(1) Töötlussüsteemi kasutusjuhendis esitatakse:
1) töötlussüsteemi lühikirjeldus;
2) töötlussüsteemi kasutajad ning nende ülesanded, õigused ja kohustused;
3) salastatud teabe elektroonilise töötlemise juhised;
4) töötlussüsteemis kasutatavate teabekandjate töötlemise kirjeldus;
5) töötlussüsteemi intsidentide haldamise ja ohuolukorras tegutsemise kirjeldus.
(2) Töötlussüsteemi kasutusjuhendi töötab töötlussüsteemi turbejuhendist lähtudes välja vastutav üksus koostöös haldava üksusega ja selle kehtestab vastutava üksuse juht. Enne kehtestamist kooskõlastab vastutav üksus töötlussüsteemi kasutusjuhendi Välisluureametiga.
(3) Töötlussüsteemi kasutusjuhendit täpsustatakse töötlussüsteemi kasutamise käigus, juhul kui tehakse muudatusi, näiteks kui muudetakse töötlussüsteemi või selle osa kasutusotstarvet, ülesehitust, füüsilist asukohta, töötlussüsteemi riist- või tarkvaras tehakse suuremahulisi muudatusi, ilmnevad uued olulised ohud või muudetakse töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe taset. Töötlussüsteemi kasutusjuhendi muudatused kooskõlastab vastutav üksus Välisluureametiga.
(1) Töötlussüsteemi akrediteerimise eesmärk on veenduda, et töötlussüsteem vastab elektroonilise teabeturbe tagamiseks kehtestatud nõuetele.
(2) Töötlussüsteemi akrediteerimise käigus Välisluureamet:
1) tutvub vastutava üksuse esitatud töötlussüsteemi eesmärgi ja kasutuslugudega;
2) vaatab üle töötlussüsteemi riskianalüüsi protsessi ja tulemused ning teeb kindlaks, et vastutav üksus on jääkriskid tuvastanud ja aktsepteerinud;
3) hindab töötlussüsteemi ülesehituse ning välimise, sisemise ja elektroonilise turvakeskkonna vastavust nõuetele;
4) hindab töötlussüsteemi turbejuhendit, töötlussüsteemi kasutusjuhendit ja muid töötlussüsteemi turvalisust puudutavaid dokumente;
5) hindab turvameetmete rakendamise ning töötlussüsteemi turvalisust puudutavate protseduuride vastavust nõuetele;
6) annab üldise turbehinnangu, mis väljendab töötlussüsteemis teabe kaitstuse vastavust nõuetele ja nende rakendamise hetkeseisu.
(3) Välisluureamet algatab töötlussüsteemi akrediteerimise vastutava üksuse taotlusel või omal algatusel. Vastutav üksus lisab töötlussüsteemi akrediteerimise taotlusele töötlussüsteemi turbejuhendi ja töötlussüsteemi kasutusjuhendi. Lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud teabe esitab vastutav üksus Välisluureameti nõudmisel.
(4) Töötlussüsteemi akrediteerimise tulemusena antakse töötlussüsteemile Välisluureameti peadirektori käskkirjaga vastavussertifikaat, kui:
1) töötlussüsteem vastab elektroonilise teabeturbe nõuetele või
2) töötlussüsteem ei vasta kõigile elektroonilise teabeturbe nõuetele, kuid sellest tingitud turvariskid on kompenseerivate turvameetmete tõttu püsivalt vastuvõetavad.
(5) Töötlussüsteemi akrediteerimise tulemusena antakse töötlussüsteemile Välisluureameti peadirektori käskkirjaga ajutine kasutusluba, kui töötlussüsteem ei vasta kõigile elektroonilise teabeturbe nõuetele, kuid sellest tingitud turvariskid on ajutiselt vastuvõetavad.
(6) Töötlussüsteemile, mida on vaja enne kasutusele võtmist testida, võib Välisluureameti peadirektori käskkirjaga väljastada testimiseks ajutise kasutusloa (edaspidi testimisluba). Testimisloa alusel võib töötlussüsteemi kasutada ja salastatud teavet töödelda üksnes töötlussüsteemi tehnilise lahenduse ja töötlussüsteemi ühenduste testimiseks. Testimisloa saamiseks peab vastutav üksus esitama töötlussüsteemi turbejuhendi ja töötlussüsteemi kasutusjuhendi üksnes nende olemasolu korral. Testimisloas määratakse töötlussüsteemi testimise tingimused, näiteks testimise eesmärk ja ulatus, testimise ajal töödelda lubatud teabe salastatuse tase ning testimise tähtaeg.
(7) Uue töötlussüsteemi ehitamise ja kasutusele võtmise korral võib töötlev üksus esitada taotluse koos planeeritava töötlussüsteemi ülesehituse lühikirjeldusega, misjärel väljastatakse ajutine kasutusluba üksnes töötlussüsteemi turbejuhendi ja töötlussüsteemi kasutusjuhendi koostamiseks.
(8) Välisluureamet keeldub peadirektori käskkirjaga töötlussüsteemile vastavussertifikaati või ajutist kasutusluba väljastamast ning keelab selle kasutamise salastatud teabe töötlemiseks, kui töötlussüsteem ei vasta elektroonilise teabeturbe nõuetele ja sellest tingitud turvariskid ei ole vastuvõetavad.
Välisluureameti nõudel on töötlev üksus kohustatud viivitamata andma, sealhulgas kirjalikus vormis, teavet tema valduses oleva süsteemi ja elektroonilise teabeturbega seotud asjaolude kohta ning tagama Välisluureametile tööajal pideva ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel eelnevalt kokkulepitud ajal juurdepääsu süsteemi osadele, sõltumata nende paiknemiskohast.
(1) Töötlussüsteemi uuesti akrediteerimiseks esitab vastutav üksus taotluse:
1) vähemalt kaks kuud enne senise vastavussertifikaadi kehtivuse lõppemist;
2) vähemalt viis tööpäeva enne senise ajutise kasutusloa kehtivuse lõppemist.
(2) Kui uuesti akrediteerimise taotlus koos asjaomase dokumentatsiooniga on enne senise vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa kehtivuse lõppemist esitatud, võib Välisluureamet senise vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa kehtivust kuni akrediteerimise lõpuni pikendada.
§ 112. Vastavussertifikaadi ja ajutise kasutusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Välisluureamet tunnistab vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa kehtetuks:
1) vastutava üksuse taotluse alusel;
2) kui vastutav, haldav või kasutav üksus ei ole täitnud Välisluureameti ettekirjutust elektroonilise teabeturbe nõude rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks;
3) ilmneb vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
(2) Vastavussertifikaat või ajutine kasutusluba tunnistatakse kehtetuks Välisluureameti peadirektori käskkirjaga.
(3) Vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa kehtetuks tunnistamine tehakse vastutavale üksusele teatavaks kirjalikult.
§ 112¹. Salvestuskandjate hoiustamine kehtiva vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa puudumisel
Kehtiva vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa puudumisel peavad töötlussüsteemiga seotud töötlevad üksused tagama töötlussüsteemi osaks olnud salvestuskandjate ja nendes sisalduva teabe nõuetekohase hoiustamise.
§ 113. Riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitamine
Välisluureamet teavitab süsteemile vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa andmisest, vastavussertifikaadi kehtivuse pikendamisest või kehtetuks tunnistamisest riigi julgeoleku volitatud esindajat, kui süsteemis töödeldakse salastatud välisteavet.
Salastatud välisteabe töötlemisele kohaldatakse välislepingust tulenevaid või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud teabe kaitse nõudeid, arvestades käesolevas jaos sätestatut. Käesolevas jaos sätestatud töötlemisnõudeid ei kohaldata Välisluureametis arvele võetud krüptomaterjalile ning «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 52 lõikes 3 nimetatud teabele.
Salastatud välisteabe arvestust peetakse riigisaladuse arvestusest eraldi, nii et on tagatud registriandmetele ja teabekandjatele juurdepääsu piirang teadmisvajaduse ja juurdepääsuõiguse alusel. Registris tuleb arvestust pidada iga salastatud välisteabe avaldaja kohta eraldi.
§ 116. Riigi julgeoleku volitatud esindaja peetav salastatud välisteabe põhiregister
(1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja peab salastatud välisteabe põhiregistrit, kus registreeritakse kõik riigile edastatud või riigis loodud täiesti salajasel tasemel salastatud välisteabe ja erimärgistusega salastatud välisteabe kandjad.
(2) Töötlevad üksused, kes on riigi julgeoleku volitatud esindaja põhiregistri kasutajad, on kohustatud täitma §-s 51 sätestatud nõudeid.
(1) Salastatud välisteavet valdav töötlev üksus on kohustatud sisse seadma salastatud välisteabe registri ja teavitama sellest eelnevalt kirjalikult riigi julgeoleku volitatud esindajat.
(2) Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteabe ja erimärgistusega salastatud välisteabe töötlemiseks ning registri ja selle allregistri pidamiseks peab töötlev üksus saama riigi julgeoleku volitatud esindajalt kirjaliku nõusoleku. Riigi julgeoleku volitatud esindaja väljastab nõusoleku pärast kontrolli, mille käigus tuvastatakse, kas töötlemisnõuded on täidetud.
(1) Salastatud välisteavet valdav töötlev üksus on kohustatud tema valduses olevad täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldavad teabekandjad registreerima lisaks töötleva üksuse registrile riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt peetavas põhiregistris esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse tööpäeva pärast salastatud teabekandja loomist või töötlevasse üksusesse saabumist.
(2)
(3) Töötlev üksus ei pea riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt peetavas põhiregistris registreerima neid teabekandjaid, mille on talle edastanud riigi julgeoleku volitatud esindaja või töötlev üksus, kes on riigi julgeoleku volitatud esindaja põhiregistri kasutaja.
(4) Salastatud välisteavet valdav töötlev üksus on kohustatud kandma riigi julgeoleku volitatud esindaja antud registreerimisnumbri igale täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale.
(1) Salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale tehakse salastatud välisteabe avaldaja salastatuse taseme märge, kui see on välislepinguga ette nähtud, ja sellele vastava taseme riigisaladuse märge.
(2) Kui teabekandja sisaldab nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet, mille salastatuse tase on riigisaladuse salastatuse tasemest madalam, ei tehta sellele lõikes 1 nimetatud märget.
(3) Salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale tehakse lisamärge „Salastatud välisteave“ suurtähtedega ning märgitakse salastatud välisteabe avaldaja nimi, salastatuse tase ja salastamistähtaeg, kui välisteabe avaldaja on selle märkinud. Kui välisteabe avaldaja ei ole tähtaega märkinud, tehakse märge „tähtaeg: määramata“ või „tähtaeg: tähtajatu“. Sellisel juhul kehtib salastatus, kuni välisteabe avaldaja ei ole teatanud teisiti.
(4) Kui teabekandja sisaldab mitme avaldaja salastatud välisteavet, tuleb lõikes 3 sätestatud lisamärkes märkida kõik salastatud välisteabe avaldajad, salastatuse tasemed ja salastamistähtajad.
(5) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteavet sisaldava teabekandja võib jätta lõigetes 1–4 sätestatud nõuete kohaselt märgistamata.
(6) Riigi julgeoleku volitatud esindaja kirjalikul nõusolekul võib elektroonilise salastatud välisteabe jätta lõigetes 1–4 sätestatud nõuete kohaselt märgistamata, kui teave on märgistatud §-s 70 sätestatud korras.
(1) Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldav teabekandja võetakse vastu ning edastatakse teistele töötlevatele üksustele ainult riigi julgeoleku volitatud esindaja kaudu, kui selline nõue tuleneb välislepingust.
(2)
(3) Salastatud välisteavet sisaldava teabekandja võib edastada ainult sellisele töötlevale üksusele, kes on eelnevalt sisse seadnud salastatud välisteabe registri.
§ 120. Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldava teabekandja reprodutseerimine ja hävitamine
(1) Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldavat teabekandjat reprodutseerib ja hävitab ainult riigi julgeoleku volitatud esindaja.
(2) Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib anda riigiasutusele kirjaliku loa lõikes 1 nimetatud teabekandja reprodutseerimiseks või hävitamiseks.
§ 122. Riigi julgeoleku volitatud esindaja kontroll
Riigi julgeoleku volitatud esindaja viib vähemalt korra kahe aasta jooksul läbi salastatud välisteavet valdavas töötlevas üksuses salastatud välisteabe kaitse tagamiseks rakendatavate turvameetmete ja nimetatud teavet töötlevate füüsiliste isikute juurdepääsu kontrolli.
(1) Tsiviilõiguslik leping, mille täitmine eeldab salastatud välisteabe töötlemist või riigisaladuse edastamist välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile, peab sisaldama osa, millega lepitakse kokku vähemalt selles, kelle loodud ning millisel tasemel salastatud teavet töödeldakse ning millised on juhised teabe kaitsmiseks, arvestades käesolevast määrusest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid.
(2) Lõikes 1 nimetatud lepingu osa kooskõlastatakse enne lepingu sõlmimist riigi julgeoleku volitatud esindajaga.
(3) Ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajale esitada koopia selle lõikes 1 nimetatud osast, samuti lepingu poolte nimed, registrikoodid, asukohariigid ning lepingu kehtivusaeg.
(4) Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 52 lõikes 3 sätestatud juhul.
§ 122². Rahvusvahelise külastustaotluse kinnitamine
Rahvusvahelise külastustaotluse kinnitab riigi julgeoleku volitatud esindaja, välja arvatud „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 52 lõikes 3 sätestatud juhul.
§ 123. Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õigus ja selle töötlemise õigus
(1) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeltingimus „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 27 lõikes 1, 2 või 5 nimetatud isikul on §-s 130 nimetatud tutvustuse läbimine ja kohustuse allkirjastamine.
(2) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õigus on füüsilisel isikul juurdepääsusertifikaadi alusel.
(3) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud ja kõrgemal tasemel salastatud välisteabe töötlemise õigus on isikul töötlemiseks mõeldud juurdepääsusertifikaadi (edaspidi töötlemissertifikaat) alusel.
(4) Juurdepääsusertifikaadi saamise eeltingimus on riigisaladusele juurdepääsu luba ning töötlemissertifikaadi saamise eeltingimus on riigisaladuse töötlemisluba.
§ 124. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi tasemete vastavus
1) Isikule ei anta:
1) kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaati, kui on tema riigisaladusele juurdepääsu loa tase;
2) kõrgemal tasemel salastatud välisteabe töötlemissertifikaati, kui on tema riigisaladuse töötlemisloa tase.
§ 125. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi kehtivus
(1) Juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusaja otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja vastavalt taotluses märgitud soovitavale kehtivusperioodile, juurdepääsuloa või töötlemisloa kehtivusele ja juurdepääsuvajaduse põhjendatusele. Kui välislepingust tulenevad juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad võrreldes „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses“ sätestatud alustega, võetakse juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusaja otsustamisel arvesse ka välislepingust tuleneva asjaolu esinemist.
(2) Juhul, kui isiku riigisaladusele juurdepääsu luba või töötlemisluba lõppeb enne juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusaja lõppu, kaotab juurdepääsu- või töötlemissertifikaat kehtivuse.
(3) Kui juurdepääsu- või töötlemissertifikaat kaotab kehtivuse enne oma kehtivusaja lõppu, tuleb see tagastada riigi julgeoleku volitatud esindajale.
(1) Juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks esitab riigiasutus, Eesti Pank või Kaitseliit, kelle ülesannete tõttu tekib isikul juurdepääsuvajadus, või selleks volitatud asutus (edaspidi taotleja) riigi julgeoleku volitatud esindajale:
1) kirjaliku taotluse, milles märgitakse salastatud välisteabe avaldaja ja salastatuse tase, millele juurdepääsu taotletakse, juurdepääsusertifikaadi taotletav kehtivusaeg, samuti isiku nimi, isikukood, sünnikoht, kodakondsus, kontaktandmed ja ametikoht;
2) isiku juurdepääsuloa või muu riigisaladusele juurdepääsu õigust kinnitava dokumendi või selle koopia, välja arvatud juhul, kui taotleja on julgeolekuasutus.
(2) „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 30¹ lõikes 1 nimetatud isikule juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks esitab Kaitsevägi riigi julgeoleku volitatud esindajale ametikohtade loetelu, milles on märgitud iga ametikoha kohta selleks nõutava salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse tase.
(3) Lõikes 2 nimetatud isikute juurdepääsusertifikaatide taotlemiseks esitab riigi julgeoleku volitatud esindajale riigiasutus, kelle põhiülesanne on koordineerida ja korraldada reservteenistusega seotud tegevusi ja arvestuse pidamist:
1) teabe sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale isiku nimetamise kohta;
2) taotletava juurdepääsusertifikaadi kehtivusaja, samuti isiku nime, isikukoodi, sünnikoha, kodakondsuse ja kontaktandmed;
3) teabe isikule riigisaladusele juurdepääsu andmise õiguse andmise ja kehtivuse kohta.
1) Töötlemissertifikaadi taotlemiseks peab taotleja esitama riigi julgeoleku volitatud esindajale järgmised dokumendid:
1) taotleja kirjalik taotlus, milles nimetatakse salastatud välisteabe avaldaja ja välisteabe salastatuse tase, millele juurdepääsu taotletakse, ning põhjendatakse isiku salastatud välisteabele juurdepääsu vajadust;
2) töötlemisloa koopia;
3) salastatud teabe kaitse juhendi koopia;
4) koopia dokumendist, millega määratakse nimeliselt juriidilise isiku riigisaladuse kaitset korraldav isik, samuti nende isikute nimekiri, kes hakkavad salastatud välisteavet töötlema, ning vajaduse korral dokumendid neile füüsilise isiku juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks.
§ 129. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi andmise otsustamine
(1) Kui juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi andmise taotlus või sellele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele, annab riigi julgeoleku volitatud esindaja taotlejale kümne tööpäeva jooksul teada puudustest ja määrab tähtaja nende kõrvaldamiseks.
(2) Juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi andmise või sellest keeldumise otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja ühe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest. Põhjendatud vajaduse korral võib tähtaega pikendada, teavitades sellest taotlejat.
§ 129¹. Teenistusvälisele füüsilisele isikule Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmine
(1) Teenistusvälisele füüsilisele isikule Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise otsustab „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse” § 27 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud isik.
(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel otsustab juurdepääsuõiguse andmise riigi julgeoleku volitatud esindaja.
§ 130. Salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine
(1) Enne esmakordset piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või juurdepääsusertifikaadi andmist ning vajaduse korral ka juurdepääsuõiguse või juurdepääsusertifikaadi korduval andmisel tutvustatakse isikule salastatud välisteabe kaitse aluseid. Tutvustuse korraldab:
1) juurdepääsusertifikaadi andmise korral riigi julgeoleku volitatud esindaja või volitatud asutus;
2) piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise korral riigiasutus, Eesti Pank või Kaitseliit, mille töö- või ametikohal isik töötab või mille juhi otsuse alusel on tal juurdepääsuõigus, muudel juhtudel riigi julgeoleku volitatud esindaja.
(2) Salastatud välisteabe kaitse alustega tutvumise järel kinnitab isik lisas 13 toodud vormil allkirjaga, et on teadlik salastatud välisteabe kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat salastatud välisteavet.
(3) Lõikes 1 nimetatud tutvustuse korraldaja säilitab lõikes 2 nimetatud kinnitust salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või juurdepääsusertifikaadi kehtivuse ajal ning vähemalt viis aastat pärast selle lõppemist.
§ 132. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi vormistamine
(1) Juurdepääsu- või töötlemissertifikaadil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
1) väljaandmise kuupäev ja number;
2) juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi saanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, sünnikoht ja kodakondsus või juriidilise isiku nimi, aadress ja registrikood;
3) salastatud välisteabe kõrgeim tase ja erikategooriad, millele juurdepääsu või mille töötlemise õigus isikule antakse;
4) kehtivusaeg.
(2) Juurdepääsusertifikaat ja töötlemissertifikaat vormistatakse inglise ja eesti keeles.
§ 134. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi kehtetuks tunnistamine
1) Juurdepääsu- või töötlemissertifikaat tunnistatakse kehtetuks:
1) isiku juurdepääsuvajaduse äralangemisel;
2) uue juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi väljastamisel enne eelmise juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusaja lõppu;
3) juurdepääsu- või töötlemissertifikaadile kantud isikuandmete muutumisel;
4) kui väljastatud juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusajal ilmneb mõni selle väljastamist välistav asjaolu.
§ 135. Juurdepääsu- ja töötlemissertifikaadi andmise aluseks olnud andmete muutmisest teavitamine
Taotleja teavitab viivitamata riigi julgeoleku volitatud esindajat juurdepääsuõiguse saanud isiku salastatud välisteabele juurdepääsu vajaduse või riigisaladusele juurdepääsu loa või õiguse või töötlemisloa lõppemisest ning § 134 punktides 3 ja 4 nimetatud sündmusest.
(1) Füüsiline isik esitab riigisaladusele juurdepääsu loa (edaspidi juurdepääsuluba) lisas 1 toodud taotluse vormil.
(2) Füüsiline isik esitab juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise lisas 2 toodud taotluse vormil.
(3) Füüsiline isik täidab juurdepääsuloa taotlemisel või juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise taotlemisel juurdepääsuloa taotleja ja pikendaja ankeedi (lisa 3).
(4)
(5) Füüsiline isik täidab juurdepääsuloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel ankeedi lisana nõusoleku vormi (lisa 5).
(6) Füüsiline isik kinnitab juurdepääsuloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust (lisa 6).
(7) Üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust taotlev või omav isik täidab lõikes 5 nimetatud nõusoleku vormi ja annab lõikes 6 nimetatud kinnituse.
(1) Juriidiline isik esitab riigisaladuse töötlemisloa (edaspidi töötlemisluba) taotluse lisas 7 toodud vormil.
(2) Juriidiline isik esitab töötlemisloa kehtivuse pikendamise taotluse lisas 8 toodud vormil.
(3) Juriidiline isik esitab töötlemisloa taotlemisel või töötlemisloa kehtivuse pikendamise taotlemisel töötlemisloa taotleja ja pikendaja ankeedi (lisa 9).
(4)
(5) Juriidiline isik täidab töötlemisloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel ankeedi lisana nõusoleku vormi (lisa 11).
(6) Juriidiline isik kinnitab töötlemisloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust (lisa 12).
(7) Lõikeid 1–3, 5 ja 6 kohaldatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjale.
(1) Enne 5. juunit 2023. a käesoleva määruse § 6 lõike 1 punkti 2 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.
(2) Enne 5. juunit 2023. a kehtestatud riigisaladuse kaitse juhend viiakse käesoleva määruse nõuetega kooskõlla hiljemalt 1. oktoobriks 2023. a.
(3) Alates 5. juunist 2023. a kehtivaid nõudeid registrisse kantavale teabele kohaldatakse teabekandjale, mis registreeritakse alates 5. juunist 2023. a.
(4) Arhiivihoidlas olev teabekandja viiakse kooskõlla 5. juunist 2023. a kehtivate märgistamise nõuetega teabekandja töötlemisel, välja arvatud vahetult hoidmise ja säilitamisega seotud toimingud, kuid hiljemalt 1. juuniks 2028. a.
(5) Enne 5. juunit 2023. a töötlussüsteemile antud vastavussertifikaat või ajutine kasutusluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni.
(6) Enne 5. juunit 2023. a füüsilisele isikule või töötlemisloa alusel salastatud teavet töötlevale isikule antud juurdepääsusertifikaat kehtib selle kehtivusaja lõpuni.
(7) Töötlussüsteemi turbejuhend ja töötlussüsteemi kasutusjuhend tuleb viia §-des 107 ja 108 sätestatuga kooskõlla hiljemalt järgmise akrediteerimiseks ajaks.
(8) Enne 5. juunit 2023. a soetatud salastatud teabekandja hävitamise seadet, mis ei vasta käesoleva määruse § 83 nõuetele, võib kasutada järgmiselt:
1) paberipurustajat kuni 30. aprillini 2026. a;
2) Välisluureametiga kooskõlastatud salvestuskandja hävitamise seadet selle elutsükli lõpuni.
(9) Vastutava üksuse infoturbejuhi ülesandeid täitev isik peab vastama § 23 lõikes 3 sätestatud nõudele hiljemalt 1. jaanuaril 2025. a.
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.
(2) Paragrahvi 8 lõike 1 punktid 4, 5, 7, 8 ja 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2009. a, välja arvatud teabe osas, mis oli riigisaladuseks enne 1. jaanuari 2008. a.
(3) Paragrahvi 70 lõige 1 jõustub 1. jaanuaril 2009. a.