Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-11-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 73b9b57b5beb82b026c2e09fe325a1e31a5108c19a807c1743008831411ffa70
No one has proposed a change to this act yet.
Hankijal on õigus hankelepingu sõlmimisel käesolevas peatükis sätestatud korras omal valikul korraldada hankemenetlus avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena, võistleva dialoogina või innovatsioonipartnerlusena, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punkti 2 alusel § 65 lõikes 2¹ või § 70 lõikes 3 sätestatud viisil.
Propose a change(1) Hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) väljakuulutatava hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega hankemenetluses osalemise taotlust või kõik esitatud pakkumused või taotlused olid mittevastavad ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta; 2) hankeleping sõlmitakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil, kuid mitte tulu saamiseks ega teadus- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks, ning tingimusel, et see ei piira edaspidiste lepingute sõlmimist nimetatud eesmärkidel väljakuulutatava hankemenetluse korras; 3) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, näiteks unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral; 4) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 93 või 94, § 125 lõikes 4 või §-s 158 sätestatud tähtajast; 5) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme; 6) tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt väljakuulutatava hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgsele projektile vastavate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hanketeates on teavitatud sellise hankelepingu sõlmimise võimalusest ja hankelepingu tingimustest ning teenuste ja ehitustööde ulatusest, ja esialgse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka on arvestatud ka järgnevate teenuste või ehitustööde kogumaksumus; 7) asju ostetakse kaubabörsil; 8) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 9) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe alusel; 10) hankeleping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest ja selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses, kusjuures kui hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõigi võitjatega. (2) Mittevastavaks pakkumuseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tähenduses peetakse pakkumust, mis ei vasta oluliselt muutmata kujul hanke alusdokumentides esitatud nõuetele ega hankija vajadustele. Mittevastavaks taotluseks peetakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kes kuulub või võib kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 1, 2, 4 või 5 või lõike 4 kohaselt või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele.
Propose a change(1) Väljakuulutatava hankemenetluse alustamiseks esitab hankija registrile ühe järgmistest teadetest: 1) perioodiline eelteade; 2) kvalifitseerimissüsteemi teade; 3) hanketeade. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud viisil võib hankija alustada hankemenetlust, kui ta korraldab hankemenetluse piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud viisil võib hankija alustada hankemenetlust, kui ta korraldab hankemenetluse piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena, võistleva dialoogina või innovatsioonipartnerlusena. (4) Teadus- ja arendusteenuste hankelepingute kohta esitatavas hankelepingu sõlmimise teates võib osutatavate teenuste olemust ja kogust hõlmav teave piirduda: 1) märkega „teadus- ja arendustegevused”, kui hankeleping sõlmiti väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena; 2) hanketeates või perioodilises eelteates nimetatud teabega. (5) Kui hankija on hankemenetlust alustanud perioodilise eelteatega, märgib ta selle perioodilise eelteatega hõlmatud viimase hankelepingu kohta esitatavas hankelepingu sõlmimise teates, et ei sõlmi selle perioodilise eelteatega hõlmatud ajavahemikul täiendavaid hankelepinguid.
Propose a change(1) Avatud hankemenetluse korral kohaldab hankija pakkumuste esitamise tähtaja määramisel perioodilise eelteate esitamise korral käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 ja § 93 lõike 2 punktis 1 sätestatud eelteate kohta sätestatut. (2) Piiratud ja konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates või käesoleva seaduse § 159 lõikes 5 nimetatud ettepaneku tegemisest arvates, kui hankemenetlust alustati perioodilise eelteatega. Erandjuhtudel, kui lühema tähtaja kohaldamine on vajalik ettenägematute sündmuste tõttu, võib seda tähtaega lühendada 15 päevani. (3) Innovatsioonipartnerluse või võistleva dialoogi korral ei või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates. Erandjuhtudel, kui lühema tähtaja kohaldamine on vajalik ettenägematute sündmuste tõttu, võib seda tähtaega lühendada 15 päevani. (4) Piiratud ja konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral võib pakkumuste esitamise tähtaja määrata hankija ja hankija valitud taotlejate kokkuleppel tingimusel, et kõigil valitud taotlejatel on pakkumuse esitamiseks võrdselt aega. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hankija pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates.
Propose a change(1) Hankija võib kavandatavast hankemenetlusest teavitamiseks esitada registrile või avaldada hankijaprofiilis perioodilise eelteate. Kui hankija avaldab eelteate hankijaprofiilis, esitab ta registrile sellekohase hankijaprofiili teate enne eelteate avaldamist. (2) Hankija esitab perioodilise eelteate: 1) registrile või avaldab selle hankijaprofiilis, kui ta soovib kohaldada käesoleva seaduse § 93 lõike 2 punktis 1 sätestatud lühendatud pakkumuste esitamise tähtaega, või 2) registrile, kui ta soovib alustada piiratud või konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust perioodilise eelteatega. (3) Perioodiline eelteade võib sisaldada teavet järgmise 12 kuu jooksul eelteate avaldamisest arvates alustatavate hankemenetluste kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab hankija registrile või avaldab hankijaprofiilis eelteate 35 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate esitamise või lõikes 5 nimetatud ettepaneku tegemise kuupäeva. (5) Kui hankemenetluse alustamisest on teavitatud perioodilise eelteatega, saadab hankija enne nende taotlejate valimist, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, täiendavalt kõigile riigihanke suhtes huvi ilmutanud ettevõtjatele ettepaneku esitada hankemenetluses osalemise taotlus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettepanek taotluse esitamiseks peab sisaldama kogu teavet, mis on vajalik taotluse esitamiseks, kui see ei ole esitatud perioodilises eelteates, ja pakkumuste hindamise kriteeriume, kui neid ei ole näidatud riigihanke alusdokumentides. (7) Taotlus esitatakse koos taotleja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule. (8) Hankelepingute sõlmimisel võrgustikega seotud valdkondades ei kohaldata käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud eelteate regulatsiooni, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
Propose a change(1) Hankemenetluse perioodilise eelteatega alustamise korral teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb käesoleva seaduse § 159 lõikes 5 nimetatud taotluse esitamise ettepaneku. (2) Hankemenetluse kvalifitseerimissüsteemi teatega alustamise korral teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb pakkumuse esitamise või võistlevas dialoogis dialoogi alustamise ettepaneku. (3) Hankija teeb huvitatud ettevõtja taotluse alusel talle käesolevas seaduses sätestatud korras kättesaadavaks hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse, mille alusel on hankija regulaarselt hankelepinguid sõlminud või mille alusel ta kavatseb sõlmida hankelepinguid käesoleva seaduse § 159 kohase perioodilise eelteatega alustatud hankemenetluse tulemusena. Kui see tehniline kirjeldus põhineb avalikult kättesaadavatel materjalidel, piisab vastava viite edastamisest.
Propose a change(1) Pakkujate või taotlejate kõrvaldamiseks ja kvalifitseerimiseks võib võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija, kehtestada tingimused, mis peavad olema objektiivsed ja mille sisu peab olema kõigile huvitatud isikutele kättesaadav ning mis võivad hõlmata käesoleva seaduse §-des 95–106 sätestatud aluseid, mida kohaldatakse nendes paragrahvides sätestatud korras. (2) Võrgustikusektori hankija, kes on avaliku sektori hankija, kohaldab pakkujate ja taotlejate kõrvaldamisel käesoleva seaduse §-des 95–97 sätestatud korda ja kehtestab pakkujate või taotlejate kvalifitseerimiseks tingimused §-des 98–106 sätestatud alustel ja korras. (3) Pakkuja või taotleja võib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste isikute vahendite alusel käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud tingimustel ja korras. Teiste isikute näitajatele tuginemisel kvalifitseerimissüsteemi korral tõendab taotleja hankijale, et teiste isikute vahendid on talle kättesaadavad kogu kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaja jooksul. (4) Pakkujate või taotlejate kvalifitseerimisel või taotlejate valimisel piiratud ja konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse ning võistleva dialoogi ja innovatsioonipartnerluse korral ei või hankija: 1) kehtestada mõnele pakkujale või taotlejale teistega võrreldes täiendavaid halduslikke, tehnilisi või finantstingimusi; 2) nõuda katsete korraldamist või tõendeid, mis dubleeriksid juba olemasolevaid tõendeid. (5) Hankija võib piirata piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse korral nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades riigihanke alusdokumentides objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate väljavalimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.
Propose a change(1) Hankija võib asjade hankelepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuse tagasi lükata, kui üle 50 protsendi pakkumuse kogumaksumusest moodustavad asjad, mille päritolu kolmandatest riikidest on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101). Hankija ei lükka pakkumust tagasi, kui Euroopa Liit on asjaomase kolmanda riigiga sõlminud kokkuleppe, mis tagab Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu kolmandate riikide turgudele. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse asjana ka telekommunikatsioonivõrgu seadmetes kasutatavat tarkvara. (3) Kui hankija ei lükka käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel pakkumust tagasi, eelistab ta juhul, kui kaks või enam pakkumust on pakkumuste hindamise kriteeriumide põhjal võrdsed, seda pakkumust, mis ei vasta lõikes 1 nimetatud tunnustele, välja arvatud juhul, kui eelistamine sunniks hankijat sõlmima hankelepingut niisuguste seadmete soetamiseks, mis ei oleks olemasolevate seadmetega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme või ebaproportsionaalselt suuri kulusid. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses peetakse võrdseks ka sellise pakkumuse hinda, mis ei ole võrreldava pakkumuse hinnast üle kolme protsendi suurem. (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui Euroopa Nõukogu on teinud otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL kohaldamise kohta kolmandas riigis.
Propose a change(1) Kui hankija soovib luua käesoleva seaduse §-s 164 sätestatud kvalifitseerimissüsteemi, esitab ta registrile kvalifitseerimissüsteemi teate, milles nimetatakse muu hulgas kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaeg, kvalifitseerimissüsteemi loomise eesmärk ja kvalifitseerimissüsteemiga liitumise tingimused või viidatakse vastavatele dokumentidele. (2) Kui hankija soovib muuta kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaega, esitab ta registrile: 1) kvalifitseerimissüsteemi teate, kui kehtivusaega muudetakse ilma süsteemi kehtivust lõpetamata; 2) hankelepingu sõlmimise teate, kui süsteemi kehtivus lõpetatakse enne tähtaega.
Propose a change(1) Taotlejate kvalifitseerimiseks võib hankija luua käesolevas jaos sätestatud korras kvalifitseerimissüsteemi. (2) Huvitatud ettevõtja võib taotleda enda kvalifitseerimist ja kvalifitseerimissüsteemiga liitumist igal ajal. (3) Kvalifitseerimine kvalifitseerimissüsteemi alusel võib olla mitmeetapiline. (4) Kvalifitseerimissüsteem peab põhinema objektiivsetel tingimustel ja vastama muu hulgas käesoleva seaduse §-s 161 sätestatule. (5) Hankija peab kvalifitseerimissüsteemiga liitunud taotlejate nimekirja, mis võib olla jagatud kategooriatesse vastavalt hankelepingu liikidele, mille puhul toimub kvalifitseerimine kehtestatud kvalifitseerimissüsteemi alusel. (6) Huvitatud ettevõtja nõudmisel teavitab hankija teda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustest. (7) Kui hankija leiab, et mõne teise hankija kvalifitseerimissüsteem vastab selle aluseks olevatest tingimustest tulenevalt tema vajadustele, teatab ta kvalifitseerimissüsteemiga liitumist taotlenud ettevõtjatele selle hankija nime ja andmed vastava kvalifitseerimissüsteemi kohta. (8) Kui hankija teavitab hankemenetluse alustamisest kvalifitseerimissüsteemi teatega, valib ta kvalifitseerimissüsteemi reeglite alusel kvalifitseeritud ja sellega liidetud taotlejate hulgast objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel taotlejad, kellele teha pakkumuse esitamise ettepanek. (9) Hankija teavitab pakkumuse esitamise ettepanekus elektroonilise oksjoni korraldamisest ja märgib, kas ta aktsepteerib või nõuab pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogi kujul. (10) Kui hankija kasutab kvalifitseerimissüsteemi, esitab ta iga kvalifitseerimissüsteemi alusel sõlmitud hankelepingu kohta registrile hankelepingu sõlmimise teate käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras. Hankemenetlus lõpeb kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaja lõppemisega.
Propose a change(1) Hankija teavitab kvalifitseerimise tingimuste uuendamisest kõiki kvalifitseerimissüsteemiga liitunud taotlejaid ja liitumist taotlenud huvitatud isikuid. (2) Hankija, kes on loonud kvalifitseerimissüsteemi, teavitab kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluse esitanud taotlejat tema kvalifitseerimise ja kvalifitseerimissüsteemiga liitmise või kvalifitseerimata jätmise otsusest nelja kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui otsuse tegemine võtab aega rohkem kui neli kuud, teatab hankija taotlejale kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates pikema otsustusaja põhjused ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tähtaja, mis ei või olla pikem kui kuus kuud taotluse esitamisest arvates. (3) Hankija teavitab kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluse esitanud taotlejat tema kvalifitseerimise ja kvalifitseerimissüsteemiga liitmise või kvalifitseerimata jätmise otsusest koos põhjendusega 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (4) Hankija teavitab kvalifitseerimissüsteemiga liidetud taotlejat otsusest lugeda tema kvalifitseerimine lõppenuks vähemalt 15 päeva ette koos lõpetamise põhjendusega, välja arvatud juhul, kui kvalifitseerimise lõppemise põhjuseks on kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaja lõppemine.
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute sõlmimisel kohaldab hankija käesoleva seaduse §-s 126 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Hankija võib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses osalemise reserveerida, arvestades käesoleva seaduse §-s 127 sätestatud teenuste hankelepingu sõlmimise tingimusi ja korda. (3) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, välja arvatud käesoleva seaduse § 126 lõikes 6 sätestatud juhul, algab järgmise teate avaldamisega registris: 1) hanketeade; 2) perioodiline eelteade või 3) kvalifitseerimissüsteemi teade. (4) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse alustamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud teate alusel esitavad ettevõtjad hankijale hankija määratud tähtaja jooksul ja vormis huvi kinnitamise teate. Hankelepingute sõlmimiseks perioodilise eelteatega hõlmatud ajavahemikul esitab hankija kõikidele tähtajaks huvi kinnitamise teate esitanud ettevõtjatele üheaegselt pakkumuse esitamise ettepaneku. (5) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse alustamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud teate alusel kohaldab hankija käesoleva seaduse §-des 164 ja 165 sätestatut.
Propose a change(1) Raamlepingu võib sõlmida tähtajaga kuni kaheksa aastat, välja arvatud juhul, kui pikem tähtaeg on põhjendatud eeskätt raamlepingu esemest tulenevalt. (2) Raamlepingutele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatut.
Propose a changeKaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke korraldamisel kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2 ja 2¹ ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
Propose a change(1) Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on: 1) sellise kaitseotstarbelise asja ostmine, mis on projekteeritud või kohandatud sõjaliseks otstarbeks ning mis hõlmab laskemoona, lõhkeainet, relvastust, inseneri-, side- ja seirevarustust, riide- ja erivarustust, maismaa-, mere- ja õhusõidukeid, nendega seotud remondi- ja hooldusvahendeid ja muid sõjalistel eesmärkidel kasutatavaid materjale, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa ja alamkoost või üks neist; 2) sellise julgeolekuotstarbelise asja, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa või alamkoostisosa ostmine, mis eeldab või sisaldab riigisaladust, salastatud välisteavet või muud juurdepääsupiiranguga teavet (edaspidi käesolevas peatükis ka salastatud teave) või millega see kaasneb; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjadega otseselt seotud ja nende elutsükli etappide jaoks vajalike asjade ostmine ning teenuste või ehitustööde tellimine; 4) selliste sõjalise otstarbega teenuste või ehitustööde tellimine ning julgeolekuotstarbeliste teenuste või ehitustööde tellimine, mis eeldavad või sisaldavad riigisaladust, salastatud välisteavet või muud juurdepääsupiiranguga teavet või millega see kaasneb. (2) Käesolevas peatükis sätestatud korda rakendatakse sellise hankelepingu sõlmimisel, mille esemeks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjade ostmine ning teenuste ja ehitustööde tellimine koos muu käesoleva seaduse reguleerimisalasse kuuluva riigihankega, kui ühe hankelepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatud.
Propose a change(1) Hankija ei ole kohustatud käesolevat seadust rakendama, kui: 1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel; 2) leping on seotud luure- või vastuluuretegevusega; 3) käesoleva seaduse kohaldamine kohustaks hankijat andma teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks; 4) leping sõlmitakse sellise uurimis- ja arendustegevusel põhineva koostööprogrammi raames, kus osalevad vähemalt kaks Euroopa Liidu liikmesriiki uue toote väljatöötamiseks ja vajaduse korral selle toote elutsükli hilisemate etappide jaoks; 5) mõnes välisriigis, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigis sõlmitakse leping, mis puudutab mittesõjaliste asjade ostmist või teenuste või ehitustööde tellimist logistilisel otstarbel ja mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole Euroopa Liidu territooriumi, ning mis tuleb operatiivvajaduste tõttu sõlmida operatsioonide piirkonnas asuva ettevõtjaga; 6) riik hankijana sõlmib lepingu teise riigiga, kellelt ostetakse või tellitakse käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud asju või teenuseid; 7) tellitakse finantsteenust, välja arvatud kindlustusteenus; 8) lepingu esemeks on ainult sõjaliseks otstarbeks mõeldud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 kohaldamisalas olevad tooted, asjad või kaitseotstarbeline varustus ja need tooted, asjad või varustus on vajalikud riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud koostööprogrammis osalev hankija teatab Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile teadus- ja arendustegevuse kulude osa programmi üldmaksumusest, kulude jagamise kokkuleppest ja ostude kavandatavast osast hankija kohta, kui need on olemas.
Propose a change(1) Hankija ei ole kohustatud korraldama käesolevas seaduses sätestatud korras hankemenetlust selliste teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EL II lisas nimetatud teenused. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud: 1) teatama registri veebilehe kaudu hankelepingu sõlmimise soovist; 2) järgima käesoleva seaduse §-s 176 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid; 3) esitama pärast hankelepingu sõlmimist käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras hankelepingu sõlmimise teate. (3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse, kui lõikes 1 nimetatud teenuste kõrval on sama hankelepingu esemeks olevate asjade ja teenuste eeldatav maksumus kokku või ehitustööde eeldatav maksumus võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
Propose a change(1) Hankija on kohustatud hankelepingu sõlmimisel käesolevas peatükis sätestatud korras omal valikul korraldama riigihanke piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Hankijal on õigus korraldada riigihange võistleva dialoogina, kui tal pole piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena ebamõistlike kulutuste või tehniliste probleemideta võimalik hankelepingut sõlmida ja kui hankija pole objektiivselt võimeline koostama tehnilist kirjeldust käesoleva seaduse §-des 87–89 ja 176 sätestatu kohaselt või kui ta ei suuda objektiivselt piisava täpsusega kindlaks määrata hankega seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid. (3) Kui piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi puhul on kvalifitseeritud taotlejate arv väiksem kui hanketeates nimetatud taotlejate arvuline alammäär ja hankija arvates ei ole see konkurentsi tagamiseks piisav, võib hankija peatada hankemenetluse ja esialgse hanketeate uuesti avaldada, määrates uue tähtaja taotluste esitamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul teeb hankija pärast taotluste esitamist ettepaneku esitada pakkumus või ettepaneku alustada dialoogi mõlema hanketeate alusel kvalifitseeritud taotlejatele.
Propose a change(1) Hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või ükski esitatud pakkumustest ei vasta olemuslikult riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja hankija vajadustele ning riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta; 2) piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi käigus esitatud pakkumused ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele või kõik taotlused on esitatud taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 1, 4 või 5 või lõike 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta; 3) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel; 4) hankeleping on seotud välisriigis tegutsevate või tegutsema asuvate kaitseväe-, politsei- või piirivalveüksuste õhu- või meretranspordi teenustega, mida hankija peab tellima ettevõtjatelt, kelle pakkumuse jõusoleku lühike tähtaeg ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 94, § 125 lõikes 4 või §-s 174 sätestatud tähtajast; 5) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik kriisiolukorrast tingitud kiireloomulisuse või hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 94, § 125 lõikes 4 või §-s 174 sätestatud tähtajast. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel võib riigihanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena korraldada eeldusel, et hankemenetlusse kaasatakse pakkujad ja taotlejad, kellel puuduvad käesolevas seaduses sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, kes vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning kes on esitanud algses piiratud hankemenetluses või võistlevas dialoogis vorminõuetele vastava pakkumuse. (2¹) Euroopa Komisjoni nõudel saadab hankija käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud aluse rakendamise asjaolude kohta Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile vastavasisulise aruande. (3) Asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva seaduse § 49 lõike 3 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse uurimis- ja arendusteenust. (4) Asjade hankelepingu sõlmimise korral on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena käesoleva seaduse § 49 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 sätestatud alustel, samuti juhul, kui asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ebaproportsionaalseid tehnilisi probleeme. Sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada viit aastat, välja arvatud erandjuhtudel, arvestades toodete, seadmete ja süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida pakkuja vahetamine võiks põhjustada. (5) Teenuste või ehitustööde hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse: 1) samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud teenuste osutamiseks või ehitustöödeks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid teenuseid või ehitustöid kuni 50 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures täiendavaid teenuseid või ehitustöid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või täiendavad teenused või ehitustööd on esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud; 2) uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse projektiga kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hanketeates on teavitatud sellise hankelepingu sõlmimise võimalusest ja esialgse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka on arvestatud ka järgnevate teenuste või ehitustööde kogumaksumus. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 2 alusel võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldada viie aasta jooksul esialgse hankelepingu sõlmimisest arvates, välja arvatud erandjuhtudel, arvestades toodete, seadmete ja süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida pakkuja vahetamine võiks põhjustada.
Propose a change(1) Piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ja võistlevas dialoogis ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui: 1) 2) 35 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt; 3) 40 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus ei toimu elektrooniliselt. (2) Hankija võib käesoleva seaduse § 94 lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaega lühendada piiratud või konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegu lühendada piiratud hankemenetluses kuni kümne päevani, kui hankijal ei ole võimalik pakkumuste või taotluste esitamise tähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu. (3) Hankija võib piiratud hankemenetluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tähtaegu lühendada kuni 22 päevani, kui hankija on esitanud eelteate käesoleva seaduse § 75 lõikes 3 sätestatud korras ja eelteade sisaldab selle esitamise ajal kogu kättesaadavat hanketeates nõutavat kohustuslikku teavet.
Propose a change(1) Hankija võib riigihanke alusdokumentides kehtestada pakkujale või taotlejale nõudeid, sealhulgas pakkuja või taotleja riigisaladuse töötlemise loa või tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa või salastatud välisteabe juurdepääsu sertifikaadi olemasolu kohta, mille eesmärk on kaitsta riigisaladust, salastatud välisteavet või muud juurdepääsupiiranguga teavet, mida pakkujale või taotlejale hankemenetluse jooksul edastatakse. Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt ka selle tagamist, et tema allhankijad selliseid nõudeid järgivad. (2) Hankija võib riigihanke alusdokumentides nõuda pakkujalt tarnekindluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks pakkumuses muu hulgas järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist: 1) tõendid või dokumendid, mis näitavad hankijale vastuvõetaval viisil, et pakkuja või taotleja on suuteline täitma hankelepinguga seotud asjade ekspordi-, veo- ja transiidikohustusi, sealhulgas asjaomaselt Euroopa Liidu liikmesriigilt või liikmesriikidelt saadud lisadokumendid; 2) viide hankija suhtes kehtivale mis tahes piirangule, mis tuleneb ekspordikontrolli korrast või julgeolekumeetmetest; 3) tõendid või dokumendid, mis näitavad, et pakkuja või taotleja tarneahela korraldus ja asukoht võimaldavad tal täita riigihanke alusdokumentides sätestatud tarnekindlusnõudeid, ning kinnitus, et võimalikud muutused tarneahelas hankelepingu täitmise jooksul ei takista teda neid nõudeid täitmast; 4) pakkuja või taotleja kinnitus selle kohta, et ta on valmis rahuldama hankija võimalikke lisavajadusi hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal või sarnases olukorras teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis; 5) pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva asutuse dokument, mis käsitleb hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal või sarnases olukorras teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis hankijal tekkida võivate suuremate vajaduste rahuldamist; 6) pakkuja või taotleja kinnitus, et ta tagab hankelepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise; 7) pakkuja või taotleja kinnitus, et ta teavitab hankijat viivitamata kõikidest pakkuja või taotleja organisatsiooni struktuuris, tarneahelas või tööstusstrateegias toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada tema kohustuste täitmist hankija ees; 8) pakkuja või taotleja kinnitus, et ta annab hankijale kokkulepitavate tingimuste kohaselt kõik varuosade, koostisosade, komplektide ja kaitsevarustuse tootmiseks vajalikud vahendid, muu hulgas joonised, litsentsid ja kasutusjuhendid, kui ta ei suuda neid enam ise pakkuda. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tarnekindluse nõueteks on nõuded, mille eesmärk on tagada piisavas koguses kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste asjade ja teenuste usaldusväärne ja õigeaegne kohaletoimetamine või hoolduse, paranduse ja varuosade ning muu toetuse pidev kättesaadavus kõikides tingimustes. (4) Pakkujalt või taotlejalt ei tohi nõuda Euroopa Liidu liikmesriigi kinnitust, mis piiraks kõnealuse riigi vabadust kohaldada kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktidega riigisisese ekspordi-, veo- või transiidilitsentsi kriteeriume asjaoludel, mis kehtivad litsentsi või loa andmise ajal. (5) Riigisaladuse, salastatud välisteabe või muu juurdepääsupiiranguga teabega seotud riigihanke korral võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja esitaks pakkumuses teabeturbe nõuetele vastavuse kontrollimiseks järgmised andmed ja dokumendid: 1) pakkuja ja pakkumuse esitamise ajaks kindlaksmääratud alltöövõtjate kinnitus, et nad tagavad kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu lõppemist neile teatavaks saava salastatud teabe kaitse vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 2) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakkumuse esitamise ajaks kindlaksmääramata alltöövõtjad tagavad kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu lõppemist neile teatavaks saanud salastatud teabe kaitse vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 3) teave pakkumuse esitamise ajaks kindlaksmääratud alltöövõtjate kohta, mille põhjal on hankijal võimalik veenduda, et alltöövõtja on suuteline tagama allhanketöö tegemise käigus talle teatavaks tehtava või alltöövõtja poolt hankelepingu täitmise käigus koostatava salastatud teabe kaitse; 4) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta esitab pakkumuse esitamise ajaks kindlaksmääramata, kuid hankelepingu täitmise käigus kaasatava alltöövõtja kohta enne hankelepingu sõlmimist teabe, mille põhjal on hankijal võimalik veenduda, et alltöövõtja on suuteline tagama allhanketöö tegemise käigus talle teatavaks tehtava või alltöövõtja poolt hankelepingu täitmise käigus koostatava salastatud teabe kaitse. (6) Hankemenetluse alustamisel märgib hankija registris, kas taotluste või pakkumuste avamisel tehakse elektroonilises süsteemis avalikuks käesoleva seaduse § 109 lõikes 2 või § 113 lõike 2 esimeses lauses loetletud andmed või juhul, kui pakkumust või selle osa ei esitata elektrooniliselt, kas need andmed tehakse pärast taotluste või pakkumuste avamise protokolli esitamist elektroonilisse süsteemi seal avalikuks. Taotlejate ja pakkujate andmed võib jätta avaldamata, kui nende avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist või oleks vastuolus avaliku huviga, sealhulgas kaitse- või julgeolekuhuvidega.
Propose a change1) Kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks alltoodud järjekorras: 1) käesoleva seaduse § 88 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud alus; 2) tööstuses kasutatav ja seal laialdaselt tunnustatud tsiviiltehniline kirjeldus; 3) kaitsevaldkonna standard, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mille on heaks kiitnud kaitsevaldkonnas korduvaks või pidevaks kohaldamiseks mõeldud tehniliste kirjelduste väljatöötamisele spetsialiseerunud standardiseerimisasutus, ja sellele standardile vastavate kaitseotstarbeliste asjade kirjeldus; 4) käesoleva seaduse § 88 lõike 2 punktis 7 nimetatud alus.
Propose a change(1) Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 nimetatud alusel ja lõigetes 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustel. (2) Lisaks käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktides 3, 4 ja 12 sätestatud alustele võib hankija lõikes 5 nimetatud tingimustel jätta ettevõtjaga hankelepingu sõlmimata ja kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes: 1) ei ole teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et välistada riigi julgeolekule avalduvaid ohte; 2) on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 ja 178 sätestatu alusel hankija kehtestatud tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 96 lõike 2 alusel hankija nõutud dokumendid esitamata, välja arvatud juhul, kui need andmed või dokumendid on hankijale tasuta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. (3) Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 97 ja 104.
Propose a change(1) Lisaks käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 1, 3, 8, 11 ja 12 ning lõigetes 3–6 sätestatule võib hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda hanketeates järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: 1) ettevõtja käsutuses olevate töövahendite, materjali, tehnika, töötajate ja nende oskusteabe kirjeldus; 2) tarneallikate kirjeldus; 3) tarneallikate geograafilise asukoha näitamine, kui see on väljaspool Euroopa Liidu territooriumi; 4) nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud 60 kuu jooksul enne riigihanke menetluse algust, koos maksumuse, kuupäevade ja avalik-õigusliku saaja väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendi või eraõigusliku ostja kinnitusega; 5) asjade, teenuste või ehitustööde hankija nõutud kvaliteedi tagamiseks ettevõtja kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus, samuti intellektuaalomandit käsitlevad sise-eeskirjad; 6) ehitustööde, teenuste ja asjade hankelepingute puhul, mis hõlmavad ka kohaletoomist ja paigaldustöid või -teenuseid, teave ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta; 7) asjakohastel juhtudel ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab riigihankelepingu täitmise ajal rakendada. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist võib nõuda, et kontrollida pakkuja või taotleja võimet: 1) täita hankelepingut; 2) tulla toime hankija lisavajadustega hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal või sarnases olukorras teises riigis; 3) tagada hankelepingu esemeks olevate asjade hooldamine, uuendamine või kohandamine. (3) Kehtetu (3¹) Kui sõlmitav hankeleping on seotud riigisaladuse, salastatud välisteabe või muu juurdepääsupiiranguga teabega, võib hankija nõuda, et pakkuja või taotleja esitaks pakkuja või taotleja riigisaladuse töötlemise loa, tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa, salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi või muud tõendid selle kohta, et pakkuja või taotleja on suuteline töötlema juurdepääsupiiranguga teavet hankija nõuetele vastaval turbetasemel. (3²) Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib paluda taotleja või pakkuja asukohariigi pädeval ametiasutusel kontrollida hankelepingu täitmiseks kasutatavate tööruumide ja rajatiste, järgitavate tööstus- ja haldusmenetluste, infohaldusmeetodite ning töötajate vastavust turbetasemenõuetele. (4) Hankija võib anda pakkujale või taotlejale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud töötlemisluba, riigisaladusele juurdepääsu luba või juurdepääsusertifikaati salastatud välisteabe kohta veel ei ole, lisaaega sellise loa või sertifikaadi saamiseks, viidates sellele võimalusele ja tähtajale hanketeates. (5) Hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist ja pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist, kas edukal pakkujal on hankija määratud päeva seisuga olemas vajalik töötlemisluba, riigisaladusele juurdepääsu luba või juurdepääsusertifikaat. Selleks esitab edukas pakkuja enda asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi salastatud teabe töötlemise lubatavuse või pakkuja töötajal riigisaladusele juurdepääsu loa või salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi olemasolu kohta. Kui ilmneb, et pakkujal ei ole nimetatud päeval vajalikku luba või sertifikaati, ei sõlmi hankija selle pakkujaga hankelepingut ja teeb uue otsuse tema kvalifitseerimata jätmise kohta. (6) Kui edukas pakkuja jäetakse kvalifitseerimata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alusel, rakendab hankija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korda ja kohaldab kvalifitseerimata jäetud pakkuja suhtes nimetatud paragrahvis pakkumuse tagasivõtnud pakkuja suhtes sätestatut.
Propose a change(1) Hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt käesoleva seaduse §-le 103 tuginetakse, esinevad § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5, lõike 4 punktis 3 või 4 või § 177 lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud. (2) Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt käesoleva seaduse §-le 103 tuginetakse ja kellel esineb § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 3 või 4 või § 177 lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alus. Kui pakkuja või taotleja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata, kui pakkuja või taotleja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.
Propose a changeRaamlepingu võib sõlmida tähtajaga kuni seitse aastat, välja arvatud juhul, kui pikem tähtaeg on põhjendatud, eeskätt raamlepingu esemest tulenevalt.
Propose a change(1) Hankija teavitab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul Rahapesu Andmebürood järgmistest tehtud otsustest ja toimingutest: 1) pakkuja või taotleja riigihanke menetlusest kõrvaldamine käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel; 2) pakkumuse tagasilükkamine käesoleva seaduse § 114 lõikes 2¹ nimetatud alusel; 3) hankelepingu ülesütlemine või hankelepingust taganemine käesoleva seaduse § 124 lõikes 1¹ nimetatud alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud otsuse või toimingu tegemise aluseks olevate asjaolude esinemise kohta kahtluse tekkimisel on hankija kohustatud koguma lisateavet asjaomase otsuse või toimingu tegemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Kui hankija tuvastab lisateabe põhjal, et pakkuja või taotleja tuleb riigihanke menetlusest kõrvaldada käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel, pakkumus tuleb tagasi lükata § 114 lõikes 2¹ nimetatud alusel või hankeleping tuleb üles öelda või sellest taganeda § 124 lõikes 1¹ nimetatud alusel, teeb ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse või toimingu ning teavitab sellest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul Rahapesu Andmebürood. Kui lisateave ei võimalda kavandatava otsuse või toimingu õiguspärasuses veenduda, teavitab hankija sellest viivitamata enne otsuse või toimingu tegemist Rahapesu Andmebürood.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 179¹ lõikes 1 või 2 nimetatud teate saamisel kontrollib Rahapesu Andmebüroo, kas § 179¹ lõike 1 punktides 1–3 nimetatud otsus või toiming on tehtud või kavatsetakse teha õiguspäraselt, ja teavitab hankijat kontrolli tulemustest 12 tööpäeva jooksul teate saamisest arvates. (2) Rahapesu Andmebüroo võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega kuni 60 päevani, kui põhjaliku kontrolli tegemiseks on vajalik pikem tähtaeg või kui lisatähtaja vajadus tuleneb kolmandast isikust. Rahapesu Andmebüroo teavitab teate esitajat tähtaja pikendamisest koos pikendamise põhjustega hiljemalt üks tööpäev enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.
Propose a change1) Rahandusministeerium riigihangete valdkonnas: 1) kujundab, koordineerib ja viib ellu riigihankepoliitikat ning vastutab õigusloome eest; 2) nõustab käesoleva seaduse rakendamise küsimustes, sealhulgas kooskõlastab hankija taotlusel hankija hankekorra, korraldab riigihankealaseid koolitusi, annab soovituslikke juhiseid ja suuniseid ning avaldab ajakohast oskusteavet; 3) 4) korraldab õigusaktides ettenähtud korras andme- ja teabevahetust Euroopa Komisjoniga; 5) teeb riigiülest koostööd välisriikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 6) teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle; 7) 8) täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
Propose a change(1) Register on riigihangete ja toetuse saaja ostude andmete töötlemiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada riigihanke ja toetuse saaja ostu teadete avaldamine ning riigihanke teadete edastamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele; 2) kajastada vaidlustusmenetluse tulemusi; 3) võimaldada riigihangete ja toetuse saaja ostude elektroonilist menetlemist; 4) tagada riigihangete statistika kogumine; 5) avaldada muud asjakohast riigihankealast informatsiooni. (2) Registrisse kantakse: 1) andmed riigihanke ja toetuse saaja ostu teadete kohta; 2) andmed vaidlustusmenetluse tulemuste kohta; 3) andmed riigihanke ja toetuse saaja ostu menetlemise kohta; 4) elektroonilised dokumendid käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete kohta; 5) muud käesolevas seaduses ja toetuse saaja oste reguleerivates õigusaktides sätestatud andmed ning elektroonilised dokumendid. (3) Hankija ja toetuse saaja vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. (5) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. Registri põhimääruses määratakse, millised Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormides valikulisena sätestatud väljad on hankijale täitmiseks kohustuslikud. (5¹) Registris töödeldakse andmeid riigihankel ja toetuse saaja ostu menetluses osaleva ettevõtjaga seotud füüsiliste isikute kohta, sealhulgas andmeid isiku hariduse, kutsekvalifikatsiooni, kogemuse, süüteo korras karistatuse, maksuvõla ja muu sellise kohta, mille esitamist on hankijal õigus riigihangete seaduse alusel või toetuse saajal toetuse saaja oste reguleerivate õigusaktide alusel nõuda. (5²) Registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud seisundit kandvates riigihanke andmetes, toetuse saaja ostu andmetes, vaidlustusmenetluse tulemuste andmetes ja digitaalsetes riigihangete dokumentides sisalduvaid käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud andmeid hoitakse registris 25 aastat, seejärel andmed kustutatakse. Riigihangete, toetuse saaja ostu ja vaidlustusmenetluse tulemuste andmeid ning digitaalseid riigihanke dokumente, mis käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud andmeid ei sisalda, hoitakse registris tähtajatult. (5³) Pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest on registris asuvatele käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud andmetele juurdepääsuõigus: 1) registri peakasutajal; 2) riigihanke eest vastutaval isikul selle riigihanke andmetele; 3) toetuse saaja ostu menetluse eest vastutaval isikul toetuse saaja selle ostu andmetele; 4) pakkuja peakasutajal oma pakkumuste andmetele; 5) muul isikul põhjendatud õigustatud huvi korral. (6) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=103072026007&id=101092017013 määrusega.
Propose a changeRegistrile seadusega antud ülesannete täitmiseks on registri vastutaval ja volitatud töötlejal lubatud esitada elektroonilisi päringuid teistele riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudele ja saada sealt andmeid.
Propose a change(1) Registri vastutav töötleja edastab väljaannete talitusele riigihangete teadetes sisalduvad andmed vastavalt komisjoni rakendusmäärusele, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete avaldamise tüüpvormid, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga või muul juhul, kui hankija seda soovib, hiljemalt järgmisel tööpäeval puudusteta riigihanke teate registrile esitamisest arvates. (2) Registri vastutav töötleja ei edasta väljaannete talitusele hankelepingu sõlmimise teadet raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta.
Propose a changeRahandusministeerium edastab Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artiklis 45, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklis 85, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklis 101 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 66 nimetatud statistilised andmed ja muu informatsiooni. Rahandusministeeriumil on õigus vajaduse korral teha hankijatele lisapäringuid statistiliste andmete ja muu informatsiooni koondamiseks.
Propose a change(1) Pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. (2) Vaidlustuse võib esitada järgmiste hankija dokumentide või otsuste peale: 1) riigihanke alusdokumendid; 2) taotleja või pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldamine; 3) taotleja või pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmine käesoleva seaduse § 97 lõike 2 alusel; 4) ettevõtja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine; 5) pakkumuse vastavaks tunnistamine; 6) pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine; 7) pakkumuse edukaks tunnistamine; 8) muu käesoleva seaduse alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. (3) Kehtetu (4) Vaidlustaja võib: 1) esitada vaidlustuse vabatahtliku teate peale, kui hankija on jätnud hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud ning hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate; 2) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate; 3) vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud; 4) vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt käesoleva seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt nõutav; 5) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud tingimusi rikkudes; 6) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud hankelepingu käesoleva seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud korda rikkudes. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 2, 3, 5 ja 6 ei kohaldata juhul, kui sõlmitud hankelepingu maksumus on alla lihthanke piirmäära. (6) Pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile ettevõtja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas. (7) Vaidlustusmenetluse menetlusosalised on vaidlustaja, hankija ja kolmas isik.
Propose a changeVaidlustuskomisjonile vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse §-s 258 sätestatud korras.
Propose a change(1) Vaidlustusmenetluse viivad läbi vaidlustuskomisjoni liikmed. (2) Vaidlustuskomisjoni liige on sõltumatu ja lähtub oma otsuste tegemisel üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. (3) Vaidlustuskomisjoni liikme nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus. Vaidlustuskomisjoni liikmete hulgast nimetab Vabariigi Valitsus vaidlustuskomisjoni juhataja, kes esindab ja juhib vaidlustuskomisjoni. Vaidlustusmenetluses esindab vaidlustuskomisjoni vaidlustust läbivaatav vaidlustuskomisjoni liige. (4) Vaidlustuskomisjoni liige nimetatakse ametisse kuni viieks aastaks avaliku konkursi alusel, mille kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. (5) Vaidlustuskomisjoni liikmeks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hinnatakse vestluse alusel. Valdkonna eest vastutav minister võib Vabariigi Valitsusele vaidlustuskomisjoni liikme nimetamise ettepaneku tegemisel arvestada ka muid vaidlustuskomisjoni liikme ülesannete täitmiseks olulisi omadusi ja teha järelepärimisi. (6) Vaidlustuskomisjoni liikmele esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse kohtute seaduse §-s 47 sätestatut. Vaidlustuskomisjoni liige vabastatakse ametist enne tähtaega juhul, kui ilmneb kohtute seaduse §-s 47 sätestatud asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku nimetamise vaidlustuskomisjoni liikmeks. (7) Vaidlustuskomisjoni liikme ja juhataja palk on võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. Valdkonna eest vastutav minister võib määrata vaidlustuskomisjoni juhatajale juhataja ülesannete täitmise eest lisatasu viis protsenti vaidlustuskomisjoni juhataja palgast. (8) Vaidlustuskomisjoni liikme üle teenistuslikku järelevalvet ei tehta. Vaidlustuskomisjoni liige allub töökorraldus- ja muudes üldküsimustes vaidlustuskomisjoni juhatajale, vaidlustuskomisjoni juhataja allub töökorraldus- ja muudes üldküsimustes valdkonna eest vastutavale ministrile. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril. (9) Vaidlustuskomisjoni liikmele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 14, § 15 punkte 1 ja 2, §-e 16–24, 30, 33, 45–46, 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98. (10) Vaidlustuskomisjoni liige ei või lisaks teenistusele vaidlustuskomisjonis töötada mujal kui õppe- või teadustööl. (11) Kui vaidlustuskomisjoni liige ei saa oma ülesandeid täita püsiva takistuse tõttu, nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga vaidlustuskomisjoni liikme asendaja kuni takistuse möödumiseni, aga mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Valdkonna eest vastutav minister võib asendamise tähtaega üks kord kuni kolme kuu võrra pikendada. Vaidlustuskomisjoni liikme asendajale kohaldatakse vaidlustuskomisjoni liikme kohta sätestatut käesolevas lõikes sätestatud erisustega. (12) Vaidlustuskomisjoni halduskulud ja vaidlustusmenetlusega seotud kulud, sealhulgas vaidlustuskomisjoni liikmete palgad, kaetakse riigieelarvest Rahandusministeeriumile selleks eraldatud vahenditest. Vaidlustuskomisjoni töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehnilise teenindamise, tagab Rahandusministeerium. (13) Vaidlustuskomisjoni põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026007&id=120072017001 määrusega. (14) Vaidlustuskomisjon on kohustuslik kohtuväline vaidluste lahendamise organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses.
Propose a change(1) Vaidlustuskomisjoni liige ei või vaidlustust läbi vaadata ja peab ennast vaidlustuse läbivaatamiselt taandama, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu esinemist eeldatakse juhul, kui vaidlustust läbivaatav vaidlustuskomisjoni liige on menetlusosalise või tema seadusliku esindaja: 1) alaneja või üleneja sugulane; 2) õde, poolõde, vend, poolvend või isik, kes on või on olnud abielus või registreeritud kooselus vaidlustuse poole või tema esindaja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) kasuvanem või kasulaps; 4) lapsendaja või lapsendatu; 5) abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase õde, vend või otseliinis sugulane, sealhulgas pärast abielu, registreeritud kooselu või püsiva kooselu lõppemist. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab vaidlustuskomisjoni liige ennast vaidlustuse läbivaatamisest taandama: 1) asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib esitada menetlusest tulenevalt nõude; 2) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 3) asjas, milles ta on andnud arvamuse eksperdina. (4) Menetlusosaline võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul nõuda vaidlustust läbivaatava vaidlustuskomisjoni liikme taandamist. (5) Taandusavalduse vaatab läbi vaidlustust läbivaatav vaidlustuskomisjoni liige või vaidlustuskomisjoni koosseis, kes teeb ka vastava otsuse. (6) Kui taandusavaldus rahuldatakse, määrab juhataja uue vaidlustust läbivaatava vaidlustuskomisjoni liikme või vaidlustuskomisjoni koosseisu. (7) Kui vaidlustuskomisjoni liikme asendamine või uue vaidlustust läbivaatava vaidlustuskomisjoni liikme määramine istungil ei ole võimalik, lükatakse istung edasi ja määratakse uus istungi toimumise aeg ja koht.
Propose a change(1) Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (2) Vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt: 1) 2) viis tööpäeva enne riigihanke menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, või 3) kümne päeva jooksul riigihanke alusdokumendi elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisest arvates, kui hankija on hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega vastavalt käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 või § 94 lõikes 4 või 5 sätestatule lühendanud, aga mitte pärast hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva. (3) Kui riigihanke alusdokumenti elektrooniliselt kättesaadavaks ei tehta, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vaidlustuse esitamise tähtaega alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. (3¹) Kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja muutmist ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks. (4) Vaidlustus lihthankemenetluses peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile viie tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (4¹) Vaidlustuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäär, või §-s 152¹ sätestatud korra puhul kohaldatakse lihthankemenetluses vaidlustuse esitamisele sätestatud tähtaegu. (5) Vaidlustus, mis esitatakse raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluses, peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (6) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 1 alusel esitatud vaidlustus peab olema vaidlustuskomisjonile laekunud kümne päeva jooksul vabatahtliku teate registris avaldamisest arvates. (7) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punktide 2, 4 ja 5 alusel võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile 30 päeva jooksul hankelepingu sõlmimise teate registris avaldamisest arvates. (8) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 3 alusel võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile kuue kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. (9) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 6 alusel võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile 30 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. (10) Kahju hüvitamise taotluse võib vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. Kahju hüvitamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi mõistliku aja jooksul, muus osas kohaldatakse kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisele vaidlustuse läbivaatamise kohta sätestatut.
Propose a change(1) Vaidlustus esitatakse vaidlustuskomisjonile kirjalikult ja selles peavad sisalduma järgmised andmed ja dokumendid: 1) kõigi vaidlustajale teadaolevate menetlusosaliste nimed, aadressid ja kontaktandmed; 2) vaidlustuse ese, sealhulgas nõue ja alus; 3) andmed vaidlustatud otsuse või riigihanke alusdokumentide kohta; 4) vaidlustuse faktiline põhjendus; 5) vaidlustaja valduses olevad tõendid, mis kinnitavad vaidlustaja väidetavaid asjaolusid, ja viited selle kohta, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 6) kuupäev, millal sai vaidlustaja teada vaidlustatud otsusest või riigihanke alusdokumendist; 7) märge selle kohta, kas vaidlustaja soovib asja arutamist istungil või kirjalikus menetluses; 8) vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu, sealhulgas andmed riigilõivu tasumise kohta ja vajaduse korral volikiri esindusõiguse tõendamiseks. (1¹) Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile, sealhulgas vaidlustusele või vaidlustusele esitatud vastusele, on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile volikirja lisama, kuid vaidlustuskomisjonil on õigus selle esitamist nõuda. (2) Kahju hüvitamise taotlus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele sisaldama ka hüvitise suurust ja selle määramise aluseks olevaid asjaolusid. (3) Vaidlustuse eseme määravad kindlaks vaidlustuse nõue vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 ja vaidlustuse alus. Vaidlustuskomisjon ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole vaidlustuses esitatud, ega ületada nõude piire. (4) Vaidlustusega võib nõuda: 1) hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist; 2) hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. (5) Kahju hüvitamise taotlusega võib nõuda hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumentide tõttu tekkinud kahju hüvitamist. (6) Vaidlustuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. (7) Vaidlustaja lisab vaidlustusele tema käsutuses oleva teabe riigihanke kohta, millega seoses vaidlustus esitatakse, kui vastav teave ei ole vaidlustuskomisjonile registrist või muul moel elektrooniliselt kättesaadav. (8) Vaidlustus ja sellele lisatud dokumendid esitatakse eesti keeles. (9) Vaidlustuskomisjon hindab hankija otsuse või riigihanke alusdokumendi õiguspärasust ainult vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise käigus. (10) Kui esitatud on mitu vaidlustust, milles on samad vaidlustaja ja hankija, võib vaidlustuskomisjon liita vaidlustused ühte menetlusse.
Propose a change(1) Vaidlustaja võib vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Iga uus nõue peab olema esitatud, järgides käesoleva seaduse §-s 189 sätestatud tähtaegu. (2) Kui vaidlustus on muutmise või täiendamise tõttu või muul põhjusel muutunud ebaülevaatlikuks, võib vaidlustuskomisjon nõuda vaidlustajalt vaidlustuse teksti tervikuna esitamist, kui see lihtsustab asja lahendamist.
Propose a change