§ 38. Kohapealse mehitatud valve õigus juurdepääsuks riigisaladusele
Turvaalal ringkäiku tegeval kohapealsel mehitatud valvel peab olema vähemalt selle taseme riigisaladusele juurdepääsu luba, mis tasemel salastatud teavet kontrollitaval turvaalal töödeldakse.
Isikute turvaalal viibimise korraldus peab arvestama isiku riigisaladusele juurdepääsu õigust, teadmisvajadust ning tegema kindlaks isiku turvaalale sisenemise ja sealt väljumise.
§ 40. Iseseisva sissepääsuõigusega isiku pääs turvaalale
(1) Turvaalale iseseisva sissepääsuõigusega isikule antakse sissepääsuluba, millele kantakse loa number. Sissepääsuluba ei pea andma, kui turvaala koosneb ühest või kahest ruumist.
(2) Töötlev üksus peab pidama arvestust turvaalale pääsevate isikute sissepääsuõiguse, sissepääsu tagavate vahendite ja sissepääsulubade üle.
(3) Turvaalal töötav isik kannab sissepääsuluba nähtaval kohal, et oleks võimalik tuvastada tema isik. Sissepääsuloa nähtaval kohal kandmise nõue ei kehti julgeolekuasutuste puhul. Väljaspool turvaala ja administratiivala ei tohi sissepääsuluba nähtaval kohal kanda.
(4) Turvaala sisse- ja väljapääsukorraldus peab tagama iseseisva sissepääsuõigusega isikute tuvastamise sisenemisel ja väljumisel.
(5) Sissepääsuloa või sissepääsu tagava eseme kaotamise, kaotamiskahtluse või muu valduse kaotuse korral tuleb sellest viivitamata teavitada töötlevas üksuses määratud isikut, kes võtab meetmed sissepääsuloa või sissepääsu tagava eseme kasutamise takistamiseks.
(1) Turvaalale võib lubada külalise töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis sätestatud korras.
(2) Külalisele antakse numbriga külastusluba, millele on märgitud sõna «KÜLALINE» ja mis võimaldab tuvastada loa saanud isiku. Külaline peab kandma külastusluba nähtaval kohal.
(3) Külastusluba ei pea väljastama:
1) kui turvaala koosneb ühest või kahest ruumist;
2) riiklikult olulise välisvisiidi või kõrgete külaliste Eesti visiidi delegatsiooni liikmele.
(4) Külastusloa andmine ja selle tagastamine, külalise saabumise ja lahkumise aeg, külalise ees- ja perekonnanimi tuleb registreerida. Külaline tuleb identifitseerida kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel. Riiklikult olulise välisvisiidi või kõrgete külaliste Eesti visiidi delegatsiooni liikme võib identifitseerida muul viisil.
(5) Külaline võib turvaalal liikuda üksnes koos vastuvõtjaga või temale määratud saatjaga. Külalist on keelatud jätta turvaalale üksinda, välja arvatud juhul, kui külalisel on õigus juurde pääseda selle taseme riigisaladusele, mida turvaalal töödeldakse, ning arvestades teadmisvajaduse põhimõtet.
§ 42. Liikuval ja ajutisel turvaalal töötamise nõuded
(1) Ajutise turvaala eest vastutav isik peab turvaala kolimise korral hüljatud turvaala üle vaatama ja veenduma, et alale ei ole jäänud salastatud teabekandjaid.
(2) Kui töö ajutisel turvaalal on lõppenud, tuleb salastatud teabekandjad toimetada asutuse alalisele turvaalale andmete võrdlemiseks ja eesmärgi täitnud materjali hävitamiseks.
(3) Ajutise turvaala olemasolevaid füüsilise julgeoleku meetmeid tuleb vajaduse korral tugevdada ka pärast seda, kui turvaala kasutamine on kooskõlastatud.
1) Salastatud teavet käsitleva nõupidamise, koosoleku, konverentsi või muu kohtumise (edaspidi koosolek) korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) salastatud teavet käsitleva koosoleku korraldaja ja tehnilise vahendi abil osalejad peavad tagama, et koosolekule on juurdepääs ainult isikutel, kellel on käsitletava taseme salastatud teabele juurdepääsu õigus ning teadmisvajadus;
2) koosolekuruumis toimuvat ei või olla võimalik väljastpoolt näha ega kuulda.
§ 44. Koosoleku pidamine turvaalal ja administratiivalal
(1) Koosoleku pidamiseks kasutatavad ruumid peavad asuma turvaalal.
(2) Piiratud taseme riigisaladust käsitleva koosoleku läbiviimiseks kasutatavad ruumid võivad asuda ka administratiivalal ja neile ei pea kohaldama käesolevas jaos järgnevalt sätestatud nõudeid.
(1) Perioodiliselt tuleb kontrollida, et koosolekuruumis ei oleks ebaseaduslikult teabe kogumise seadmeid.
(2) Koosolekuruumis ei tohi koosoleku pidamise ajal olla ühtegi eelnevalt kontrollimata eset ega tehnilist vahendit, mida saab kasutada teabe ebaseaduslikuks kogumiseks.
§ 46. Koosoleku salvestamine ja koosolekul märkmete tegemine
(1) Koosoleku salvestamine ja koosolekul märkmete tegemine on lubatud üksnes koosoleku korraldaja nõusolekul.
(2) Iga koosolekul osaleja koosolekul tehtud salvestusi ja märkmeid sisaldavaid teabekandjaid töödeldakse vastavalt nendes sisalduva teabe salastatuse tasemele.
(1) Administratiivalal peab olema selgelt määratletud välispiir, millel on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse, ning sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem, mis võimaldab tuvastada kõik sisenenud isikud ja sõidukid.
(2) Administratiivalale esitatavad nõuded täpsustatakse juhendis, mille töötab välja Kaitsepolitseiamet koostöös Kaitseväe ja Välisluureametiga.
§ 46². Salastatud teabe töötlemine turvaalal ja administratiivalal
(1) Töötlev üksus töötleb oma valduses olevat salastatud teavet üldjuhul oma turvaalal.
(2) Salastatud teabe töötlemine teise töötleva üksuse turvaalal on lubatud üksnes Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureameti nõusolekul. Nimetatud nõusoleku andmisel piirdutakse nende turvaala nõuete hindamisega, mille täitmise tuvastamine oli turvaalal salastatud teabe töötlemise lubatavaks pidamise eelduseks.
(3) Ilma lõikes 2 sätestatud kooskõlastava asutuse nõusolekuta võib salastatud teavet töödelda:
1) selle töötleva üksuse turvaalal, kelle ametnikul või töötajal on konkreetse töödeldava teabe suhtes teadmisvajadus, tingimusel, et see ametnik või töötaja viibib vahetult teabe töötlemise juures;
2) julgeolekuasutuse turvaalal;
3) välisesinduse turvaalal;
4) Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala valitsusasutuse turvaalal.
(4) Töötlev üksus võib piiratud tasemel salastatud teavet töödelda ka oma valduses oleval administratiivalal või teise töötleva üksuse nõusolekul ka tema administratiivalal.
Kui salastatud teabe või teabekandjate kogum koosneb salastatuse eri tasemega osadest, loetakse teabe kogumi, seda kogumit kandva teabekandja ning teabekandjate kogumi salastatuse tasemeks nende osade kõrgeim salastatuse tase.
Salastatud teavet sisaldava salvestuskandjana käsitatakse ja töödeldakse kuni hävitamiseni salvestuskandjat: 1 1) Salastatud teavet sisaldava salvestuskandjana käsitatakse ja töödeldakse kuni hävitamiseni salvestuskandjat:
1) millele on salvestatud salastatud teavet, sõltumata sellest, kas teave on hiljem kustutatud, välja arvatud juhul, kui Kaitsepolitseiamet või Välisluureamet on intsidendi käsitlemise ajal määranud teisiti;
2) mis on töötlussüsteemi osa, sõltumata sellest, kas salvestuskandja on töötlussüsteemi tehnilise lahenduse järgi ette nähtud salastatud teabe salvestamiseks, välja arvatud juhul, kui Välisluureamet on töötlussüsteemi akrediteerimisel määranud teisiti.
(1) Teabekandja originaaliks loetakse töötleva üksuse loodud teabekandja esimest registreeritud eksemplari. Teabekandja muid eksemplare ning teisest töötlevast üksusest saabunud teabekandjaid käsitatakse ja töödeldakse koopiatena.
(2) Töötleva üksuse valduses oleva füüsilise teabekandja originaali edastamise korral teisele töötlevale üksusele tehakse sellele lisamärge „Originaal“. Sellise märkega teabekandjat käsitatakse originaalina ja töödeldakse vastavalt.
(1) Töötlev üksus peab salastatud teabekandjate registreerimiseks sisse seadma salastatud teabekandjate registri (edaspidi ka register).
(2) Olenevalt salastatud teabekandjate hulgast võib sisse seada eraldi registrid täiesti salajase, salajase, konfidentsiaalse ja piiratud taseme salastatud teabekandjate registreerimiseks.
(3) Piiratud tasemel salastatud teabekandjaid võib töötleva üksuse juhi otsusega registreerida ka üldises dokumendiregistris, kui on tagatud, et salastatud teave ei saa seetõttu teatavaks kõrvalistele isikutele.
(4) Register võib jaguneda põhiregistriks ning allregistriteks. Allregistri sisseseadmise otsustab töötleva üksuse juht.
(1) Registrit peetakse elektrooniliselt või vajaduse korral paberil.
(2) Registrikanne ise ei tohi võimaluse korral sisaldada salastatud teavet.
(3) Töötlev üksus peab tagama registriandmete alalise säilimise.
(1) Teabekandja kohta märgitakse registrisse järgmine teave selle olemasolu korral:
1) teabekandja identifitseerimiseks vajalikud andmed: registreerimiskuupäev ja -number, selle loonud töötleva üksuse nimi ning dokumendi puhul ka pealkiri ning dokumendi koostanud ja allkirjastanud või sisu kinnitanud isiku nimi. Koopiale ei pea andma uut registreerimisnumbrit, kui märgitakse koopia järjekorranumber;
2) teabekandja edastanud töötleva üksuse nimi, registreerimiskuupäev ja -number, kui teabekandja on saabunud teisest töötlevast üksusest;
3) teabekandja liik;
4) teabekandja salastamisalus, salastatuse tase ja salastamistähtaeg, nende muudatus ja muudatuse tegemise alus;
5) füüsilise teabekandja puhul selle eksemplaride arv ja numbrid. Eksemplaride arvu ja numbreid ei pea registrisse kandma konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud teabekandja puhul;
6) füüsilise teabekandja puhul selle osade ja dokumendi lehtede arv. Kui dokument on vormistatud lehe mõlemale poolele, registreeritakse registris selle dokumendi lehtede arv, märkides juurde, et dokument on vormistatud lehe mõlemale poolele;
7) füüsilise teabekandja puhul koopiate arv. Koopiate arvu ei pea registrisse kandma konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud teabekandja puhul;
8) selle töötleva üksuse nimi, kellele teabekandja edastati, ja edastamise aeg, füüsilise teabekandja puhul üleandmis-vastuvõtmisakti number;
9) märge selle kohta, kui teisele töötlevale üksusele on antud nõusolek edastada teabekandjal sisalduvat salastatud teavet kolmandale töötlevale üksusele;
10) märge teabekandja hävitamise kohta, sealhulgas hävitamise akti registreerimiskuupäev ja -number;
11) selle isiku nimi, kellele on antud juurdepääs salajasel või kõrgemal tasemel salastatud teabekandjal olevale teabele, ning juurdepääsu andmise viis ja aeg;
12) teabekandjale määratud lisaturvameetmed, kui need rakenduvad registrit pidavale töötlevale üksusele, ja teabekandja suhtes teadmisvajadust omava selle isiku nimi või ametikoht, kes on seotud registrit pidava töötleva üksusega;
13) elektroonilise dokumendi puhul teave, mis võimaldab kontrollida dokumendi terviklikkust.
(2) Salvestuskandja kohta märgitakse registrisse järgmine teave selle olemasolu korral:
1) salvestuskandja identifitseerimiseks vajalikud andmed: registreerimiskuupäev ja -number, salvestuskandja unikaalset tuvastamist võimaldavad andmed;
2) salvestuskandja edastanud töötleva üksuse nimi, registreerimiskuupäev ja -number juhul, kui salvestuskandja on saabunud teisest töötlevast üksusest;
3) salvestuskandja liik;
4) salvestuskandjal sisalduva teabe kõrgeim salastatuse tase;
5) selle töötleva üksuse nimi, kellele salvestuskandja edastati, ning edastamise aeg ja üleandmis-vastuvõtmisakti number;
6) märge selle kohta, kui teisele töötlevale üksusele on antud luba edastada salvestuskandjal sisalduvat salastatud teavet kolmandale töötlevale üksusele;
7) märge salvestuskandja hävitamise kohta, sealhulgas hävitamise akti registreerimiskuupäev ja -number;
8) selle isiku nimi, kellele salajasel või kõrgemal tasemel salastatud salvestuskandja üle anti, ja üleandmise aeg;
9) salvestuskandjale määratud lisaturvameetmed, kui need rakenduvad registrit pidavale töötlevale üksusele, ja salvestuskandja suhtes teadmisvajadust omava selle isiku nimi või ametikoht, kes on seotud registrit pidava töötleva üksusega.
(1) Salastatud teabekandja registreeritakse hiljemalt selle valmimisele või saabumisele järgneval tööpäeval. Salastatud teabekandja loetakse valminuks üldjuhul selle allkirjastamisel või elektroonilisel kinnitamisel. Salvestuskandja registreeritakse hiljemalt selle kasutusele võtmisel.
(2) Salastatud teabekandja registreeritakse üldjuhul üks kord. Põhiregistris registreeritud salastatud teabekandjat ei pea registreerima sama töötleva üksuse allregistris.
(3) Kui salastatud dokumentide kogum sisaldab ka salastamata teabekandjaid, võib kogumisse kuuluvad salastamata teabekandjad registreerida salastatud teabekandjate registris. Kui kogum koosneb eraldi kasutatavatest salastatud dokumentidest, võib iga kogumi osaks oleva dokumendi registreerida eraldi.
(4) Kui teabekandja sisaldab nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet, registreeritakse teabekandja vastava taseme riigisaladuse registreerimiseks sisse seatud registris.
(5) Registreerima ei pea:
1) töötlussüsteemis töödeldavat elektroonilist sõnumit, kui teabe töötlemine on töötlussüsteemi tarkvara abil fikseeritud;
2) töötlussüsteemis töödeldavat salajasel või kõrgemal tasemel salastatud teabekandjast tehtud koopiat, kui teabe töötlemine on töötlussüsteemi tarkvara abil fikseeritud.
(1) Registri ja sellesse kantud teabe haldamist korraldaval isikul (edaspidi registripidaja) peab olema registreeritavate teabekandjate kõrgeimale salastatuse tasemele juurdepääsu õigus.
(2) Registripidajad ja muud registrikannete tegemise õigusega isikud ning nende isikute õiguste ulatuse määrab töötleva üksuse juht või tema volitatud isik.
(1) Füüsilise teabekandja teisele sama töötleva üksusega teenistus- või lepingulises suhtes olevale füüsilisele isikule üleandmine tuleb fikseerida kirjalikult teabekandjast eraldi või elektroonilise kinnitusega dokumendihaldussüsteemis.
(2) Üleandmise kohta märgitakse:
1) teabekandja registreerimiskuupäev ja -number, kõrgeim salastatuse tase ning üleantavate ühikute arv;
2) üleandmise kuupäev ja kellaaeg;
3) vastuvõtja nimi ja allkiri või elektrooniline kinnitus;
4) üleandja nimi ja allkiri või elektrooniline kinnitus.
(3) Andmeid salastatud teabekandja üleandmise kohta säilitatakse turvaalal või dokumendihaldussüsteemis vähemalt kümme aastat. Füüsilise teabekandja, millel on fikseeritud andmed salastatud teabekandja üleandmise kohta, võib hävitada pärast viie aasta möödumist, kui see on digiteeritud.
(4) Käesolevat paragrahvi ei pea kohaldama konfidentsiaalsel tasemel salastatud teabekandja registreerimata koopia ja piiratud tasemel salastatud teabekandja üleandmisel.
(1) Salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjas sisalduva teabega tutvumise kohta annab isik allkirja tutvumislehele või elektroonilise kinnituse.
(2) Töötlussüsteemis ei ole eraldi tutvumise kinnitus vajalik, kui elektrooniliselt tagatakse tutvuja isiku ja tutvumisaja tuvastatavus.
(3) Kui allkirja või elektroonilise kinnituse andmine ei ole teabekandjas sisalduva teabega tutvumise ajal võimalik, fikseeritakse tutvuja isik ja tutvumisaeg muul viisil ning võetakse allkiri või kinnitus esimesel võimalusel. Kui tutvuja on välisriigi kodanik ning tema isik ja tutvumisaeg on fikseeritud muul viisil, ei pea allkirja või kinnitust võtma.
(4) Tutvumislehti ja muid andmeid teabega tutvumise kohta säilitatakse vähemalt 75 aastat, kuid mitte vähem, kui säilitatakse teabekandjat, milles sisalduva teabega tutvuti.
(5) Füüsilisel teabekandjal oleva tutvumislehe võib hävitada pärast viie aasta möödumist, kui see on digiteeritud.
§ 54¹. Salastatud teabe, teabekandja ja teabekandjate kogumi märgistamise üldpõhimõtted
(1) Salastatud teave ja teabekandja märgistatakse selle tüüpi ja omadusi arvestades parimal võimalikul moel, mis ei kahjusta teabe ega teabekandja terviklikkust, eesmärgiga, et:
1) selle valdajal oleks võimalik üheselt aru saada, et tegemist on salastatud teabega;
2) selle mis tahes viisil töötlejal oleks võimalik saada teada selle salastatuse tase, salastamisalus, salastamistähtaeg ning registreerimiskuupäev ja -number, samuti lisaturvameetmed ja teabekandja suhtes teadmisvajadust omavad isikud, kui need on määratud.
(2) Salastatud teabekandjate kogum märgistatakse lisaks lõikes 1 sätestatule viisil, mis võimaldab üheselt aru saada, et tegemist on teabekandjate kogumiga.
(1) Riigisaladust sisaldavale salastatud teabekandjale tehakse järgmine märgistus:
1) salastatuse taseme märge;
2) salastamisaluse märge;
3) salastamistähtaja märge.
(2) Salastatuse taseme märkeks on teabekandja kõrgeimale salastatuse tasemele vastav tekst „täiesti salajane“, „salajane“, „konfidentsiaalne“ või „piiratud“. Salastatuse taseme märge tehakse trükituna sõrendatud paksus kirjas vähemalt 16-punktiste suurtähtedega või samadele nõuetele vastavat punast värvi teksti kandva templijäljendi või kleepsuga.
(3) Salastamisaluse märkeks on tekst „Riigisaladus … alusel“, mille lünka kantakse viide käesolevale määrusele ning selle asjaomasele paragrahvile, lõikele ja punktile. Kui salastatud teabekandja on salastatud mitmel õiguslikul alusel, kantakse lünka kõik alused.
(4) Registreeritud teabekandjale või selle juurde kantakse lisaks lõikes 1 nimetatud märgistusele registreerimiskuupäev ja -number.
(5) Kui lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele vastavat märgistust ei ole võimalik teabekandja tüübi, materjali, suuruse või muu omaduse tõttu teabekandjale teha, võib rakendada ühte või mitut järgmistest eranditest, tingimusel et märgistus on hõlpsasti nähtav ja loetav ning § 54¹ lõikes 1 nimetatud eesmärk on täidetud:
1) teha märgistuse muul viisil või tihedamas, õhemas, väiksemas, väiketähtedega või teist värvi kirjas;
2) teha ainult salastatuse taseme märkest ning registreerimiskuupäevast ja -numbrist koosneva märgistuse;
3) teha märgistuse teabekandja asemel selle ümbrisele, pakendile või teabekandja külge kinnitatud sildile.
(6) Kui lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele vastava märgistuse tegemine ohustab teabekandjale kantud riigisaladuse salastatust, võib jätta teabekandja märgistamata tingimusel, et § 54¹ lõikes 1 nimetatud eesmärk on muul viisil täidetud.
(7) Riigisaladust sisaldava teabekandja edastamisel välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile tehakse teabekandjale välislepingu nõuetele vastav salastatuse taseme märge ning esilehele inglise keeles märge „Classified as State Secret of the Republic of Estonia“.
(8) Salastatud teabekandja nõuetekohase märgistamise eest vastutab teabekandja koostaja.
§ 58. Lisamärgistus turvameetmete ja teadmisvajadusega isikute kohta
Salastatud teabekandjale võib märgistuse juurde või muule selgelt nähtavale kohale teha lisamärke lisaturvameetmete või teabekandja suhtes teadmisvajadust omava isiku nime või ametikoha kohta.
§ 59. Pakendatud teabekandja ja teabekandjate kogumi lisamärgistamine
(1) Kui säilitamiseks pakendatud salastatud teabekandjat säilitatakse pakendis, ümbrises või muul viisil nii, et märgistus on varjatud, tehakse pakendile või ümbrisele hõlpsasti nähtav ja selgelt loetav lisamärgistus.
(2) Vedamiseks pakendatud salastatud teabekandja märgistamisele kohaldatakse § 88.
(3) Kui salastatud teabekandjad moodustavad kogumi, tehakse kogumi ümbrisele hõlpsasti nähtav ja selgelt loetav ning kogumi kõrgeimale salastatuse tasemele vastav lisamärgistus.
(1) Salastatuse kustumise korral tehakse lisamärgistus või muudetakse märgistust viisil, mis võimaldab valdajal aru saada, et enam ei ole tegemist salastatud teabekandjaga.
(2) Kui teabekandja võimaldab, märgitakse salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel teabekandjale või selle juurde tekst „Salastatus kustutatud … alusel“, mille lünka kantakse kustutamise otsuse teinud organi nimi ning otsuse rekvisiidid ja jõustumise aeg.
(3) Kui teabekandja võimaldab, märgitakse salastamistähtaja pikendamisel teabekandjale või selle juurde tekst „Salastamistähtaeg pikendatud … alusel“, mille lünka kantakse pikendamise otsuse teinud organi nimi ja otsuse rekvisiidid, ning märgitakse uus salastamistähtaeg.
(4) Kui teabekandja võimaldab, tehakse salastamisandmete parandamisel lisamärgistus või muudetakse valet märgistust ja märgitakse teabekandjale või selle juurde tekst „Salastatus parandatud …“, mille lünka kantakse salastamisandmete parandamise otsuse teinud organi või ametniku nimi ja ametniku allkiri ning otsuse rekvisiidid.
(5) Teabekandja märgistust muudetakse ja selle kohta tehakse kanne registrisse esimesel võimalusel.
(6) Arhiivihoidlas oleva teabekandja märgistust muudetakse selle töötlemise korral, välja arvatud vahetult selle hoidmisega ja säilitamisega seotud toimingute korral.
(1) Paberdokumendi iga leht nummerdatakse ja igale lehele märgitakse lehtede koguarv. Kui dokument on vormistatud lehe mõlemale poolele, tuleb nummerdada ja märkida vastavalt leheküljed.
(2) Elektroonilise dokumendi iga lehekülg nummerdatakse alates esimesest ja igale leheküljele märgitakse lehekülgede koguarv.
(3) Kui paberdokument ei võimalda lehekülgi nummerdada, peavad selle juures olema muud teabe terviklikkuse kontrollimist võimaldavad andmed. Kui elektrooniline dokument või selle teabekandja ei võimalda lehekülgi nummerdada, peavad võimaluse korral selle juures olema muud teabe terviklikkuse kontrollimist võimaldavad andmed.
Kui paberdokument või elektrooniline dokument ja selle teabekandja võimaldavad, märgistatakse salastatud dokument järgmiselt: 1 1) Kui paberdokument või elektrooniline dokument ja selle teabekandja võimaldavad, märgistatakse salastatud dokument järgmiselt:
1) riigisaladust sisaldaval dokumendil tehakse salastamisaluse ja salastamistähtaja märge esilehe päise paremasse nurka, registreerimiskuupäev ja -number selgelt nähtavale kohale ning salastatuse taseme märge iga lehekülje päise ja jaluse keskele;
2) salastatud välisteavet sisaldaval dokumendil tehakse § 118¹ lõikes 1 sätestatud märgistus esimesele leheküljele ning sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisamärge esilehe päise paremasse nurka.
§ 64. Dokumendi lisa, koopia ja väljavõtte märgistamine
(1) Dokumendi lisa, mis on kasutatav põhidokumendita, märgistatakse nagu eraldi dokument.
(2) Paberdokumendi koopiale tehakse lisamärge „Koopia“.
(3) Dokumendi väljavõttele tehakse lisamärge „Väljavõte“ ja viide originaaldokumendile.
§ 65. Tekstiosade ja illustratsioonide kaupa märgistamine
(1) Kui dokumendi tekstiosadel või illustratsioonidel on erinev juurdepääsupiirangu tase või erinevad salastatud välisteabe avaldajad, võib dokumendi märgistada tekstiosade või illustratsioonide kaupa.
(2) Lõikes 1 nimetatud märgistus tehakse sulgudes suurtähtedega asjaomase lõigu algusesse või illustratsiooni ette või peale ning vajaduse korral ka lõigu lõppu või illustratsiooni järele või alla.
(3) Tekstiosa või illustratsiooni juurdepääsupiirangu taseme märke võib esitada sulgudes lühendina, kasutades riigisaladuse puhul märkeid „P“, „K“, „S“ või „TS“.
(1) Salastatud dokumentidest moodustatud kogum märgistatakse kogumis sisalduva kõrgeima taseme riigisaladuse märkega.
(2) Toimikuks liidetud või muul viisil kaante vahele kogutud paberdokumentide kogumi kõrgeima salastatuse taseme märge tehakse selle esi- ja tagakaane päisesse ja jalusesse.
(3) Muudel juhtudel tehakse kogumi kõrgeima salastatuse taseme märge selle esimeseks dokumendiks oleva dokumendi esimese lehekülje päisesse ja jalusesse.
(4) Kui kogumi esimene lehekülg ei sisalda riigisaladust, tehakse dokumendi päise paremasse nurka lisamärge „Märgistatud riigisaladusena kui kogumi esileht“.
Kui fail seda võimaldab, märgitakse salastatud teavet sisaldava faili salastatuse tase suurtähtedega faili nime algusesse ning failide kogumi kõrgeim salastatuse tase kogumi nime algusesse. Kui faili või failide kogumi nime alguses on kuupäevamärge, võib salastatuse taseme märkida pärast kuupäevamärget. Märke võib vajaduse korral esitada sulgudes või visuaalselt muul viisil eristuvalt lühendina, kasutades riigisaladuse puhul märkeid „P“, „K“, „S“ või „TS“.
Elektroonilise sõnumi salastatuse taseme märge tehakse suurtähtedega sõnumi sisuosa algusesse ning vajaduse korral ka sõnumi pealkirja või teemarea algusesse ja sõnumi sisuosa lõppu. Sõnumi pealkirja või teemarea algusesse tehtava märke võib vajaduse korral esitada sulgudes või visuaalselt muul viisil eristuvalt lühendina, kasutades riigisaladuse puhul märkeid „P“, „K“, „S“ või „TS“.