§ 40. Elektroonilise kataloogi kasutamine minikonkursi puhul
(1) Kui pärast pakkumuse esitamist elektroonilise kataloogi kujul sõlmitakse raamleping mitme pakkujaga, võib avaliku sektori hankija ette näha, et raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute puhul korraldatakse minikonkurss ajakohastatud elektroonilise kataloogi alusel. Sellisel juhul kasutab hankija üht järgmistest meetoditest:
1) esitab pakkujatele kutse esitada uuesti elektrooniline kataloog, mida on kohandatud minikonkursi nõuetele;
2) kui selline võimalus oli sätestatud riigihanke alusdokumentides, teatab pakkujatele, et ta kavatseb koguda juba esitatud elektroonilistest kataloogidest vajaliku teabe minikonkursi nõuetele kohandatud pakkumuse koostamiseks.
(2) Kui hankija kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võimalust, teatab ta igale pakkujale aja, millal ta kavatseb koguda minikonkursi nõuetele kohandatud pakkumuste koostamiseks vajalikku teavet, ning annab pakkujatele võimaluse teabe esitamisest keelduda. Hankija jätab teate esitamise ja teabe kogumise vahele piisava aja.
(3) Kui hankija kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võimalust, esitab hankija enne hankelepingu sõlmimist enda kogutud teabe vastavale pakkujale, võimaldamaks tal esitada vastuväiteid või kinnitada, et kogutud teabe põhjal hankija koostatud pakkumus ei sisalda sisulisi vigu.
§ 41. Elektroonilise kataloogi kasutamine dünaamilises hankesüsteemis
(1) Hankija võib sõlmida hankelepingu dünaamilise hankesüsteemi alusel, nõudes vastava hankelepingu sõlmimiseks pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogina.
(2) Hankija võib sõlmida hankelepingu dünaamilise hankesüsteemi alusel kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktiga 2 ning lõigetega 2 ja 3 tingimusel, et koos dünaamilise hankesüsteemiga liitumise taotlusega esitatakse elektrooniline kataloog, mis vastab hankija sätestatud tehnilisele kirjeldusele ja vormingule. Kui hankija teatab taotlejatele, et kasutab § 40 lõike 1 punktis 2 nimetatud võimalust, täidavad taotlejad selle kataloogi.
(1) Käesolevat jaotist kohaldatakse riigihangetes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(2) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesolevat jaotist, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(1) Keskne riigihange on keskse hankija poolt hankijale asjade ostmine või teenuste tellimine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine hankijale asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks.
(2) Vabariigi Valitsus võib nimetada keskse hankija ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab.
(3) Vabariigi Valitsus võib otsustada, et hankija ei korralda Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses riigihankeid iseseisvalt ega ühiselt, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud alustel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata põhiseadusliku institutsiooni, avalik-õigusliku juriidilise isiku, hankijaks oleva eraõigusliku juriidilise isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse riigihangete korraldamisele.
(5) Minister võib nimetada keskse hankija ministeeriumi valitsemisala piires ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab.
(6) Minister võib otsustada, et hankija ei korralda käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud ulatuses riigihankeid iseseisvalt ega ühiselt.
(7) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud hankija volitusel võib tema eest riigihanke korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 lõike 1 punktis 3 sätestatud koostöövormis asutus või muu keskse hankijana tegutsev ühing.
(7¹) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nimetada keskse hankija kohaliku omavalitsuse piires ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab, ning otsustada, et hankija ei korralda määratud ulatuses riigihankeid iseseisvalt ega teiste hankijatega ühiselt.
(8) Hankija võib ühineda keskse hankija korraldatava riigihankega, sõlmides keskse hankijaga kokkuleppe, milles lepitakse vajaduse korral muu hulgas kokku keskse hankija esinduse ulatus, keskse hankimisega seotud kulude hüvitamine või tasu maksmine kesksele hankijale.
(9) Hankija võib kasutada keskse hankija loodud dünaamilist hankesüsteemi, kui selline võimalus on sätestatud dünaamilise hankesüsteemi loomise hanketeates.
(10) Riigihanke tugiteenus on riigihanget toetav tegevus, sealhulgas tehnilise taristu haldamine hankelepingute sõlmimiseks, riigihankealane nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine ja toimingute tegemine hankija nimel.
(11) Keskse hankimise korral vastutab hankija üksnes riigihanke etappide või toimingute eest, mille ta korraldab iseseisvalt.
(1) Ühishange on kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppes lepitakse vajaduse korral muu hulgas kokku hankija esinduse ulatus, ühise hankimisega seotud kulude hüvitamine või tasu maksmine.
(3) Hankijad vastutavad solidaarselt käesoleva seaduse nõuete järgimise eest, kui riigihange korraldatakse täielikult kõigi vastavate hankijate huvides, isegi kui riigihanget juhib oma nimel üks hankijatest.
(4) Kui üksnes mõned riigihanke etapid või toimingud viiakse läbi ühiselt, vastutavad vastavad hankijad nende etappide või toimingute ulatuses solidaarselt käesoleva seaduse nõuete järgimise eest. Iseseisvalt läbi viidavate riigihanke etappide ja toimingute eest vastutab iga hankija ainuisikuliselt.
(1) Euroopa Liidu eri liikmesriikide hankijad võivad korraldada ühiseid või keskseid piiriüleseid riigihankeid käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(2) Euroopa Liidu eri liikmesriikide hankijad ei korralda piiriüleseid riigihankeid eesmärgiga vältida neile oma asukoha liikmesriigi õigusest tulenevate sätete kohaldamist kooskõlas liidu õigusega.
(3) Keskne hankimine, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimine, toimub keskse hankija asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt.
(4) Euroopa Liidu eri liikmesriigi hankijad võivad kokku leppida riigihangete ühises korraldamises, sõlmides omavahelise koostöö aluseks oleva lepingu, milles määratakse kindlaks vastutuse jagunemine hankijate vahel ja sellest tulenev kohaldatav liikmesriigi õigus, mis tuleb avaldada riigihanke alusdokumentides, ja riigihanke korraldamise korralduslikud üksikasjad.
(5) Keskse hankimise korral vastutab hankija üksnes riigihanke etappide või toimingute eest, mille ta korraldab iseseisvalt.
(6) Kui mitu Euroopa Liidu eri liikmesriigi avaliku sektori hankijat on moodustanud riigihangete ühiseks korraldamiseks ühise juriidilise isiku, sätestatakse ühise juriidilise isiku pädeva organi otsuses kohaldamisele kuuluv riigihankeõigus, mis võib olla kas selle isiku registrijärgse asukoha liikmesriigi või selle isiku tegevuskoha liikmesriigi riigihankeõigus.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud riigihankeõiguse valikut võib kohaldada tähtajatult, kui see on sätestatud ühise juriidilise isiku asutamisaktis, või teatava aja jooksul või teatud tüüpi hankelepingute või mõne asjaomase hankelepingu suhtes.
(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, toimub kogu riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel, sealhulgas riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, elektrooniliselt, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(1¹) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(2) Teabevahetus ei pea toimuma elektrooniliselt niisuguse teabe osa kohta, mille puhul:
1) hanke spetsiifilise olemuse tõttu nõuaks elektrooniliste vahendite kasutamine erivahendeid, seadmeid või failivorminguid, mis ei ole üldiselt kättesaadavad või mida ei toeta üldiselt kättesaadavad rakendused;
2) pakkumuse jaoks sobivaid failivorminguid toetavad rakendused kasutavad failivorminguid, mida ei ole võimalik töödelda ühegi teise avatud või üldiselt kättesaadava rakendusega või mis on kasutatavad tööstusomandi kasutamise korra alusel ja avaliku sektori hankija ei saa neid teha allalaadimiseks või kaugkasutamiseks kättesaadavaks;
3) riigihanke alusdokumentides nõutakse füüsilise või mõõtkavas mudeli, näidise või planšeti esitamist, mida ei saa edastada elektrooniliste vahendite abil;
4) muude kui elektrooniliste vahendite kasutamine on vajalik kas nende sidevahendite turvalisuse rikkumise ohu tõttu või eriti tundliku iseloomuga teabe kaitsmiseks, mis nõuab niivõrd kõrgetasemelist kaitset, et seda ei ole võimalik tagada nende elektrooniliste vahendite ja seadmetega, mis on kas ettevõtjatele üldiselt kättesaadavad või mida hankija saab neile kättesaadavaks teha;
5) hankija peab ettevõtjaga läbirääkimisi või dialoogi.
(3) Arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, esitab hankija Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil riigihangete registrile kõik järgmised teated:
1) eelteade ja perioodiline eelteade;
2) hankijaprofiili teade;
3) hanketeade;
4) hankelepingu sõlmimise teade;
5) ideekonkursi teade;
6) ideekonkursi tulemused;
7) hankelepingu muutmise teade;
8) kvalifitseerimissüsteemi teade;
9) vabatahtlik teade;
10) kontsessiooniteade.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teated peavad sisaldama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/81/EÜ, 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL lisades vastava teate kohta sätestatud teavet.
(5) Suuline teabevahetus on lubatud riigihanke ebaolulistes elementides, kui selle sisu on piisavas ulatuses dokumenteeritud. Riigihanke olulised elemendid, mille puhul suuline teabevahetus ei ole lubatud, on riigihanke alusdokumendid, pakkumus ja taotlus.
(6) Riigihanke alustamiseks registrile teate esitamisel märgib hankija, kas riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või kas ta soovib teate vabatahtlikku edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või muul juhul, kui hankija leiab, et riigihanke alustamiseks registrile teate esitamine ei ole käesoleva seaduse alusel nõutav, märgib hankija nimetatud teabe vabatahtlikus teates või hankelepingu sõlmimise teates.
(7) Hankija tagab teabevahetuses andmete tervikluse ning pakkumuse ja taotluse konfidentsiaalsuse.
(7¹) Hankija tutvub pakkumuste või taotluste sisuga alles pärast nende esitamise tähtpäeva saabumist, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(7²) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 7¹ juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(8) Nõuded elektroonilise teabevahetuse seadmele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026007&id=115082017003 määrusega.
(1) Hankija teeb riigihanke alusdokumentidega seotud selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Kui kogu riigihanke teabevahetus ei toimu elektrooniliselt, esitab hankija selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sama tähtaja jooksul kõikidele hankijale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kui riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, käesoleva seaduse § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõikes 4 nimetatud juhtudel nelja päeva ning lihthankemenetluses või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kahte tööpäeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama.
(3) Riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta.
(4) Ettevõtja esitab hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada.
(1) Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid.
(2) Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu seda osa, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud.
(1) Hankija esitab otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate järgmiste otsuste kohta:
1) ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus;
2) käesoleva seaduse § 97 lõike 2 alusel tehtud riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmise otsus;
3) kvalifitseerimise otsus;
4) kvalifitseerimata jätmise otsus;
5) pakkumuse tagasilükkamise otsus;
6) kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsus;
7) käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud otsus;
8)
9) pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus;
10) pakkumuse edukaks tunnistamise otsus;
11) käesoleva seaduse § 30 lõikes 11 ja § 72 lõikes 6¹ nimetatud hankelepingu sõlmimise otsus;
12) käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punkti 6 alusel riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus;
13) käesoleva seaduse § 111 lõikes 7 nimetatud otsus.
(2) Riigihankes osalev ettevõtja on käesoleva paragrahvi tähenduses pakkuja, taotleja või ettevõtja, kes osales väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, milles pakkumuse esitamine ei olnud nõutav.
(3) Hankija lisab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse kohta esitatavale teatele riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused.
(4) Koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega esitab hankija:
1) ettevõtjale tema kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise põhjused;
1¹) ettevõtjale tema pakkumuse läbi vaatamata jätmise põhjused;
2) pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused;
3) vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja (edaspidi edukas pakkuja) või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes;
4) pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja seda pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes, kui hankija kohaldab käesoleva seaduse § 114 lõiget 1¹.
(4¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusele järgneb hankelepingu või raamlepingu sõlmimine, lisab hankija otsuse kohta esitatavale teatele märke perioodi pikkuse kohta, mille jooksul hankija ei või hankelepingut sõlmida (edaspidi ooteaeg).
(5) Hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates esitamata teabe, mille avaldamine takistaks õigusaktide täitmist, oleks vastuolus avaliku huviga, rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks konkurentsi.
(6) Hankija võib kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast, kui ta esitab ettevõtjale lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teabe korraga kolme tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või riigihanke lõppemise aluseks oleva otsuse tegemisest arvates eeldusel, et otsus on tehtud mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul pakkumuste avamisest arvates.
(1) Hankija on kohustatud korraldama riigihanke avatud või piiratud hankemenetlusena, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Hankijal on õigus luua innovatsioonipartnerlus, kui tal on tekkinud vajadus selliste innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde hankimisega. Innovatsioonipartnerlus luuakse eesmärgiga välja töötada innovaatilisi asju, teenuseid või ehitustöid ning neid hankida hankija ja innovatsioonipartnerluses osalejate vahel kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga.
(3) Hankijal on õigus korraldada riigihange konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogina, kui:
1) riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;
2) kõik avatud või piiratud hankemenetluse käigus esitatud pakkumused olid vastuvõetamatud;
3) hankija ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi vastavalt käesoleva seaduse §-des 87 ja 88 sätestatule;
4) hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena;
5) hankelepingu ese hõlmab projekteerimisteenuse tellimist või innovaatiliste lahenduste väljatöötamist või
6) hankija vajadusi ei saa rahuldada turul olemasolevate lahenduste kohandamisega.
(4) Vastuvõetamatuks pakkumuseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 tähenduses on pakkumus:
1) mis ei vasta riigihanke alusdokumentide tingimustele;
2) mis on esitatud hilinemisega;
3) mis on esitatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse, kooskõlastatud tegevuse või korruptsiooni tulemusel;
4) mille maksumus on põhjendamatult madal;
5) mille maksumus ületab riigihanke eeldatavat maksumust, mis on kindlaks määratud ja dokumenteeritud enne avatud või piiratud hankemenetluse alustamist, või
6) mille on esitanud pakkuja, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele.
(1) Hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui:
1) avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või kõik esitatud pakkumused olid riigihanke alusdokumentidele mittevastavad või kõik taotlused esitati taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 või 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta;
2) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel, või
3) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-des 92–94, § 125 lõikes 4 või § 126 lõikes 6¹ sätestatud tähtajast.
(2) Riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks pakkumuseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja käesoleva seaduse § 50 punkti 10 tähenduses peetakse pakkumust, mis ei vasta oluliselt muutmata kujul olemuslikult riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja hankija vajadustele.
(3) Asjade hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui:
1) hankelepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja hankelepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;
2) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme aastat, või
3) asju ostetakse kaubabörsil.
(4) Asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks.
(5) Teenuste või ehitustööde hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt väljakuulutatava hankemenetluse tulemusel kuni kolm aastat varem sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse projektiga kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hanketeates on teavitatud teenuste või ehitustööde ulatusest, sellise hankelepingu tingimustest ja sõlmimise võimalusest väljakuulutatava hankemenetluse tulemusel.
(6) Teenuste hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankeleping sõlmitakse käesolevas seaduses sätestatud korras korraldatud ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest ja selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses. Kui hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõigi võitjatega.
(7) Euroopa Komisjoni nõudel saadab hankija käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud aluse rakendamise asjaolude kohta Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile vastavasisulise aruande.
§ 50. Riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena riigihangetes eeldatava maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära
1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustele on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja:
1) hankelepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi;
2) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;
3) asju ostetakse või teenuseid või ehitustöid tellitakse diplomaatilise esinduse jaoks välisriigis;
4) asju ostetakse või teenuseid tellitakse kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi äriühingult käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hankija poolt;
5) hankelepingu ese on õhutransporditeenused;
6) hankelepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi;
7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on juriidiline isik või asutus, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
7¹) hankelepingu ese on vajalik ühises kaitsetegevuses osaleva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjaväe üksuse või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika käigus Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks elluviidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi sõjaväe üksuse ning sellega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks või Kaitseväe õppuste korraldamiseks;
8) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning hankijaks on etendusasutus;
9) ostetakse toidukaupu, või
10) võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või kõik esitatud pakkumused olid riigihanke alusdokumentidele mittevastavad või kõik taotlused esitati taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 või 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.
11)
Avatud hankemenetluses võib pakkumuse esitada iga ettevõtja, kelle osalemine riigihankes ei ole välistatud võimalike käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud piirangute alusel.
(1) Koos pakkumusega esitab pakkuja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule.
(2) Hankija avab kõik pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud pakkumused, kontrollib kõigi pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule ja kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras.
(3) Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (edaspidi pöördmenetlus). Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud käesoleva seaduse § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.
(4) Hankijal on avatud hankemenetluses keelatud pidada läbirääkimisi.
Piiratud hankemenetluses võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel hankija valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku.
(1) Koos hankemenetluses osalemise taotlusega esitab taotleja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule.
(2) Hankija kontrollib iga tähtajaks hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule.
(3) Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla minimaalselt viis, ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(1) Hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikele 3, vähemalt nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus.
(2) Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate alammäärast, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile kvalifitseeritud taotlejatele.
(1) Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused, kontrollib nende vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras.
(2) Hankijal on keelatud pidada piiratud hankemenetluses läbirääkimisi.
(1) Innovatsioonipartnerluse korral võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid läbirääkimistes saavad osaleda ja pakkumuse esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus.
(2) Innovatsioonipartnerluse võib luua ühe või mitme pakkujaga.
§ 58. Taotluste esitamine ja läbivaatamine innovatsioonipartnerluses
(1) Koos hankemenetluses osalemise taotlusega esitab taotleja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule.
(2) Hankija kontrollib iga tähtajaks hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule.
(3) Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla minimaalselt kolm, ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid võivad eelkõige olla seotud taotleja suutlikkusega teadus- ja arendustegevuse ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise valdkonnas.
§ 59. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine innovatsioonipartnerluses
(1) Hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse § 58 lõikele 3, vähemalt nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus.
(2) Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate alammäärast, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile kvalifitseeritud taotlejatele.
§ 60. Pakkumuste avamine ja läbirääkimiste pidamine innovatsioonipartnerluses
(1) Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud.
(2) Hankija võib vastavaks tunnistatud pakkumuste ja etapi viisi peetavate läbirääkimiste puhul kõikide edasiste pakkumuste üle läbirääkimisi pidada, et valida välja edukas pakkumus. Läbi ei räägita hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle.
(3) Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja ega taotleja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja või taotleja nõusolekuta.
(4) Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse riigihanke alusdokumentides, võib ta korraldada läbirääkimised järjestikuste etappidena ja vähendada igas etapis läbiräägitavate pakkumuste arvu, kohaldades selleks riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sobivate pakkumuste olemasolu korral peab viimases etapis läbiräägitavate pakkumuste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(5) Hankija teavitab kõiki menetluses osalevaid pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt kõrvale lükatud, üheaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest tehnilises kirjelduses või muudes tingimustes tehtud muudatustest ja annab pakkujatele piisavalt aega uute pakkumuste esitamiseks. Läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuetes ei ole muudatuste tegemine lubatud.
(1) Hankija teavitab pakkujaid läbirääkimiste lõpetamisest ja määrab tähtaja lõplike pakkumuste esitamiseks. Hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast läbirääkimiste lõpetamise kohta teate esitamist. Lõplike pakkumuste üle läbi ei räägita.
(2) Hankija kontrollib lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras.
(1) Innovatsioonipartnerluse loomise hankelepingus määrab hankija kindlaks innovatsioonipartnerluse struktuuri kuuluvad järjestikused etapid, vahe-eesmärgid ja tasu osamaksetena tasumise. Innovatsioonipartnerluse etappide kindlaksmääramisel võtab hankija arvesse teadusuuringute ja innovatsiooniprotsessi osi, mis võivad hõlmata asjade tootmist, teenuste osutamist või ehitustööde tegemist.
(2) Kui hankija on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud, võib ta vastavalt vahe-eesmärkide täitmisele pärast iga etappi otsustada innovatsioonipartnerlus lõpetada või vähendada innovatsioonipartnerluse loomiseks hankelepingu sõlminud pakkujate (edaspidi partnerid) arvu.
(3) Innovatsioonipartnerluse struktuuri, sealhulgas etappide kestuse ja maksumuse kindlaksmääramisel võtab hankija arvesse kavandatava lahenduse uuenduslikkust ja selle väljatöötamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse iseloomu. Innovatsioonipartnerluse tulemusena hangitavate asjade, teenuste ja ehitustööde maksumus ei tohi olla ebaproportsionaalne võrreldes nende väljaarendamiseks tehtavate investeeringutega.
(4) Hankija ei avalda teistele partneritele innovatsioonipartnerluse käigus pakutud lahendusi ega muud konfidentsiaalset teavet ilma selle partneri nõusolekuta.
Võistleva dialoogi korral võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija peab tema poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatega dialoogi vormis läbirääkimisi, et välja selgitada üks või mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsuse poolest kõige enam tema vajaduste rahuldamiseks sobivat lahendust.
§ 64. Taotluste esitamine ja läbivaatamine võistlevas dialoogis
(1) Koos hankemenetluses osalemise taotlusega esitab taotleja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule.
(2) Hankija kontrollib kõigi tähtajaks hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotlejate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ning riigihanke alusdokumentides sätestatule.
(3) Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla minimaalselt kolm, ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(1) Hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse § 64 lõikele 3, vähemalt nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku alustada dialoogi hankija vajadusi kõige paremini rahuldava lahenduse või lahenduste väljaselgitamiseks.
(2) Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem kui hanketeates nimetatud taotlejate arvuline alammäär, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes kõigile kvalifitseeritud taotlejatele ettepaneku alustada dialoogi.
(2¹) Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul teeb avaliku sektori hankija otsuse riigihanke jätkamise kohta võistleva dialoogina ja dialoogi alustamise kohta, kui ta alustab dialoogi üksnes kõigi nende pakkujatega, keda varem avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole kõrvaldatud, kes on kvalifitseeritud ning kes on esitanud vorminõuetele vastava pakkumuse. Sel juhul käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 8 ei kohaldata.
(3) Hankija tagab kõikide dialoogis osalevate taotlejate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Hankija ei või avaldada teavet diskrimineerival viisil ega avaldada dialoogi käigus taotleja pakutud lahendusi ega muud konfidentsiaalset teavet teistele dialoogis osalevatele taotlejatele ega kolmandatele isikutele ilma taotleja nõusolekuta.
(4) Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse hanketeates või kirjeldavas dokumendis, võib ta pidada dialoogi järjestikuste etappidena ja vähendada igas etapis arutatavate lahenduste arvu, kohaldades selleks riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sobivate lahenduste olemasolu korral peab viimases etapis arutatavate lahenduste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(5) Dialoogi käigus võib arutada kõiki riigihanke tingimusi.
(6) Hankija peab dialoogi taotlejatega tema vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamiseni.
(7) Dialoogi käigus välja töötatud lahendus või lahendused kantakse protokolli, mille allkirjastavad hankija ja taotleja.
(8) Hankija võib anda pakkujatele auhindu või maksta osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud nende kulude hüvitamiseks, mille suurust võib diferentseerida sõltuvalt pakutud lahenduse sobivusest esitatud tingimustega.
§ 66. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine, pakkumuste avamine ja pakkumuste hindamine võistlevas dialoogis
(1) Pärast oma vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamist teavitab hankija kõiki dialoogis osalevaid taotlejaid dialoogi lõpetamisest ning teeb neile samaaegselt ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduste alusel. Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama seda käesoleva seaduse § 77 lõikes 4 nimetatud teavet, mis on vajalik pakkumuste esitamiseks ja hankemenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks ning mida ei ole tehtud hankemenetluse algamise ajal kättesaadavaks, kuna see ei olnud riigihanke olemusest tulenevalt hankemenetluse algamise ajal kindlaksmääratav.
(2) Hankija võib teha ettepaneku esitada lõplikud pakkumused iga taotleja enda pakutud lahenduse alusel või eeldusel, et taotlejad on andnud nõusoleku enda pakutud lahenduse avaldamiseks teistele taotlejatele, ühe, hankija väljavalitud lahenduse alusel.
(3) Hankija avab kõik pakkumused ja kontrollib nende vastavust hankelepingu eseme kirjeldusele ja nõuetele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud, ning hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras.
(3¹) Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust selgitada, piiritleda ja täpsustada, tingimusel et sellega ei muudeta pakkumust ega riigihanke alusdokumente ja sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu.
(4) Hankija võib eduka pakkujaga pidada läbirääkimisi hankelepingu tingimuste täpsustamiseks, tingimusel et sellega ei muudeta oluliselt riigihanke alusdokumente ega pakkumust ja sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu.
Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija teeb enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et parandada nende sisu ja valida välja edukas pakkumus.
§ 68. Taotluste esitamine ja läbivaatamine konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses
(1) Koos hankemenetluses osalemise taotlusega esitab taotleja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule.
(2) Hankija kontrollib iga tähtajaks taotluse esitanud taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule.
(3) Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla minimaalselt kolm, ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.
§ 69. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses
(1) Hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikele 3, vähemalt nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus.
(2) Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate alammäärast, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile kvalifitseeritud taotlejatele.
§ 70. Pakkumuste avamine ja läbirääkimiste pidamine konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses
(1) Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, ja kontrollib nende vastavust riigihanke alusdokumentide tingimustele.
(2) Hankija võib vastavaks tunnistatud pakkumuste ja etapi viisi peetavate läbirääkimiste puhul kõikide edasiste pakkumuste üle läbirääkimisi pidada, et valida välja edukas pakkumus. Läbi ei räägita hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle.
(3) Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul teeb avaliku sektori hankija otsuse riigihanke jätkamise kohta konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena ja läbirääkimiste alustamise kohta, kui ta alustab läbirääkimisi pakkumuste üle üksnes kõigi nende pakkujatega, keda varem avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole kõrvaldatud, kes on kvalifitseeritud ning kes on esitanud vorminõuetele vastava pakkumuse. Sel juhul käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei pea pakkumused, mille üle läbirääkimisi peetakse, vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
(5) Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste ees. Hankija ei avalda pakkuja või taotleja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja või taotleja nõusolekuta.
(6) Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse riigihanke alusdokumentides, võib ta korraldada läbirääkimised järjestikuste etappidena ja vähendada igas etapis läbiräägitavate pakkumuste arvu, kohaldades selleks riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sobivate pakkumuste olemasolu korral peab viimases etapis läbiräägitavate pakkumuste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(6¹) Hankija teavitab kõiki menetluses osalevaid pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt kõrvale lükatud, samal ajal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest tehnilises kirjelduses või muudes tingimustes tehtud muudatustest ja annab pakkujatele piisavalt aega uute pakkumuste esitamiseks. Läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuetes ei ole muudatuste tegemine lubatud.
(7) Hankija võib otsustada konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse läbi viia ilma läbirääkimisi pidamata, kui ta on sellise võimaluse riigihanke alusdokumentides sätestanud.
(1) Hankija teavitab pakkujaid läbirääkimiste lõpetamisest ja määrab tähtaja lõplike pakkumuste esitamiseks. Hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast läbirääkimiste lõpetamise kohta teate esitamist. Lõplike pakkumuste üle läbi ei räägita.
(2) Hankija kontrollib lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras.
§ 72. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kord
(1) Hankija teeb ühele või mitmele ettevõtjale, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisavad, ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks.
(2) Läbirääkimiste pidamise ettepanekus võib hankija teha ettepaneku esitada pakkumus hankija määratud tähtpäevaks.
(3) Hankijal on õigus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul kalduda kõrvale käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatust.
(4) Hankija võib vajaduse korral kontrollida ettevõtja kvalifikatsiooni vastavust esitatud kvalifitseerimise tingimustele käesolevas seaduses sätestatud korras enne hankelepingu tingimuste üle läbirääkimiste alustamist, esitades selleks koos läbirääkimiste pidamise ettepanekuga kvalifitseerimise tingimused, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamise nõuded ja vajaduse korral hankelepingu eseme kirjelduse.
(5) Kui hankija teeb läbirääkimiste pidamise ettepanekus ka ettepaneku esitada pakkumus, avab ta kõik tähtajaks esitatud pakkumused ja kontrollib nende vastavust riigihanke alusdokumentide tingimustele.
(6) Hankija peab hankelepingu sõlmimiseks ettevõtja või ettevõtjatega hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi.
(6¹) Kui hankemenetluses osaleb mitu pakkujat, teeb hankija pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kui hankija räägib hankemenetluses, kus pakkumusi ei esitata, läbi mitme ettevõtjaga, teeb hankija hankelepingu sõlmimise otsuse.
(7) Hankija ei sõlmi hankelepingut ettevõtjaga, kellel või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel või muul seaduslikul või asjaomase riigihankega seotud lepingulisel esindajal on hankijale teadaolevalt käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus, välja arvatud käesoleva seaduse § 95 lõikes 3 sätestatud juhul.
(8) Hankija võib nõuda ettevõtjalt tema kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimiseks hankepassi esitamist käesolevas seaduses sätestatud korras.
(1) Hankemenetlus, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, algab hanketeate avaldamisega registris. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus algab läbirääkimiste pidamiseks ettepaneku tegemisega ühele või mitmele hankija valitud ettevõtjale.
(2) Hanketeate avaldamisega registris avatud hankemenetluse puhul või muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele või ettevõtjatele teistes hankemenetlustes loetakse esitatuks ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
(3) Hankemenetlus lõpeb:
1) hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega;
2) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud riigihanke alusdokumentidele vastavaks või kõigi pakkumuste maksumus oli põhjendamatult madal;
3) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega käesoleva seaduse §-s 116 sätestatud alustel;
4) kõikide pakkujate või taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmisega;
5) pakkumuste või taotluste esitamata jätmisega käesolevas seaduses sätestatud korras ettenähtud tähtaja jooksul;
6) hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel;
7) kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega, kui ükski pakkuja ei ole nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama.
(4) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, lõpeb hankemenetlus iga osa suhtes mõne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aluse esinemisel või juhul, kui lõike 3 punktis 6 nimetatud otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tehakse kogu hankemenetluse kohta.
Avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse alustamiseks esitab hankija registrile hanketeate.
(1) Hankija võib kavandatavatest hankemenetlustest teavitamiseks esitada registrile või avaldada hankijaprofiilis eelteate. Kui hankija avaldab eelteate hankijaprofiilis, esitab ta registrile sellekohase hankijaprofiili teate ega avalda eelteadet hankijaprofiilis enne selle avaldamist registris.
(2) Eelteade võib sisaldada teavet maksimaalselt järgmise 12 kuu jooksul eelteate avaldamisest arvates alustatavate hankemenetluste kohta, välja arvatud sotsiaal- ja erimenetluses esitatav eelteade, mille puhul 12 kuu piirangut ei kohaldata.
(3) Kui hankija soovib kohaldada käesoleva seaduse § 93 lõike 2 punktis 1 või § 94 lõike 4 punktis 1 sätestatud lühendatud tähtaegu pakkumuste esitamiseks, peab ta esitama registrile või avaldama hankijaprofiilis eelteate 35 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate esitamise kuupäeva.
(1) Hankija võib registrile esitada vähemalt 14 päeva enne hankelepingu sõlmimist vabatahtliku teate, kui hankija on jätnud hanketeate esitamata, eeldades et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on käesoleva seaduse kohaselt lubatud. Riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, esitatakse vabatahtlik teade vähemalt kümme päeva enne hankelepingu sõlmimist.
(2) Vabatahtlik teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) hankija nimi ja kontaktandmed;
2) hankelepingu eseme kirjeldus;
3) hankija põhjendus selle kohta, miks ta otsustas sõlmida hankelepingu ilma hanketeadet esitamata;
4) selle ettevõtja nimi ja kontaktandmed, kellega hankija kavatseb hankelepingu sõlmida;
5) muu asjakohane teave.
(1) Riigihanke alusdokumendid koostab hankija vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teeb need ettevõtjatele hankemenetluse algamisest arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui riigihanke alusdokumente ei ole mõnel käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud põhjusel võimalik elektrooniliselt kättesaadavaks teha, märgib hankija seda hanketeates ja edastab riigihanke alusdokumendid kõikidele vastava avalduse esitanud ettevõtjatele ühe tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus päeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui neid on õigeaegselt taotletud. Käesoleva seaduse § 93 lõike 2 punktis 2 ning § 94 lõikes 5 nimetatud juhtudel edastab hankija riigihanke alusdokumendid hiljemalt neli päeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.
(3) Riigihanke alusdokumentides, välja arvatud hanketeates, esitatava teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks võib hankija hanketeates kehtestada nõuded või nõuda meetmete rakendamist, põhjendades teabe konfidentsiaalsena hoidmise vajadust, ning piirata nõudeid mittetäitvate või meetmeid mitterakendavate ettevõtjate ligipääsu sellisele konfidentsiaalsele teabele. Sel juhul ei pea hankija konfidentsiaalset teavet sisaldavat riigihanke alusdokumentide osa hankemenetluse algamisest arvates kättesaadavaks tegema.
(4) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui asjakohane teave ei ole avaldatud hanketeates, sisaldavad riigihanke alusdokumendid vähemalt järgmist teavet:
1) vastavalt käesoleva seaduse §-des 87–89 sätestatule koostatud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, välja arvatud innovatsioonipartnerluse korral;
2) pakkumuste hindamise kriteeriumid vastavalt käesoleva seaduse §-des 85 ja 86 sätestatule;
3) alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõuded, sealhulgas teave selle kohta, kas hankija lubab või nõuab alternatiivsete lahenduste esitamist üksnes lisaks kõigile hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavale lahendusele või eraldi;
4) kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud asjaolud;
5) kõik need asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi;
6) käesoleva seaduse §-s 122 nimetatud teave alltöövõtjate kohta;
7) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses läbirääkimiste pidamise kord;
8) teave võistleva dialoogi või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse järjestikuste etappidena korraldamise kohta;
9) nõutud dokumentide ja andmete loetelu;
10) teave selle kohta, kas pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal kontrollimist;
11) pakkumuse ja muude ettevõtja esitatavate dokumentide koostamise keel või keeled, kui hankija lubab pakkumusi esitada ka võõrkeeles;
12) pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuur ja valuuta;
13) näidise esitamise tingimused ja kord, kui hankija nõuab näidise esitamist;
14) võistleva dialoogi korral teave pakkujatele antavate auhindade või makstavate osalustasude kohta, kui hankija on auhinna andmise või osalemistasu maksmise ette näinud;
15) teave käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktis 2 nimetatud auhinna või osalemistasu kohta;
16) pakkumuste esitamise tähtpäev ja avamise aeg;
17) pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg;
18) pakkumuse tagatise suurus ja realiseerimise tingimused, kui hankija nõuab pakkumuse tagatise esitamist;
19) kontaktandmed, kust on võimalik riigihanke alusdokumentide sisu kohta täiendavat teavet küsida;
20) kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused, kui hankija soovib neid kehtestada.
(5) Riigihanke menetluses, mis võimaldab läbirääkimisi, jätab hankija riigihanke alusdokumentidesse lisamata need andmed, mis riigihanke olemusest tulenevalt ei ole riigihanke menetluse algamise ajal kindlaksmääratavad või mille üle riigihankes läbi räägitakse. Innovatsioonipartnerluses ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses määrab hankija läbiräägitavatele tingimustele miinimumnõuded, mille üle hankemenetluse käigus läbi ei räägita.
(6) Kui hankelepingu esemeks on maanteesõiduk, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad sõiduki kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.
(6¹) Kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on kehtestatud keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.
(6²) Hankija võib määrata riigihanke alusdokumentides intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatava korra.
(7) Kehtetu
(7¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 6¹ nimetatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026007&id=102072021013;121022023005 määrusega.
(7²) Käesoleva paragrahvi lõikes 7¹ nimetatud määrusega kehtestatakse kriteeriumid ja tingimused, kui neid ei ole kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduse alusel.
(8) Kui teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel ei toimu elektrooniliselt, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule järgmisi andmeid:
1) pakkumuse struktuur ja pakkumuse märgistamise nõuded;
2) pakkumuste esitamise koht.
(9) Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust.
(10) Kui hankijad korraldavad riigihanke ühiselt käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud alusel, nimetab riigihanget korraldama volitatud hankija riigihanke alusdokumentides sõlmitavate hankelepingute poolteks olevad hankijad, nende jagunemise hankelepingute lõikes ja nende osakaalud hankelepingutest tulenevate kohustuste kandmisel.