(1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjaid säilitatakse murdmiskindlas koodlukuga seifis. Seifi kasutuselevõtmine tuleb eelnevalt kooskõlastada vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureametiga, välja arvatud juhul, kui seifi murdmiskindlus vastab vähemalt standardi EVS-EN 1143-1 1. klassi nõuetele.
(2) Piiratud tasemel salastatud teabekandjat säilitatakse seifis, lukustatud kapis või sahtlis, mis on kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.
(3) Seif, milles säilitatakse konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat, peab paiknema turvaalal.
(4) Kui seifi kasutab mitu isikut, tuleb seif jagada füüsiliselt osadeks lähtuvalt teadmisvajaduse põhimõttest. Seifil peavad niisugusel juhul olema eraldi lukustatavad osad.
(5) Kooskõlastava asutuse loal võib salastatud teabekandjaid säilitada avatud hoiualal. Luba andes võib määrata avatud hoiualal säilitamise lisatingimusi, sealhulgas teabe kõrgeima salastatuse taseme, säilitamise viisi ja lisakaitsemeetmed.
§ 73. Salastatud teabekandjate säilitamine nende kasutamise ajal
(1) Salastatud teabekandjad peavad pärast nende väljavõtmist seifist või muust säilituskohast olema pideva järelevalve all. Kui salastatud dokumente parajasti ei kasutata, tuleb neid hoida tühi lehekülg ülespoole või kinnikaetult.
(2) Ruumist lahkumisel peab salastatud teabekandja lukustama vastavalt salastatuse tasemele seifi, kappi või sahtlisse.
(1) Kui salastatud teabekandjate säilitamise nõudeid ei ole töötlevas üksuses võimalik täita, tuleb salastatud teabekandjad anda ajutisele hoiule riigiasutusele, kus salastatud teabekandjate säilitamise nõuded on täidetud.
(2) Kooskõlastav asutus võib lubada liikuval ja ajutisel turvaalal kasutada § 72 lõikes 1 sätestatust madalama murdvarguskindluse klassiga seife.
(3) Kooskõlastav asutus võib lubada erandjuhul kasutada salastatud teabekandjate säilitamiseks ka muid võimalusi, näiteks säilitamine pakendatuna vastuvõtva baasi või staabi turvaalal, lukustatavas metallkastis, nahktaskus või mujal.
(4) Salajasel või konfidentsiaalsel tasemel salastatud teabekandjat võib asutuse juhi loal erandjuhtudel lühiajaliselt, näiteks sobiva suurusega seifi hankimiseni, säilitada metallist dokumendikapis või sahtlis, kui hoidmispaik asub turvaalal ja on varustatud vähemalt ühe sulgemisrauaga või kolmeosalise võtmekombinatsiooniga lukuga.
(5) Töötlussüsteemi osaks olevat salvestuskandjat võib säilitada olenevalt salastatuse tasemest turvaalal või administratiivalal asuva arvuti sees ilma salvestuskandjat seifi või kappi lukustamata, kui Välisluureamet on andnud töötlussüsteemi akrediteerimisel selleks nõusoleku.
(1) Seifi lukukoodi tohib teada ainult selle seifi kasutaja.
(2) Lukukood ei tohi koosneda numbrite või tähtede reast, mida on kerge ära arvata, näiteks tähtpäevade kuupäevad, telefoninumbrid, aritmeetilised jadad.
(3) Lukukoode peab muutma:
1) kasutaja vahetumisel;
2) pärast avamist kasutaja juuresolekuta;
3) kui on põhjust arvata, et kood on saanud teatavaks kõrvalisele isikule;
4) 12 kuu möödumisel viimasest muutmisest.
(1) Tööajal võib seifi võti asuda seifi kasutaja käes.
(2) Kui konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjate hoiustamiseks kasutataval seifil on lisaks koodlukule ka võti ning seifi kasutaja lahkub turvaalalt või seda ümbritsevalt administratiivalalt avalikku ruumi, tuleb seifi võti lukustada võtmete kappi.
(3) Seifi lukud tuleb vahetada, kui on põhjust arvata, et seifi võti on sattunud kõrvalise isiku kätte.
(1) Võtmete kapp peab olema metallist, lukustatav ja asuma pideva valve all.
(2) Kui võtmete kappi kasutab mitu isikut, peab olema tagatud, et kasutaja saab võtta ainult talle vajaliku võtme.
(1) Seifi varuvõti ja lukukood antakse pitseeritud ümbrikus salastatud teabe kaitse juhendis määratud isikule, kes hoiab neid eraldi seifis. Ümbrikule märgitakse lukukoodi muutmise kuupäev. Erandkorras võib kooskõlastava asutuse eelneval loal hoida varuvõtmeid ja lukukoode muul turvalisel viisil.
(2) Seifi võtit ja lukukoodi võib hoida panga seifis.
(3) Muud seifiluku koodi ülestähendused on keelatud.
§ 79. Piiratud tasemel salastatud teabekandja säilitamiseks kasutatava seifi, kapi või sahtli võti või lukukood
(1) Piiratud tasemel salastatud teabekandja säilitamiseks kasutatava seifi, kapi või sahtli võtit või lukukoodi tuleb hoida nii, et see on kaitstud kõrvaliste isikute kätte sattumise eest.
(2) Piiratud tasemel salastatud teabekandja säilitamiseks kasutatava seifi lukukoodi muutmisel lähtutakse § 75 lõike 3 punktidest 1–3.
(1) Töötlev üksus peab välistama salastatud teabekandja kontrollimatu reprodutseerimise ja sellest väljavõtte tegemise.
(2) Täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine teabekandja koostanud töötleva üksuse kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Lubatud on nõusolekuta reprodutseerida salastatud teavet töötleva üksuse töötlussüsteemis kasutamiseks.
(2¹)
(3) Salajasel ja täiesti salajasel tasemel teabekandjat võib reprodutseerida ja sellest väljavõtte teha registripidaja või töötleva üksuse juhi või tema volitatud isiku määratud muu isik.
(4) Reprodutseerimise käigus reprodutseerimisvahendis jäädvustunud teavet tuleb kaitsta ebaseadusliku juurdepääsu eest.
(1) Konfidentsiaalsel, salajasel ja täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimise seade peab asuma turvaalal ning töötlev üksus peab tagama, et nendele reprodutseerimisseadmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud. Salastatud teabekandja reprodutseerimiseks ja väljavõtte tegemiseks tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud reprodutseerimisseadmeid.
(2) Piiratud tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine on lubatud administratiivalal selleks ettenähtud reprodutseerimisseadmega.
(3) Reprodutseerimisseadmele tuleb teha selgelt loetav märgistus reprodutseerida lubatud teabe kõrgeima salastatuse taseme kohta.
(1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja hävitamise seade peab asuma turvaalal. Turvaala kooskõlastava asutuse loal võib salastatud teabekandja hävitamise seade asuda administratiivalal.
(1¹) Salastatud teabekandja evakuatsiooni korral võib selle hävitada väljaspool turvaala või administratiivala viisil, mis kaitseb sellel sisalduvat teavet avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta ja teadmisvajaduseta isiku juurdepääsu eest.
(2) Kasutuskõlbmatuks muutunud salastatud teabekandja tuleb hävitada esimesel võimalusel, välja arvatud siis, kui seda on vaja säilitada eriotstarbeks.
(1) Salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud paberkandja hävitamiseks kasutatav paberipurustaja peab paberi purustama tükkideks, mis ei tohi olla suuremad kui 5 mm².
(2) Konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud paberkandja hävitamiseks kasutatav paberipurustaja peab paberi purustama tükkideks, mis ei tohi olla suuremad kui 10 mm².
(3) Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabekandja purustamisel tekkinud jäätmed hävitatakse viisil, mis teeb võimatuks teabekandja taastamise, võib hävitamiseks kasutada paberipurustajat, mis purustab paberi tükkideks, mis ei tohi olla suuremad kui 30 mm².
(4) Salvestuskandja hävitamiseks kasutatav seade peab salvestuskandja purustama tükkideks, mis ei tohi olla suuremad kui:
1) kõvaketta puhul – 10 mm²;
2) optilise andmekandja puhul – 5 mm²;
3) pooljuhtketta puhul – 4 mm².
(5) Lõigetes 1–4 nimetamata seadmeid ja meetodeid võib salastatud teabekandja hävitamiseks kasutada vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureameti nõusolekul. Selleks nõusolekut andes võib määrata erandliku seadme või meetodi kasutamisele lisatingimusi, sealhulgas teabekandja liigi, sellel sisalduva teabe salastatuse taseme ja mahu ning hävitamise põhjustava ohuolukorra.
(6) Fail hävitatakse kustutamise teel.
§ 84. Salastatud teabekandja hävitamine töötlemisluba omava isiku poolt
(1) A-kategooria töötlemisluba omav isik, kelle valduses on salastatud teave, edastab hävitamisele kuuluva konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja hävitamiseks selle teabekandja koostanud töötlevale üksusele või Kaitsepolitseiametile.
(2) Kaitsepolitseiameti kirjalikul loal võib A-kategooria töötlemisluba omav isik hävitada lõikes 1 nimetatud salastatud teabekandja ka iseseisvalt, järgides käesolevas määruses kehtestatud nõudeid.
(1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja, välja arvatud konfidentsiaalsel tasemel salastatud teabekandja registreerimata koopia hävitamises peab osalema vähemalt kaks isikut, kes allkirjastavad salastatud teabekandja hävitamise akti või annavad elektroonilise kinnituse dokumendihaldussüsteemis.
(2) Hävitamises osalevatel isikutel peab olema asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigus.
(3) Faili mustandi või faili registreerimata koopia võib hävitada isik iseseisvalt.
(1) Salastatud teabekandja hävitamisel koostatakse salastatud teabekandja hävitamise akt.
(2) Salastatud teabekandja hävitamise aktis peavad olema märgitud:
1) teabekandja registreerimiskuupäev ja -number, eksemplari number ja hävitatavate ühikute arv ning vajaduse korral eksemplaride arv;
2) teabekandja hävitanud isikute andmed;
3) hävitamismeetod;
4) hävitamise õiguslik alus.
(3) Salastatud teabekandja hävitamise akte säilitatakse turvaalal või dokumendihaldussüsteemis vähemalt kümme aastat. Füüsilisel teabekandjal oleva hävitamise akti võib hävitada pärast viie aasta möödumist, kui see on digiteeritud.
(4) Salastatud teabekandja hävitamise akti koostamata võib hävitada:
1) konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud teabekandja registreerimata koopia;
2) faili mustandi või faili registreerimata koopia, kui nende hävitamise toiming on töötlussüsteemisiseselt tõendatav.
Käesolevas jaos sätestatud nõudeid ei kohaldata avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud töötlussüsteemiks või selle osaks olevale kaasaskantavale töötlusseadmele ja selles olevale salvestuskandjale, mida veetakse avalikus ruumis ilma üleandmise eesmärgita.
(1) Salastatud teabekandjat veetakse läbipaistmatus topeltpakendis.
(2) Salastatud teabekandja peab olema pakendatud turvaliselt viisil, mis võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamise. Vajaduse korral peab rakendama lisameetmeid pakendi sisu kaitsmiseks kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.
(3) Välispakendile märgitakse:
1) vastuvõtva töötleva üksuse nimi;
2) pakendis sisalduva teabekandja registreerimiskuupäev ja -number;
3) vajaduse korral vastuvõtva töötleva üksuse aadress.
(4) Sisepakendile märgitakse:
1) adressaadiks vastuvõtva töötleva üksuse salastatud teabekandjate register;
2) pakendis sisalduva teabekandja salastatuse tase, registreerimiskuupäev ja -number ning ühikute arv;
3) märge „Leidmisel teavitada kohe Kaitsepolitseiametit“.
(5) Kui teabekandjat veetakse avalikus ruumis ilma üleandmise eesmärgita, tuues selle pärast töötlemise vajaduse lõppemist tagasi töötleva üksuse administratiivalale või turvaalale, märgitakse sellise teabekandja nii välis- kui ka sisepakendile vähemalt töötleva üksuse nimi ning sisepakendile lisaks teabekandja salastatuse tase ja lõike 4 punktis 3 sätestatud märge.
(6) Piiratud tasemel salastatud teabekandja vedamiseks võib välispakendina kasutada kotti, kohvrit või muud samalaadset eset, mis on lukustatud või plommitud või suletud muul viisil, mis takistab kõrvalistel isikutel selle avamist. Sellist välispakendit ei pea märgistama.
(7) Töötlev üksus võib Kaitsepolitseiameti nõusolekul teha käesolevas paragrahvis sätestatud salastatud teabekandja pakendamise nõuetes erandeid tingimusel, et teabekandja turvalisus tagatakse muude meetmetega.
(1) Enne salastatud teabekandja vedamist lepivad saatev töötlev üksus ning vastuvõttev töötlev üksus teabekandja vedamises kokku, järgides käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
(2) Kui salastatud teabekandja vedamise kohta kehtestatud nõudeid ei ole töötleval üksusel võimalik järgida, peab ta pöörduma salastatud teabekandja vedamise korraldamiseks Kaitsepolitseiameti või Kaitseväe poole.
(1) Salastatud teabekandjat veetakse viisil, mis tagab, et teabekandja vedamisega seotud asjaoludest, sealhulgas selle vedamise faktist, on teadlikud üksnes isikud, kellele see on töö- või teenistusülesande tõttu vajalik.
(2) Salastatud teabekandjat veetakse viivituseta, valides vedamiseks võimalikult lühikese teekonna ja ohutu viisi.
(3) Kuller hoiab salastatud teabekandjat kuni üleandmiseni kogu aeg enda otseses valduses.
(4) Kui konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat ei ole võimalik kohe vedada või teisele töötlevale üksusele üle anda, tagastatakse see saatva töötleva üksuse registripidajale või riigisaladuse kaitset korraldavale isikule.
(5) Piiratud tasemel salastatud teabekandjat võib teisele töötlevale üksusele saata posti teel, kui on tagatud postisaadetise teekonna jälgimine ja saadetise väljastamine allkirja vastu.
Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat vedaval kulleril peab olema asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigus. RT I 2023-05-31 3 131052023003 2023-06-05
Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja võib turvaalalt välja viia üksnes saatva töötleva üksuse juhi, registripidaja või salastatud teabe kaitse juhendis määratud muu isiku loal ja vedamiseks mõeldud lukustatud kotis või kastis või plommitud diplomaatilise posti kotis.
(1) Salastatud teabekandja teisele töötlevale üksusele üleandmise kohta koostab saatev töötlev üksus üleandmis-vastuvõtmisakti. Piiratud tasemel salastatud teabekandja üleandmise kohta ei pea akti koostama.
(2) Üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse:
1) teabekandja registreerimiskuupäev ja -number, kõrgeim salastatuse tase ning üleantavate ühikute arv. Üleandmis-vastuvõtmisakti ei tohi märkida viidet teabekandjal sisalduva teabe sisu kohta;
2) vastuvõtva töötleva üksuse nimi ja aadress;
3) üleandmise kuupäev ja kellaaeg;
4) vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
5) üleandja ees- ja perekonnanimi ning allkiri.
(3) Vastuvõtja allkirjastab üleandmis-vastuvõtmisakti pärast pakendil ja aktis olevate kirjete võrdlemist.
(4) Üleandmis-vastuvõtmisakti säilitatakse turvaalal vähemalt kümme aastat. Füüsilisel teabekandjal oleva akti võib hävitada pärast viie aasta möödumist, kui see on digiteeritud.
(5) Ühes ja samas üleandmis-vastuvõtmisaktis võib kajastada mitme salastatud teabekandja üleandmist.
(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata teabekandjale, mida veetakse avalikus ruumis ilma üleandmise eesmärgita.
(1) Salastatud teabekandja vastuvõtmisel kontrollitakse, kas saadetis on kinnine ja avamisjälgedeta.
(2) Avatud saadetise või avamisjälgedega saadetise või sellise kahtluse korral peab sellest kohe teavitama registripidajat või muud salastatud teabe kaitse juhendis määratud isikut.
(3) Saadetis tuleb viivitamata üle anda registripidajale, kes korraldab teabe registreerimise ja töötleva üksuse sisese edastamise salastatud teabe kaitse juhendis sätestatud korras.
(4) Registripidaja peab kontrollima, kas teabekandjad ja neis sisalduv vastavad märgitud ühikute arvule.
(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata teabekandjale, mida veetakse avalikus ruumis ilma üleandmise eesmärgita.
(1) Konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud teabekandjat võib avaliku ruumi kaudu vedada üks kuller.
(2) Salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat peab avaliku ruumi kaudu vedama vähemalt kaks kullerit. Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, riigi julgeoleku volitatud esindaja või Välisluureameti loal võib seda teha üks kuller.
§ 98. Sõiduki kasutamine avaliku ruumi kaudu vedamisel
(1) Salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat veetakse üldjuhul autoga.
(2) Auto aknad hoitakse suletud ja uksed lukustatud ning autojuht peab olema riigi ametiasutusega või saatva või vastuvõtva töötleva üksusega töö- või teenistussuhtes.
§ 99. Relva kandmine avaliku ruumi kaudu vedamisel
(1) Vähemalt üks täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandjat vedav kuller peab kandma ametirelva. Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, riigi julgeoleku volitatud esindaja või Välisluureameti loal võib täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandjat vedada ametirelva kandmata.
(2) Ainsana ametirelva kandev kuller ei või teabekandja vedamise ajal juhtida sõidukit.
§ 100. Välismaale, välismaal ja välismaalt kulleriga vedamine
(1) Välismaale, välismaal ja välismaalt veetakse konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja diplomaatilise või sõjalise kulleriga, kellel on asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigus.
(2) Vastavalt Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, riigi julgeoleku volitatud esindaja või Välisluureamet võib anda kirjaliku loa lõikes 1 nimetatud teabekandjate vedamiseks diplomaatilise või sõjalise kullerita juhul, kui kulleri kasutamine tooks kaasa ebasoovitava viivituse või kui teistsuguse vedamise vajadus on tingitud objektiivsest olukorrast.
(3) Kui salastatud teabekandjat soovib diplomaatilise või sõjalise kullerita vedada julgeolekuasutus, annab vedamiseks kirjaliku loa selle julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.
(4) Lõikes 2 nimetatud loas esitatakse nõuded, mida peab saadetise vedamisel täitma, eelkõige teekonna ja vedamiseks kasutatavate transpordivahendite kohta.
§ 101. Kuller välismaale, välismaal ja välismaalt vedamisel
(1) Välismaale, välismaal ja välismaalt vedamiseks peab kulleril olema diplomaatilise kulleri tunnistus, mille on väljastanud Välisministeerium, või diplomaatiline puutumatus.
(2) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas võib salastatud teabekandjat vedada ka sõjalise kulleriga. Nõuded sõjalisele kullerile kehtestab Kaitseväe juhataja.
Salastatud teavet võib töödelda elektroonilise teabeturbe nõuetele vastavas töötlussüsteemis, millel on asjakohasel tasemel salastatud teabe töötlemiseks Välisluureameti poolt antud vastavussertifikaat või ajutine kasutusluba (edaspidi akrediteeritud süsteem) ja töötlemise ajal viibitakse sõltuvalt edastatavast teabest kas administratiiv- või turvaalal, välja arvatud §-s 103 sätestatud juhul.
(1) Piiratud tasemel salastatud teavet võib töödelda avalikus ruumis:
1) möödapääsmatu vajaduse korral teabe operatiivseks edastamiseks või vastuvõtmiseks, kui kasutatakse avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud akrediteeritud süsteemi;
2) muu vajaduse korral teabe edastamiseks või vastuvõtmiseks üksnes juhul, kui kasutatakse avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud akrediteeritud süsteemi osaks olevat mobiiltelefoni.
(2) Kui konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud riigisaladuse või konfidentsiaalsel või salajasel tasemel salastatud välisteabe operatiivne edastamine on vajalik riigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda või isikute elu, tervist või vara ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks, võib seda edastada ja vastu võtta, kui kasutatakse vähemalt piiratud tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud süsteemi. Teabe edastaja ja vastuvõtja peavad iga kord sellest viivitamata teavitama oma töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldavat isikut.
(2¹) Kaitsevägi võib töödelda kuni salajasel tasemel salastatud operatsiooniplaanimist ja operatsioonijuhtimist käsitlevat riigikaitse riigisaladust või selle sisule vastavat salastatud välisteavet avalikus ruumis, kui sellise teabe edastamine on vajalik rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning kasutatakse avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud akrediteeritud süsteemi.
(3) Kui teabe edastaja või vastuvõtja viibib lõikes 1 või 2 sätestatud juhul avalikus ruumis, peab ta:
1) enne teabe suulist edastamist teavitama teist poolt oma viibimisest avalikus ruumis;
2) rakendama kõiki vajalikke meetmeid edastatava teabe kaitsmiseks avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta või teadmisvajaduseta isikute juurdepääsu eest.
(4) Kui § 6 lõike 1 punktides 2–5 ja lõikes 3 nimetatud riigisaladuse või selle sisule vastava salastatud välisteabe operatiivne edastamata jätmine tooks kaasa jälitustoimingu nurjumise või seaks ohtu selles osalevad isikud, võib selle edastamise ja vastuvõtmise ajal viibida avalikus ruumis ning kasutada edastamiseks ja vastuvõtmiseks akrediteerimata süsteemi.
1) Käesolevas jaos kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) elektrooniline teabeturve – teabe käideldavuse, salajasuse ja terviklikkuse tagamine salastatud teabe töötlussüsteemides;
2) töötlussüsteemi akrediteerimine – töötlussüsteemi elektroonilise teabeturbe nõuetele vastavuse hindamine;
3) käideldavus – teabe kasutamise ja teabele juurdepääsu võimalus volitatud isiku nõudel;
4) salajasus – teabe volitamata isikutele mittekättesaadavus või mittearusaadavus;
5) terviklikkus – teabe omadus olla volitamata isikute poolt muutmata, täiendamata või hävitamata;
6) oht – teabe käideldavuse, salajasuse või terviklikkuse potentsiaalne kahjustumine;
7) intsident – olukord, kus teave või selle kaitsmist toetavad süsteemitoimingud ja -vahendid kaotasid või võisid kaotada varguse, sabotaaži, terrorismiaktide, muu lubamatu tegevuse või turvanõrkuste tõttu salajasuse, terviklikkuse või käideldavuse (sealhulgas teabe kadumine, volitamata isikutele teatavakssaamine, volitamata isikute poolt muutmine või hävitamine või rünne süsteemi suhtes);
8) turvarisk – intsidendi esinemise tõenäosus;
9) riskihaldus – vara, teabe, ohu, intsidendi ja turvariski analüüs, mille põhjal määratakse kindlaks teabe ja selle kaitsmist toetavate süsteemitoimingute ja -vahendite turvameetmed. Riskihaldus hõlmab süsteemi turvameetmete planeerimist, korraldamist, kasutamist ja kontrollimist, selleks et vältida turvariski väljumist vastuvõetavatest piiridest ja intsidente;
10) haavatavuse analüüs – süsteemi üksikasjalik kontrollimine, et selgitada välja süsteemi turvanõrkused, ohud süsteemis töödeldava teabe salajasusele, terviklikkusele ja käideldavusele ning süsteemi vastuvõtlikkus mis tahes ründele või ohule;
11) töötlussüsteemi turbejuhend – dokument, milles määratakse töötlussüsteemi tehnilisest lahendusest lähtudes kohustuslikud turvanõuded ning töötlussüsteemi eriõigustega kasutajate õigused ja kohustused töötlussüsteemi kasutamisel ning selle turvalisuse tagamisel;
12) töötlussüsteemi kasutusjuhend – dokument, milles määratakse töötlussüsteemi turbejuhendis määratud kohustuslikest turvanõuetest lähtudes töötlussüsteemi kasutajate õigused ja kohustused töötlussüsteemi kasutamisel ning selle turvalisuse tagamisel;
13) väline turvakeskkond – süsteemi paiknemiskohta ümbritsev keskkond, sealhulgas hoone või ala, milles toimuvad sündmused võivad mõjutada süsteemi turvalisust;
14) sisemine turvakeskkond – välise turvakeskkonnaga piirnev ruum või ala, kus paiknevad süsteemi komponendid või kus neid kasutatakse;
15) elektrooniline turvakeskkond – piirdub süsteemi komponentidega, mille abil teavet elektrooniliselt töödeldakse ning mille kaitseks süsteemi käitav personal rakendab elektroonilisi turvameetmeid;
16) paljastav kiirgus – töötlussüsteemist soovimatult kiirguv elektromagnetiline signaal, mis võimaldab ebaseaduslikku juurdepääsu teabele;
17) kasutuslugu – töötlussüsteemi eesmärgi kirjeldus, millest selgub kes, millist teavet, kus ja kuidas töötleb;
18) kaasaskantav töötlusseade – töötlussüsteemiks või selle osaks olev seade, mida saab töötlussüsteemi teiste osadega füüsiliselt ühendamata kasutada töötlussüsteemis oleva teabe töötlemiseks.
(1) Käesolevas osas sätestatakse elektroonilise teabeturbe nõuded salastatud teabe kaitseks selle elektroonilisel töötlemisel.
(2)
(3)
(3¹)
(4) Töötlusseadme, milles töötlemiseks lubatud kõrgeim teabe salastatuse tase on piiratud, võib viia väljapoole sisemist turvakeskkonda, kui:
1) salastatud teave on krüpteeritud nõuetele vastavate krüptomaterjalidega või kaitstud volitamata juurdepääsu eest muu Välisluureameti lubatud meetodiga;
2) töötlusseadmel ei ole märgistust, mis viitaks töödeldava salastatud teabe salastatuse tasemele.
(5) Elektroonilise teabeturbe tagamisel salastatud välisteabe kaitseks võetakse täiendavalt arvesse salastatud välisteabe avaldaja poolt ettenähtud nõudeid.
(6) Elektroonilise teabeturbe tagamisel arvestatakse eelkõige järgmisi turvapõhimõtteid:
1) kasutada võib üksnes funktsioone, protokolle või teenuseid, mis on vajalikud teabe töötlemiseks või selle turvalisuse tagamiseks – minimaalsuse põhimõte;
2) katkematult peab toimuma süsteemi turvariskide ohjamine, sealhulgas vältimine, vähendamine, kõrvalejuhtimine ja lubatav aktsepteerimine – turvariskide pideva haldamise põhimõte – ja süsteemi turvalisuse regulaarne kontrollimine;
3) süsteemi kasutajatel on ainult tööülesannete täitmiseks vajalikud kasutajaõigused – privileegide piiratuse põhimõte;
4) eeldatakse kõigi süsteemiga ühendatud teiste süsteemide ebausaldusväärsust ning nendega teabe vahetamisel peab rakendama piisavaid turvameetmeid – isekaitsvate sõlmede kasutamise põhimõte;
5) ühe kasutatava turvameetme rikke korral ei tohi süsteem muutuda ebaturvaliseks – sügavuti kaitse põhimõte.
(1) Salastatud teabe töötlussüsteemis peab olema tagatud salastatud teabe käideldavus, salajasus ja terviklikkus.
(2) Salastatud teabe töötlussüsteem peab võimaldama:
1) tuvastada ja registreerida isikud, kes omasid või võisid omada juurdepääsu salastatud teabe kaitsmist toetavatele süsteemitoimingutele ja -vahenditele;
2) eristada süsteemi kasutajaid salastatud teabele juurdepääsu õiguse põhjal;
3) juurdepääsu teabele ja selle kaitsmist toetavatele süsteemitoimingutele ja -vahenditele üksnes juurdepääsuõiguse ja põhjendatud teadmisvajaduse olemasolul;
4) kontrollida teabe ning selle kaitsmist toetavate süsteemitoimingute ja -vahendite salajasust, terviklikkust, käideldavust, samuti nende päritolu, usaldatavust ja ühendusi;
5) saavutada olukorra, kus elektroonilise teabeturbe kaitsemehhanismid toimivad nõuetekohaselt süsteemi kogu kasutusaja jooksul;
6) ära hoida ja kõrvaldada intsidente ning vältida või vähendada nende tekkimisega kaasnevat kahju;
7) käsitleda intsidente, mille käigus määratakse kindlaks ja registreeritakse süsteemile või selle osale avaldunud oht ja selle tagajärjel teabele tekkinud kahju ning selle kõrvaldamiseks võetud meetmed.
(2¹) Täpsemad nõuded töötlussüsteemile, sealhulgas sellega seotud töötlevatele üksustele ja selle kasutajatele, on esitatud lisas 14. Välisluureamet võib lähtuvalt turbehinnangust seada töötlussüsteemile täiendavaid nõudeid.
(2²) Töötlev üksus võib rakendada lisas 14 esitatud nõuetest rangemaid nõudeid.
(2³) Töötlev üksus võib lisas 14 esitatud nõuet rakendada osaliselt või jätta rakendamata erandina üksnes juhul, kui sellest tulenevad riskid on kirjeldatud töötlussüsteemi riskianalüüsis, seda kompenseerivad turvameetmed on kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ja Välisluureamet on need töötlussüsteemi akrediteerimisel heaks kiitnud.
(2⁴) Lisaks lõikes 2³ sätestatule võib töötlev üksus jätta lisas 14 esitatud nõude rakendamata juhul, kui rakendamine on töötlussüsteemi väiksuse või ülesehituse tõttu võimatu, seda on kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ja Välisluureamet on selle töötlussüsteemi akrediteerimisel heaks kiitnud.
(2⁵) Kui lisas 14 esitatud nõude rakendamine nõuab töötlevalt üksuselt regulaarseid toiminguid, peab nende sagedus olema kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ning vastama töötlussüsteemi kasutusintensiivsusele.
(3) Töötlussüsteemi kohta käiv teave dokumenteeritakse töötlussüsteemi turbejuhendis ja töötlussüsteemi kasutusjuhendis.
(4) Töötlussüsteemiga seotud töötlevad üksused teostavad oma ülesannete ulatuses pidevat töötlussüsteemi riskihaldust.
§ 106¹. Töötlussüsteemiga seotud töötlevad üksused
(1) Töötlussüsteemi eest vastutav töötlev üksus (edaspidi vastutav üksus):
1) vastutab töötlussüsteemi haldamise seaduslikkuse ning töötlussüsteemi ja selles töödeldava teabe turvalisuse tagamise eest;
2) korraldab töötlussüsteemi arendamist vastavalt kasutava üksuse vajadustele;
3) planeerib vahendid töötlussüsteemi haldamiseks ja arendamiseks;
4) otsustab kasutavate üksuste töötlussüsteemiga liitumise üle;
5) koostab koostöös haldava ja kasutava üksusega töötlussüsteemi riskianalüüsi ning hindab regulaarselt selle ajakohasust.
(2) Töötlussüsteemi haldav töötlev üksus (edaspidi haldav üksus):
1) haldab töötlussüsteemi;
2) arendab töötlussüsteemi tehnilist lahendust vastavalt vastutava üksuse suunistele;
3) tagab töötlussüsteemi tehnilise lahenduse toimimise;
4) tagab töötlussüsteemi ja selles töödeldava teabe turvalisuse ning kontrollib regulaarselt turvameetmete toimimist.
(3) Töötlussüsteemi kasutav töötlev üksus (edaspidi kasutav üksus):
1) töötleb töötlussüsteemis tema valduses olevat teavet;
2) esitab vastutavale üksusele töötlussüsteemi kasutamise ja arendamise vajadused;
3) tagab oma asukohapunktis töötlussüsteemi ja selles töödeldava teabe turvalisuse, arvestades riskianalüüsis määratud turvariske, nende vastuvõetavaid piire ja turvameetmeid.
(4) Lõigetes 1–3 loetletud ülesandeid võib täita sama töötlev üksus, tingimusel et rollide lahusus on töötlussüsteemi turbejuhendis kirjeldatud ja sisemise töökorraldusega tagatud.
(5) Ühe töötlussüsteemi vastutava üksuse ülesandeid ei või täita mitu töötlevat üksust.
(6) Ühel töötlussüsteemil võib olla mitu haldavat üksust ja kasutavat üksust.
§ 106². Töötlussüsteemi eest vastutav eriõigustega kasutaja
(1) Töötlussüsteemi eest vastutaval eriõigustega kasutajal peab olema vähemalt töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus.
(2) Salastatud välisteabe töötlemiseks akrediteeritud töötlussüsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja puhul tuleb lisaks lõikes 1 sätestatule arvestada salastatud välisteabe avaldaja esitatud nõudeid.
(3) Töötlussüsteemi eest vastutavad eriõigustega kasutajad määrab töötleva üksuse juht või tema volitatud isik kirjalikult.
(4) Töötlussüsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja määramisest või vahetumisest teavitatakse viivitamata kirjalikult Välisluureametit ning Kaitsepolitseiametit. Üks julgeolekuasutus ei teavita süsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja määramisest või vahetumisest teist julgeolekuasutust.
(1) Töötlussüsteemi kasutaja võib olla teise töötleva üksuse juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega töötaja või ametnik, kui see on vajalik teise töötleva üksuse ülesannete täitmiseks.
(2) Töötlussüsteemi osad võivad asuda teise töötleva üksuse otseses valduses ning töötlussüsteemi eest vastutav eriõigustega kasutaja võib olla teise töötleva üksuse töötaja või ametnik, kui on tagatud § 106 lõikes 2 ja lisas 14 sätestatud nõuete täitmine.
(1) Töötlussüsteemi turbejuhendis esitatakse:
1) töötlussüsteemi ja selles töödeldava teabe üldine kirjeldus;
2) vastutav üksus, haldavad üksused ja kasutavad üksused;
3) töötlussüsteemi eest vastutavate eriõigusega kasutajate ülesanded, õigused ja kohustused;
4) töötlussüsteemi turvalisuse korraldamise kirjeldus;
5) töötlussüsteemi tehniline kirjeldus, sealhulgas tehniline teave töötlussüsteemi ühenduste kohta teiste süsteemidega;
6) töötlussüsteemi riist- ja tarkvara loetelu, konfiguratsioon ja nende halduse kirjeldus;
7) töötlussüsteemile esitatavate turvanõuete kirjeldus, ülevaade töötlussüsteemi riskianalüüsi tulemustest ning neist lähtuvate turvameetmete loetelu.
(2) Töötlussüsteemi turbejuhendi töötab välja vastutav üksus koostöös haldava üksusega ja selle kehtestab vastutava üksuse juht. Enne kehtestamist kooskõlastab vastutav üksus töötlussüsteemi turbejuhendi Välisluureametiga.
(3) Töötlussüsteemi turbejuhendit täpsustatakse töötlussüsteemi ehitamise ja kasutamise käigus, juhul kui tehakse muudatusi, näiteks kui muudetakse töötlussüsteemi või selle osa kasutusotstarvet, ülesehitust, füüsilist asukohta, töötlussüsteemi riist- või tarkvaras tehakse suuremahulisi muudatusi, ilmnevad uued olulised ohud või muudetakse töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe taset. Töötlussüsteemi turbejuhendi muudatused kooskõlastab vastutav üksus Välisluureametiga.