Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord ning riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistase ja -tähtaeg.

§ 2. Mõisted

1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) salastatud teave – riigisaladus või salastatud välisteave; 2) 3) 4) avalik ruum – ala, mis ei ole turva- ega administratiivala; 5) salastamisandmete parandamine – õigusliku aluseta riigisaladusena töödeldava teabe salastatuse kustutamine; valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud riigisaladuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja muutmine; 6) avatud hoiuala – turvaala, kus ei pea kasutama seifi ega lukustatavat kappi või sahtlit; 7) kuller – isik, kes veab salastatud teabekandjat; 8) rahvusvaheline külastustaotlus – rahvusvahelise külastuse puhul vastuvõtva riigi asjaomasele asutusele esitatav taotlus, mis hõlmab juurdepääsu teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teabele, kui see on välislepinguga ette nähtud.

§ 2¹. Riigi julgeoleku volitatud esindaja

Riigi julgeoleku volitatud esindaja on Välisluureameti struktuuriüksus.

§ 3. Ministeeriumi kantsleri volitamine

Minister võib ministeeriumi kantslerit volitada tegema kõiki toiminguid ja otsuseid, mida minister saab käesoleva korra kohaselt teha asutuse juhina.

§ 4. Välissuhete riigisaladuse alaliigid

(1) Välissuhtlemisasutuse loodud rahvusvahelisi suhteid käsitleva sellise teabe ja välissuhtlemisasutuse loodud sellise teabe osas, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt Eesti Vabariigi välissuhtlemist, on riigisaladuseks: 1) välissuhtlemisasutuse töötaja või esindaja rahvusvahelisel kohtumisel saadud või kohtumist käsitlev teave, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada riigi julgeolekut. Selline teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 2) välissuhtlemisasutuse töötaja või esindaja rahvusvahelisel kohtumisel saadud või kohtumist käsitlev teave, mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut või oluliselt kahjustada välissuhtlemist. Selline teave salastatakse piiratud tasemel kohtumisel osalenud poolte kokkulepitud tähtpäeva või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui 50 aastaks; 3) välissuhtlemisasutuse loodud teave rahvusvaheliste läbirääkimiste või kohtumiste ettevalmistamise ja läbiviimise kohta, mille avalikuks tulek enne läbirääkimiste või kohtumise toimumist võib kahjustada riigi julgeolekut või oluliselt kahjustada välissuhtlemist. Selline teave salastatakse piiratud tasemel kuni kohtumise toimumiseni või 50 aastaks, kui teabe avalikustamine pärast kohtumist või kohtumise ärajäämise korral kahjustaks riigi julgeolekut või oluliselt kahjustaks välissuhtlemist; 4) rahvusvaheliste visiitide või tseremooniate (selles punktis edaspidi üritus) ettevalmistamist või läbiviimist kajastav teave, välja arvatud juhul, kui selle avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut ega kahjusta oluliselt välissuhtlemist. Selline teave salastatakse piiratud tasemel kuni ürituse toimumiseni või 50 aastaks, kui teabe avalikustamine pärast üritust või ürituse ärajäämise korral kahjustaks riigi julgeolekut või oluliselt kahjustaks välissuhtlemist; 5) rahvusvahelisel kohtumisel saadud või kohtumist kajastav välissuhtlemisasutuse loodud teave, mida kaitstakse avalikuks tuleku eest rahvusvaheliste tavade kohaselt või mille kaitsmises on kohtumisel või muul üritusel osalejate vahel kokku lepitud. Selline teave salastatakse osalejate kokkuleppel või rahvusvahelise tava kohaselt määratud tasemel ja tähtajaks, kuid mitte kõrgemal kui salajasel tasemel ja mitte kauemaks kui 50 aastaks; 6) välissuhtlemisasutuse loodud teave, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid, välisriiki või rahvusvahelist institutsiooni või nende esindajat, kui teabe sisu, selle edastamise viisi või allika avalikustamine kahjustaks riigi julgeolekut või kahjustaks oluliselt välissuhtlemist. Selline teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks; 7) välissuhtlemisasutuse loodud teave, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid, välisriiki või rahvusvahelist institutsiooni või nende esindajat, kui teabe sisu, selle edastamise viisi või allika avalikustamine kahjustaks oluliselt riigi julgeolekut. Selline teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. (2) Strateegilise kauba sisseveo, väljaveo, transiidi, sõjalise kaubaga seotud teenuse osutamise ja strateegilise kauba lõppkasutuse kohta Välisministeeriumi juures tegutseva strateegilise kauba komisjoni kogutud ja koostatud teabe osas on riigisaladuseks: 1) strateegilise kauba komisjoni ülesannete täitmiseks kogutud teave strateegilise kauba sisseveo, väljaveo, transiidi, sõjalise kaubaga seotud teenuse osutamise ja strateegilise kauba lõppkasutuse kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 2) strateegilise kauba komisjoni ülesannete täitmiseks koostatud teave strateegilise kauba sisseveo, väljaveo, transiidi, sõjalise kaubaga seotud teenuse osutamise ja strateegilise kauba lõppkasutuse kohta, milles analüüsitakse strateegilise kauba levikut ja sellega seotud ohtu julgeolekule. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 3) strateegilise kauba komisjoni koostatud teave sõjalise kauba, välja arvatud massihävitusrelvadega seotud materjalide, rajatiste ja seadmete, sisseveo- või väljaveolitsentsi, transiidiloa või lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamisest keeldumise kohta; samuti teave sellist keeldumist arutanud strateegilise kauba komisjoni koosolekul käsitletu kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks, välja arvatud juhul, kui selle avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut ega kahjusta oluliselt välissuhtlemist; 4) strateegilise kauba komisjoni edastatav teave rahvusvahelistele kontrollsüsteemidele, välisriikidele ja Euroopa Liidule, mida kaitstakse avalikuks tuleku eest rahvusvaheliste tavade kohaselt või mille kaitsmises on kohtumisel või muul üritusel osalejate vahel kokku lepitud. Selline teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks, välja arvatud juhul, kui osalejate kokkuleppel või rahvusvahelise tava kohaselt on määratud muu salastatuse tase või salastamistähtaeg.

§ 5. Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus

(1) Tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) 1¹) 2) 3) Kaitseväe sõjalise riigikaitse riigi ulatuses operatsiooniplaanimist ja operatsioonijuhtimist kajastav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 3¹) Kaitseväe sõjalise riigikaitse riigi territoriaalsel jaotusel põhinevat operatsiooniplaanimist ja operatsioonijuhtimist kajastav teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 4) Kaitseväe väeliigi, väejuhatuse, brigaadi ja Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud viisil teavet koguva kaitseväeluure ülesannet või erioperatsioonide korraldamise ülesannet täitva üksuse operatsiooniplaanimist ja operatsioonijuhtimist kajastav teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 5) Kaitseväe sõjaaja üksuse operatsiooniplaanimist ja operatsioonijuhtimist kajastav teave, mida ei salastata punktide 3–4 alusel. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 6) 7) 8) 9) 10) Kaitseväe sõjalisel operatsioonil osalemist kajastav teave, mille avalikuks tulek võib ohustada operatsiooni korraldamist või kahjustada osaleva üksuse julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks sõjalise operatsiooni lõppemisest arvates; 11) 12) 13) sõjaajal kasutatava elektroonilise side võrgu tehniline teave ja tööparameetrid, mille avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras salajasel või madalamal tasemel 50 aastaks; 14) Kaitseväe mereseiresüsteemide andmeedastusseadmete parameetrid ja tegevusvõime. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 15) Kaitseväe sõjalaevade magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise tulemused. See teave salastatakse salajasel tasemel 10 aastaks; 16) 17) Kaitseväe jõu kasutamise kord, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 18) 19) Kaitseväe erioperatsioonide korraldamise ülesannet täitva alaliselt tegutseva struktuuriüksuse ning sõjaaja üksuse, välja arvatud üksuse ülema ametikoht, ja nende allüksuse koosseis ja komplekteeritus, ülesandeid ja teenistujate ülesandeid, eelarve kulude liigendust, eelarve täitmise aruandlust, eelarve planeerimist ja investeeringuid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 20) teave Kaitseväe erioperatsioone korraldava struktuuriüksuse ülesande täitmisel kasutatavate meetodite ja vahendite kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 21) teave küberoperatsioonide korraldamiseks kasutatavate meetodite ja vahendite kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 22) kriisiolukorraks valmisoleku ja riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldav püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastav koondteave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel kuni 50 aastaks; 23) püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, sealhulgas tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 50 aastaks. (2) Mobilisatsiooni ettevalmistamist ja läbiviimist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) mobilisatsiooniregistrisse kantud andmed kogumis. See teave salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks; 2) 3) 4) 5) 6) Kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvalmidust kajastavad koondandmed, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks; 7) ühe Kaitseväe sõjaaja üksuse lahinguvalmidust kajastavad koondandmed, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 20 aastaks. (3) Mobilisatsiooni korraldamiseks vajalikku varu käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave mobilisatsiooni korraldamiseks vajaliku varu ja vahendite üldkoguste kohta. See teave salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks. (4) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaväerelvi, lahingumoona ja laskemoona käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaväerelvade, lahingumoona ja laskemoona koondandmeid ja -jaotust kajastav teave, välja arvatud teave, mille avaldamine on kohustuslik välislepingu alusel. See teave salastatakse salajasel tasemel 20 aastaks; 2) 3) mereväe relvasüsteemide taktikalised andmed. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks. (5) Kaitseväe radariteabe ja seiresüsteemidelt kogutud teabe osas on riigisaladuseks: 1) 2) õhuväe õhuseireradari võime parameetrid, mille avalikuks tulek võib kahjustada õhuseiret. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 3) õhuväe õhuseiresüsteemi koondparameetrid ja radarite võime parameetrid, mille avalikuks tulek võib kahjustada õhuseiret. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 4) radari elektroonilise sõjapidamise meetmete ja vahendite tehniline kirjeldus. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 5) radari elektroonilise sõjapidamise võime testi tulemused. See teave salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks; 6) radari kasutatavad töörežiimid, filtreeritud alad ja sihtmärgi kriteeriumid. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 7) radari tegevusseisund ja hooldusajad üldise kaitsevalmiduse ajal. See teave salastatakse piiratud tasemel üheks aastaks; 8) radari tegevusseisund ja hooldusajad mobilisatsiooni, riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud demobilisatsiooni ajal. See teave salastatakse salajasel tasemel üheks aastaks; 9) radari ja seiresüsteemi mobilisatsiooni, riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud demobilisatsiooni ajaks planeeritud asukoht täpsusega üle ühe sekundi. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 10) teave õhukaitsesüsteemi koodnimetuse rakendamise ja kindlale süsteemile määramise kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks. Õhukaitsesüsteemi koodnimetus ei ole riigisaladus; 11) radari hoolduse ja analüüsi tulemused. See teave salastatakse piiratud tasemel viieks aastaks; 12) sekundaarradari identifitseerimiskriteeriumide tuvastamist võimaldavad krüptoseadmed ja krüptovõtmed. See teave salastatakse salajasel tasemel 10 aastaks; 13) õhuseiresüsteemi kogutud ja töödeldud terviklik radariteave, mille avalikuks tulek võib kahjustada õhuseiresüsteemi. See teave salastatakse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras salajasel või madalamal tasemel 15 aastaks; 14) teave õhukaitsesüsteemi paiknemise kohta täpsusega üle ühe sekundi ning vastutus- ja jälgimisala kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 15) teave õhukaitsesüsteemi tegevusseisundi kohta üldise kaitsevalmiduse ajal. See teave salastatakse piiratud tasemel üheks aastaks; 16) teave õhukaitsesüsteemi tegevusseisundi kohta mobilisatsiooni, riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud demobilisatsiooni ajal. See teave salastatakse salajasel tasemel üheks aastaks; 17) mereseirevahenditega kogutud ja analüüsitud teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 10 aastaks; 18) teave mereseiresüsteemi merepildi tuvastus- ja analüüsivõime kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 19) teave konkreetsetes kasutustingimustes laevadele paigutatud mereseiresüsteemide seadistuse kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks. (6) Riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitleva teabe osas on riigisaladuseks riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks. (6¹) Sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe puhul on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel loodava sõjalise otstarbega asja või selle osa omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist, kohandamist või ümbertegemist, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks. (7) Kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse kogutud ja sünteesitud teabe osas on riigisaladuseks: 1) sideluure vahenditega kogutud teave või selle põhjal sünteesitud teave, mille põhjal on võimalik tuvastada kogumisviis. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks; 2) elektroonilise luure vahenditega kogutud teave või selle põhjal sünteesitud teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks; 3) varjatud jälgimise teel kogutud teave või selle põhjal sünteesitud teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks; 3¹) inimluure kaudu kogutud teave või selle põhjal sünteesitud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 3²) julgeolekuluure teave või selle põhjal sünteesitud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 4) punktides 3–3² nimetatud teave, kui selle avaldamisega kaasneks oht inimese elule või tervisele. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks; 5) teave, mis kajastab riigi julgeolekut ähvardava ohu allikaid. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 15 aastaks; 6) teave, mis kajastab välisriike, rahvusvahelisi organisatsioone, välismaiseid sõjalisi tegureid ja tegevust. See teave salastatakse piiratud tasemel 15 aastaks; 7) kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse poolt koostatud ohuhinnangut käsitlev teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 8) kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse poolt julgeolekuasutuste korraldatud luure- ja vastuluureoperatsioonide käigus kogutud teave või selle alusel sünteesitud teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks; 9) punktides 5 ja 6 nimetatud teave, mille lähteandmed on salastatud nendes punktides sätestatuga võrreldes kõrgemal tasemel või pikemaks tähtajaks. See teave salastatakse lähteandmete kõrgeimast salastatuse tasemest ja pikimast salastamistähtajast lähtudes; 10) piltluure kaudu kogutud teave või selle põhjal sünteesitud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 15 aastaks. (8) Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud viisil teavet koguva Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu, ülesandeid ja eelarve jaotust käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) alaliselt tegutseva struktuuriüksuse või sõjaaja üksuse või nende allüksuse ülesehitust, koosseisu, ameti- ja töökohti käsitlev teave, välja arvatud alaliselt tegutseva struktuuriüksuse või sõjaaja üksuse ülema ametikoht ja teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 2) alaliselt tegutseva struktuuriüksuse või sõjaaja üksuse või nende allüksuse ja teenistujate ülesandeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 3) alaliselt tegutseva struktuuriüksuse või sõjaaja üksuse või nende allüksuse teenistujate koondandmed, samuti andmed kaitseväeluure värbamisstatistika ja sellega seotud ametikohtade komplekteerimise ning täituvuse kohta. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 4) alaliselt tegutseva struktuuriüksuse või sõjaaja üksuse või nende allüksuse eelarve kulude liigendus, eelarve täitmise aruandlus, eelarve planeerimist ja investeeringuid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. (9) (10) «Kaitseväe korralduse seaduse» § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 nimetatud viisil teavet koguva kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksusepoolt teabe kogumist kajastava teabe, kaasa arvatud kogumiseks kasutatavate meetodite, vahendite ja jälgitavaid objekte käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) struktuuriüksuse poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid, taktika ja vahendid ning neid kajastav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 2) signaalluure ja muude tehniliste luurevahendite võimeid käsitlev teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 3) signaalluure ja muude tehniliste luurevahendite võimet tagavad süsteemid või vahendid. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 20 aastaks; 4) teabe kogumise alustamiseks ja lõpetamiseks tehtud otsuseid käsitlev teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 5) andmed Kaitseväe poolt „Kaitseväe korralduse seaduse“ alusel salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates; 6) andmed, millest nähtub Kaitseväe poolt teeseldud juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse, organi või äriühingu filiaali seotus Kaitseväega. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. (11) Kaitseväeluurealast rahvusvahelist koostööd käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) teave välissuhtluse kohta, kui see ei sisalda käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud teavet või ei kahjusta riigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 2) teave koostöö kohta välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooniga, kui see ei sisalda käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetatud teavet. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 50 aastaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Teavet ei salastata, kui see on õiguspäraselt avalikustatud; 3) rahvusvahelise koostöö käigus varjatult kogutud teave ja selle teabe vahetamist kajastav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 4) koos välisriigi politsei- või julgeolekuasutusega varjatult kogutud luure- ja vastuluure alane teave ja selle kogumist kajastav teave. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (12) Kaitseväe ja Kaitseliidu militaargeograafia valdkonda käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) 2) 3) 4) riigi sõjalist kaitsmist ja selle ettevalmistamist toetav militaargeograafiline teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 15 aastaks.

§ 6. Korrakaitse riigisaladuse alaliigid

(1) Jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) tunnistajakaitse teostamiseks jälitustegevuse käigus kogutud teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks; 2) 2¹) jälitusasutuse poolt „Karistusseadustiku“ 8., 15., 16. ja 22. peatükis sätestatud kuritegudes ning Kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses olevates kuritegudes jälitustoiminguga kogutud teave, kui selle avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati; 3) jälitusasutuse poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isikult saadud ja variisiku poolt kogutud teave. See teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks; 4) Politsei- ja Piirivalveameti poolt koostatud organiseeritud ja muu raske kuritegevuse ohuhinnangutes ning ülevaadetes kajastuv jälitustegevuse käigus kogutud teave. See teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks; 5) jälitustegevuses kasutatavaid meetodeid, taktikat ja vahendeid kajastav teave, välja arvatud teave, mis on tuletatav õiguspäraselt avaldatud jälitustoiminguga kogutud teabest. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks; 6) teave jälitusasutuse poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku tasu, hüvitise ja neilt tasutud maksude ning neid kajastavate dokumentide kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks; 7) andmed jälitusasutuse poolt teeseldud isiku või organi kohta, mis võivad paljastada tema seotust jälitusasutusega. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. (2) Jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta käivate andmete osas on riigisaladuseks andmed jälitusasutuse poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku identiteedi kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates. (3) Andmed jälitusasutuste politseiagendi kohta on riigisaladus. See teave salastatakse piiratud tasemel 75 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse. Kriminaaltoimikusse kandmata teabe salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates. (4) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja ülesandeid kajastava teabe osas on riigisaladuseks Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja selle ametikohtadel töötavaid isikuid ning nende ülesandeid kajastav teave Politsei- ja Piirivalveameti juhi käskkirjaga määratud ulatuses. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. (5) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse kasutuses olevat vara ja eelarve jaotust kajastava teabe osas on riigisaladuseks: 1) teave Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse poolt kasutatavate transpordivahendite kohta, kui selle avalikuks tulek ohustaks tunnistajakaitse kohaldamist või tunnistajakaitse struktuuriüksuse või kaitse alla võetud isiku turvalisust. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 2) teave Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse poolt kasutatava vara kohta, kui selle avalikuks tulek ohustaks tunnistajakaitse kohaldamist või tunnistajakaitse struktuuriüksuse või kaitse alla võetud isiku turvalisust. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks; 3) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse eelarve kulude liigendus ja eelarve täitmise aruandlus. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks. (6) Tunnistajakaitse kaitseabinõusid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise meetodeid ja taktikaid käsitlev teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 2) „Tunnistajakaitse seaduse“ § 14 lõike 6 ja § 19 alusel määrusega kehtestatav tunnistajakaitse kaitselepingu vorm ning kaitsetoimiku pidamise ja säilitamise kord. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. (7) Konkreetse isiku suhtes tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamist kajastava teabe osas on riigisaladuseks: 1) konkreetse isiku suhtes tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamist kajastav teave, välja arvatud teave, mis kajastab üksnes tunnistajakaitse alla võtmise fakti. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui tunnistajakaitse all olnud isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte vähem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates; 2) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse eelarve kulude liigendus ja eelarve täitmise aruandlus, kui selles kajastuvad konkreetse isiku suhtes rakendatavad kaitseabinõud. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui tunnistajakaitse all olnud isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte vähem kui 50 aastat dokumendi salastamisest arvates. (8) (9) (10) (11) Politsei- ja Piirivalveameti isikukaitse üksuse kaitseoperatsioonide läbiviimist käsitlev teave, sealhulgas meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks või kuni isikukaitse osutamise vajaduse äralangemiseni või isikukaitse osutamise lõppemiseni. (12) Politsei- ja Piirivalveameti eriüksuse relvastuse, laskemoona, erivahendite ja varustust käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) relvastuse, laskemoona, erivahendite ja muu varustuse koondandmeid, hoidmist ja jaotust kajastav teave. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks; 2) teave eriüksuse relvastuse, laskemoona, erivahendite ja muu varustuse tehniliste andmete kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks.

§ 7. Julgeolekuasutuste riigisaladuse alaliigid

(1) Julgeolekuasutuste rahvusvahelist koostööd kajastava teabe osas on riigisaladuseks: 1) julgeolekuasutuse koostatud teave julgeolekualase välissuhtluse kohta, kui see ei sisalda käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud teavet. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 2) julgeolekuasutuse julgeolekualast koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga kajastav teave, kui see ei hõlma käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetatud teavet. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 50 aastaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seda teavet ei salastata, kui see on õiguspäraselt avalikustatud; 3) julgeolekuasutuse rahvusvahelise koostöö käigus edastatav varjatult kogutud teave ja selle teabe vahetamist kajastav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 4) julgeolekuasutuse poolt koos välisriigi politsei- või julgeolekuasutusega varjatult kogutud teave ja selle kogumist kajastav või selle käigus vahetatav teave. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Julgeolekuasutuse kasutatava vara ja julgeolekuasutuse eelarve jaotust kajastava teabe osas on riigisaladuseks: 1) teave julgeolekuasutuse kasutatava vara kohta, kui selle avalikuks tulek ohustaks julgeolekuasutuse ülesande täitmist või julgeolekuasutuse turvalisust. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel kuni 25 aastaks või kuni hoone või rajatise valdamise lõppemiseni; 2) teave teabe varjatult kogumiseks kasutatavate tehniliste vahendite kohta, kui selle avalikuks tulek ohustaks julgeolekuasutuse ülesande täitmist. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 3) julgeolekuasutuse eelarve kulude liigendus, eelarve täitmise aruandlus, eelarve planeering ja investeeringud. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. (3) Kriisiolukorra lahendamisel julgeolekuasutuse tegevust kajastava teabe osas on riigisaladuseks kriisiolukorra lahendamisel julgeolekuasutuse tegevust kajastav teave, sealhulgas kasutatavad meetodid ja taktika ning kriisiolukorra lahendamisel osalevate ametnike tegevusjuhised. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 20 aastaks. Salastatus kustub teabe avalikul kasutamisel kriisiolukorras. (4) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel varjatult kogutud teabe ja selle kogumist kajastava teabe osas on riigisaladuseks: 1) «Julgeolekuasutuste seaduse» alusel varjatult kogutud ja kogutav teave ning töökorraldused selle teabe kogumiseks. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. Salastatus kustub, kui julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks on julgeolekuasutuse peadirektori otsusel vajalik teabe avalik kasutamine. Käesolevat punkti ei kohaldata elektroonilise side ettevõtja või isikuandmete töötleja seadmes automaatselt talletatavate logide kohta; 2) punktis 1 nimetatud teave, kui selle avaldamisega kaasneks oht inimese elule või tervisele või täiesti salajasel tasemel salastatud teabe kaitstusele. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks; 3) punktis 1 nimetatud teabe kogumise meetodid ja taktika. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 4) signaalluure meetodeid ja allikaid kajastav teave. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks; 5) «Julgeolekuasutuste seaduse» alusel teabe varjatud kogumise toimingute loetelusid sisaldav aruandlus, milles ei kajastu täiesti salajasel tasemel salastatav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks; 6) Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni poolt julgeolekuasutusele teabe kogumiseks antavad ülesanded. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks; 7) Kaitsepolitseiameti poolt «Julgeolekuasutuste seaduse» alusel teabe varjatud kogumise käigus laekunud teave toimepandud või ettevalmistatavate kuritegude kohta, mis ei ole Kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses, juhul kui selles ei avaldu teabe allikad, kogumise taktika või käesoleva lõike punktides 2–6 nimetatud teave. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. (5) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel analüüsitud ja sünteesitud teabe osas on riigisaladuseks: 1) julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel analüüsitud ja sünteesitud teave, mis kajastab välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust. See teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks; 2) julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel analüüsitud ja sünteesitud teave, mis kajastab riigisiseseid või välismaiseid ohuallikaid. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 50 aastaks; 3) julgeolekuasutuse poolt koostatud ohuhinnangud, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3¹ nimetatud ohuhinnangud. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 3¹) julgeolekuasutuse poolt koostatud ohuhinnangud julgeolekuasutuse uurimisalluvuses olevate kuritegude kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks; 4) ürituse, objekti või isiku julgestamise eesmärgil julgeolekuasutuse poolt koostatud ohuhinnang. See teave salastatakse piiratud tasemel 15 aastaks; 5) punktides 1–4 nimetatud teave, mille lähteandmed on salastatud nendes punktides sätestatuga võrreldes kõrgemal tasemel või pikemaks tähtajaks. See teave salastatakse lähteandmete kõrgeimast salastatuse tasemest ja pikimast salastamistähtajast lähtudes; 6) 7) valitsusasutuse ettepanek või ülesanne julgeolekuasutusele analüüsida või sünteesida punktides 1–3 nimetatud teavet või koostada punktides 3¹ ja 4 nimetatud ohuhinnang, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse ettepanekust või ülesandest lähtudes vastavalt punktides 1–4 määratud tasemel ja tähtajaks. (5¹) Lõike 5 alusel ei salastata teavet, mis koostatakse eesmärgiga avalikkuse teavitamise teel ennetada ohtu või riigi huvide kahjustamist või teavitada avalikkust julgeolekuasutuse tegevusest. Samuti ei salastata teabe seda osa, mis kantakse kriminaaltoimikusse. (6) Julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastava teabe osas on riigisaladuseks: 1) julgeolekuasutuse struktuur, välja arvatud struktuuriüksused, mis avaldatakse vastava julgeolekuasutuse põhimääruses. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 2) julgeolekuasutuse struktuuriüksuste ja teenistujate ülesanded, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 3) julgeolekuasutuse teenistujate koondandmed ja üksnes teabe varjatud kogumisega seonduvaid tööülesandeid täitvate teenistujate koosseis. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 4) 5) julgeolekuasutuse poolt tehnilise julgeoleku kontrolli käigus antud hinnangud ja tehtud analüüsid. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. (7) Andmed julgeolekuasutuse poolt salajasele koostööle kaasatud isiku ja salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja kohta, välja arvatud § 6 lõikes 2 nimetatud teave, on riigisaladus. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates. (8) Andmed isiku kohta, kes «Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse» § 5 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras on Kaitsepolitseiametile esitanud isikliku ülestunnistuse julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta, välja arvatud juhul, kui julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik on eelnimetatud teenistuse või koostööga seonduvalt pannud toime õigusrikkumise, mis Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt on karistatav esimese astme kuriteona, või on toime pannud kuriteo inimsuse vastu või sõjakuriteo ning õigusrikkumise või kuriteo toimepanemine selle isiku poolt on kohtulikult tõendatud jõustunud kohtulahendiga või kui julgeoleku- või luureorgani teenistuses oli või tegi sellega koostööd Vabariigi President või Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Riigikohtu liige, on riigisaladus. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates. (9) Julgeolekuasutuste tegevuse koordineerimist, nende koostööd Kaitseväega ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) Riigikantseleis julgeolekuasutuste töö koordineerimisega ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamisega seotud ametnike või Siseministeeriumis ja Kaitseministeeriumis julgeolekuasutuste töö suunamise ja koordineerimisega seotud ametnike ja töötajate koostatud teave julgeolekualase välissuhtluse kohta, kui see ei sisalda punktis 2 nimetatud teavet. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 2) Riigikantseleis julgeolekuasutuste tööd koordineeriva ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd korraldava struktuuriüksuse või Siseministeeriumis ja Kaitseministeeriumis julgeolekuasutuste tööd suunava ja koordineeriva struktuuriüksuse julgeolekualast koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga kajastav teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 50 aastaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seda teavet ei salastata, kui see on õiguspäraselt avalikustatud; 3) teave Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ja selle alakomisjoni istungitel käsitletavate teemade kohta, välja arvatud teave, mida Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsusega ei käsitata riigisaladusena või mis avalikustatakse eesmärgiga ennetada ohtu või riigi huvide kahjustamist. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks; 4) Riigikantseleis julgeolekuasutuste tööd koordineeriva ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd korraldava struktuuriüksuse ja teenistujate või Siseministeeriumis ja Kaitseministeeriumis julgeolekuasutuste tööd suunava ja koordineeriva struktuuriüksuse ja teenistujate ülesanded, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks; 5) Riigikantseleis julgeolekuasutuste tööd koordineeriva ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd korraldava struktuuriüksuse poolt koostatud ohuhinnangud, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut, ning riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 6) Riigikantseleis julgeolekuasutuste tööd koordineeriva ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd korraldava struktuuriüksuse või Siseministeeriumis ja Kaitseministeeriumis julgeolekuasutuste tööd suunava ja koordineeriva struktuuriüksuse poolt julgeolekuteabe alusel analüüsitud ning koostatud teave, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks; 6¹) Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi koostatud julgeolekuasutuse tegevuse suunamist ja koordineerimist kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks; 6²) julgeolekuasutuse teenistuslikku järelevalvet või auditeerimist kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. 7) (9¹) Lõike 9 punktides 3 ja 6–6² nimetatud teave, mille lähteandmed on salastatud nendes punktides sätestatuga võrreldes kõrgemal tasemel või pikemaks tähtajaks, salastatakse lähteandmete kõrgeimast salastatuse tasemest ja pikimast salastamistähtajast lähtudes. (10) Julgeolekuasutuse poolt teeseldud isikute ja organite ning kasutatavate variandmete kohta käiva teabe osas on riigisaladuseks teave, millest nähtub teeseldud isikute ja organite või kasutatavate variandmete seotus julgeolekuasutusega. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. (11) Julgeolekuasutuse dokumendiregistris sisalduv teave on riigisaladus. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks või kõrgemal tasemel ja pikemaks tähtajaks, kui register sisaldab vastava salastatuse taseme ja tähtajaga teavet.

§ 8. Infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladuse alaliigid

(1) Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikantselei, julgeolekuasutuse, Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti, Riigi Infosüsteemi Ameti, Eesti Panga, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ja Välisministeeriumi, sealhulgas välisesinduste, ning nende valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste valve-, häire-, side- ja infosüsteeme käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutuse valduses oleva ehitise või maa-ala elektroonilise läbipääsu- või valvesüsteemi koondteave ühe ehitise või maa-ala või selle tervikuna käsitatava osa ulatuses, mis sisaldab andmeid süsteemi moodustavate seadmete, sealhulgas keskseadmete asukoha, tüübi, nendevaheliste ühenduste ja teiste tehniliste näitajate kohta või andmeid valvealade või -tsoonide kohta või süsteemi üldist kirjeldust, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 2) käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutuse valduses oleva ehitise või maa-ala elektroonilise läbipääsu- või valvesüsteemi toimimist ja efektiivsust kajastavad analüüsid ja hinnangud, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 3) 4) käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutuse valduses oleva ehitise või maa-ala elektroonilise läbipääsu- või valvesüsteemi koondteave ühe ehitise või maa-ala või selle tervikuna käsitatava osa ulatuses, mis sisaldab andmeid süsteemi kuuluvate lõppseadmete (andurid, kaamerad või muud seadmed) asukoha ja tüübi ning nendest moodustatavate valvealade ja -tsoonide või süsteemi seadistuse kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 5) 6) 7) käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutuse valduses oleva ehitise või maa-ala elektroonilises läbipääsu- või valvesüsteemis töödeldav teave kogumis, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 8) 9) 10) 11) 12) käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutuse valduses oleva ehitise või maa-ala automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi koondteave ühe ehitise või selle tervikuna käsitatava osa ulatuses, mis sisaldab andmeid süsteemi moodustavate seadmete asukoha, tüübi, nendevaheliste ühenduste ja teiste tehniliste näitajate kohta või süsteemi üldist kirjeldust, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 13) 14) käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutuse valduses oleva ehitise või maa-ala füüsiliste julgeolekumeetmete analüüsid ja hinnangud, mis kajastavad julgeolekumeetmete toimimist ja efektiivsust, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 15) teave Kaitseväes signaalluureks, õhuseireks, mereseireks, objektide turbeks ja valveks ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks ja selle juhtimiseks püsivalt kasutatavate raadiosageduste kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 16) Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti ja teiste Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate töötlevate üksuste riigi sõjaliseks kaitsmiseks ja selle juhtimiseks kasutatavate sidevõrkude ja töötlussüsteemide koondteave, sealhulgas iga sidevõrgu ja töötlussüsteemi ülesehituse koondteave ja turvameetmeid käsitlev teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 17) 18) Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti ja teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala töötlevate üksuste asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe töötlemiseks kasutatavate töötlussüsteemide, milles ei töödelda salastatud teavet, tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni töötlussüsteemi või selle osa kasutamise lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks; 19) 20) teave õhuväe õhuseire sidesüsteemis kasutatava krüptoseadme kirjelduse kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 21) teave õhuväe õhuseire sidesüsteemis kasutatava võtmeta krüptoseadme kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 22) teave õhuväe õhuseire sidesüsteemis kasutatava võtmega krüptoseadme kohta. See teave salastatakse salajasel tasemel 10 aastaks; 23) teave õhuväe õhuseire sidesüsteemis kasutatavate sidelinkide skeemide kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 24) teave õhuseiresüsteemide andmeedastusseadmete parameetrite ja tegevusvõime kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; 25) käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutuse teave kaabelduse kohta ühe ehitise või maa-ala või selle tervikuna käsitatava osa ulatuses, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks või kuni võrgu võõrandamiseni või kasutamise lõppemiseni; 25¹) käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutuse teave konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabe töötlussüsteemi kaabelduse kohta ühe ehitise või maa-ala või selle tervikuna käsitatava osa ulatuses. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks või kuni võrgu võõrandamiseni või kasutamise lõppemiseni; 26) 27) välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide tehniline teave ja tööparameetrid, mis ei ole avalikest allikatest kättesaadav ja mille avalikuks tulek kahjustab sisejulgeoleku tagamist. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 28) välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide ülesehituse ja tehniliste parameetrite kohta käiv koondteave, mis sisaldab süsteemide üldist kirjeldust või andmeid süsteemi kuuluvate seadmete täpsete tehniliste näitajate kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks või kasutamise lõppemiseni; 29) välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide katvuspiirkondi kajastavate testide tulemused. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 30) välispiiride valvamiseks mõeldud andmeside detailset tehnilist ülesehitust või turbemeetodeid käsitlev teave kogumis. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 31) operatiivraadioside detailset ülesehitust või turbemeetodeid käsitlev teave kogumis, välja arvatud võrgu ülesehituse koondnumbrid. See teave salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks; 32) Riigi Infosüsteemi Ameti ning Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud küberturvalisuse riskianalüüsid, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 20 aastaks; 32¹) seire-, järelevalvetoimingute ja küberintsidentide analüüsi käigus kogutud teave põhiseadusliku institutsiooni, valitsusasutuse, selle hallatava riigiasutuse, elutähtsa teenuse osutaja ning Eestis paikneva ja Eesti poolt tagatava julgeolekuga rahvusvahelise organisatsiooni võrgu- ja infosüsteemi, mis ei ole salastatud teabe töötlussüsteem, turvanõrkuste ja rakendatavate turvameetmete kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni võrgu- ja infosüsteemi kasutamise lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks; 33) välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide juhtimissüsteemi ülesehitust kajastav teave kogumis. See teave salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks; 34) riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus Kaitseväe, jälitusasutuse, julgeolekuasutuse või tunnistajakaitset teostava asutuse poolt salajasele koostööle kaasatud isikuga, salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötajaga, variisikuga, politseiagendiga, tunnistajakaitse kohaldamisega seotud isikuga või teeseldud juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse, organi või äriühingu filiaaliga seotud füüsilise isikuga seotud variandmete ja konspiratsioonivõtete rakendamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 50 aastaks. (1¹) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti (edaspidi käesolevas lõikes objekt), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste valduses olevate objektide ja avaliku korra tagamiseks oluliste objektide valve- ja häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) avaliku võimu organi kasutuses oleva või elutähtsa teenuse osutamisega või sisejulgeoleku tagamisega seotud objekti riskianalüüsis ja turvaplaanis objekti elektroonilist läbipääsu- või valvesüsteemi ning objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid ja lisaturvameetmeid käsitlev koondteave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 2) objekti, selle täpset paiknemist ning seoseid teiste objektidega käsitlev teave, mis ohustab kaitsemeetmete rakendamist, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks. (2) Riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlussüsteeme käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatavad krüptomaterjalide ning nende töötlemise ja kaitse nõuded. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 2) kiirgusturbe tagamise nõuded ja meetmed, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 3) töötlussüsteemi seadmete ja asukoha paljastava kiirguse mõõtmise metoodika ning mõõtmise tulemuste hindamise kriteeriumid. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 25 aastaks; 3¹) töötleva üksuse krüptomaterjali registreerimist puudutavad andmed, sealhulgas registreerimiseks kasutatava dokumendiregistri kanded. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 4) Välisluureametis krüptomaterjali registreerimist puudutavad andmed kogumina. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks; 5) töötlevale üksusele spetsiaalselt salastatud teabe töötlemiseks loodud tarkvara lähtekood, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 6) piiratud tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 7) konfidentsiaalse või kõrgema taseme salastatud teabe töötlussüsteemis teabe töötlemise tingimused ja kasutajate ülesannete jagunemine salastatud teabe töötlemisel. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks; 8) konfidentsiaalsel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 9) salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 10) täiesti salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 11) salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi haavatavuse analüüsi ja riskianalüüsi tulemusi ning jääkriskide hinnanguid kajastav teave. See teave salastatakse töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimal salastatuse tasemel kuni 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 12) salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi toimimist ja efektiivsust kajastav teave. See teave salastatakse töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimal salastatuse tasemel kuni 30 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel. (3) Lõike 1 punktis 18 ning lõike 2 punktides 6 ja 8–10 nimetatud töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastav teave on teave, millest nähtuvad: 1) 2) töötlussüsteemi tehniline kirjeldus; 2¹) 3) töötlussüsteemi võrguskeem; 4) tehniline teave töötlussüsteemi teise töötlussüsteemiga ühendamise kohta; 4¹) teave töötlussüsteemis rakendatavate turvameetmete kohta; 5) teave töötlussüsteemis rakendatavate krüptograafiliste turvameetmete kohta; 6) õigusaktis sätestatud elektroonilise teabeturbe nõude täitmata jätmise kompenseerimiseks rakendatav turvameede. 7) 8) 9) (3¹) Enne käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teabe töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimast salastatuse tasemest madalamal tasemel salastamist peab töötlev üksus kooskõlastama käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korra Välisluureametiga. Korra kehtestamise aluseks olevate nõuete juhendi töötab välja Välisluureamet. (3²) Relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide puhul kooskõlastab Välisluureamet käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teabe salastatuse tasemed igal juhul eraldi. (4) Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud viisil teavet koguva kaitseväeluure ülesannet täitva Kaitseväe struktuuriüksuse kasutuses olevaid hooneid ja rajatisi käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave struktuuriüksuse erivajadusteks kohandatud hoonete ja ruumide kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 50 aastaks või hoone või rajatise valduse lõppemiseni. (5) Kaitseväe ja Kaitseliidu relva- ja lahingumoonaladusid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) teave relva-, laskemoona- ja lahingumoonalao turvalisuse tagamise erinõuete kohta, välja arvatud valvesüsteemide kohta kehtestatud nõuded. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks või kuni relva-, laskemoona- või lahingumoonalao valduse lõppemiseni; 2) Kaitseväe ja Kaitseliidu relvade, laskemoona ja lahingumoona ladude andmed kogumis. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks. (6) Töötleva üksuse salastatud teabekandjate evakueerimist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud teavet sisaldavate teabekandjate evakueerimist käsitlev § 33 lõigetes 2 ja 3 sätestatud teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 20 aastaks. (7) Töötleva üksuse turvaala valve- ja häiresüsteeme käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) teave, mis sisaldab andmeid turvaala elektroonilise läbipääsu- või valvesüsteemi moodustavate seadmete asukoha, tüübi, nendevaheliste ühenduste ja teiste tehniliste näitajate kohta või andmeid valvealade või -tsoonide kohta või süsteemi üldist kirjeldust. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel kuni ala turvaalana kasutamise lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks; 2) turvaala elektroonilise läbipääsu- või valvesüsteemi toimimist ja efektiivsust kajastavad analüüsid ja hinnangud. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel kuni ala turvaalana kasutamise lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks; 3) turvaala füüsiliste julgeolekumeetmete analüüsid ja hinnangud, mis kajastavad julgeolekumeetmete toimimist ja efektiivsust. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel kuni ala turvaalana kasutamise lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks. (7¹) Kui töötleva üksuse turvaala elektrooniline läbipääsu- või valvesüsteem on suurema süsteemi osa, salastatakse vaid turvaalale paigaldatud seadmeid kajastav teave. (8) Eesti Panga sularaha vedu käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) teave Eesti Panga riikidevahelise veo aja ja veetava summa kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni veo lõppemiseni; 2) teave Eesti Panga riikidevahelise veo marsruudi ja julgestamise kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks. (9) Katkematu side korraldamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks katkematu side korraldamise kord ja nõuded katkematule sidele ning katkematu sidega varustatud objektide ja nende sidevahendite loetelu kogumis. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks.

§ 9. Salastatuse ennetähtaegse kustutamise taotluse esitamine

(1) Asutus või põhiseaduslik institutsioon, kellel puudub pädevus kustutada enda loodud riigisaladuse salastatust enne tähtaja möödumist, esitab «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 13 lõikes 4 sätestatud juhul taotluse riigisaladuse salastatuse ennetähtaegseks kustutamiseks Vabariigi Valitsusele ministri kaudu, kelle valitsemisalasse ta kuulub. Kui asutus või põhiseaduslik institutsioon ei asu ühegi ministeeriumi valitsemisalas, esitab ta taotluse Vabariigi Valitsusele Siseministeeriumi kaudu. (2) Taotluses märgitakse salastatuse ennetähtaegse kustutamise vajaduse põhjendused, millisele töötlevale üksusele on see teave edastatud ja kas teave oleks pärast kustutamist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Taotlusele lisatakse selle kohta esitatud vastuväited. «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 13 lõikes 2 nimetatud teabe korral lisatakse taotlusele ka füüsilise isiku kirjalik nõusolek. (3) Ministril on õigus suunata taotlus Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile arvamuse andmiseks.

§ 10. Taotluse kohta vastuväidete esitamine

(1) Paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud asutus või põhiseaduslik institutsioon peab enne salastatuse kustutamise taotlemist teavitama taotluse esitamise kavatsusest kõiki asutusi ja põhiseaduslikke institutsioone, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud, ja andma neile vastuväidete esitamiseks vähemalt ühekuulise tähtaja. Samuti teavitatakse vajaduse korral asutust ja põhiseaduslikku institutsiooni, kelle ülesandeid see teave võib puudutada. (2) Salastatuse ennetähtaegse kustutamise kavatsuse teates märgitakse salastatuse ennetähtaegse kustutamise vajaduse põhjendused ja kas teave oleks pärast salastatuse kustutamist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. (3) Teate saanud asutus või põhiseaduslik institutsioon esitab riigisaladuse salastatuse ennetähtaegsele kustutamisele vastuväited hiljemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud tähtaja jooksul. (4) Minister kaalub taotluse Vabariigi Valitsusele esitamisel taotlusele esitatud vastuväiteid.

§ 11. Kustutamiseks pädeva asutuse poolt kustutamise kavatsusest teavitamine

(1) Asutus või põhiseaduslik institutsioon, kes on pädev kustutama enda loodud riigisaladuse salastatust enne tähtaja möödumist, peab kustutamise kavatsusest teavitama kõiki asutusi ja põhiseaduslikke institutsioone, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud, ja andma neile vastamiseks vähemalt ühekuulise tähtaja. Samuti teavitatakse vajaduse korral asutust ja põhiseaduslikku institutsiooni, kelle ülesandeid see teave võib puudutada. (2) Kustutamise kavatsuse teates märgitakse salastatuse ennetähtaegse kustutamise põhjendused, kavandatav kustutamise kuupäev ja selgitus, kas teave oleks edaspidi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. (3) Teate saanud asutus või põhiseaduslik institutsioon esitab salastatuse ennetähtaegse kustutamise kohta vastuväited käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud tähtaja jooksul. (4) Lõikes 1 nimetatud asutuse või põhiseadusliku institutsiooni juht kaalub salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustamisel asutuste ja põhiseaduslike institutsioonide vastuväiteid.

§ 12. «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 35 lõikes 3 nimetatud asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni teavitamine salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest

Kui §-des 10 ja 11 nimetatud teate saanud asutus või põhiseaduslik institutsioon on kõnealuse riigisaladuse edastanud «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 35 lõikes 3 nimetatud asutusele või põhiseaduslikule institutsioonile, teavitab ta seda asutust või põhiseaduslikku institutsiooni riigisaladuse ennetähtaegse kustutamise kavatsuse teate saamisest. Sel viisil teavitatud asutusel ja põhiseaduslikul institutsioonil on õigus esitada oma vastuväited samas korras, salastatuse ennetähtaegse kustutamise taotluse esitamist või ennetähtaegset kustutamist kavatseva asutuse või põhiseadusliku institutsiooni antud tähtaja jooksul.

§ 13. Ennetähtaegsest kustutamisest teavitamine

(1) Kui asutus või põhiseaduslik institutsioon on kustutanud enda loodud riigisaladuse salastatuse enne tähtaja möödumist, teavitab ta sellest viivitamata kõiki töötlevaid üksusi, kes seda riigisaladust sisaldavat teabekandjat valdavad. (2) Kui Vabariigi Valitsus kustutab riigisaladuse salastatuse enne tähtaja möödumist ministri taotluse või ministri edastatud taotluse alusel, teavitab minister salastatuse kustutamisest viivitamata kõiki töötlevaid üksusi, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud. (3) Asutus või põhiseaduslik institutsioon, kes on edastanud salastatud teabekandja, mille salastatus on kustutatud, «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 35 lõikes 3 nimetatud asutusele või põhiseaduslikule institutsioonile, teavitab salastatuse kustutamisest viivitamata ka seda asutust või põhiseaduslikku institutsiooni.

§ 14. Salastamistähtaja pikendamise taotlus

(1) Asutus või põhiseaduslik institutsioon, kellel puudub pädevus pikendada enda loodud riigisaladuse salastamistähtaega, esitab taotluse salastamistähtaja pikendamiseks Vabariigi Valitsusele ministri kaudu, kelle valitsemisalasse ta kuulub. Kui asutus või põhiseaduslik institutsioon ei asu ühegi ministeeriumi valitsemisalas, esitab ta taotluse Vabariigi Valitsusele Siseministeeriumi kaudu. (2) Riigisaladuseks oleva teabe salastamistähtaja pikendamise taotlus esitatakse Vabariigi Valitsusele võimaluse korral vähemalt kolm kuud enne salastamistähtaja lõppu. (3) Taotluses märgitakse salastamistähtaja pikendamise vajaduse põhjendused ja millisele töötlevale üksusele on see teave edastatud. Taotlusele lisatakse selle kohta esitatud vastuväited. (4) Ministril on õigus suunata taotlus Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile arvamuse andmiseks.

§ 15. Salastamistähtaja pikendamise kohta vastuväidete esitamine

(1) Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud asutus või põhiseaduslik institutsioon peab enne salastamistähtaja pikendamise taotlemist teavitama taotluse esitamise kavatsusest kõiki asutusi ja põhiseaduslikke institutsioone, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud, ja andma neile vastamiseks vähemalt ühekuulise tähtaja. (2) Pikendamise kavatsuse teates märgitakse salastamistähtaja pikendamise põhjendused. (3) Teate saanud asutus või põhiseaduslik institutsioon esitab riigisaladuse salastamistähtaja pikendamisele vastuväited käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud tähtaja jooksul. (4) Minister kaalub taotluse Vabariigi Valitsusele esitamisel taotlusele esitatud vastuväiteid.

§ 16. Salastamistähtaja pikendamisest teavitamine

(1) Kui asutus või põhiseaduslik institutsioon on pikendanud enda loodud riigisaladuse salastamistähtaega, teavitab ta sellest viivitamata kõiki töötlevaid üksusi, kes seda riigisaladust sisaldavat teabekandjat valdavad. (2) Kui Vabariigi Valitsus on pikendanud riigisaladuse salastamistähtaega ministri taotluse või ministri poolt edastatud taotluse alusel, teavitab minister salastatuse pikendamisest viivitamata kõiki töötlevaid üksusi, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud. (3) Asutus või põhiseaduslik institutsioon, kes on edastanud salastatud teabekandja, mille salastamistähtaega on pikendatud, «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 35 lõikes 3 nimetatud asutusele või põhiseaduslikule institutsioonile, teavitab salastatuse pikendamisest viivitamata ka seda asutust või põhiseaduslikku institutsiooni.

§ 17. Salastamisandmete parandamise taotluse esitamine

(1) Asutus või põhiseaduslik institutsioon, kelle töötajal või teenistujal puudub pädevus salastamisandmete parandamiseks, esitab «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud juhul taotluse salastamisandmete parandamiseks vastavalt Vabariigi Valitsusele või Siseministeeriumile selle ministri kaudu, kelle valitsemisalasse ta kuulub. Töötlemisloaga isik esitab taotluse riigisaladuse töötlemise loa saamist toetanud asutuse kaudu. (2) Taotluses märgitakse salastamisandmete parandamise põhjendused ja selgitus, kas teave oleks edaspidi juurdepääsupiiranguta avalik või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave või millisel alusel või millise tähtajaga salastatud teave ning millistele töötlevatele üksustele on see teave edastatud. Taotlusele lisatakse selle kohta esitatud vastuväited. (3) Ministril on õigus suunata taotlus Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile arvamuse andmiseks.

§ 18. Salastamisandmete parandamise taotluse esitamise kavatsusest teavitamine

(1) Enne salastamisandmete parandamise taotluse esitamist peab taotluse esitamise kavatsusest teavitama kõiki asutusi ja põhiseaduslikke institutsioone, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud, ja andma neile vastamiseks vähemalt ühekuulise tähtaja. (2) Salastamisandmete parandamise teates märgitakse salastamisandmete parandamise põhjendused ja selgitus, kas teave oleks edaspidi juurdepääsupiiranguta avalik või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave või millisel alusel või millise tähtajaga salastatud teave. (3) Teate saanud asutus või põhiseaduslik institutsioon esitab riigisaladuse salastamisandmete parandamisele vastuväited hiljemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud tähtaja jooksul. (4) Salastamisandmete parandamine otsustatakse taotluse ja sellele esitatud vastuväidete alusel.

§ 19. Enda loodud riigisaladuse salastamisandmete parandamise kavatsusest teavitamine

§ 20. «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 35 lõikes 3 nimetatud asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni teavitamine salastamisandmete parandamise kavatsusest

Kui teate saanud asutus või põhiseaduslik institutsioon on riigisaladuse edastanud «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 35 lõikes 3 nimetatud asutusele või institutsioonile, teavitab ta seda asutust või põhiseaduslikku institutsiooni riigisaladuse salastamisandmete parandamise kavatsuse teate saamisest. Sel viisil teavitatud asutusel või põhiseaduslikul institutsioonil on õigus esitada oma vastuväited samas korras parandamise kavatsuse teate saanud asutuste ja põhiseaduslike institutsioonidega, salastamisandmete parandamisele vastuväidete esitamiseks antud tähtaja jooksul.

§ 21. Salastamisandmete parandamisest teavitamine

(1) Kui töötlev üksus parandab salastamisandmeid, teavitab ta sellest viivitamata kõiki töötlevaid üksusi, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud. (2) Kui salastamisandmete parandamise on otsustanud Vabariigi Valitsus taotluse alusel, teavitab taotluse esitanud ministeerium sellest kõiki töötlevaid üksusi, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud. (3) Kui salastamisandmeid parandatakse väärteo- või kohtuotsusega, teavitab Kaitsepolitseiamet kõiki töötlevaid üksusi, kellele seda riigisaladust sisaldav teabekandja on edastatud. (4) Töötlev üksus, kes on edastanud teise töötleva üksuse koostatud salastatud teabekandja, mille salastamisandmed on parandatud, „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 35 lõikes 3 nimetatud töötlevale üksusele, teavitab salastamisandmete muutmisest viivitamata seda töötlevat üksust.

§ 22. Töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendile esitatavad nõuded

(1) Töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis reguleeritakse järgmisi küsimusi, arvestades töötleva üksuse eripära: 1) väljastpoolt saabuvate ja väljapoole saadetavate salastatud teabekandjate vastuvõtmise ja edastamise kord; 2) salastatud teabekandjate registreerimise kord; 3) seifi võtme ja ligipääsukoodi hoiustamise kord; 4) juurdepääsuloa ja juurdepääsusertifikaadi käitlemise kord; 5) salastamisandmete parandamise kord; 6) salastatud koosolekute pidamise kord; 7) turvaala asukoht; 8) turvaala valve, turvaalale pääsemise, sellel liikumise ja sealt lahkumise kord; 9) salastatud teabe kaitse plaan ohuolukorras; 10) teavitamine isikust, kes püüab mis tahes viisil saavutada ebaseaduslikku juurdepääsu salastatud teabele, ning «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest; 11) loend kõikide töötlevas üksuses kehtivate selliste kordade, juhendite ja muude eeskirjade kohta, mis reguleerivad riigisaladuse töötlemist; 12) salastatud teabekandja hävitamise meetod ja kord; 13) administratiivala ulatus; 14) relva ning tehnilise vahendi ja muu eseme, mida saab kasutada tehnilise vahendina teabe kogumiseks, turvaalale viimise kord; 15) sissepääsuloa või sissepääsu tagava vahendi kaotamise, kaotamiskahtluse või muu valduse kaotamisest teavitamise kord; 16) selle isiku määramine, kellele tuleb anda hoiule konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja säilitamiseks kasutatava seifi luku varuvõti ja luku kood; 17) selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise kord, mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatutele võib salastatud teabe kaitse juhendis sätestada näiteks: 1) töötleva üksuse piires salastatud teabekandjate vastuvõtmise ja edastamise korra (turvaala piires, administratiivala kaudu); 2) salastatud teabekandjate edastamise täpsema korra; 3) salastatud teabekandjate reprodutseerimise korra; 4) kohapealse mehitatud valve kontrollkäikude korra; 5) turvaalale iseseisva sissepääsuõigusega isikute sissepääsuloa erisused võrreldes samas töötlevas üksuses töötavate isikutega; 6) külalise turvaalale lubamise erisused võrreldes samas töötlevas üksuses töötavate isikutega. 7) (3) Salastatud teabe kaitse juhendi osa, mis peab olema salastatud, kehtestatakse juhendi lisana või eraldi dokumendina.

§ 23. Töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldava isiku või struktuuriüksuse ja infoturbejuhi tegevusele esitatavad nõuded

(1) Töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldav isik või struktuuriüksus peab: 1) korraldama salastatud teabe kaitset ning «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» ja selle alusel antud aktide nõuetest kinnipidamist; 2) nõustama töötajaid salastatud teabe töötlemisel; 3) korraldama juurdepääsuõigust omavate isikute koolitust salastatud teabe kaitse küsimustes, sealhulgas elektroonilise teabeturbe alal; 4) korraldama turvaala valvurite tööd ja teostama järelevalvet nende tegevuse üle, kui seda ülesannet ei ole antud teisele ametiisikule; 5) 6) pidama arvestust töötajate riigisaladusele juurdepääsu lubade ja juurdepääsusertifikaatide üle ning tagama, et riigi julgeoleku volitatud esindajal on ajakohane info „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 20 lõike 5 alusel määratud ametikohtade kohta; 7) pidama arvestust salastatud teabekandjate üle ning kontrollima nende olemasolu ja terviklikkust vastavalt §-le 23¹; 8) pidama seifide kasutajate nimekirja; 9) edastama iga 90 päeva järel vastavalt Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele või Välisluureametile info juurdepääsuluba mitteomavate isikute ametisse nimetamisest ametikohale, millel on ette nähtud piiratud tasemel riigisaladusele juurdepääsu õigus, samuti sellisel ametikohal oleva isiku ametikohalt vabastamisest ning teenistusvälistele isikutele piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu lubamise otsustamisest; 10) korraldama elektroonilise teabeturbe nõuete täitmist ja andma Välisluureametile sellekohast teavet viimase nõudmisel; 11) 12) osalema süsteemi turbejuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamises ning tagama nende tutvustamise ja kättesaadavuse; 13) määrama kindlaks isikud, kes omavad töötlussüsteemile või selle osale juurdepääsu õigust, ning juurdepääsuõiguse sisu ja ulatuse, kui seda ei ole määranud töötleva üksuse juht; 14) tagama teabele juurdepääsu andvate füüsiliste ja elektrooniliste vahendite väljastamise ning selliste vahendite perioodilise vahetamise ja nende üle arvestuse pidamise; 15) omama ülevaadet töötlussüsteemide hooldamise ja remontimise ning nende konfiguratsiooni muutmise dokumentatsioonist; 16) 17) selgitama välja sündmuse või protsessi mittetoimumise või töötlussüsteemi volitustevastase kasutamise asjaolud; 18) teavitama viivitamatult Kaitsepolitseiametit ja vastavalt Kaitseväge, Välisluureametit või riigi julgeoleku volitatud esindajat, kui talle on teatavaks saanud «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» ning selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine või teabe teatavaks saamine vastava taseme juurdepääsuõigust mitteomavale isikule; 18¹) teavitama viivitamata käesoleva määruse § 103 lõikes 2 sätestatud erandi kasutamisest ja seda kasutanud isikust kirjalikult Kaitsepolitseiametit ning salastatud välisteabe edastamise korral riigi julgeoleku volitatud esindajat, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul; 18²) korraldama nende teavituste säilitamise ja hävitamise, mis on esitatud sellistesse välisriikidesse reisimise kohta, mille kohta kehtib teatamiskohustus; 19) võtma seletusi isikutelt, kes on rikkunud «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» või selle alusel antud õigusakti nõudeid. (1¹) Töötlussüsteemi eest vastutava töötleva üksuse infoturbejuht peab osalema töötlussüsteemi: 1) turvariskide hindamisel; 2) oluliste muudatuste planeerimises; 3) turbejuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamises. (2) Töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldaval isikul või struktuuriüksuse asjaomastel töötajatel või ametnikel peab olema töötleva üksuse töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus. (3) Töötlussüsteemi eest vastutava töötleva üksuse infoturbejuhil peab olema töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus.

§ 23¹. Teabekandjate kontrollimine

(1) Töötlev üksus kontrollib tema valduses olevaid salajasel ja täiesti salajasel tasemel salastatud teavet sisaldavaid registreeritud teabekandjaid järgmiselt: 1) füüsilise teabekandja olemasolu ja terviklikkust kontrollitakse vähemalt kord aastas vahetult; 2) töötlussüsteemiga püsivalt ühendamata salvestuskandja olemasolu kontrollitakse vähemalt kord aastas vahetult; 3) töötlussüsteemiga püsivalt ühendatud salvestuskandja olemasolu kontrollitakse vähemalt kord aastas töötlussüsteemi tarkvara abil, sobivate vahendite puudumise korral vahetult; 4) faili olemasolu kontrollitakse vähemalt kord aastas töötlussüsteemi tarkvara abil või pisteliselt vahetult. (2) Arhiivihoidlas olevate salajasel ja täiesti salajasel tasemel salastatud teavet sisaldavate registreeritud teabekandjate olemasolu ja terviklikkust kontrollitakse lõikes 1 nimetatud viisil vähemalt kord viie aasta jooksul. (3) Teabekandjaid kontrollinud füüsiline isik vormistab kontrolli tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitab need töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldavale isikule. (4) Töötlussüsteemi tarkvara abil tehtud kontrolli tulemused võib salvestada logifailidena.

§ 23². Mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme määramine

Kui töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis ei ole reguleeritud selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel, tuleb teave salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel.

§ 24. Turvaala üldnõuded

(1) Turvaalal peab olema määratletud ja kaitstud välispiir, millel on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse, ning sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem, mis võimaldab turvaalale iseseisvalt siseneda ainult nõutava tasemega juurdepääsuõigusega isikul. (2) Ala turvaalana kasutamine peab olema eelnevalt kooskõlastatud vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureametiga. (3) Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi või Välisluureamet võivad teha käesolevas määruses sätestatud turvaalale esitatavates nõuetes konkreetse hoone või töötleva üksuse suhtes erandeid, kui nõuete rakendamine ei ole tehniliselt või seadusest tulenevatel põhjustel võimalik või kui turvaala nõuetekohasuse võib tagada muude meetmete abil. (4) Turvaala üldisi nõudeid kohaldatakse ajutisele ja liikuvale turvaalale niivõrd, kuivõrd käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (4¹) Turvaalale esitatavad nõuded täpsustatakse juhendis, mille töötab välja Kaitsepolitseiamet koostöös Kaitseväe ja Välisluureametiga. (5) Ala turvaalana kasutamise lõpetamisel tuleb sellest teavitada kooskõlastanud asutust 30 päeva jooksul kasutamise lõpetamisest arvates.

§ 25. Turvaala asukoht

(1) Töötleva üksuse turvaala peab asuma tema otseses valduses olevates ruumides. (2) Enne turvaala rajamise planeerimist tuleb konsulteerida kooskõlastamiseks pädeva asutuse esindajatega, et määrata turvaala parim asukoht hoones. (3) Võimaluse korral ei rajata turvaala hoone esimesele ega viimasele korrusele. (4) Võimaluse korral tuleb turvaala asukoht hoones valida selliselt, et akende olemasolul avaneksid need riigisaladust töötleva asutuse valduses olevale territooriumile. (5) Riigisaladust ja salastatud teabekandjaid töötlevad isikud ja struktuuriüksused tuleb võimaluse korral paigutada asutuses lähestikku, näiteks ühte ja samasse ruumi või hoone ühte tiiba.

§ 26. Liikuv ja ajutine turvaala

(1) Erandkorras võib turvaala rajada ka liikuvatele platvormidele (edaspidi liikuv turvaala) või aladele, mis tavaliselt ei ole kasutuses turvaalana (edaspidi ajutine turvaala). Liikuvaks ja ajutiseks turvaalaks võib olla näiteks sõiduk, haagis, laev, punker, konteiner, soojak, telk, ülesande täitmiseks sobiv olemasolev ehitis. Võimaluse korral tuleb ajutise turvaalana kasutada püsiehitist. (2) Sellise turvaala kasutusele võtmine tuleb eelnevalt kooskõlastada vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureametiga. Liikuva või ajutise turvaala kooskõlastamist taotleval asutusel tuleb kooskõlastuse saamiseks esitada kooskõlastavale asutusele kirjalik taotlus vähemalt 30 päeva enne sellise turvaala kasutusele võtmist. (2¹) Julgeolekuasutus võib võtta liikuva või ajutise turvaala kasutusele oma juhi või tema volitatud isiku otsusel ilma lõikes 2 sätestatud teise julgeolekuasutuse kooskõlastuseta. Liikuva või ajutise turvaala kasutuselevõtmisel teavitab julgeolekuasutus teist julgeolekuasutust kirjalikult esimesel võimalusel. (2²) Kaitsevägi võib võtta lisaõppekogunemise korraldamise otsuse järel lisaõppekogunemise ajaks liikuva või ajutise turvaala kasutusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema otsusel, teavitades sellest kirjalikult esimesel võimalusel Kaitseväes riigisaladuse kaitset korraldavat struktuuriüksust. (3) Kiireloomulistel asjaoludel võib lõikes 2 nimetatud tähtaega lühendada kooskõlastava asutuse nõusolekul. (3¹) Liikuva või ajutise turvaala, millel töödeldakse salastatud välisteavet, kasutusele võtmise korral teavitab lõikes 2 nimetatud juhul kooskõlastuse andnud asutus ning lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud juhul turvaala kasutusele võtnud asutus riigi julgeoleku volitatud esindajat kirjalikult esimesel võimalusel. (4) Liikuvale ja ajutisele turvaalale kohaldatakse võimalusel kõiki turvaala nõudeid, võimaluse puudumisel tagatakse salastatud teabe turvalisus muude meetmetega. (5) Eriolukorra, riigikaitselise kriisiolukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib liikuva või ajutise turvaala luua iga riigisaladust või salastatud välisteavet valdava asutuse juhi suulise korralduse alusel. Suuliselt antud korraldus tuleb esimesel võimalusel ka kirjalikult jäädvustada. Asutused, kelle tegevus eeldab nimetatud olukordades liikuva või ajutise turvaala loomist, peavad kajastama sellekohase info asutuse ja teiste tasandite, näiteks maakonna ja ministeeriumi kriisiplaanides ning teavitama sellest kooskõlastavat asutust. (6) Liikuval ja ajutisel turvaalal töödeldakse vaid konkreetse ülesande täitmiseks vajalikke salastatud teabekandjaid. Kui töötlemisvajadus on lõppenud, viiakse salastatud teabekandjad viivitamata alalisele turvaalale. (7) Liikuva või ajutise turvaala koha valikul tuleb eelkõige arvestada ülesande tõhusat ja turvalist täitmist. (8) Asutuse juht peab määrama isiku, kes vastutab liikuval või ajutisel turvaalal salastatud teabekandjate kaitseks rakendatavate julgeolekumeetmete eest (edaspidi vastutav isik). (9) Kui turvaala kasutamisel ilmneb lahknevusi eelnevalt kooskõlastamisele esitatud andmetest, siis tuleb vastutaval isikul sellest kirjalikult teavitada kooskõlastavat asutust hiljemalt 30 päeva pärast muudatuse toimumist.

§ 27. Turvaala sein, lagi ja põrand

(1) Turvaala sein, lagi ja põrand peavad olema valmistatud betoonist, terasest või kivist nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik väljastpoolt lihtsalt eemaldada. (2) Kahe turvaala vaheline sein või turvaala sisesein võivad olla kergkonstruktsiooniga. Turvaala välissein, lagi või põrand võib olla kergkonstruktsiooniga, kui hoones on pidev mehitatud valve või kui neid on tugevdatud füüsiliste tõkete lisamisega või tehniliste valveseadmetega. (3) Turvaala helipidavus peab olema selline, et seal toimuv ei kostaks ümbritsevatesse ruumidesse.

§ 28. Turvaala uks

(1) Turvaala välispiiril asuv uks (edaspidi turvaala uks) peab olema kooskõlastava asutuse hinnangul piisavalt turvaline, et valvepersonal jõuaks sissetungikatsele reageerida enne, kui sissetungija on ületanud füüsilised tõkked. (2) Turvaala ukse hingedepoolsel küljel peavad olema turvatapid, mis ukse sulgemisel sulguvad lengi sisse. Turvaala uksel peab olema automaatne sulgur, mis tagab ukse iseenesliku sulgumise määratud aja jooksul, ja andur, mis annab märguande, kui uks on olnud avatud üle määratud aja. (3) Kui nõuetekohast turvaala ust ei ole võimalik paigaldada, tuleb turvaala ust valvata täiendavate valve- ja häiresüsteemiseadmetega. (4) Turvaala uks peab olema varustatud vähemalt kahe lukuga, millest vähemalt üks peab olema automaatselt lukustuv ja vähemalt üks mehaaniline turvalukk. Turvaluku keel peab olema kaitstud. (5) Turvaala mehaanilised ukselukud ei tohi olla avatavad sama võtmega, millega saab avada hoones asuvaid teisi mehaanilisi ukselukke. Kui seda nõuet ei ole võimalik järgida, tuleb võtmeid hoida samadel tingimustel seifivõtmetega.

§ 29. Turvaala aken

(1) Kergesti ligipääsetavas kohas, näiteks katusel, rõdul ja hoonelaiendusel asuv turvaala aken tuleb varustada sissemurdmist takistavate turvaelementidega. Vajaduse korral tuleb kasutada akna turvalisuse suurendamiseks muid füüsilisi tõkkeid või valve- ja häiresüsteemiseadmeid. (2) Turvaala aken tuleb katta kardina või toonkilega, et väljastpoolt ei oleks võimalik jälgida turvaalal toimuvat.

§ 30. Turvaala muu avaus

Turvaalal asuv muu avaus peab olema kaitstud füüsiliste tõkete või valve- ja häiresüsteemiseadmetega, et välistada turvaalale tehniliste seadmete ebaseaduslik paigaldamine või turvaalal hoitaval salastatud teabekandjal sisalduva teabe muul viisil ohustamine.

§ 31. Avatud hoiuala

Avatud hoiuala välissein, lagi ega põrand ei tohi olla kergkonstruktsiooniga.

§ 32. Liikuva ja ajutise turvaala konstruktsiooniline kaitse

(1) Liikuval ja ajutisel turvaalal peab olema füüsilise tõkkega selgelt määratud ja kaitstud välispiire, milles on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse. Kooskõlastava asutuse nõudel peab muutma turvaala asukohta, tugevdama turvaala konstruktsiooni ja kasutama lisapiirdeid. (2) Liikuva ja ajutise turvaala konstruktsioon peab tagama, et väljastpoolt oleks välistatud juurdepääs salastatud teabele või selle ohustamine.

§ 33. Evakuatsiooniplaan

(1) Turvaala kohta peab olema koostatud ohuolukorras tegutsemiseks salastatud teabekandjate evakuatsiooniplaan. (2) Evakuatsiooniplaanis peavad olema kajastatud erinevad võimalikud ohuolukorrad, millal tuleb salastatud teabekandjad evakueerida või hävitada. (3) Lõike 2 alusel määratletud iga ohuolukorra kohta tuleb ette näha, kuidas toimub evakuatsioon või hävitamine, kes seda korraldavad, milliseid vahendeid selleks kasutatakse, kuhu evakueeritakse salastatud teabekandjad.

§ 34. Turvaala valve üldnõuded

(1) Turvaala valvamiseks peab olema valve- ja häiresüsteem (edaspidi valveseadmestik), läbipääsusüsteem ja mehitatud valve. (2) Turvaala valveseadmestik ja läbipääsusüsteem koos füüsilise kaitse meetmetega peavad tagama, et mehitatud valve jõuab reageerida sissetungikatsele enne, kui sissetungija on ületanud füüsilised tõkked. (3) Turvaala või selle osa peab olema valve all, kui sellel ei viibita.

§ 35. Valveseadmestiku nõuded

(1) Valveseadmestik peab: RT I 2023-05-31 3 131052023003 2023-06-05 1) andma häire kohe mehitatud valvele ja töötleva üksuse juhi määratud isikule, kui toimub sissetung või selle katse või kui on tekkinud valveseadmestiku rike; 2) 3) võimaldama turvaala valvet eraldi sisse ja välja lülitada; 4) automaatselt tuvastama valveseadmestiku rikked; 5) võimaldama koostoimes läbipääsusüsteemiga kindlaks teha isiku turvaalale ning võimaluse korral ka turvaala osasse sisenemise ja sealt väljumise; 6) võimaldama elektrooniliselt tuvastada turvaala valve sisse- ja väljalülitamise, häire aja ning koostoimes läbipääsusüsteemiga isiku turvaalale ning võimaluse korral selle osasse sisenemise ja sealt väljumise. Nimetatud toimingu andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta. (2) (3) Riigisaladuse kaitseks kasutatava valveseadmestiku reservtoide peab tagama valveseadmestiku toimimise põhielektrisüsteemi tõrke korral turvaala mehitatud valve alla võtmiseni. (4) Valveseadmestiku keskseade ja selle juhtseade peavad asuma turvaalal. Administratiivalal võib asuda vaid selline juhtseade, mis võimaldab turvaala valvet juhtida või seadistada üksnes valveseadmestiku eriõigustega kasutajal või turvaala valvet üksnes sisse ja välja lülitada.

§ 36. Liikuva ja ajutise turvaala mehitatud valve

(1) Liikuvat või ajutist turvaala peavad kaitsma liikuvad või püsipositsioonidel relvastatud valvurid, kes jälgivad kogu kaitstavat ala. Turvaala valvamiseks võib kasutada nii valvemeeskonna valvureid kui ka turvaalal ööpäevaringselt töötavaid instrueeritud isikuid. (2) Kui liikuva või ajutise turvaala pidevat mehitatust ei suudeta tagada, siis tuleb liikuvale või ajutisele turvaalale paigaldada häiresüsteem, mis edastab häire valvemeeskonnale või instrueeritud turvaala töötajatele, kes peavad jõudma turvaalale kooskõlastava asutusega kooskõlastatud reageerimisaja jooksul. Reageerimisaeg ei tohi olla pikem ajast, mis kulub sissetungijal füüsiliste tõkete ületamiseks.

§ 37. Kohapealse mehitatud valve ringkäigud