu käigus võib hankija konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija riigihanke menetluses võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise. (3) Kui ettevõtja on osalenud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud turu-uuringus või olnud muul moel kaasatud riigihanke ettevalmistamisse, võtab hankija tarvitusele meetmed konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, sealhulgas: 1) esitab riigihanke alusdokumentides olulise teabe, mis on turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjaga vahetatud seoses riigihanke ettevalmistamisega; 2) määrab pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees. (3¹) Hankija ei avalda riigihanke alusdokumentides turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtja ärisaladust. (4) Kui hankija võetud meetmed ei taga võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, annab hankija enne käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punkti 7 rakendamist turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale mõistliku tähtaja jooksul võimaluse selgitada ja tõendada, et tema kaasatus riigihanke ettevalmistamisse ei moonuta konkurentsi.
Propose a change(1) Käesolevat seadust ei ole hankija kohustatud rakendama, kui: 1) avaliku sektori hankija hankelepingu sõlmimise või ideekonkursi korraldamise peamine eesmärk on pakkuda avalikkusele kättesaadavaid elektroonilise side võrke või neid käitada või pakkuda avalikkusele elektroonilise side teenust; 2) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse Eesti ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelises välislepingus sätestatud reeglite kohaselt ja hankelepingu eset kasutavad lepingupooled ühiselt või oma ühise projekti tarbeks; 3) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel; 4) hankeleping sõlmitakse sõjaväeüksuste paigutamisega seotud välislepingu alusel; 5) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise finantsinstitutsiooni erimenetluse kohaselt ning lepingu on rahastanud täismahus sama organisatsioon; 6) hankelepingut või ideekonkurssi rahastab suuremas osas rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantsinstitutsioon ja lepingu osapooled on omavahel menetlusreeglistikus kokku leppinud; 7) hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist; 8) hankijaks on meediateenuse osutaja, kes sõlmib teenuste tellimise või kontsessioonilepingu programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks; 9) meediateenuste pakkujaga sõlmitakse saateaja või programmi tellimisega seotud hankeleping; 10) tellitakse vahekohtu- või lepitusteenust; 11) tellitakse õigusteenust, mis on seotud kliendi potentsiaalse esindamisega Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi tõestamistoiminguga seotud teenust või hooldaja või eestkostja osutatavat õigusteenust või muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega; 12) tellitakse väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, ostu, müügi või loovutamisega seotud finantsteenust, Eesti Panga osutatavaid teenuseid või tehakse tehinguid seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismiga; 13) sõlmitakse laenuleping; 14) sõlmitakse tööleping; 15) hankeleping sõlmitakse mittetulundusühingu või mittetulundusliku organisatsiooniga elanikkonna kaitse või ohu ärahoidmisega seotud selliste teenuste tellimiseks, mis kuuluvad komisjoni määrusega (EÜ) nr 213/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega (ELT L 74, 15.03.2008, lk 1–375), kehtestatud CPV-koodide 75250000-3, 75251000-0, 75251100-1, 75251110-4, 75251120-7, 75252000-7, 75222000-8, 98113100-9 ja 85143000-3 alla, välja arvatud patsiendiveo kiirabiteenuse tellimine; 16) sõlmitakse hankeleping reisijate veoks raudteel või metroos; 17) hankelepingu sõlmib erakond valimiskampaania raames poliitiliste kampaaniate korraldamise selliste teenuste tellimiseks, mis kuuluvad CPV-koodide 79341400-0, 92111230-3 ja 92111240-6 alla; 18) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil; 19) tellitakse CPV-koodidega 73000000-2–73120000-9, 73300000-5, 73420000-2 ja 73430000-5 kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud, kui lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija; 20) hankeleping on seotud riigisaladusega või välisriigi salastatud teabega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses või lepingu täitmine eeldab kooskõlas õigusaktidega eriliste turvalisusnõuete täitmist või hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi korraldamine käesolevas seaduses sätestatud korras kohustaks hankijat avaldama teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks, või erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks tingimusel, et julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega; 21) ta sõlmib keskse hankijaga kokkuleppe riigihanke korraldamise teenuse või riigihanke tugiteenuse osutamise kohta või käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe. (2) Hankelepingu sõlmimisel või ideekonkursi korraldamisel kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ei ole hankija kohustatud käesolevat seadust rakendama üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4, 7, 10, 14 ja 19 ning käesoleva seaduse § 170 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud välislepingu sõlmimisest teavitab selle sõlminud hankija viivitamata kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni.
Propose a change(1) Käesolevat seadust ei ole avaliku sektori hankija kohustatud rakendama sisetehingutele. (2) Sisetehing on hankeleping, mille avaliku sektori hankija (edaspidi käesolevas paragrahvis ka kontrolliv hankija) sõlmib era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele (edaspidi käesolevas paragrahvis kontrollitav juriidiline isik): 1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollib sarnaselt oma osakonnaga kontrolliv hankija või muu juriidiline isik, kelle üle kontrollival hankijal on samasugune kontroll; 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik; 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimus on täidetud, kui kontrollival hankijal või tema kontrollitaval muul juriidilisel isikul on otsustav mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle. (4) Sisetehing on ka hankeleping, mille kontrollitav juriidiline isik avaliku sektori hankijana sõlmib kontrolliva hankijaga või viimase kontrollitava muu juriidilise isikuga tingimusel, et juriidilises isikus, kellega sõlmitakse hankeleping, puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju. (5) Sisetehing on ka hankeleping, mille kontrolliv hankija sõlmib teise kontrolliva hankijaga ühiselt kontrollitava juriidilise isikuga, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollivad sarnaselt oma osakonnaga kontrollivad hankijad ühiselt; 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik; 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud tingimus on täidetud, kui kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavates organites, kusjuures esindaja võib esindada mitut kontrollivat hankijat või kõiki neid, ja sellistel kontrollivatel hankijatel on ühiselt otsustav mõju selle kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle ning see kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate hankijate huvidega. (7) Käesolevat seadust ei ole avaliku sektori hankija kohustatud rakendama, kui ta sõlmib hankelepingu teise avaliku sektori hankija või teiste avaliku sektori hankijatega ja täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) hankelepinguga sätestatakse osalevate avaliku sektori hankijate vahelise koostöö alused või selle elluviimise tingimused eesmärgiga tagada, et avaliku sektori hankijad osutavad oma ülesandeks olevaid avalikke teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks; 2) koostöö tegemisel juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest; 3) vähem kui 20 protsenti hankelepinguga hõlmatud tegevustest toimub avatud turul. (8) Käesolevas paragrahvis nimetatud tegevuste protsendimäärade kindlakstegemisel lähtutakse avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku hanke- või koostöölepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta keskmisest kogukäibest või muust asjakohasest tegevuspõhisest näitajast selle aja kohta, nagu näiteks kulud, mis on kantud seoses asjade, teenuste ja ehitustöödega. Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta sellised andmed puuduvad või ei ole need seoses hankija või kontrollitava juriidilise isiku asutamise, äritegevuse alustamise või ümberkujundamisega enam asjakohased, võib nimetatud tegevuste osakaalu hinnata majandustegevuse prognooside abil.
Propose a change(1) Hankija võib piirata riigihanke alusdokumentides riigihankes osalevate ettevõtjate ringi, lubades osaleda üksnes kaitstud töö keskustel ja ettevõtjatel, kelle peamine eesmärk ja igapäevane põhitegevus on puuetega, vähenenud töövõimega või ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalne ja kutsealane integreerimine, või näha ette hankelepingu täitmise erivajadustega isikute tööhõiveprogrammi raames, kui vähemalt 30 protsenti sellises keskuses, ettevõttes või programmis töötavatest inimestest on puuetega, vähenenud töövõimega või ebasoodsas olukorras. (2) Kaitstud töö keskus on käesoleva seaduse § 4 punkti 4 tähenduses ettevõtja, kes pakub töökohti pikaajalistele töötutele ja vähenenud töövõimega või puuetega inimestele, kes ei ole võimelised leidma tööd tavalisel tööturul.
Propose a change(1) Lihthanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 50 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu, ning võrgustikusektori hankija sõlmitava asjade või teenuste hankelepingu korral 100 000 eurot; 3) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde hankelepingu ning võrgustikusektori hankija sõlmitava ehitustööde hankelepingu korral 500 000 eurot; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6.–15. jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 6.–15. jaotises loetletud eriteenuste hankelepingu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64) IV lisa 6.–15. jaotises loetletud eriteenuste kontsessioonilepingu ja ideekonkursi korral 100 000 eurot; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 1.–5. jaotises loetletud sotsiaalteenuste hankelepingu, kontsessioonilepingu, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL IV lisa 1.–5. jaotises loetletud sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu korral 500 000 eurot. (2) Kehtetu (3) Rahvusvaheline piirmäär, sealhulgas sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvaheline piirmäär, on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artiklite 8 ja 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklite 4 ja 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklite 15 ja 17 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise piirmäära avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata iga kord pärast selle avaldamist Euroopa Komisjoni poolt. (4) Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvaheline piirmäär on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ artiklite 8 ja 68 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmäära avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata iga kord pärast selle avaldamist Euroopa Komisjoni poolt.
Propose a change(1) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (2) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (3) Avaliku sektori hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste lihthanke piirmääraga või ületab seda. (4) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (5) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmääraga. (6) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste rahvusvahelise piirmääraga. (7) Kehtetu (8) Kehtetu (9) Võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata. (9¹) Võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 152¹ sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (10) Võrgustikusektori hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 166 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata. (10¹) Kriisiolukorra ajal on hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda. (11) Hankijal on õigus kohaldada lihthanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. (12) Kui hankija alustab riigihanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima käesolevas seaduses sätestatud riigihanke menetluse korda.
Propose a change(1) Avaliku sektori hankija kohaldab kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda ja §-s 136 sätestatut, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (1¹) Võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab käesoleva seaduse §-s 152¹ sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (2) Avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (3) Avaliku sektori hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne sotsiaal- ja eriteenuste lihthanke piirmääraga. Võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab sama korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvahelise piirmääraga. (4) Kui hankija korraldab käesoleva seaduse § 15 lõike 11 alusel kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse, kohaldab ta §-des 135 ja 136 sätestatut.
Propose a change(1) Avaliku sektori hankija kohaldab ideekonkursi korraldamisel käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda. (2) Võrgustikusektori hankija kohaldab ideekonkursi korraldamisel käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkurss on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris ja ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ja segalepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse hankeleping peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. (2) Kui segalepingu esemeks on osaliselt sotsiaal- või eriteenus ning osaliselt muu teenus või osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse segalepingu peamine ese kindlaks asja või teenuse eeldatava maksumuse järgi. (3) Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ning hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida hankelepingud eraldi igale hankelepingu esemele kohaldatavat menetluskorda järgides. (4) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle lihthanke või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele kohaldatavat korda järgides, kui lepingu esemeks on asjad või teenused, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke või rahvusvahelise piirmääraga ja ehitustööde eeldatav maksumus on vastavalt alla lihthanke või rahvusvahelise piirmäära. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud segalepingu peamiseks esemeks on ehitustööd, arvestab hankija pakkumuste esitamise tähtaja määramisel: 1) avatud hankemenetluses käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 6 sätestatud minimaalset tähtaega; 2) piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis käesoleva seaduse § 94 lõike 3 punktis 3 sätestatud minimaalset tähtaega, välja arvatud nimetatud lõike punktis 4 sätestatud juhul; 3) lihthankemenetluses käesoleva seaduse § 125 lõikes 4 sätestatud ehitustööde hankelepingule kohaldatavat minimaalset tähtaega. (6) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, kohaldab ta selle sõlmimisel: 1) käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga; 3) käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. 4) (7) Kui segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluv tegevus ning käesoleva seaduse kohaldamisalast väljajääv tegevus ja lepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmib hankija lepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. (8) Kui segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja käesoleva seaduse kohaldamisalast väljajääv tegevus ning lepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida lepingud iga eseme kohta eraldi. (9) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle käesolevas seaduses sätestatud korras, kui käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud piirmääraga. (10) Hankija ei või sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks.
Propose a change(1) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad või teenused, välja arvatud sotsiaal- ja eriteenused, või ehitustööd ja kontsessioonileping ning asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (2) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad või teenused, välja arvatud sotsiaal- ja eriteenused, või ehitustööd ja kontsessioonileping ning asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (3) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping ning sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga. (4) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja teenuste kontsessioonileping ning teenuste kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui lihthanke piirmäär. (4¹) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping ning kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui lihthanke piirmäär. (5) Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd ja asjad, teenused või ehitustööd võrgustikusektoris, sõlmib avaliku sektori hankija hankelepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. (6) Avaliku sektori hankija kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu peamist eset ei ole võimalik kindlaks määrata ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast, või 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (7) Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd võrgustikusektoris ja kontsessioonileping, sõlmib avaliku sektori hankija hankelepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. (8) Avaliku sektori hankija kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 152¹ sätestatud korda, kui hankelepingu peamist eset ei ole võimalik kindlaks määrata ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast, või 5. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
Propose a change(1) Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd ja kontsessioonileping, kohaldab võrgustikusektori hankija hankelepingu sõlmimisel üht järgmistest kordadest: 1) käesoleva seaduse §-s 152¹ sätestatud kord, kui asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa või kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast; 2) 3) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud kord, kui asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu korral, milles asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem lihthanke piirmäärast, kohaldab võrgustikusektori hankija käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui ehitustöö kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus hankelepingus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
Propose a change(1) Kui hankelepingu üheks esemeks on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tegevused ja ühe hankelepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatav või kui hankelepingu eri osasid ei ole võimalik objektiivselt lahutada, kohaldab hankija käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud korda. (2) Kui hankelepingu üheks esemeks on käesoleva seaduse § 170 lõike 1 alusel käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jäetud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tegevused ja ühe hankelepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatav või kui hankelepingu eri osasid ei ole võimalik objektiivselt lahutada, ei ole hankija kohustatud käesolevat seadust kohaldama.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Kõik käesolevas seaduses nimetatud eeldatavad maksumused ja eeldatavad kogumaksumused, maksumused ja kogumaksumused ning eelnevate aluseks olevad tasud ja maksed arvestatakse käibemaksuta. (2) Riigihanke eeldatava maksumuse hulka on arvestatud: 1) hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist; 2) võimalikud ideekonkursil antavad auhinnad või osalemistasud ja teenuste hankelepingu eeldatav maksumus, kui hankija kavatseb ideekonkursi tulemusel sõlmida teenuste hankelepingu; 3) kontsessioonilepingu alusel tehtavate ehitustööde ja osutatavate teenuste kogukäive koos ehitustöödeks ja teenusteks vajalike asjade maksumusega; 4) kavandatava innovatsioonipartnerluse kõigis etappides aset leidva teadus- ja arendustegevuse ning partnerluse tulemusena välja arendatavate ja tarnitavate asjade, teenuste või ehitustööde maksimaalne hinnanguline maksumus; 5) osalemistasu osalemisega seotud kulude katteks või auhind, kui hankija seda riigihankes osalejatele maksab või annab. (3) Riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. (4) Raamlepingu eeldatava maksumuse või dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatava maksumuse määramise aluseks on raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja jooksul nende alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus. (5) Kui kontsessioonilepingu maksumus on kontsessioonilepingu sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti suurem kui selle eeldatav maksumus, loetakse kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kontsessioonilepingu maksumus. (6) Kui hankija koosseisus on mitu üksust, võetakse üldjuhul riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi üksuste riigihangete eeldatav kogumaksumus. Kui iseseisvalt tegutsev üksus vastutab iseseisvalt oma riigihangete või nende osade eest, võib riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuda ainult selle üksuse riigihanke eeldatavast maksumusest. (7) Kui väljakuulutatavas hankemenetluses teavitatakse hanketeates uue teenuste või ehitustööde hankelepingu sõlmimise võimalusest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 sätestatud alustel, arvestatakse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka sellise täiendava hankelepingu alusel tellitavate teenuste või ehitustööde eeldatav kogumaksumus. (8) Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on käesolevas peatükis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. (9) Riigihanke alustamisel, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral, esitab hankija registrile teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta ja märgib, kas ta soovib eeldatava maksumuse avaldamist hanketeates või kontsessiooniteates.
Propose a change(1) Asjade hankelepingu, mille esemeks on asjade üürimine, rentimine või liisimine, eeldatav maksumus on: 1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on kuni 12 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul; 2) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 12 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus koos intresside ja asja eeldatava jääkmaksumusega pärast hankelepingu tähtaja lõppemist; 3) tähtajatu hankelepingu või hankelepingu korral, mille tähtaega ei ole võimalik eeldatava maksumuse määramise ajal kindlaks määrata, eeldatav kuumakse korrutatuna 48-ga. (2) Asjade või teenuste hankelepingu, mis on oma olemuselt regulaarne või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus on: 1) eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste samalaadsete hankelepingute kogumaksumus, mida on korrigeeritud, võttes võimaluse korral arvesse ka eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas hankelepingu kehtivuse järgmise perioodi vältel, või 2) esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus. (3) Teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks on: 1) kindlustusteenuse hankelepingu alusel makstav kindlustusmakse ja muud tasud; 2) panga- või muu finantsteenuse hankelepingu alusel makstavad teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud; 3) projekteerimisteenuse hankelepingu alusel teenuse eest makstav tasu, vahendustasu ja muud tasud. (4) Teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus on: 1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on kuni 48 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul; 2) tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.
Propose a changeEhitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel võetakse lisaks ehitustööde eeldatavale maksumusele arvesse ehitustööde tegemiseks vajalike hankijalt pakkujale üleantavate asjade ja osutatavate teenuste eeldatav maksumus üleandmise hetkel.
Propose a change(1) Hankija arvestab kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse riigihanke alusdokumentides sätestatud objektiivse meetodi alusel. (2) Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võtab hankija arvesse eelkõige: 1) mis tahes vormis valikuklausli väärtuse või kontsessioonilepingu pikendamise võimaluse; 2) tulu, mis saadakse teenuste või ehitise kasutajate makstavatest tasudest ja trahvidest, välja arvatud need, mis kogutakse hankija nimel; 3) maksed või mis tahes vormis rahalised eelised, sealhulgas teenuste kontsessioonilepingu kohustuse täitmise eest makstava hüvitise ja riiklikud investeerimistoetused, mille teeb hankija või muu avalik-õiguslik isik kontsessionäärile; 4) toetused või mis tahes vormis muud rahalised eelised kolmandatelt isikutelt kontsessioonilepingu täitmise eest; 5) tulu mis tahes vara müügist, kui see on kontsessioonilepingu osaks; 6) ehitustöö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalike hankijalt kontsessionäärile üleantavate vallasasjade ja teenuste maksumuse üleandmise hetkel; 7) pakkujatele ja taotlejatele makstavad auhinnad ja osalemistasud.
Propose a change(1) Hankija võib ühe menetluse raames riigihanke osadeks jaotada, võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatava kogumaksumuse ja sätestades hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides, kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. (2) Riigihanke korral, mis ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud ja mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, põhjendab hankija riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanke ühe menetluse raames jätta osadeks jaotamata. Osadeks jaotamata jätmise põhjendamise kohustust ei ole, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel. (3) Hankija võib piirata ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute arvu, märkides hanketeates või muus riigihanke alusdokumendis ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute maksimaalse arvu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võimaluse kasutamisel näeb hankija riigihanke alusdokumentides ette objektiivsed ja mittediskrimineerivad alused, mis määravad kindlaks, milliste osade kohta ühe pakkujaga hankeleping sõlmitakse, juhuks kui pakkumuste hindamise tulemusena sõlmitaks ühe pakkujaga rohkem hankelepinguid, kui hankija on lõike 3 alusel maksimaalsena ette näinud. (5) Hankija võib ühe pakkujaga sõlmitavad hankelepingud liita üheks hankelepinguks, kui ta on selle võimaluse hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides ette näinud ja nimetanud riigihanke osad või osade rühmad, mida võib liita.
Propose a change(1) Hankija võib riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või kontsessioonilepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise või kontsessioonilepingu sõlmimise korda. (2) Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. (3) Hankija võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, välja arvatud kontsessioonilepingu sõlmimise korral, kõrvale kalduda ja kohaldada osadeks jaotatava riigihanke mõne osa suhtes hankelepingute sõlmimisel vastava osa eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda eeldusel, et nende osade kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu riigihanke eeldatavast maksumusest. (4) Kui osadeks jaotatava riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib hankija kohaldada käesoleva paragrahvi lõiget 3 üksnes juhul, kui iga sellise osa eeldatav maksumus on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral alla 80 000 euro; 2) ehitustööde hankelepingu korral alla ühe miljoni euro.
Propose a change(1) Raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Raamlepingu võib sõlmida tähtajaga kuni neli aastat, välja arvatud juhul, kui pikem tähtaeg on põhjendatud, eeskätt raamlepingu esemest tulenevalt. Tähtajatu raamlepingu sõlmimine on keelatud. (3) Raamlepingu kehtivusajal selle alusel sõlmitud hankelepingu tähtaeg võib olla raamlepingu tähtajast lühem või pikem.
Propose a change(1) Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtutakse raamlepingu tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. (2) Raamlepingu alusel sõlmivad hankelepingu üksnes hankijad, keda on võimalik tuvastada riigihanke alusdokumentide põhjal, üksnes pakkujatega, kellega raamleping sõlmiti. (3) Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täiendada. (4) Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab hankija raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi. (5) Minikonkurss on raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel käesolevas seaduses ja raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine. (6) Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija hankelepingu sõlmimiseks valida järgmiste võimaluste vahel: 1) hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi korraldamata; 2) hankeleping sõlmitakse osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud võimalus tuleb ette näha riigihanke alusdokumentides, näidates ära objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või riigihanke osa suhtes. Riigihanke alusdokumentides tuleb sätestada, milliseid raamlepingu tingimusi võib minikonkurss käsitleda. (8) Hankija võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamlepingus sätestada hankelepingu sõlmimise tingimuse, mille kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui lihthanke piirmäär. (9) Minikonkursile kohaldatakse raamlepingus sätestatud korda järgmistel tingimustel: 1) hankija teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu osapoolteks olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita; 2) hankija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega; 3) pakkumused esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3¹) pakkumused avatakse pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga; 4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides minikonkursile kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele, esitanud majanduslikult kõige soodsama pakkumuse. (10) Hankija võib raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides esitada tingimused pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil. Minikonkursi korraldamisel võib hankija nõuda pakkujal aastase netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui sama raamlepingu alusel samal ajal täidetavatest hankelepingutest kõige suurema hankelepingu kahekordne eeldatav maksumus. Kui hankelepingute eeldatavad maksumused ei ole teada, arvutatakse nõutav minimaalne aastane netokäive raamlepingu eeldatava maksumuse alusel. (10¹) Kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke menetluses oli kasutusel hankepass, kontrollib hankija enne minikonkursi tulemuste põhjal hankelepingu sõlmimist, kas pakkujal, kellega ta kavatseb hankelepingu sõlmida, puuduvad käesoleva seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused sama paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud tingimustel, ega sõlmi hankelepingut pakkujaga, kellel mõni kõrvaldamise alus esineb. (10²) Käesoleva paragrahvi lõiget 10¹ kohaldatakse, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Kui hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, võib hankija käesoleva paragrahvi lõike 10¹ kohaldamise sätestada riigihanke alusdokumentides. (10³) Kõrvaldamise aluste kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõike 10¹ alusel kohaldab hankija käesoleva seaduse § 96 lõigetes 2–4 sätestatut. Hankija ei nõua kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. (10⁴) Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, võib hankija käesoleva paragrahvi lõiget 10¹ kohaldada, kui ta on selle võimaluse raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides ette näinud. (11) Hankija võib teha hankelepingu sõlmimise otsuse ja esitada igale raamlepingu osapooleks olevale pakkujale selle otsuse kohta teate, milles sisalduvad väljavalitud pakkuja või pakkujate nimed ja väljavalituks mitteosutunud pakkujale esitatavas teates lisaks väljavalitud pakkumust iseloomustavad andmed ja eelised teate saaja pakkumusega võrreldes. Teade esitatakse arvestusega, et hankelepingu sõlmimisele eelneb seitsmepäevane ooteaeg teate esitamisest arvates.
Propose a change(1) Raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping on tühine, kui hankija on hankelepingu sõlmimisel rikkunud käesoleva seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud minikonkursi tingimusi, välja arvatud juhul, kui hankija on kohaldanud lõikes 11 sätestatut. (2) Hankelepingu tühisusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel on võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
Propose a change(1) Dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline hankelepingute sõlmimise menetlus, millega selle kehtivusajal kvalifitseerimise tingimustele vastavad ettevõtjad võivad jooksvalt liituda ning hankija võib liitunud taotlejatega sõlmida hankelepinguid käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras. (2) Dünaamilises hankesüsteemis kohaldatakse piiratud hankemenetluse sätteid, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi. (3) Hankija ei või piirata dünaamilise hankesüsteemiga liituda soovivate taotlejate arvu. (4) Dünaamilise hankesüsteemi võib jagada hankelepingute objektiivsete omaduste alusel kategooriateks. Selline omadus võib muu hulgas olla dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne maksumus või hankelepingute täitmise geograafiline ala. (5) Hankija võib dünaamilise hankesüsteemi kehtivusajal nõuda sellega liitunud taotlejatelt ajakohastatud hankepassi esitamist käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud korras. Taotlejad esitavad hankepassi viie tööpäeva jooksul hankija nõude esitamisest arvates. (6) Dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatelt või liituda soovivatelt taotlejatelt ei tohi nõuda tasu dünaamilise hankesüsteemiga seoses. (7) Dünaamilise hankesüsteemiga liitumiseks võib hankija nõuda ettevõtjal aastase netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavatest hankelepingutest kõige suurema hankelepingu kahekordne eeldatav maksumus. (8) Dünaamilise hankesüsteemiga liitmisest teavitatakse taotlejat elektroonilises süsteemis.
Propose a change(1) Dünaamilise hankesüsteemi loomiseks esitab hankija registrile hanketeate, milles sätestab: 1) dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja; 2) kas dünaamiline hankesüsteem on jagatud kategooriateks, kategooriaid kindlaksmääravad omadused ja iga kategooria puhul kohaldatavad kvalifitseerimise tingimused; 3) pakkumuste hindamise kriteeriumid. (1¹) Hankija osutab riigihanke alusdokumentides dünaamilise hankesüsteemi alusel kavandatavate hankelepingute olemusele ja eeldatavale kogusele, samuti vajalikule teabele dünaamilises hankesüsteemis kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja selle kirjelduse kohta. (2) Hankijal on õigus dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaega muuta, esitades selleks registrile hanketeate. (3) Dünaamiline hankesüsteem lõpeb selle kehtivusaja lõppemisega. Hankijal on õigus dünaamiline hankesüsteem enne tähtaega lõpetada, esitades selleks registrile hankelepingu sõlmimise teate.
Propose a change(1) Hankija võimaldab igal ettevõtjal dünaamilise hankesüsteemi kehtivusajal esitada taotlusi süsteemiga liitumiseks. Liitumistaotlusi võib esitada igal ajal. (2) Hankija vaatab dünaamilise hankesüsteemiga liitumise taotlused läbi kümne tööpäeva jooksul nende kättesaamisest arvates. Tähtaega võib põhjendatud erijuhtudel pikendada 15 tööpäevani, seda eelkõige tulenevalt vajadusest läbi vaadata täiendavaid dokumente või muul viisil kontrollida, kas kvalifitseerimise tingimused on täidetud. (3) Hankija võib hanketeates sätestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajast pikema tähtaja nende taotluste läbivaatamiseks, mis esitatakse 30 päeva jooksul hanketeate avaldamisest arvates.
Propose a change(1) Hankelepingu sõlmimiseks dünaamilise hankesüsteemi alusel teeb hankija sellega liitunud kõigile taotlejatele ettepaneku esitada pakkumus. Kui dünaamiline hankesüsteem on jaotatud kategooriateks, teeb hankija pakkumuse esitamise ettepaneku taotlejatele, kes liitusid dünaamilise hankesüsteemi vastava kategooriaga. (2) Hankija võib pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustada hanketeates sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. (3) Pakkumused esitatakse kümne päeva jooksul pakkumuse esitamise ettepaneku saamisest arvates, kui hankija ei ole ettepanekus sätestanud pikemat pakkumuste esitamise tähtaega. Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud avaliku sektori hankija või võrgustikusektori hankija ja dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejad võivad kokku leppida teistsuguses pakkumuste esitamise tähtajas, tingimusel et kõikidele dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatele antakse pakkumuste esitamiseks võrdne tähtaeg. (4) Leping sõlmitakse pakkujaga, kes on esitanud riigihanke alusdokumentidele vastava ja pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel parima pakkumuse.
Propose a change(1) Elektroonilise oksjoni käigus hindab ja võrdleb hankija pakkumuste kvantitatiivsete näitajate väärtusi, et pakkumusi automaatsete hindamismeetodite abil paremuse järgi järjestada. (2) Elektroonilist oksjonit saab kasutada lihthankemenetluses, avatud hankemenetluses, piiratud hankemenetluses ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, samuti hankelepingu sõlmimiseks dünaamilises hankesüsteemis või minikonkursi korraldamisel raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel, kui hankelepingu eset on võimalik täpselt kirjeldada. (3) Elektroonilist oksjonit ei saa kasutada teenuste või ehitustööde riigihangetes, mille hankelepingu ese on intellektuaalne tegevus, mille puhul ei saa pakkumusi automaatsete hindamismeetodite abil paremuse järgi järjestada. (4) Elektrooniline oksjon põhineb ühel järgmistest näitajatest: 1) üksnes pakkumuste hinnal, kui hankija sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel; 2) väärtusel, mis lähtub pakkumuse hinnast ja muudest numbriliselt väljendatavatest pakkumuste hindamise kriteeriumidest, kui hankija sõlmib hankelepingu parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel; 3) pakkumuse hinnal või pakkumuse kulul, kui hankija sõlmib hankelepingu väikseima kuluga pakkumuse alusel.
Propose a change(1) Elektroonilise oksjoni korraldamisest teavitab hankija hanketeates ning võrgustikusektori hankija puhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse esitamise kutses ja kui perioodilise eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus. (2) Enne elektroonilise oksjoni alustamist hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt pakkumuste hindamise kriteeriumidest. (3) Hankija esitab kõigile vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele samal ajal kutse osaleda elektroonilisel oksjonil. Kutsele lisatakse selle pakkuja pakkumuse hindamise tulemused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kutses esitatakse matemaatiline valem, mida kasutatakse elektroonilisel oksjonil esitatavate väärtuste põhjal automaatselt toimuvaks pakkumuste paremuse järgi ümberjärjestamiseks ja mis sisaldab kõigi majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlaksmääramiseks riigihanke alusdokumentides esitatud kriteeriumide osakaale, välja arvatud juhul, kui majanduslikult soodsaim pakkumus leitakse ainult hinna alusel. Selleks taandatakse kõik lubatud vahemikud varem kindlaksmääratud väärtusele. (5) Kui alternatiivsed lahendused on lubatud, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud valem iga alternatiivse lahenduse kohta eraldi. (6) Elektrooniline oksjon tohib alata kõige varem kaks tööpäeva pärast kutsete esitamise kuupäeva. (7) Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Hankija võib pakkujaid igal ajal teavitada oksjoni vastavas etapis osalejate arvust. (8) Pakkujatel peab elektroonilise oksjoni igas etapis olema piisavalt teavet, mis võimaldab neil kindlaks teha oma koha pakkumuste paremusjärjestuses. Kui hankija on eelnevalt sellise võimaluse sätestanud, võib hankija edastada pakkujatele ka muud teavet esitatud hindade või väärtuste kohta. (9) Hankijal on keelatud oksjoni mis tahes etapis avalikustada pakkujate isikuid.
Propose a change(1) Hankija lõpetab elektroonilise oksjoni: 1) elektroonilise oksjoni kutses märgitud kuupäeval ja kellaajal; 2) kui elektroonilise oksjoni kutses märgitud aja jooksul väärtuste või hindade viimase esitamise ja oksjoni sulgemise vahel ei ole esitatud uusi väärtusi või hindu, mis jäävad minimaalsesse vahemikku, mille võrra peavad oksjoni käigus esitatavad uued väärtused või hinnad eelnevalt esitatutest erinema; 3) kui on läbitud elektroonilise oksjoni kutses märgitud arv oksjoni etappe ja hankija on kutses sätestanud kõikide etappide ajakava. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud aluseid võib rakendada üheaegselt. (3) Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmib hankija elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal hankelepingu.
Propose a change(1) Elektrooniline kataloog on pakkumuste elektroonilise koostamise ja esitamise ühtne vahend. (2) Elektroonilise teabevahetuse korral võib hankija nõuda pakkumuse esitamist elektroonilise kataloogi kujul või pakkumusele elektroonilise kataloogi lisamist. Elektroonilise kataloogi kujul esitatud pakkumustele võib lisada muid pakkumust täiendavaid dokumente. (3) Ettevõtjad koostavad elektroonilised kataloogid, arvestades hankija poolt riigihanke alusdokumentides sätestatud vastava riigihanke nõudeid. (4) Kui hankija aktsepteerib või nõuab pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogi kujul, sätestab ta selle hanketeates, ning võrgustikusektori hankija puhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse esitamise kutses ja kui perioodilise eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus. (5) Kui elektrooniline kataloog on nõutud või aktsepteeritud, esitab hankija riigihanke alusdokumentides käesoleva seaduse § 45 lõike 8 alusel sätestatud nõuetele vastava teabe elektroonilise kataloogi vormingu, kasutatavate elektrooniliste vahendite, tehniliste ühenduste korra ja kataloogi tehnilise kirjelduse kohta.
Propose a change